Meie viimane öö ühislõkke ääres on õige lustakas, rahutu, taas öölaulupidu. Paksude pilvede all on kottpime üksnes kõrge lõke heidab kuma lagendikku piiramateni kuuskedele ja nende sõõris olevatele tõlkidele. Siiski siinsamas kõrval elab metsnik, kelle lahkel loal sellesse paika laagri püsti panime. Küll olime tänulikud proua salemikile meie mängurite seast juba teist korda selle Pärnu va rännaku jooksul otsis ta toreda ööpaiga. Puhas vesi käe-jala juures, toiduks, pererahvakaevust pesemiseks, sulistamiseks, selges ojas ja mis kõige tähtsam, noor perenaine oma akordioni ka meie laulu, Maiaid rändureid kitarri kõrval toetamas. Siin tuleb vist suur tänu ütelda ka sellele tundmatuks jäänud daamile, kes meid eelmisest võimalikust laagripaigast Reiu jõekäärus minema kupatas. Nüüdne laagrikoht sai palju parem. Istuge nüüd teiegi, kuulajad koos meiega lõkke äärde. Esiettekandele tuleb uus tähemängulaul. All less pomm. Laulge vihmavarjud on vihmakrabin muidugi kuulda olid, kuna see häirib. Nüüd. Tubareenile Maiu Linnamägi kutsub enda kõrvale meie bussijuhi ning ulatab talle plastikaat, koti ja veel mingi eseme. Mis need on? Jaa jaa. Mis seal salata, küllap selle tori vari oli meie kõikide päevade pea täidis. Ja muidugi tulevane Eesti kroon on siin sees. Käivad hästi ka kas selle masina või mingisuguse VR kangema masina võtmed. Küllap peaaegu noh, ütleme 95 protsenti meie reisi mugavustest on loonud meile sale Omeeste imas õue, kus ta ringi sisse läheb. On heleda häälega Mare, kes oma seda lõikamist tegelikult selle reisi peal pole kuulnud, eile õhtul ei kuulnud mere äärde kinni mõned kuulsin minagi aitäh, tuled. Oled, jää selle sedasi vaenlasena sellesse. Ja nüüd tuleb veel mõned on, aga ei oska enam midagi ütelda, kes istub seal? Üle seal on, mina olen ikka tähendab tänavulari heameel ühes kohas, et ometi olnud, aga no lihtsurelik nagu meiegi, et ükskord on võimalik ka temal eksida, kui me läksime sinna Nigula rabasse valesti. Hakka või arvama, et ongi mingisugune niisugune pühak. Tähendab kui sa seda kõike tead ja kui see kõik tõestisündinud on, mida sa meile räägid. Noh, see on ikka täitsa priima ja kui see kõik tõsi ei ole, siis on vähemalt see priima, et sa oskad seda liimile rääkida, et me seda usk Neilt muude kingituste kõrval välja jagatud. Tankid üks neist on reisi meenutamas ka meie kodus siis tollest öölaagrist läks hommikul tori poole teele päris korralik tankiüksus. Öölaulupidu jätkus aga peaaegu valgeni välja. Läks lõpuks sületantsupeoks Jenka, Laurentsiuse ja muude sportlike massitantsudega. Unepaus oli üsna lühike. Hommikul, kui riidest majakesed üksteise järel rullideks muutuvad ja lõpuks ainult üks kena päris maja siia metsa vahele alles jääd. Teeme lahkumisvisiidi pererahvale. Ma oskan teid nimetada ainult proua õnnela. Aga perekonnanimi, palun. Nõmmela Teearu. Kas talul ka nimi on ja sealne Ritz Kõlli talu? Igipõline metsavahi koht. Ma palun teie nime, kaha aare, Teie elu. Niimoodi teie pidasite vapralt koos meiega öösel niisuguse suure laulupeo maha. Te olete pinud akordionit, olen õppinud Tartu muusikakoolis akordionit, alustasin Valgas. Lõpetasin Valgas Valga laste muusikakooli ja Tartus suunamisega, sain siis Kilingi-Nõmme muusikakooli tööle. Praegu töötate seal praegu, momendil olen selle väikse peatakaga kodus. Üheksa pealt, aga nimi on väiksed, pätakad Katre seitsme poole kuune juba. Kas siin sageli niisugused laulupidusid on kuulda olnud? Aga siin on nüüd üks, üks selline juba olnud, me oleme ainult viis kuud siin majas elanud alles vähe, aga ise ma olin vahepeal naiskoori dirigent, aredalvad meeskooris ja naise mees kord tegid oma kevadise lõpupeo sil. Aga rohkem selliseid suuremaid üritusi ei ole olnud veel. Aga loodame, et tuleb kast või koor käis laulupeol ikka mõlema kaitsemeeskond, kes laulupeole, kui suur koordil on? Meil on 30 mehe ümber meeskooris naiskoori, ma ei tea, kui suur naiskorra rohkem täiskasvanud 45? Vaata, naised ongi üldiselt vist laulu Maievad, tuleb välja, et mehed ei viitsi nii hästi korralikult koos käia, tavaliselt käivad mehed käivad küll ilusti kohal. Käivad ikka. Kes niisugune laulu tahaks, ikka käib ja teie nimetasite Kilingi laste muusikakooli, kas seal on palju õpilasi? Õpilasi, meil kuuekümnenber, õpetajad on viis ja ainult kolme eriala, klaver akordioniviil, kas teil sageli tuleb käia endal pulmades mängimas? Ma olen viis aastat mänginud, tähendab, juhendanud Mõisaküla, Talleksi rahvapilliorkestreid, jaani, velled ja sellega nüüd oleme me käinud nii et ega vaba nädalavahetust ei ole üldse olnud. Pulmad, juubelid. Kust asutuste peod? Tema taga rääkida. Siis nüüd sai käidud Kihnu saarel Aegna saarel lähemad plaanid veel järgmine aasta ikka ikka edasi tegutseda. Kas pisikene vestluskaaslane käib kaasas siis ei, temal kodus isaga kodus? Kus teie olete, mina, mina olen siitsamast lähedalt, nüüd ma sain uuesti nii öelda koduvad tagasi. Tegelikult Kilingi-Nõmmes, mul on eluaeg meeldinud maaelu saa linnas elas. Puhas õhk, linnud laulavad ja all. Nii igatahes suur aitäh teile, et meid aitasite nii lõkkeplatsi leidmiseks, telkimiskoha leidmiseks kui ka aitasite meil laule akordionil saata. Nii et soovime sellele perele õnne. Jaagus head akordionistid kasvatamistes. Väike-Katregi tuli koos ema-isaga meie suurt bussi saatma. Sõidusuund on taas Pärnu poole, kuid sinna sisse me enam ei pööra. Oleme jõudnud vaikusele ja Sindi lähistele, siin on küll tore asi, et Pärnul on omaette linnaosa nagu Tallinn on nüüd omaette linnaosa saue näol ja nii kuigi vahel on juba Põllumeeste maad vaikus on põllumeeste asula. Ja siin kaldal asub. Niinimetatud Polli asula muinasasula veel Mesomeetikumist. Arvestame, et kunagi siin elanud hõimud liitsed, Europeedid elasid suurte jõgede kallastel, juhuleide oli pärnu, ühest kogu aeg saadud, mõni ahing, mõni luu, ahingmanni, mingisugune tulekivist ese asulat ei leitud, kuid siis eks aastat 30 tagasi kaevati lahti turba ja siis igasuguse niisuguse kaja lõhutud liiva. Mulle andsite muinasasula mis on peaaegu samaealine Kunda asulaga ja mis andis meile erakordselt põnevaid leide, nii et võib öelda selgelt siia tundras. Tundra kliimaga maastiku ilmus inimene 8000 aastat tagasi tuues kaasa tulegi Käisi ja tuues kaasa oskuse teha luust lahinguid ja sarvedest. Räljoni. Sindi tekstiililinn jõel kalanepiga pais paraku endist kalarikkust enam pole, küllap Pärnu lahe halb seisund sellele omajagu kaasa aitab. Sindiga on oma noorusest seotud olnud Ernst Peterson-Särgava. Siin sündis silmapaistev metsateadlane Andrei Mattiisen. Kadali jääb selja taha. Läheneme torile. Eestimaa vaelinnak algab võimsalt Ontika ja, ja Tallinna lähedal oleva pankrannikuga. Ja tore on selles mõttes, et Toris algab ka, nagu siis nii suur teema oli liivakivi jala mis asendab, avanevad baasi. Avaneb ka sei Toris suurelt paljandiga kõrgele valk ja allika Vaike Holland, kas valge võigas kivikihiliste liivakividega kaheks hiljem tuleb ka siin-seal mõnes kohas kusjuures natukene nagu liivakivi maa peale, aga Torison päästypasa Torisonga võrgu? Paistab, et vanakuradid on selle põrgu maha jätnud, sest sisse kukkunud Janovi hoolitsema Rose mees ja see päris põrgus ruumis sügiseti auras, kui vana korralt õlut kehtis. See on siis nüüd lõplikult kokku varisenud. Möödume Tori kiriku varemetest, mis viimasest sõjast siiski niisugusteks siia. Pisukest siia jäi tolles 44. Kultuurisild kui tähtis veetõke tehtud ja see tuli hiljem uuesti taastada. Silla pealt on haruldane vaade paremale paljandile, kus mitmesaja meetri pikkusel kuskil oma 10 meetri kõrgune seitsme kaheksa meetri kõrgune valge liivakivisein. Torilon hästi palju kultuuriloolis. Rosenblad, saal ja paljud teised. Võima saali mainisid. Saali sisse, temast tasuks siinjuures rääkida üks küllaltki huvitav lugu, see mees peaks olema siiamaani katmata. Nimelt ta suri, teispool suurt Oceani tuvastati, tema põrm saadeti kodumaale, aga mingi keerulise teistpidi saab ta seal Tartu Maarja kirikumeeste kätte, kes venita siis kõigele järgimatumaga läbi. Terve vabariigi aja oli tema urn hoiul Tartu Maarja kirikus. Kirik põles 41. aasta lahingutes, kirjeldas muuseumi töötajad, teades, et saali urn peab olema kuskil seal kirikus hoiul otsustasid vaadata, kas tõesti veel alles on ja leidsid sealt kapist kuskilt kenasti ülesse viisid, kirjeldas muuseumisse. Ja ta peaks tänaseni olema hoiul Tartu kirjandusmuuseumis siiamaani mees Moldonenevata. Üks asi, mis juba eile õhtul oli ära otsustatud, on veel ajada ning selleks teeme enne tori asula lõppu tähistavat silti peatuse. Ja. Sõitis ära? Vahest pole iroonia ja lõpp, seminesin tori sildi all eriti paslik. Asi on liiga tõsine. Kuid teisest küljest nali või võllanali aitab mõnelgi juhul ka tõsistest asjadest üle. Pisikesed puu tankid jäid piltidele küll omanike peos, küll asfaldil. Nende paremaks fotografeerimiseks ei pidanud pildistajad paljuks isegi kõhuli teele maha heita. Et rakurssi ikka efektsem tuleks? Läksid ju alles eile need päris soomusmasinad Pärnumaalt minema. Siinkandis asus muinasajal väike maakond, mida vahel on isegi vaid kihelkonnas nimetatud. Olen pois. Roosiajani hõredalt asustatud üksikute metsa peredega ala. Siis tuli rahvast rohkem nagu ikka metsast skantides olid siingi talud suured vägevate hoonetega. Kui tuli talude päriseks ostmise aed, kogunes tasapisi ka jõukust. Vesiveskite lohkus tunnistab, et ju siis Viljandi pidi küllalt olema. Palun, siin siis üks veski omanik, kes oli nimetanud ennast väga pidulikult elupulbrivabrik kandiks. Eks leib, leiva ja hoole ju elu elupulbri fabrikaat. Mees oli lõugas mees all oli. Saksa keel suus ja vene keel suus ja ja ise ka rääkisime ja temperatuur seal teed pidi olema, õpetaja käis isegi korralikus ülikonnas peale, frakis ringi ja nii Pärnusse võeti teda vastu küllaltki nimekate kaupmeesteringkondades. Ja ükskord mees, võrdleme, nägemine hakkab ära minema. Käib arsti juures ja lastaga näitama kõige väiksemaid tähti. Mees raputab pead, ei näe. Siis näitab suuremat tähti, mees, nagu ta peale ei ütle enam midagi siis veel suuremaid ja veel suuremaid ja lõpuks näidata kõige suuremaid tähti, mida ainult pime ei näe. Ja mees ikka rahva peale. Ja siis tuleb arst tema juurde tuled sa päris pime ja siis mees tulistada. Ei, ma olen kirjaoskamatu. Nüüd, kui me sõidame Vändra maadel tuleb ikkagi meelde see laul Vändra metsas, Pärnumaal, kuidas on kadunud, aga tegelikult lood on? Jah, vana laul, räägib Vändrast kui Karola, sest praegu millegipärast sellist Roland kuulsast enam ei oma. On sattunud siit läbi käivaid karusid metsadesse. Aga midagi vist jääb puudu. Ma kardan, et Vändra kandi ja Karlova sood kus on palju jõhvikat, põhitoitu ja Kohtla k ka ühte karu põhi, toiti usina ja Pärnu laste ja Pärnu kandi inimeste poolt korjatakse nii jumala lagedaks, kauem nälga. Mis muud saab olla. Teine variant on see, et Pärnu kandi jahimehed on kõik nii osavad jahimehed, et nendest ei jää. Noh, nagu öeldakse, raipeid metsa. Eks karu armasta veidi niiviisi pehmeks läinud metsloomaliha ja jahimeeste haavatud põder ja siga ja vot nende koorilised on olnud karule lausa maiustoiduks ja kus siis viletsamad jahimees, eks seal siis nüüd seda karuperet talle ka rohkem. Nii oli juba Jõuga. Nendes metsa peredes siin säiluseks küllaltki huvitav põline muistne komme. Tõnni vakk. Nimelt egas ristiusk polegi meis nii väga vana ust ja uskumine. Me oskasime väga kenasti alguses risti maha pesta ja kui sellena pesta ei andnud, siis mõned vanad kombed endaga kaasa tarida. Mõnes kohas võimendiga saunad meie kodudest välja sellepärast et saunali nõidumise koht, sündimise ja surma koht ja kirikuisandate resereti ei meeldinud. Sest no kena toredat tüdrukut käisid saunas vehklemas rebasesabaga keha ilusa prink oleks mehele saaks rebasesabaga pidi andma nihukese ilusa, ilusa riigi olemise, meil kah bussis rebane, nii et kasutage saba ära. Nii ja need eestlastele jäid järgiga vaikselt oma sihuksed salajased jumalad. Ja kui kuskil 16. seitsmeteistkümnenda sajandi lõplikult meie saime lahti juma vahades muistsetest nimedest, kui meile jäid ainult kristlikud nimed millegipärast mõnele oma vanale jumalale andsime ka kristliku nimega, andsime ühele salajasele niisugusele peidetud kodu jumalale Tõnni Tõnise nime. Tähendab tonnile tuli teha vaka väike karbikene kuni poolistuli ja paremat panna, mis saadi uudseviljast ja uudse leivast ja ja lüpsma läinud lehmast ja naisest ja kõigest muust mees ja ühesõnaga. Kõik esimesed annid pidid minema, aga Tõnni vakka, seda hoiti väga-väga salajas, aga igal tõelisel metsa perel oma oli olemas. On igast asjast püüdnud omal ajal ka raha teha, mitte ainult elu, Pulpress tähendab Jaust. Siin kohati oli metsades lahmides luiteid täide liivaseljandikke puhta seitse liivaseljandikke jää järgi jäänud. Ja kui Järvakanti rajati võimsaid klaasitehased siis nendesse klaasitehastesse oli vaja liiva, head klaasiliiva ja tehased rajati mitte liivaleiukohtade järgi, vaid rajalt, eelkõige metsa järgi metsarikkuse järgi, kus tohutult läks kütet. Ja siis siin mõned mehed, kellele toitekesed sihuksed seljatikud oma maadel võtta olime edasi. Vändra on praegu ilus ja heakorrastatud suur alev oma mister koondise ja muude ettevõtetega. Ka möödunud sajandil oli ta tähtis kultuurikeskus, millest peaks eraldi ja pikalt rääkima. Vast jääb see mõne järgmise sõidu jaoks. Seekord pole aega siin peatustki teha. Jutt jookseb bussiratastega võidu. Nüüd ma tahaks rääkida ühest koolimehest. Ühes meestele väga rikaste Vändra kandi kultuuriloolisest nimistust nimelt Ernst Sokolovski. Tema töötas Vändrast kell õpetaja, nad olid väga hea kõnemees ja üldse niisugune osapool ei teki ja selle tõttu tal õnnestus väga edukalt tegeleda koolide võrgu arendamisega. Need eelkõige oli ta tõsine koolimees. Ja tema tuli ideele ka Eestisse rajada. Kortummade kool. Need Euroopas olid olemas suurel Venemaal ka mõnes kohas midagi sellist oli tekkimas ja nii siis 1800 kuuekümnendates aastates, et ta selle asutamisega hakkas tegelema. Alguses oli tõepoolest selleks üks pisikene maja Vändras. Hiljem ehitati juba kogutud rahadega ja ka riigi poolt juurde saadud rahadega suur. Keskus suur koolimaja välja, vaid tal endal ei läinud hästi, juhtus nii, et ta kutsute kiiruga surija juurde. Noh, ja eks ta siis viimased sõnad nagu surijale pääle luges, ühesõnaga Surje lahkumist kergendas, aga pärast tuli välja, et see oli õigeusku mees. Ja seda pani siis preester väga pahaks. Mõisteti omal ajal kui riikliku kuridega. Ta sai üks aasta vanglakaristust ning ta saadeti seda karistust istuma Paldiskisse ja seal temasse istunud kas 79 ootamatult rabandusse suriidid? Ta maeti väga tagasihoidlikku vaoshoitud niisuguse matusega siia oma kodukandi kalmistule Vändrasse. Ja alles hiljem on tema kalmu asetatud küllaltki suur ja märkimisväärselt ilus. Haua sammas. Ja kool on hiljem üle viidud polku. Nissani Sokolovski on siiski nagu Porkuni kooli eelkäija rajajaks ja Parkman ei saa kallega püstitatud. Monument. Meie tänane lõppsiht on Tallinn kuid et siitkandi rahvas ei peaks tuldud teed kohe tagasi sõitma, teeme väikese haagi Vändrast Viljandisse, kus paljudel kodutee lähen. See tee pakub ka meeleoluka peatuse tumedast graniidist mälestuskivi juures, millele raiutud kõigile kallis lopsakate lokkidega naise profiil ning värsirida Meil aiaäärne tänavas. Kui armas oli see Aitäh. Me oleme siis tõepoolest Lydia Koidula sünnikodus. 1843 ta siin sündis ja juba 1850 läks ta ära vanematega Pärnu. Nii et ainult see, kõige esimene, kõige helgem osa noorusest on siin nendel niitudel veedetud isa tuntud ajakirjanik ja, ja kõneleja, mees ja ärkamise ja ankrumehi alustas siitkandist oma edukat teed karjapoisist kuni kuni köstrini kool ministrini välja. Ja Vändra viimane eluase oligi siis, kes tuli ja üksiti ka külakoolimaja mille vundamendid on praegu korralikult tähistatud. Isegi aed olemas, vana maantee poole peal uus maanteele taru selja tagant läbi maja muidugi alles pole kaev taastatud, kaunis kõne kultuuri Parkse istutatud. Lydia ema oli sakslanna kah väga paljud eesnimedega Anete Juliaani, Emilie Koch ja pärit oli ta rõõmsalt rõõsa piimarentniku sätes piimarentniku tütar. Ning hemalt põrandast miili tähendab, emalt pärandas Liidia tõenäoliselt niukse natukene äkilise ja natukene ootamatu ja emotsionaalse meele. Aga isalt siis intelligentsuse, avara maailmanägemuse ja kunstimeele. Hiljem, kui ta Pärnus hariduse oli saanud, tegi ta läbi kohutava töölisest. Isa kirjutas, tehti tema toimetas lehte, see tähendas lõputut ümberkirjutamist. Tol ajal. Need, kes saatsid oma kirjatükke Pärnu Postimehele, kirjutasid üsna üsna konarlikud keeles. Jansen ise neid kõiki ümber kirjutada jõudnud, jäägu Jansen ise. Igas lehes jõudis paar niux toimetaja poolset artiklit kirjutada. Kõik need artiklid praktiliselt kirjutas oma käega ja oma keele ja meelega ümberliide Koidulas. Peale selle tegi ta kõik tõlketööd, mis lehele vajalikud õlid osa muidugi tõlkis ka vana Jansen, aga siiski põhitöö tegi ära. Liidia peale selle Janseni kodu muutus Pärnus omalaadseks Eesti haritlaskonna kokkusaamiskohaks. Ega seal oli noorel liidi Al täita seltskonnas võrdne roll teiste eesti haritlaste ja meestega, kes seal kodus käisid, tähendab osaleda selles salongivestluses ja osaleda aruteludes eesti kultuuri saatuse üle. Ta langes peale abiellumist meie kultuurikontekstist välja. Olgu öeldud. Mida vanemaks ta sai, seda ükskõik samaks olla, ta muutub oma välimuse suhtes ja, ja temaga lausa murekuda seltskonda ilmus nii mõnigi paelakkan oli jäetud lahti või või juuksed natuke kammimata, aga sellegipoolest oli ta vaimne isiksus ja, ja noh, sellisena oli ta seltskonnas alati oodatud. Nii lõi äärne tänavas, kui maha suu oli see kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Võime üles suure jõe kaansoo kaudu Mulgimaale sõidame siis enne tulevad. Maalilaudsiledal. Kõrgete soostunud männimetsadega ja gaasikutega ja suhtlema põrandast anduritega. Need siin on üsna savikas tasandikusopid kus isegi maa põrandas päris head efekti ei anna ja läbi aegade siis on seda maad omal ajal püüdnud sokutada nendele kaela omad andma vidi ja maaomanike kohustatud midagi lõikama, kellelegi ära. Kõige halvemad siin olid siis vanad loonud, ära teeninud sõdurite merel. 25 aastat kroonud teenitud. Riik pidi andma vaid maid, osteti mõisnike käes. Ja muidugi niuksed ääremaal ja siin siis omal ajal käisid ridamisi sellised sõdurite perede talud, Obloki talud, otsaga tee poole, kaks akent tee poole, nagu mingis kunagises vene külas, meie küla täiesti võõras, peaaegu tänavküla, üks nendest majadest hädapärase protsiin. Kahe asula vahel säilinud paremat kätt. Vana tsaariaegne Obopi talu. Et kunstist osa saada ja mõista hinnata peab olema eelteadmisi. Neid matkajuht meile nüüd jagatki. Igasuguseid asju on olemas, aga abstraktseid maju ei ole olemas, aga testivad abstraktne maja on olemas, seda merenevastega vaatama. Abstraktne klants kõige lihtsamalt eesti keelde tõlgituna oleks esemetu kunsti, me näeme vastastega esemetut, maja. Ta on tehtud kergeehitusena puidust muidugi jämedamad ja peenemad ja leidus üks mees, kellele tundus see asi natukene halb olevat ja kirjutas kaebuse metsaministeeriumisse, omavoliline messe, raie ega likviitne ja mitele kriitne poite, kuidas ikka nii saab alla ja oli meil üks mees ministeeriumis metsavalves, kes oskas ilusti vastandada, vastas ei ole, ei ole omavaheline raiesse, Messarismas koristamine. Ninja taiesed algavad juba maanteeääris, jõel oleks nagu algaja kobras töötanud. Igatahes puumaterjali on siin igasuguseid ja igas asendis ka talutee ääres. See on nagu omamoodi autode surnuaed on vanu Moskvitšid keresid kuhjatud. Mõni auto on pandud poolajale. Siin on üks vana Zaporožetsi kere. Muuseas, seal sees on vanad WC-potid. Ära kasutatud, täiusid tõsine. On vete poolt loodud taies, Ozzomani keresid pesinesina kere ja siis on siin üks kaubamotorolleri kere. Nii aru. Nüüd vist jõuamegi selle ehitise juurde välja. Kõigepealt, kus auto surnuaed peale hakkas, seal selline suur veoauto, mis oli võrkudega kaetud. Ja üldse ta klaasid olid eest kinni kaetud. Ja nüüd on see hoone ehitis, ma olen seda kuskil näinud, seda teleees ka kunagi näidatud. Aga küll on palju tööd olnud selle kallal, see on umbes nagu linnupesa niimoodi kokku punutud. Näe, seal sees rattad näiteks ilmselt. Hobulooreha. No ja seal ehitusmaterjalid, kasutatud lauad, gaidid, roikat, teibad, lausa hagu. Siis on eterniiti mingisugust läikivat pleki. Kõike, mis üldse olemas, on punutud. Ja, ja see on umbes kolmekorruselise maja kõrgune. Kõige rohkem vesiveski, kust kogu nende pere pärit on selle suure abstraktse arhitekti pere vesiveski varemed, noh, tal need välja puhastanud ja ja ta alguses kinnitas, et ta tahab ka selle üles ehitada. Aga siis ees on ateljee, see tornelamu, seal maja see on niisugune täiesti ateljee tõepoolest, seal sees on ka täiesid, nimelt ta on teinud betooni, on näiteks võtnud vana looreha rota, selle valanud betooni sinna klaasikilde ja värvilisi kive ja nii et vaieldamatult on see taies muidugi noh, tema nägemuse ja tema arusaamade järgi ja siis algselt elas ka selles tornis, aga nüüd on see torn pisut viltu vajunud ja tõesti pidanud vett. Aga siis ta tagumine maja, see on tal ikka suveks olnud korralik elumaja, seal Tal isegi pliit sees ja ahi sees, mina ei tea, mäletan, et kunagi sai seda külastatud siis ainuke puudus oli korsten. Ja ta ehitas siis seal vannituba. Vannituba on ka valmis ehitada, korstent ei olnud hiljem ikka ehituskorstnaga mehiku soovitasime, põleb ära viimati muidu ja nüüd on tal korsten ka ehitatud ja seinad on Hagudes täidetud, need tegelikult nad peavad isegi sooja seina paksus on kuskil meetri jagu ja ta peenelt peenelt hägudega täidetud sein, nii et täitsa elamiskõlblik asi. Kahjuks ei olnud kogu selle imetabase loomingu loojaid, teemasid oli ja nii me ateljeesse sisse ei saanud. Aga teeäärne ekspositsioon pakkus vaatamist küllaga. Ei vist olegi niisugust majapidamisega põllutöömasinad, millest siin vähemalt mingit nutti näha ei ole. Ehk kasutatakse neid tulevaste taieste materjalina, aga eskonnad taiesed niisama tänu kunstipärasele paigutusele? Ma ei tea, kas see oli kunstiline elamus, aga elamus küll. Ja kui keegi satub kaanso kanti sõitma, võib tõenda peal kontrollida. Kui nähtu jääb emotsionaalsus mällu, toimib sealne väljapanek kunstina. Kui tekitab negatiivse elamuse. Võib ju tuliselt vaielda selle üle, kas kunsti ainus eesmärk On ülevate tunnete tekitamine. Kuidas ka poleks, pagana huvitav, küll. Nüüd viib meie tee otse Tallinna ilma vahepeatusteta. Just seda teed mööda kulges aasta tagasi Balti kett. Paremat kätt näete siin künka otsas Spaariistaga kuulutajate pehmida. Praegu valatakse kividel risti. See täis alati sõlmas enda ajal. Ja tema avastajaks oli ERSP, kes siin sellel teelõigul hoidis kätesse kinni. Ja leedulased on täpselt samuti oma külad alla vanad, sooriste järvekülarahvas legend teise pääseda avas siis kuskil kolhoosi või sovhoosi pill peab võimalus olema talu ääres. Kõrge Need on tõesti kogunisti. Eestis on teine täis veel kolm kivikkärus, keda ühendage iga kihi tähendab, et vabariiki. Ana vastav tekst on ka seal peadma sõidame tasemes tee ääres olevast monumendist mööda. Kusjuures ma rõhutan, et need monumendid ei ole riiklikud või seda tõepoolest rahva pandud. Või. Ühtemoodi mõtlema mõtlevate inimeste. Elu pakub südameni ülevat ja madalat, rõõmsat ja kurba tragikoomilist. Tee on omamoodi elu, tuiksoon ja teepealsed juttudki vahetuvad tonaalsuselt õige kiiresti. See sama käru asula tuletab matkajuhile meelde niisuguse loo. Viimane küüditamine, see tähendab inimeste ümberasustamine nende tahte vastaselt. Ilma suurema kohtuniku süüdimõistmiseta toimus Kuuekümnendate aastate alguses riiulite lõpul. Ja tookord läksid löögi alla siis mitte teised tunnust ärataja hanede hulka kanti siis mannile naise liitne lehm, eks ole, see oli ka meedia teine Turu tol korral tolle nägemusega siis oli vast põhiseaduse või kingsepp või mõni pehme mööblitegija remont ei ole ka helmega mehekes. Tasapisi arendasid siis selle kodukäsitööd ja, ja sellest said endale toru ja siis sinna vahest langesid ka koidu napsivennad, kellest liin lahti tahtis saada ja kes siis lapse raha teenimisega neid valmis tegema tont teab mis natural kokku. Ja kõige viimasena kategooria langes sinna alla kõige õitsema elukutse esindajad, prostituudid. Ja siis kõige viletsama tööliskaadriga, kus tõepoolest tööjõude nappis. Sovhoosi kolhoosi käsi siis endale tööjõudu paned, said endale tõepoolest väga häid meistrimehi, Otepää kant näiteks sai seal juhtmeid kodukäsitöölisi ja nii, aga veelgi pärast kärud õnnistati selle liigse ameti pidajate daamidega. Ja siis läks lahti. Tallinnas väga täpselt ja see, mis tähendab kui taksojuhile vaikselt kõrva, 110. kilomeeter keerati kohe ninakäruga 100 sisse ja tonni ajajanapitele tonni oldi kohal. Igatahes siinne juhtkond palun pisarsilmi ja põlvini Tallinnasse, viige nad siit ära. Ega see niisama lihtne olla ja ja lõpuks isegi ilmus luuletus 110. kilomeeter. Meie Ilus nelja päevane reis on seekord läbi, oleme jälle raadiomaja ees tagasi. Kogu grupi suur tänu kuulub meie bussijuhile Robert Marlenile. Ma arvan, et, et see on väljaspool kahtlust, et meie kõik oleme hirmsasti teiega rahul, aga kuidas teie jäite reisiga rahule? Väga jäin rahule, ma olen seda ennem raadio kaudu jälginud teie sõitusi siin eelmistel aastatel ka vahest, sest kui sõita, siis autojuhil on ikka raadiokaaslaseks ja ja olengi vähemalt kursis sellega, nii et ma jäin ka teiega väga rahul ja väga tore sõitvale. Teil on nii kaunis buss igatepidi ilusasse värvitud ja kõik mugavused, mis, mis meie maal ühes bussis olla saavad. Kui kaua olete üldse bussi sõitnud ja kui kaua selle bussiga? Üldse olen ikka kaua sõit, 30 aastat, aga, aga selle bussiga Poolast? Aga teil on vist välismaa sõidud ka selja taga selle pressiga või on ta isegi bussiga välismaa sõiduks, on jah, on ka teise bussiga ja selle bussiga. Nonii, aga paistab siis, et ükskõik, kas sõita välismaal või sisemaal, et ikkagi võid sõit olla kena. No ma siis soovin, et, et me teiega jälle kohtuksime ja ja mine tea, äkki saab teist ka mängija, kas te olete ise suur muusikasõber? Paistab küll, sest teie olite kogu meie laulupeo seal kaasas. No ma ei usu, kas mängijat minust enam nüüd küll saab, nii palju, võib-olla ei tegele, ei oska selle muusikaga tegeleda, aga, aga, aga ma jälgin küll seda. Aitäh selle eest, kuulajaid on ka alati vaja, suur tänu ja kõike head.