Lõpetasin eelmise saate tõdemusega, et Häädemeeste ei piirdu üksnes sellenimelise asulaga, vaid sobib üldnimeks kogu siinsele rannarahvale. Selle kinnituseks tõsiasi, et kogu meie suur bussitäis sai seal vihma hämusel õhtul ühes taluperes ulu alla. Kui igaüks oli aseme paiga leidnud ja ühine õhtusöök valmis saanud, siis leebus ka ilmataat ja lükkas taevaluugid kinni ja ära, et sellest seltskonnast jagu ei saa. Kel lusti, võis mere ääres ära käia. Enamikule aga jääb see laagritta laagri õhtu meelde, kui pikk ja põnev jutupidu avaral talu õuel pererahva mõnusal osavõtul. Jäägu need õhtused ilma maajutud osa võtmete teada. Aga hommikul ärasõidu eel sai perenaisega väike jutt ka lindile, et oleks teada, kes need lahked inimesed on. Haringu pere Pärnu rajoonis Häädemeeste külanõukogus metsapoole kooli lähedal. Meil juhtus olema parajasti tore päev ja väga lõbus, et nad tulid, paigutasime küllaka värske heina sisse küll teise korrusele, põrand endale ja kõik olid pool ja rõõmsanägudega hommikul. No see oli nii mõnus öö ja ma usun, et siin olid mõnedki väiksemad noormehed, kes võib-olla üldse elus esimest korda said lakas magada, see on niisugune eksootika, mida tänapäeval harva ette tuleb. Teil on nii nii ilus ja nii suur majapidamine, aga ega vist niimoodi neljakümmet külalist korraga tavaliselt ikka vastu ei võta. On siiski ja ootame nüüd paari pühapäeva pärast talu suguvõsa kokkutulekut ja siis on tavaliselt rohkem olnud 100 ümber. See on vana põlistalu põlistalu aasta oh ma peaksin vaatama, aga väga, väga väga vana talu, need pitsatit ja asjad on ka kõik all ka ja viime siis seda vanavanemate traditsiooni ikka edasi seda õiget eesti talu ja katsume ka nüüd uue poole tüürida, muretseda natukene tehnikat, kui on kuskilt siis kasvatada, lastes seda taluvaimu sisse etc. Tulijatel oleks töökuse vaimu praegu alaliselt elate teie siin abikaasaga kahekesi, lapsed on kõik väljas? Jah. Väljaspool jah. Ja teie, Ma tean, olete olnud elu ehk kooliõpetaja, kes oli abikaasa, abikaasa, oli kalakombinaadi elektrik ja teeb kõik tööd, mis ka ette tuleb ilma niisugusi spetsiaalse karistuseta, puhta vaidlus. Teie majapidamine on nii suur, et ju lapsed käivad kogu aeg abisega, muidu ei tee neid töid ära. Ei ai, ikka laste toetusel, suvel põhiliselt, aga kas on ka ette näha, et kas, kas keegi nendest või nende nende lastest tuleb päriselt siia pojaga loodame asendajaks, see on ikka põlispõllumees. Kui kena niisugune ilus järjepidevus, sest paistab tõesti, et majapidamine aina laieneb ja ja uus hoone on siin katuse alla saamas, me just eile vaatasin, et oleks sellel katus peal, poleks vaja majja küsidagi, et seal oleks vihmavarju. Jah, aga natukene parajasti juhtusite ja valel ajal oleks pannud heina teid vedama kõik selle ekskursiooni, aga üks päev jäite hiljaks, no vaat, kes seda ette teadis, sest eks heinavedu oleks meile ka tore asi olnud, me oleme ühel aastal seda teinud, muide. No väga tore. Kui nii tore rahvas siis tuleval aastal tulge jälle uuesti. No aitäh kutsumast, olge te tänatud, niivõrd ilus. Ega see lahkumine nii omaseks saanud perest läinudki kiiresti, iga fotoaparaat pidi oma klõpsu tegema. Ja mitmedki armsad laulud tulid üheskoos ära laulda. Ära. Teda oli Jõgevaga Tartust jala läinud läbi vihma ja porijagu pruut tutvustada tuppa. Kallis William tuleviku Pokuga. Villem lõi käega, et oh ei midagi, ma olen siin nüüd ära need, et ma võin jällegi. Buss keerab taas mereäärsele maanteele ja võtab suuna Lätimaa poole. Sõidame üle jõe. Siit algas omal ajal Salazza kihelkond, nõnda siis juba nagu läti jala. Rahvas oskas kahte keelt. Emakeel, eesti keel, ema linnaga, Riia lätikeelne linn. Mats Grant, kes elas aastail 1836 kuni 1885 pani siin aluse metsa poole koolile. Ja tema oli ka esimene läti rahvaraamatute tõlkija eesti keelde. Siin orajõepurakülas elas väga nimekas rahvaluulekoguja Marta Mäesalu. Temalt on üle 600 lehekülje kohalikke pärimusi ja luulet. Terviklik materjal ühest kihelkonnast ühe inimese käe läbi. Mererand on selline kena ja laugjas ja kaldale ulatab väljonärie koju liiva. Divina tähendab, merel on põhi all kivist põrandal vaid tegelikult kilomeeter pole sügavamaks, läheb propeele, on mulda ja noh, Pärn oli oma muresid ei ole. Praegu ajab säärast oma ravimuda ühe võimaluse, seda mõõda ammendada räimani. Kuna siin on ka väga hea mineraalvesi, siis iseenesestmõistetavalt sellel territooriumil just kujul kuulardina tuleviku sõime, läbime juba Treimani suured võrgukuhjad hoovides tehnika rahvas tegeleb tõsiselt merepüügiga. Ja majugi, vaatad seal kohe kaugelt selgelt see kole põllumeestega maameeste asula maja on ehitatud poolest liivaluidete-le ja kohe vastu merd, mitte lihtsalt niisama kuskile metsale vastu merre, et iga mehe aknasse natukene paistab meri kätte. Ei sadanud. Kohe tuleb. Peenikene siin läbi aegade olnud räimanis meremeestega ja rannarahvaga on niiviisi, et nemad ei käi tavaliselt kihelkonna kirikus. Kihelkonnad on tavalised maa kihelkonnad ja alati on olnud Randlaste ja maameeste vahel väike seesmine vastuolu kuna ta närvisuhetes ja nii põhjarannikul kui sein päris Eestimaa lõunasopis on ikka rannarahval oma kabeli omad tavad, omad arusaamad. Varsti pärast lõimanid teeme peatuse, et käia ära kenal ja korras kalmistule. See on üsna omalaadne matmispaik. Kui aeti uus riigipiir 20. aastal siis osutus, et õige mitmete mõisate maad tulid uude, Eesti alasse uutesse kihelkondades tulid ka siis siinse kandi maad Preimanni tagused kuni Iklani välja salatse kihelkonnast üle. Ja no kus sa jätad oma esivanemate haudu siis sinna naabermaale ja 1925 eraldategi siia metsa. Selline uus kalmistu ja suur osa inimesi oma esivanemate põrmu tõid siia ära, panid uuesti maamulda. Ja noh, praegu siis maetakse siia kah inimese juurde. Kui te nüüd vaatate siin kalmude peal kujundeid, siis tihti leiate merest midagit kas purjeka või merelaine või nii. Ikkagi on tunda, et tõepoolest on tegemist mereäärse külaga ja merega seotud elulaadiga. Veel üks niisugune iseloomulik joon ei püütegi muru alla viia kalmuaeda, vaid pannakse puhas valge liiv või merekivid kõike on Randlaste elulaadi ja ja rand laste maailma järgi kujundatud ei ole mitte nagu mandrimeestel, kus kõrge kääbas ja luu ja midagi niisugust. Muistse iseseisvuse aja lõpust on olnud see maa paljude erinevate võõraste võimude all ja mitte keegi valitseja-ist ei teinud iial numbrit sellest, mis keelt see maarahvas siin või sealpool piiri rääkis. See küsimus kerkis alles üles. Eesti ja Läti vabariikide tekkimisel taheti luua rahvusriigid. Kui määrav komisjon vabandas nende vaherahukomisjon, kui piirikomisjon tuli kohale, siis seda juhtis, eks inglise ohvitser kes fikseeris ära ja kellele piiri peal kuulub talu. Kui talu kuulus peremehele lätlasele, jäi talu Lätti, kui peremeheks osutus eestlane, jäi talu Eestisse. Ja nii vanast heinastus saigi kaks küla. Ühe nimi on Ikla ja teisenemine on hainaši heinastuk. Ja selle tõttu pilt oli küllalt sopiline. Ja kui me nüüd väga täpselt jälgiksime kihelkondade järgi, siis ainult Epiku või ööbiku karjamõis, mis kuulus vana kariste alla, läks ära Läti, muidu me saime enamikel juhtudel Eesti piiridesse terve rea. Nagu eestlastega asustatud mõisu mis kuulusid kas Ruhja kihelkonda või Ape kihelkonda või noh, nagu siin Salatsi kihelkonda ja Valga linna pool täpselt samuti üks kolmandik vast Valka kaks kolmandikku vast tuli nagu üle Eestisse. Nii et vaherahukomisjon, piirikomisjon oli ääretult objektiivne komisjon ja ja see piir rõhudes peaaegu kõiki. Et üldiselt jah, Eesti piir nagu läks natuke lõuna poole, kuid vana Eesti piir oli ikkagi Salatsi jõel ja säde jõel tähendab seda. Ja salat Griiva Salatsi, vot seda piiri mööda jooksis vana Ugala piir. Et tegelikult eestlaste alad on olnud tublisti lõuna pool, aga noh, ilmselt siis südamesse kastides olid eestlased hävitatud ja kaduma läinud, need need alad on ikka juba läti jalad. Ka laevaehitus ja üsna tõsine laevaehitus. Paralleelselt siis Häädemeestega oskagi öelda, võib-olla siin tehti rohkem kui Häädemeeste kablist, kuid need jäid nagu Läti nimekirja need laevade Läti ajaloosse seinaga leida välja võimas sadam tähendab merega paralleelselt keri muulid me neid näeme ka. Ja nende maalide randused siis merepurjeka paatidega peeti vajalik laevade peale. Põhiliseks transpordetavaks materjaliks oli puitdetsi. See on niisugune paras jässakas. Puuhalge meede kaks, kolm pikk ja temaga tulestatakse kaevanduse lagesid, ostjaks oli Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja eriti Inglismaa ja nii, et see oli üks neid niisugusi sadamaid, kust Euroopasse läks selline puit ja selleks oli siia ehitatud kitsarööpmeline raudtee tagan, tohutu metsaalad ja loomulikult, et see oli väga tulus artikkel juba tsaariajast alates ja siis tekkisid spetsiaalsed kuu, loevad. Meie eri vaja, nii olidki kuju, laevad need kuulevad, sõitsid muidugi siis juba Euroopasse. Ja kuna selline sõda juba koht oli võrdlemisi hea, siis sarja lõpupoole siis siia ka miinilaevade sadam sisuliselt sõjasadam. Nii et kui tsaariväeosad lahkusid keisri sõdurit ees esimese maailmasõja ajal, siis nad panid kogu sõda põlema ja hävitasid lasid õhku ka tookord osa muule, et need ei langeks sakslaste käes. Ja sellest ajast saati jäi ta õige tagasihoidlikuks sadamaks, noh vabariikide ajal mõlemad olid ka siis oli teist meelt, muule veidi välja vedasid, aga endist hiilgust ta tagasi ei saanud. Muidu oli siin uurides mere poole suur lahtine mere räim avaldavalt reid ja noh, see reis muidugi. Oli siis Maste täis. Olemegi vanad heinastuse praeguseski üles safran küla, nagu nad ikka, heledad uue maja, veidi tumedamad majadega luidete luidete vahel, ranna pool üsna tihedalt üksteise kõrval. Ja kaamera paistavadki mullid, milles materjalidega rääkisin. Veiko ojakeneyclasgosoola, saatke soolasevõitu vesises, siia jookseb sisse ka Ikla mineraalvesi. Ise voolava arteesiaveena tulemine puurkaevudest. Nii. Me oleme siis jõudmas piirile, vaatame, mis täis nüüd siin peal on. Lastel on selgelt lahti jah, täiesti eesti kool, tasub pihta ja teeme peatuse kohe pead sügama niikuinii tegema, sest meil on rida inimesi, kes esimest korda sõidavad üle Eesti-Läti piiri. Siinkohal ja kauni traditsiooni kohaselt tõmmatakse need köiega autobussi alt läbi. Oli selle traditsiooni täitmisega nüüd, nii nagu ta oli ilmne, vedelavõitu ja tee märg. Pealegi paelus kohe kõigi tähelepanu uhke valge piiritult millest eelmises raadio lehesca pilt ära toodud. See pole just eriti selge, nii et kirjeldus kulub siia juurde küll. Vanasti Eesti pool eriti suurt numbrit sellest ei teinud, temal mingi eriline piiritähised ei olnud, kuid Läti poole peal olid metallpostid ja selline toredat on siin meie silme ees pill postil tähendab kolm välja. Ühe välja peal on tõusev päike, seal vabariigi sümbol, lootuse ja ususümbol siis teise poole pääl punasel väljal on ehk raisse niukene lõvi moodi elukas, kellel on tiivad seljas ja mõõk käes, see on Liivimaa vapp. Ja hõbedasel väljal on tagajalgele tõusnud punane lõvi. See on kuramavad. Need on kaks vana vappimis. Seda kunagist suurt maad kaheks kubermangus jagasid Kuramaa oli veel omakorda hertsogiriik ning ülal on siis Vidzeme Kurzeme kõle sümbolitena. Eks ole, kolm kena viisnurka all on lint kilpi kaitsvate Craifide jalgade all tammepärgade all läti iidsete rahvusvärvidega punane lipp, mida lõikab keskelt tumepunane lippe, mida lõikab keskelt pikk valge riba. Nisukene on siis Läti piir. Ja praegu nemad on lätlased, meie siin paari mehega oleme Eestimaa kohale. Pöörame nüüd siiski näo taas Eesti poole, et näha, millega siis meie piir sissesõitjaid üllatab. Korralik kapitaalne dolomiidi laotud tähis, millele reljeessete tähtedega eesti, aga täiesti selgelt loetavad ka NSV ja Estonscaaessesser, kuigi need viimased on maha raiutud, aga üpris räpakalt, nii et väga ilusse välja küll ei näe. Noh, nagu piiripunktipealsest uus piiripunkt on uuel maanteel ja seal on tehtud sama ainult natukene kvaliteetsemad need sealt on mõlemad asjad paremini kaduma läinud, kui siin seest mustrile tuhmunud kivis ja muu on kenasti maha raiutud. Nii et kes tahab nüüd suveniiri, võta siin, ma näen bussi suveniiriks tükk Berliini müüri. Tõstatuksid iga vennal nüüd natukene midagi enda jaoks murda, see on ka ajalooline kivi. Meil ei ole ka. Suveniire saadakse ka ilma meistrite kätte vähemalt Walker tolmu sõrmede külge ikka. Ja siis astume taas üle mõnekümne meetrise eikellegimaa üleoja mis lahutab Ikla Taimasist ja Eestit Lätist. Enne kui läheme punavalge punaste lippude ehtes aina sisse Lätimaa peab Riias laulupidu, kuluks meilgi siia saatesse üks laul. Ja mis võiks siinkohal sobida paremini kui puhu tuul. Liivi rahvalaul, mille esitab Läti raadio koor Edgar vratšovski juhatusel. Selle rahvaid ühendava laulu ajal oleme jõudnud ainasi merekooli muuseumi juurde. Maja, kus kool 1864. aastal tööd alustas, kuulus eestlasele JÜRI Veidele. Kooli asutamine sai teoks tänu Läti rahvusliku liikumise silmapaistvale esindajale, ajakirjanikule ja ühiskonnategelasele Krisjanis Valde Marsile, kes 1858. aastal lõpetas Tartu Ülikooli. Siin hoovi peal on selle Kunagise kuulsa merekooli asutaja püst väga tore vest, minule meeldib ta juba sellepärast, et mehele Vardemarsile südame kohale pandud purjelaev elu pühendas ta merele ja meremeeste kasvatamisele ja siis oli temal see laev nii kenasti südames. Saame tükk aega mõnusa vihma rabino saartel uudistada mitmesugust merest välja püütud vara mis on eksponeeritud muuseumi õuel. Ankur on läbi aegade olnud kohutavalt tähtis asi. Tema konstruktsioon on tuhanded aastate jooksul pidevalt muutunud, sest tee, mis sa tahad, ikka ei leita Niukest head ankrut, mis peaks, eks ole, ikka ta kuskil annab sulle järele ja sa võid sellest ilma jääda. See on merest leitud üsna vanu ankroid ja need on selles mõttes väga põnevad, et see on kokku keedetud rauast mitte valatud, vaid lausa kokku keedetud rauast, kus sa valad nihukest peente konstruktsiooni siis raudvardad. Mis omal ajal oli see põhiline Rava transportimise viis. Need keedeti kvartsliivaga tugevalt ülev kokku näete kena põimingutena praegu siit nagu rooste natuke välja söönud põimingute, selle, selle, selle vana struktuuripäevasemad ankron seal tagapool, need on ikka lausa valatult analiidsena, kohe. Ankrumõte on ikkagi selles, et ükskõik kuidas tema merepõhja vajub, ta teab keerama merepõhjas niiviisi, et millegi taha haakuks ta millegi taha pidama jääks. Vanasti siis oli väga lihtne konstruktsioon, ankur oli nagu ühtepidi ja siis puidust osa enne rõngast oli teistpidi. Sellepärast te näete tihti skulptuuride möödunud sajandil puja sajandi alguses skulptuuride väikest valet, seal on ankur kõik ühes tasandis, aga tegelikult on risti, eks ole, see kunstnikud ka veidi petavad. Tänapäevasem ankur seal tagapool, seal on lihtsalt suur raskus põhjusi ankru. See põhimine ots lihtsalt liigub, eks ole, ankur langetada Kristi alla. Ja siis tema põhiosa keerab iseennast viltu ja jääb kuskile taha kinni. Näete, niisugune tore konstruktsioon on kaasaegsem taga. Eks laevukene koiduvalgel merel. Tead, mehi pardal oli. Üheseid teadagi ei olevipall. Ees ootasid naise kõrtsid ja rumm. Seal vilkusid viiulid ja pürtus, trump. Rotermann krampis. Ja mõtles, kus on DMA võimet. Ta oli juba vana ja tunnis said teada, siin ei ole. Just siis, kui mehed ükskord laevale sai jahutas kenasti, neid käidi välja tuua, siis pole torm kordusmaksudest. Läksime siis üle parda, jäi katmata 12 aastat. Ja mõtles, kus on põimetajaid. Laevas oli klaar, nägid väsinud mehed palmide saar, kurss linna, siis võeti, lõppes ränk töö. Seal elasid naised, nii mustad kui piss trimmis. Ja mõtles ta. Oma vana ja tunnisega. Therese teadagi ei ole. Õnnelik lõpp. Lool soolaleiva tõi neile suguharu patroon jäid Saarele, mehed olid lapsed, on neil ilma perre. Hermann krõbist aastremmiskuni. Siin on ka ankrubelid, vanade paatide pardalaudu, terveid uuemaid paate poisid ja muid meremärke, mis peavad tagama meresõiduohutuse. Aga inimene on mõelnud välja ka riistapuud, millega meresõit eriti ohtlikuks teha. Smeremiin. Need on paar tükki korralikult keevitatud rauast ainult pool temast oli täidetud lõhkeainega, ülemisel poolel olid siis seadeldised, mis pidi tema siis plahvatama panema, see asi nägi välja nii. Tal on siin neli Sõrve. Need sarved olid väga pehmest plastilises seatinast ja selle sarve sees oli klaasampull. Sampullis oli aku lahu aku maht, nagu öeldakse, nüüd kui ükssarv murdus, siis jooksis sarvest klaasampulli peent toru pidi, aku jooksis täis ja sel hetkel tekkis kontakt, tekkis lühis ja, või see tekkis säde ja käis ilmatu suur jõmmkärakas ja laeval oli igavene pirakas auk külje peal sees. Nad olid ankruga uputatud teatava sügavuse peale noh, kaks meetrit allapoole veepinda või nii et nad ei Julbiks vee peal näha, eks ole. Ja et nad ka liiga sügavale ei oleks, siis ei satu laevad neile otsa. Ja kui nad siis ikka kuidagimoodi vee peale tõus, siis lihtsalt kuulipildujatest lastinad puruks uppusid, lihtsalt ära näete, siin on näha ka kuulijäljed. Ja on üks neid miine, mis on lihtsalt õnnestunud nii põhja lasta, et ta ei ole plahvatanud, aga hiiliv anname rikke kuidagimoodi kaldale toonud ja seda surma ma usun, jätkub meil meredes veel neli, 50 aastat kuni nad lõplikult roostes süüakse ja lõplikult kustuvad, neid ikka veel tuleb siiamaani randadesse. Ja siis on ka niisugused natukene tünni kujulisemad. Ma ei oskagi nüüd eesti keelde tõlkida, vene keeles on tema nimetas millise krediiti, nii nagu miin ikka noh, mõnevõrra väiksem. Ja, ja need on siis võrkude võrkude peale võrkude küljes, tähendab, kui allveelaev satub purustama seda võrku meil terasvõrku, siis need hakkavad plahvatama. Esimene maailmasõda oma miinide ja Liivi lahte kandunud lahingutegevusega lõpetas 1916. aastal Heinaste merekooli tegevuse kust enam kui poolsajandi vältel olid saanud tüürimehe paberid üle 1000 eesti, läti ja liivi meremehe. Siis algas ka romantiliste purjelaevade ajastu loojang. Ongi val tormine meri ja süüdlaster variaan vastu. Näitri kimasbavused la. Kuid rõõmsad meil kõikidel suu pilgu taas tood randa ja sinna nüüd tulla. On küsitud minul nii palju kaastõtt, on jutud. Et veri mu soontes, läki, ma, kui jälle anna algama, Surrey asi. Küsitud müünud nii palju kaastõtt, on ka jutud et veri mu soontes läkke. Ema, kui jälle on algama. Õdus muuseumi maja meenutada ka just purjelaevade aega. 26 aastat tagasi hakkasin tööle Eesti ja Liivimaa esimene esimese astme merekool. Et anna poisid saaksid tõelised adjustaadid ega peaks metskaptenid täna ainult kaldamärkide järgi seilama. Esimene aste tähendas seda, et oli üks ettevalmistav klass, mis ühtlustas nagu nende meeste hariduse, kes siia õppima tulid ja teine klassi spetsiaalklass, kus siis õpiti tõepoolest mereasjandust ja esimest aastat alustas kool 13 õpilasega, kajastane kursus, väga range kursus, väga pikkade tööpäevadega olid õppepäevadega, oli õppimine ja saavutas küllaltki hea tunnustuse see, kuhu need hiljem tema järke tõsteti ja tulid ookeani paberitega me ikka lõpuks välja. Heinaste meremehed olid esimesed, kes Euroopast jõudsid. Põhjamereteed pidi Obi lahte. See reis sai teoks ekspeditsiooni Aurikul luise 1877. aastal. Siinsetes randades olid Aurikud sel ajal veel suur haruldus. Näete, Tallinna sadamas on siin üks väga huvitav vana foto 1877, Tallinna, seda ainult mastide mets, eks ole, tol ajal ikka meie liilima. Laevastik oli valdavam ja Eestimaa laevastikule valdavalt purjele laevastik, palju seda aurulaeva siis tol ajal veel siin tunti, kuigi natuke nagu tossu, tundub ka siin ikka kohati olevat, eks ole, mõni on kas sealhulgas et see on küllaltki tähelepanu väärne foto teine huvitav foto on Einasto muulidest, näete, kuidas mullidega see tüüpiline kohalik kahemastiline laevastik Kaljasid seal siin on veel kell, millega lööbi klaasi klaas. Nii ei kujuli vahi vahetuse, siis löödi anti sellega märku ja seda nimetati klaasilöömiseks. Kes teab, kui kaugetel meredel on kaasas olnud need uhked laevapiltidega sansu kastid, kenad tubakakotid, piibud, udupasunad, laternad. Siin seina peal on üks selline tore naivistlik maal, otsige siit üles kõige suurem ebaloogilisus, mis üldse sellel maalil olla saab. Kustpoolt puhub tuul. Ja niuke, tore asi, näed, seal, maamees on joonistanud, mõni mandrimees on joonistanud selle meremehele selle pildi, sest tuul puhub tagant. Ole purjed, on ikka ette, pole kummisega lipud mastis ühte poolt taha pole, tähendab, laev sõidab nii kiiresti. Ja peale kõige tuul on ettepoole. Hannesega tore asi, eks ole, võtta nii, võivad täna no ja siin on siis kõige tähtsamad asjad laeva peal, mida õigupoolest siin koolis õppida tuligi, oli sextalt ja kronomeeter kompass, nende kolme asjaga määrati igal ajal, igal hetkel, kui päikest natukenegi oli, määrati oma asukohta ära. Kompass kõikide oma rumbidega ja, ja kõikide muudega ja kell ja siis ülitäpne instrument sektorit, millega määrati päikese kõrgus horisondist, eks ole. See oli niisugune riistapuu, mis tuli võtta niiviisi kenasti sõrmede vahele ja siis täpselt välja sihtida. Vaat sellel hetkel pidi kapten olema kaine, muul ajal võis olla olla nisukene, kraat peal, perset läks, vaat sellel hetkel pidi käsi olema, nii et ta ei veriseks. Ja muide see Panas täpselt kaardi peal, eks ole. Laevas sõitlejevi tormituul ja laevasaaga. See oli nii riputus purjede otsa mänguga. Noored madrused, purje paelused. Vuti. Aga? Me ei kuula. Tormi. Ella. Madalaim loodud laevatoodu. Kus on meremeeste maa ja seal söömisrohkemat veenma ja Kus on meremeeste hauad, Rizmirezi? Merekaardid sirklid, joonlauad, õpikud vene ja inglise keeles. Üldiselt meremeestekeel on inglise keel ja meiegi meremehed, purjelaevanduse meremehed oskasid kõik vandid ja otsad ja plokid ja asjad kõik inglise keeles eesti keeles, nendega ei oska nimegi anda. Ja siin siis koolipoisid koolipoisi mütsidest ja vagunites ja mundrites nagu peab. Ja väga tore. Tol ajal oli viiulimäng nii Eestis kui Lätis, sajandivahetus oli väga popp perega siin sellel merekoolil on olnud oma viiuldajat, ansambel. Vaadake nüüd ka koolivihikuid, kui korraliku korrektse käekirjaga tuli konspekteerida konspekteerida tunde sest õpikuid ei jätkunud ja, ja sellepärast ikka konspekt oli see kõige tähtsam. Ja need konspektid on kõik köidetud korralikult, eks ole, kalinguri ja nurgad ja kõik tehtud nagu peab ja niivõrd korrektne käekiri, et praegu oleme võimelised lugema. Prügi sisse, aga poisid on ikka poisid, me räägime praegu. Lapsed säkivad koolipinki, aga näete siin kah säkkinud, noh, ikka on. On siin igasuguseid imevigureid, mis meremehed lahedamatel hetkedel suure halli peletamiseks on valmis nokitsenud. Imetlust äratavad tavalisse pudelisse aetud purje laevukesed mastid uhkelt püsti. Mis moel nad küll kitsast pudelisuust sisse mahtusid? Nüüd me seisame ühe toreda makett ees kolm masti ja, ja, ja kõik vandid küljes, nööride küljes, eks ole, otseselt otsad olemas. Kogu see muusika, mida te siin näete, tuli mehel sõlm sõlmelt pähe õppida, kes meremeheks saada tahtis ja, ja vant vandilt plokk blokilt õppida, kusjuures mitte ei läti eesti, vaid inglise keeles. Ja viimane meremehe katse pidi olema siis nisukene, et Fokk mastis grootmasti seda nööri ole või seda, seda köit olemas jooksis üks köis, vot siit tuli rippu niiviisi kätte päev üle minna, siis kui laev sõitis täis purjedes. Kui selle poiss oli ära teinud, siis oli tema õige ehtne junga. Mõnisada seal väga või noh, seda ka juhtuda. Vaatasin. Reedel on sellised peale tõmmatud köied, kust hoiti kinni raak veidi edasi liikudes jälle teine, kui jalg läks siis ja mehed, kes pidid purje lahti laskma või purje kokku sorima, need pidid olema kõik ilusti jaotunud selle raha peale. Ja siis korraga käsu peale altalis pootsman käsu Sisvi sorite üles purjevi robinal alla, nii et see on meeletu töö. Öeldi omal ajal niiviisi, et kolm aastat vanglat, kolm aastat sõda ja kolm aastat purjelaeva ja mees võib minna põrgusse ja saab katlakütja ameti. Nii. Orkaani. Põnev on ka laevaehitusele pühendatud tuba, puuseppa ja sepatööriistad, aga nii erinevad tavalistest talumees teeninud abilistest. Mere asi on ikka mereasi. Meremehed on küll meistrit kõigi tööde peale, aga kas tõesti ka ketrama? Täitsa nagu püstvokk, ainult isevärki poolkaarja Koonla lauaga. Osutub, et selle riistapuu abil sai hoopis punuda tugeva jämeda seitsme Bjõulise köie. Ja kõige tähtsam asi on üleval, üleval on väikelaevamudel. Vaat see mudelikene tehti valmis. See vaieldi läbi, kõik targad mehed istusid koos meistrite ehitajad ja kaptenid ja reeturid ja arutasid selle mudeli kõik sõiduomadused läbi. Ja kui see lõpuks oli, siis nii-öelda kangete meeste allkirju tegi või kasvõi kolme ristiga kinnitatud. Vaat siis selle pisikese riistapuu järgi raiuti üles vaat niisugune samasugune suur laev. Vahepeal sai puuosa valmis isegi mõnikord laste pilvemassi vette ja kogu tackelase. See pandi juba siis, kui ta seisis meres. Ei kujuta ette, kui paksud köited võib moodustada üks tänapäevase laeva ehitamiseks vajalik projektdokumentatsioon. Muuseumi viimane tuba ongi pühendatud kaasaegsele kalapüügilaevastikule. Aeg on merendusse toonud tohutuid muudatusi. On vaid kaks asja, mis näevad välja ikka samasugused nagu purjelaevade ajastul. Secstant ja rooliga. Jah, rooliratas millegipärast traditsiooniliselt tehakse kuni tänapäevani puust, eks ole. Ja, ja ja nemad kauni kuju säilitanud tänaseni. 100 või kolme-neljasaja aasta vanusekuju. Ella. Võime. Tule arma. Toim. Ja tee. On ikka? Pea meresõidu ajalugu täis ja erkoranžid just päästerõnga värvi brošüürid peos. Jätame meeldiva muuseumiga hüvasti, sest neid ootab meie ilus sinivalge buss. Küll on noolsirge tee, mis suundub aina Sist, Valmiera ja Ruijena peale. Eks sellepärast, et see on omaaegne raudtee siht, mis suundus saama. Kus seda teed, ei, sõidame pikalt. Pöörane põhja, uuele Pärnu maanteele, mis siit läheb samuti peaaegu noolsirgelt, kuni Häädemeeste. Nii veel oleme Lätimaal. Nii ja nüüd ligineb mägi piirile. Ja vaadake, mõlemil pool. Nüüd siis. Ikka ja Eesti vaba vana raudbetoonist seintega jää. Välisreis on selleks korraks lõppenud. Ees ootavad massiaru kandi metsad ja rabad. Saatus jõuame sinna nädala pärast. Kohtumiseni.