Nüüd algab mahuka saatepäeva see osa mis kannab kuni kella kaheksani katus pealkirja Meie maa. Külastame Võrtsjärve äärt sealset puhkebaas. Astume koos looduskaitse seltsi aasta kokkutulekust osavõtjatega üle männikjärve raba Laugaste. Te kuulsite õigesti üle Laugaste Narva-Jõesuus, kohtume tohtri puhkaja ja Narva linnapeaga. Ning lõpuks meenutame aegu ammuseid Kuura külas ja paekaldal. Meie eesmärk on lihtne. Teha eestimaanurki pisutki tuntumaks ja rikkamaks loodusradade elavdamisega nende atraktiivsuse tõstmisega ning piimamarjade ja muu kodukaubanduse julgema pakkumisega. Siit edasi jätkab selle saateploki muusikaline kujundaja Ivalo Randalu. Suvise Võrtsjärve ääres elu on, ei saa öelda, et see pikk rand Tartumaal ja Mulgimaal inimeste poolt ära unustatakse. Ei, seda ei ole. Ja üks mees otsustas oma onu mälestuseks, kelle kõrval Ta nägi, kuidas ehitatakse kalepurjekat nii, siin Võrtsjärve peal nimetati neid maalimise puhul suure purjega madalaid, pikki, väga stabiilseid purjekaid. Et ta ehitab ühe säärase valmis oma kulu ja kirjadega. Ja pooleteisttollised plank, lauad on tal juba kereks ära painutatud, see ei olnud lihtne, mitmel rajal tuli materjali pigistada pitskruvidega. Ja nüüd jäävad siis laastustööd. Ja mehel on mõte, et ta võiks järve randa tulnud inimestega teha poolepäevase sõidu traalide natuke püüda kala keeta värsket kalasuppi. Ja kui tuli ja soovib, siis õhtuks Hommikuks teha ka suitsukala, kas just sellest latikas, mida nad traali pärast koos külalisega välja võtnud, mis veel siputab. Kuid kes see teab, sinna metsa taha ühte kalda, õpi seda meest. Ta siis nii unistas, et siin lähedal poolteist kilomeetrit on juba kuulsaks saanud motell Vehendi kus rahvast ei käi mitte ainult suvel, vaid ka talvel palju, et ta annab siis teada, kui laev valmis on, et võib-olla saab siinse peremehe Priit Murumetsaga kaubale, et kui siin jah, inimesed soovivad ja on poolvaba päev, vaat siis siit juhatatakse purjeka juurde. Iseenesest säärane riist oleks ju täielikult ökoloogiline, ei müra, ei õli midagi, ei tilgu ainult vesi ja tuul. Ja kakala. Nüüd ma küsin juba siin motelli nagu peal peremehe Priit Murumetsa käest, kas varasemaid pakkumisi, kuidas teiega haakuda, on siin Rannu vallas tulnud sääraseid arvestatavaid või on siin midagi susisema seal tulevikus on teil ka väikesi abimehi? Praegusele hetkel küll see pakkumine, mis te välja ütlesite, on nagu esimene põhimõtteliselt kuna kõik need muud asjad, mis me oleme siin püüdnud oma külalistele pakkuda oleme me kahjuks pidanud ise välja otsima ja välja mõnes mõttes leiuta oma, sest et inimesed on küllaltki leiged oma oskusi ja tahtmisi välja pakkuma, et neid siis inimestele, kes tahavad puhata ja nautida loodust need saaksid kasutada ja oleksid ka nõus nende töö eest neile väärilist tasu maksma. Meheta vähemalt suuri asju korda saata, ehitada üks suur puhkemaja valmis ja ja teha veel midagi suurt. Naised märkavad ka nüansse ja, ja kui vaadata nüüd niisugust puhkemajandust laiemalt, kuidas tundub teile, mida ümbruskonna rahvas võiks teha, et tulijale saaks enam pakkuda? No meie film siin paraku näeb ikka kõigepealt seda, mis on tegemata ja külalised panevad tähele seda, mis on tehtud eriti siis, kui nad on mitmendat korda juba tulnud, telli lähikondsete-le ja naabritele ja kogu vallale. Ja siit laieneb juba vabariigile, milleks Võrumaa üles kutsus. Igaüks tehku oma õu korda, küll oleks hea, kui meie teeäärtes ei oleks neid lagunenud hooneid mis võib-olla isegi peletavad puhkajad lagunenud küüne, seda ei lähe kellelegi vaja. Võib-olla vald tuleb siin appi, aitab natukene ja Võrtsjärve mängude raames, seesama heakorrakonkurss peaks sellele kaasa aitama ümbrused korda ja küll siis inimesel on, mida vaadata, kui teda tema silma ei häiri. Lohakus, ükskõiksus, hoolimatus, võib-olla siis ta ei viska oma sinilillepurki sinna tee äärde ja muudki prahti ei leidu enam metsas, mida praegu siin trepimäel öelda ei saa? Ja samal ajal on trepimägi ju Võrtsjärve pärl, selles mõttes, et siin vanade, aga väga tervete mändide all on alati kuiv kõrgel kaldal. Pärast vihma 10 minuti pärast on pinnas jälle kuiv ja kui sa vaatad ülevalt alla kõrkijatele ja seal vahel nendele suplust kohtadele, mida siin on mitu veel silmapiir ja taevas ja pilved siin kõnnid natukene aega, siis kuidagi tunne on, teine tervis on parem, oled justkui uus inimene. Ja teiseks, ega ei olegi vaja. Nad on alati imet, näiteks mina ütleksin niimoodi. Võib-olla see teile ei meeldi, aga minu jaoks kõige suurem võlu teie motellis on see muruplats seda haarat muru, mis on siis hoonetest kuni spordiplatsini ja selle kuuseheki, nii. Siin praegu üks osa inimesi istub murul maas, isegi eelista neid välitoole. Osa mängivad Päpingtoni ja siis moodsamaid mänge, kinnas käes ja pillutakse pall. Ja muidugi kes ei ole siin käinud pikka aega, ei usu, et kunagise kaerapõlluservas on täiesti ehtne tenniseplats. Praegu üks segapaaride paar just tennist mängivad aed on ümber, nii et palli peaga kaugel käima pidevalt otsimas. Ja kaugemalt tulijad ilmselt oskavad tennist mängida ja meie omadel on võimalus õppida. Muidugi rookatusega peahoone ja see teine maja, kuhu pidi sisse vaata mitu ekskursioonibussi, nii et kui tullakse kohe bussiga, siis hakkab buss panna garaazi. Siin on ilupuid istutatud, aga mitte tihedalt keskel, et nad ära ei varjaks. Elamist-olemist aga väikese niukse oma nurgad tunde siiski pakuvad välja, et Saksamaa kuused ja Mis mul märkamata jäi? Mis veel on? Veel? Veel on värske õhk. Ja kuulata, kas seda vaikust. See ongi linnainimese, mitte ainult Tartu inimesed, Tallinna inimese ja inimesed raja tagant siia. Naljatades ma olen paljudele külalistele öelnud, kui nad on küsinud, et mida te meile pakute. Ma olen öelnud. Ma müün teile vaikust ja rahu. Ja vallas öeldi mulle niimoodi, et maailmapanga esindajad olid olnud Tartumaal ja üks jaapanlane oli kuidagi väga paatne olnud, oli vaadanud-kuulanud, ei küsinud midagi, ei öelnud, aga kui sattus teie motelli, oli oma fotoaparaadi välja otsinud ja küll maad ja taevast pildistanud ja maju ja oli väga elama läinud. Et ka niisuguse väga tasa kaaluka raha mehe liigutasite oma väga soliidse joone pealt üles selle koduse toreda puhta olemisega, siis. Õigupoolest, aga ma tulin teile külla rohkem sellepärast, et teada saada, kuidas võitlus puhkemajanduse edendamise eest üldse edeneb. Kuidas öelda teie kohta midagi halvasti? Kuulsin aga, et teie arvates võiks nagu vald ja vallarahvas siiski aktiivsem olla. Ja lausa tunnetada, et see on üks võimalus maal inimesi rakendada. Kui astuda kasvõi poolteist sammu puhkemajanduse, siis, Mis te siis olete siin teinud ja mida te siis tahate veel teha ja, ja kas või unistanud, sest võib-olla sealt peabki kõik uus ja julge algama sellest, kui väga reaalne olla, siis seisab paigast minema. Alustuseks hakkame teie küsimuse lõpust peale unistanud, unistanud oleme me sellest, et seesama trepimägi, mida paljud vanemad inimesed teavad kui ühest suurest keskusest Võrtsjärve ääres, kus toimusid iga igasugused asutuste kokkutulekud noortele laagrit, Võrtsjärve mängud ja inimesed käisid puhkamas. Et sellest saaks taas uus. Ja veel paremkeskus. Et oma inimestele kui kogu Kesk-Eesti selline tsentrum siin oleks võimalik väga kergesti ja lihtsalt välja ehitada nii ujumisrand, nii majutuspaigad kui ka teenindusvõrk. Aga antud situatsioonis ta jääb. Need on nii suured, et jääb finantside taha. Nüüd rääkides selle aasta jooksul oleme nii volikogu esimehe kui vallavanemaga ja mõningate teiste kohalike ettevõtjatega sellel teemal arutlenud ja oleme jõudnud otsusele, et see asi tuleb ette võtta. Kahjuks peame ütlema, et alustame ikkagi väiksemast ja püüame ära kasutada seda nõndanimetatud edu, suvilat, järveäärset maja, mida me praegusel hetkel haldame oma klientidele ja puhkajatele. Üürime ja selle ümber koondada. Niukene pisem puhkekeskus, kus oleks ka väiksemad kämpingu tüüpi majad kus oleks teeninduset puhkaja saaks seal süüa, saaks ööbida ja nautida järve mõnusid. Edasi. Loomulikult tuleb rajada kohe korralik parkla, et need puhkajad, kes armastavad autodega lausa järve sõita unustaksid ära selle. Me ei ela ainult täna. Me elame ka homme ja elame ülehomme ning ka meie lapsed ja lapselapsed tahavad Võrtsjärves oma puhtana ja ilusana näha, kui ta on praegu. Ja sealt siis tasapisi samm poolt edasi. Võib-olla kunagi näeme ka seda meie visiooni sellest suurest keskusest ka valmina ja siis võib öelda, et midagi on nagu ära teha. Tehtud viimaste Võrtsjärve mängude aegumis pärast aastast vaheaeg jälle toimusid ja tuhandeid inimesi kohale tõid. Tähendab, mängud on rahvamängud, neid on vaja siis kaubandus oli väga vilgas ja kuigi müügikoha eest küsib D kohaliku võimu poolt 500 krooni. Ometi ei olnud keegi juba kesk päeval enam tõre selle üle kaupa toodi kogu aeg juurde, kõik olid õnnelikud, kes kauplema olid tulnud. Aga ometi ma ei märganud seal nisukest maa kaupa, mis oleks tulnud taludest või isegi suvilatest, kus on kas palju vaarikaid või marjapõõsaid. Ma usun, et pärast kaupa oleks ostetud. Mis teie perenaisena sellest arvate, et kui niisugused suured kokkusena, aga mis need on või kui see keskus kunagi edenema hakkab? Seal peaks ikka vist maa kaubandus olema, mitte see, kus säärast müüakse, mis on kuskil teises riigis juba pakitud. Ei oskagi täpselt öelda, tean ainult, et volikogus need mõtted ja ideed olid sees et teha laadataoliselt, aga kuna need Võrtsjärve mängud olid olnud nii kaua või pika vaheajaga. Aga ja võib-olla tulevadki nüüd julgemini, inimesed peavad harjuma selle mõttega nägema ja tasapisi kogema puudus kogemus ja selle tõttu jäi ta nii, nagu ta oli, aga ega midagi halba öelda ka ei ole. Inimene peab tõesti siin veel kord võib öelda, et Harjumaa selle mõttega selle puhketsooni mõttega tasapisi rääkima ja kui on vallavalitsus, volikogu seda teed asunud kuivanud Kaasalööjaid, kui me tunneme ka, et me ei ole enam üksi, et keegi veel Annust tuleb kaasa, noh, see on ainult selline julge ettevõtmine. Väga palju tarku inimesi elab ja töötab siit mitte kaugel. Võrtsjärve linnul tooge jaamas. Kas nemad ei ole ka midagi välja pakkunud või olete te kuulnud, et nemad hakkavad tegema või liituksid teiega, sest neil on suur laev ja teaduse eesmärke ta enam ei suuda iga päev täita. Aga võib-olla matkajate ja huviliste sõitudeks sobiks mõnel päeval väga hästi, neil on ju väga. Võimas kai? Jah, nende kiituseks peab ütlema, et nad on alati tulnud vastu meie soovidele ja huvidele ning me oleme seda väga lahkelt kasutanud. Teie küsimusele, et online päev, et kas olete kasutanud ja ka see seltskond, kes täna siin meie õuel on käis täna kahetunniseks tavaekskursioonil Võrtsjärvel ja nii palju kui ma nende esimestest muljetest kuulsin, jäid need sellega väga rahule. See ei olnud mitte esimene kord kõigile seltskondadele, kes on tulnud meile puhkama, oleme välja pakkunud selle võimaluse, sest ma tean, et Looge jaamal on raskused ja iga finantsmujalt on teretulnud. Ja samamoodi ka on nad alati tulnud vastu sellega, kui on seltskonnal olnud huvi teha väikene ekskursioon. On, ja kuulata täpsemalt, millega tegeleb. Tooge ja millised on praegused Eesti järvede seisud? Nii Võrtsjärv kui Peipsi kui pisemad järved. Ja loodan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et need järve järvede seisundit tasapisi paranevad. Ei tea loomulikult, kas on see sellest, et suur põllumajandus on hääbunud ja enam ei külvata väetisi ohtralt. Või on see lihtsalt sellest, et ilm läheb paremaks. Aga teadlased, nii meie limnoloogia loomad kui ka nende mujalt maadest siia tulnud kolleegid, kes seal ööbinud meie juures on alati minu küsimusele öelnud ja järvede olukord paraneb. Kas niisugust meest on teie juures käinud, kes pakub välja, et ma tulen kevadel siia 10 purjelauaga kahe mootorpaadiga ja ühe korraliku purjekaga oma ettefirma aga lööb käed teiega kevadest kuni sügiseni. Seda kahjuks ei ole olnud veel. Pakkumised on olnud sellised jah, et võime teile müüa need 10 purilauda ja, ja mitu mootorpaati ja kõiki muid atraktsioone. Aga kuna need atraktsioonid on nii palju kallid ja meie majanduslikud võimalused ei võimalda endile selliseid asju soetada, siis kahjuks selliseid luksusime praegu oma klientidele pakkuda. Ja ainukene, mis puutub järvel käimises, on mis, mis me omame on kaks plastik sõudepaati, mida me oleme alati vajaduse korral oma klientidele pakkunud, et nad saaksid minna kas siis lihtsalt järve nautima või siis huvilisele kalastamise jaoks ja ka lasteaial on ka võimalik. Koos siit otse meie käest saada kalastuspilet, et ei tekiks inspektoritega probleeme, kui kalamees on järvel, loobib lanti ja inspektor ta küsib, et teie dokumendid, palun. Te olete omalt poolt teinud lühikese, aga tõesti palju ja teil on säärane hoog sees, et ma ei kahtle. Edaspidi suudate veel enam? Kui jah, ümbruskonnas rahvas aktiivsemaks muutub, vald selles osas julgemaks läheb. Aga ühte vist peab ka veel ütlema, lõpuks. Nendele, kes armastavad ohata, et puhkemajandus ei tasu ära. Teie pealt vaadates ma ei tea, kui suur on teie personal, aga kui ma helistasin, siis te ütlesite ei, täna ei ole jutuajamiseks mingit küsimust, mul on maja rahvast täis, ma olen hommikust kuni õhtuni kohal. Tähendab, ei ole tegemist ülemusega, kes kabinetist vaatab alla muruplatsile järve suunas, mõtleb uusi mõtteid, vaid, kes ise käed küljes kõike teeb sama ilmselt ka pool perest. Ja need teised poeg oli siin suvel abis, nägin ise Võrtsjärve mängude ajal. Nii et kui tulla puhkemajandusse, siis vist teadmisega, et ega tööd tuleb kõvasti teha. Jah, nii ta, nii ta paraku on ja teha tööd küsimata, mis selle eest saab kõige rohkem veel. Ja et palju rahalises väärtuses saab. Tähtis on, et saaks nii palju, et saab investeerida kas või vähehaaval ja saab mingit rahuldust siinsamas inimestega suheldes tööd tehes hommikust õhtuni ja kui vaja, siis ka õhtust hommikuni. Saablas Talle anda vajaliku kasvatuse vajaliku tööharjumuse nõuded. Teenindusoskuse ise oleme kõik pidanud oma ümberõppe eest ise maksma, ise käima ja uurima. Ja see ei ole olnud lihtne meie eas inimestele. Nii selge jutt, et siia ei ole enam vaja midagi otsa öelda. Ei ole tükk aega reporter olnud säärases olukorras kus ta ei saa matkajuhti kõnetada. Sest enne Endla raba peale minekut öeldi välja ohutusliikumise reeglid, vahe kolm meetrit sellel laudrajal, mis on küllalt peenikestest, laud, lippidest kokku löödud, on alustoed, mis ulatuvad päris märga laukasse sisse. Ja siis nende vaheraamide peale on pandud väikesed talad ning nende peale kõndimise hõlbustamiseks lauajupid naeltega kinni. Ja kui esimene laudtee tehti siia 1950, kui õigesti meelde jäi, siis viimane kümmekond aastat tagasi, nii et isegi idee on õhus. Vihmad, tuuled, päike, vesi räsivad ka pärasel moel ehitatud tee ära. Ja miks peab olema tulijate vahe kolm meetrit. Põhjendus, et laudtee, kui rahvas seisma jääb, tiheneb iseenesesse, inimeste mass ja laudtee lihtsalt tugisammaste vahelt puruneb. Siin peab muidugi kogu aeg ette vaatama, sest mõnigi Epikene ei ole enam päris uus, kuid üldiselt on tee korras ja saab heita pilguga siis soole endale. Muidugi naljakas ta natukene on, et kõnnid justkui jumal üle mere sisse ei vaju. Ja need männid, mis kahel pool on, on üsna kõverikud, on tunda, Nad on kasvanud raskelt neljale jätkunud toitaineid. Ja kui võid neil enamuses vaadata ülevalt alla siis mitte nende vanuse suhtes. Nende vanus võib-olla siin paarisaja-aastane. Aga nüüd sambla vahel seal, kus on jõhvikat ja seal on tunda ja näha natuke niisugust tõmmud märga. Ja kui sina tõesti astud, siis vajud. Nüüd tegid tee 90 kraadise pöörde ja võttis suuna vaatetorni poole. Otsese teele läheb ja kohe jõuame ka ühe lauka äärde, kus vesi nagu mitmes teiseski, kui on mahti vaadata ja silmi tõsta laudteelt on vasakul ja paremal säärased kohad, kuhu üldse ei tohi sattuda, sest seal põhja ei ole inimese jaoks. Siin üle lauka minnes on ka laudteel käsipuu kulub ära, sest laudtee natuke kõigub ja kes teab, kuidas looduskaitse seltsi liikmete tasakaal. Lonsest. Vanim tänane osavõtja on 93 aastane vanaproua. Tema küll sellele teele ei tulnud, aga 70 80 aastaseid loodusesõpru ja armastajad on meie taas rivis, mis on veninud nüüd juba üle kilomeetri. Küll ja küll. Niisugune keskpäevane aeg ei ole eriti linnulaulu aeg. Kuid väikest säutsu kuuleb, näeb, kuidas Laugaste kohal ja servas kiilid lendavad. Ilusad nagu alati, värvikad oma imeliku lennuga. Nüüd siis marsin üle teisest laukast. Nii, säh jalg siis matsu. Ja tat Subedasi. Mõni laugasse on sama hästi kui kinniga kasvanud kuid käse kinni kasvanud osana hästi vesine. Taimed ise on väga veerohked ja ka selle lauka keskel mustendab vesi. Ei tea, kui palju meetreid vähemalt ta läbi ei paista. Kuid üldiselt tuule käes päikese all keset suve see on ka kollased liblikad jõudnud. Küll, sest üks asi, mis on siin sajaprotsendilise väärtusega, kui mitte üle selle on õhk. Tuul jahutab rabakohalt jälle päike soojendab. Ja ega te liikide seisukohalt ei ole ju soo eriti rikas. Kuid ometi ometi siin on nüüd näha mõned mättad, kus on juba ühest küljest punetama hakanud jõhvikad ja neid on siin suisa üksteise kõrval kõrvuti palju paksult öelda, kuid korjaja jaoks, kui õige aeg tuleb ja siin tohiks ringi tuustata, siis saaks korvi ruttu täis küll. Nüüd oleme siis okka kohal, millel ka oma saared. Need on väga õrna taimestikuga ja ega vee sees taim väga toitu. Sellepärast on ka need taimed niisugused ka pastelsed väga õrna värvivarjundiga, helerohelisest heleroosa, nii on ka tumedamat, rohelist. Ja muidugi sügisel tulevad siia pisikesed punased täis punased silmakesed. Need on siis valmis, saavad jõhvikad. Nüüd jõuan riistapuu juurde. Siin on näha, et siin saab ühte väikest kraanat liigutada. Siin on siis keset kust saab mõõta soo, vee kõrgust. Ja neid riistu kasutatakse arusaadavalt teadustöö jaoks, mida siin tehakse iga päev. Ühed imelikult suured vannid, lausa lauka sees, seal on ka mingid torud omakorda veel sisse konstrueeritud. Nii nüüd jõuab siis see mees, kes meid siia tõi, Andres Kimmel vaatlustorni all ja astub kohe käigu pealt redelist üles. No ma arvan, et mina vist võin korraks kaasa ka minna. Ja vaatame siis, millest minna. Üks mees mahub, teine mahub ka, ta usub, vähemalt seda. Aga siit tullakse alla, saavad ka esimesed huvilised tulla. Ühe käega tuleb hoida raati teisega kõikuvast redelist. Aga redel on uus. Sajakilost meest Asti. Muide, meie teejuht on ligi kahe meetri pikkune mees, kes siin. Zoojaamas kamandab ja seda tööd teeb ja oskab ka seletada, mis töö tegelikult on. Raba nautida veel kaart teel tagasi. Palun keerake ringi, Taage minema. Are kedagi edasmöödalaske? Jah, just nii. See on ainuke võimalus laudteed päästa, sealt mööda minna, siin ei saa. Selge aparaadi minekuga ei, ajam nii kiired. See uss jääks pikaks liikuvaks kui mitte öelda tõesti omavaks inimmassiks muutunud rida küll parajate vahedega pöörati nüüd käskluse korras ringi sest reeglid on reeglid ja ega selle teeb parandamine keset sood, kerge ei ole. Aga looduskaitsesõbrad on väga distsiplineeritud ja sõnakuulelikud, mõned veel vaatavad üllatunud näoga siia torni. Aga jah, 180 kraadi ja tagasikäik. Andres Kimmelise TPL fotosid systega säärast massi iga päev ei näe ja üldiselt polegi ette nähtud säärane koormuse proov teadustöö tegijate teele. Aga on võimalik jah, paistab, et katki pole midagi. Siit ülevalt aga on see vaade palju võimsam, sest kui laudtee peal silmi maas hoides, et ei komistaks, näed ühte laugast teist, kolmandat ja mitte rohkem siis siin on need v järvekesed. Vaata et üksteise küljes kinni. Ilmselt kaunimaid vaateid üldse, mida, kus Eestis võib leida ikka inimesed, kes tahavad ilusat pilti teha, rabast on, ei olnud aega ja tulnud siia toome roninud sellesse torni ja siit on saanud teha kaunid pildid, vaata kus kohtub. Siin on see laugustiga tõesti kaunis ja erinevad aastaajad, erinevad värvid pakuvad seal igal aastaajal. Fotograafiaga loodushuvilise, päris kena kena pilti. See on jah, nagu omaette lamedas kausis kõik see, mida näeme suure metsaservades, moodustab ilusa ääre. Et ta on omamoodi piiratud nagu raamistatud, aga öelge lühidalt, mis riistad või kausid või anumad teil siin tee peal on, milleks te neid kasutate, sellest möödaminnes ma midagi arvasin, aga ilmselt mitte päris täpselt. See siin laudtee ääres on, need on auramis mõõtjad. Nendega mõõdetakse siis auramist rabalauka pinnal. Seal eespool on üks, et anumad, mis on turvast täis, nendega mõõdetakse auramist raba pinnalt juba taimestikuga kaetud kalalt. Neid aurumismõõtjaid kaalutakse teatud aja tagant ja saadetakse kätte siis k. Auramine raba pinnalt. Siis on veel näha meil siin laudtee kõrvalkaevud. Kas aastaringselt maetakse soovette taset? Ja eespool päris rabade alguses. On olemas meto väljak kus siis esimesest maist kuni oktoobri lõpuni tehakse meteoroloogilised, vaatasin kaks korda päevas. Varematel aegadel, kui kogu see informatsiooni täiesti uni unikaalne, toimusid siin vaatlused päev ringi ja läbi terve aasta, nii et oiga teha vaatlusi talviti öösel tulla läbi lume siia raba peale. Tuleb teha ka üks lisaselgitus, Endla riiklik looduskaitseala, tal on, suurustel on omad töö, eesmärgid, aga siin asub jah, meie Meteoroloogia Hüdroloogia Instituudi zoojaam ja teie oletegi selle soojamaamees ja teie riistad need siin on? See on ilmselt maailma mastaabis ka küllalt unikaalne materjal, mida siit kogutakse. Ja loomulikult sest taolisi rabasidki Lääne-Euroopas väga vähe säilinud, praktiliselt neid ei ole. Taolisi mõõtmisjaamasid on praeguses maailmas võib-olla paar-kolm tükki. Mõned töötavad veel Venemaal ja On tehtud taolisi uuringuid Ameerikas, Minnesota osariigis ja Soomes. Kuid nende need vaatlused tunduvalt lühemaajalised. Neil siin on vaatsed kestnud juba 45 aastat. Ja aeg pöördub, olgu see loodus kui ainulaadne ja ilus ja kuidas ta ei taha hoidmist, ometi tuleb arvestada ka nendega, kes tahavad seda vaadata. Tahavad ise tutvuda, aga see nõuab kas lisajõudu või üle töötunde. Kuidas teil on üldse võimalik, kui tuleks üks mõistlik loodusesõber, ütleme, kas perekonnaga ja sooviks ka seda rada pidi kõndida ja saada seletusi. Või on see täiesti välistada? Ei, loomulikult mitte, just selleks ongi enda nüüd juba endal looduskaitsealal töötavad vastavad inimesed, kelle kohustuste hulka anga juhti ekskursioonide juhtimine siia raba peale olemas marsruudid erinevate huvidega inimestele ja kevadeti on siin tavalised, väga palju kooliekskursioone. Kes ikka leiavad tee siia raba peale. Ja teistel teistel aegadel ikka inimesi käib siin. Ja neil on olemas võimalus saada just kvalifitseeritud giidi teenuseid. Ja siit saaks unikaalseid fotosid, saaks elamuse, saaks natukenegi närvikõdi, sest ega ikkagi, kui see laudtee kõigub ja see torngi praegu, kus ühed tulevad ja teised lähevad alla, jalgealune ju vabiseb niiet põnevust silmale, mõtlemiseks hiljem ülelugemiseks saab ka kirjandus siit osta lihtsamaid voldikuid ja muud, mis selgitavad siis, kus käidud. Ei hakanudki praegu rääkima, millised taimed siin peale jõhvika kasvavad, aga nad on väga tore. Nad on väga stiilsed, väga lihtsad, aga ainuomased just säärastele kohtadele, kus on palju vett ja vähe mulda, alles peab sind kunagi tekkima. Aga sinna läheb palju aega. Ma tänan teid ja kui siis selle raadiovestluse peale huvilisi tekib, siis neil jääb ainult üle helistada Endla kaitseala telefonil ja, ja kokku leppida, uurida, millal tulla ja millised on tinginud. Ja loomulikult, iga loodusesõber on teretulnud. Tagasiteel ühe Sillakese juures drin möllitz. Selle kandi omamoodi perenaine looduskaitseinspektor juhatab inimesi, et nad satuksid oma busside autode juurde lühemat teed pidi. Tõepoolest kui siin ei ole käinud, siis on see raba ju võrratult suurem kui see osa mida laut teeb, sealt saab vaadata. Mis siin veel. Meil on niisugust, mida targa silmaga vaadates näed ja mida võib ka raadiokuulajale potentsiaalsele külastale ette rääkida. No mina arvan, et see laudtee on see kõige põnevam asi. Tähendab, inimesele on tehtud kättesaadavaks raba ilma jalgu märjaks tegemata. Laudteesid on Eestimaal väga, mitmel pool on Viru rabas ja Nigulas ja on Hüpassaares männikjärve raba laud erineb neist võib-olla selle poolest kõige rohkem, et ta on rabapinnast kõrgemal umbes 50 sentimeetrit, jalad kunagi märjaks ei saa, kui kõrvale ei astu ja õrnad rabataimed on Kadalamise eest kaitstud. See ring, millest, et teie täna osa ära käisite, on umbes nelja kilomeetri pikkune ja meie näeme siin väga hea meelega nooremaid kooliõpilasi kes see on juba kooliprogrammis soo ja rabateema läbi õppinud ja tulevad siis kevadel viga sügisel siia praktiliselt seda vaatama. Me saame neile näidata rabametsa ja puisraba lagerabalaukaid palveid, öelda neile, et raba ei ole selline koht, mis siis eined vaid on võimalik ka rabatundes seal peal käia. Nad saavad seda ise proovida. Männikjärve juures siinsamas saame näidata neile, kuidas, kas peab kinni üks järv ja oma jalgadega kummikud on proovida otsiku peale õitsemist. Mina käin siin aasta ringi ja pikem variant, mida saab käia ka teiste inimestega, mina käin muidugi ka otse üle rabade, May ei alati mööda radasid nikuma. Külastajatega käin nende jalavaeva vältimiseks. On siis kõige kusjuures kevadel on alati seal väga ilus kui õitsevad lodukannikesed. Ma ei tea, miks need mulle hirmsasti meeldivad, Juta kivi juures. Kui on see nende täis õitseaeg, siis see ümbrus on kõik niisugune ilus, helelilla ja siis, kui veel hõikab öö ja veel kuuled, sookurg, aitäh. Sookurge kuuleb isegi Toomale kodu juurde. Kui nad siin männikjärve raba peal hõikavad. Ikka üks ees ja teine tale tagant või kui Endla Endla järve peal näha, kotkaid lendamas. See on täiesti noh, kuidas kunagi, näiteks siinsamas selle raja ääres on. Eelmisel aastal olid imeilusad kärbseseened tohutult kärbseseeni, nad särasid siin rohu sees. No ma ei tea, igal ajal on midagi erilist või habesamblikud siinsamas kase peal, mida igal pool ei ole. Mis on, kannatavad ainult puhast õhku. Kaua see üks niisugune ring, mis ikka pildi annab rabas soostia, laugastest ja taimedest aega võtab. Kui Endla järve ääres ka käia, see on umbes seitse kuni kaheksa kilomeetrit rahulikult, kõike vaadates ja nautides neli tundi. Ja kui palju see maksab, näiteks kui üks perekond tuleb ja ja teid palutakse teejuhiks mõnd teie kolleegi, kes selle peal on? Täiskasvanutel on praegu 45 krooni, üks tund tähendab terve grupi tasu. Aga kui soovitakse oma käe peal looduskaitsealal liikuda, kui ollakse selleks võimeline ja huvitatud, sest inimesed on väga erineva tasemega, siis 10 krooni inimese pealt. Lapsi me tavaliselt ei maksusta. Kõik peaks sobima ja variandid on olemas, nii et hea kuulaja. Mõtle, suvi ei ole lõppenud ja ka sügis tabas ja soos on jälle omaettevärvidega ja teistmoodi. Oi-oi, kui palju on võimalik siit kaasa võtta. Tulge ainult ja võtke. Kui siin olla praegu liiva peal, värske õhu käes, ilmad oleks liigseid riideid seljas ja vaadata mere pool. See lainete laul, ta on ühtlane, aga sääraste toonidega trahust silmale säärane vaade, kus meri ja taevas saavad kaugel, kaugel kokku, see ei tekita probleeme, on see meri kord sinisem või taevas tumedam või vastupidi, me oleme sellega harjunud. Me näeme kaugele, aga samal ajal meie vaatevälja miski risustada, midagi ei ole valesti, ei ole midagi niisugust, mis ei meeldiks. Ja ju see moment on närvisüsteemile. Ka ääretult oluline. Puhastab rahustab või kuidas arstid ütlevad kindlasti ja see, tõesti see, need positiivsed emotsioonid Se komforti tunne silmale meeleolule ja see loob sellise kompleksse kompleksse posid siis emotsiooni mis mõjub ikkagi täiesti ääretu, rahustavalt inimorganismi närvisüsteemile ja ei olegi vaja mingit erilist ravi. Väga meeldib rahval jalutada hommikul õhtul just mererannal koodi hüdroaero joonid metsades, männi männimetsad, ümberringi peenid, lisanduvad kõik sellised tervistavad faktorid mis jah, mujal võib-olla ei pääseni mõjule. Ei ole Doktori tähelepanekutes mis on mitme aastakümne omad, lisaks isiklik tunne. Siin ei ole midagi vaielda ega kahtluse alla seada. Aga mida tavaline puhkaja, kes tuleb võib-olla aastas tahaks randa või üle aastate siia Narva-Jõesuusse mida tema peab kohapeal enda jaoks kõige väärtuslikumaks. Kaljo rabasse oli peaaegu nädal selles rannas ja hommikutundidel nähti teda liikumas. See on kogu selle rannaolemus alates silmapiirist, mis vee välja mõlad tuleb silma ette edasi liivast misse, tähendab sellele ja sellest kaldast bändidega. Ja kogu seda, seda kompleksi ümbritsev, selline eriline, noh, võiks öelda hommik, värske, kõikide looduse nende algosade koondja, see kohe sunnib sind midagi tegema ja see midagi oleks siis vette minema enne vette minemist tegema, võimlemisharjutusi sörkima, tunnetama seda, et on hommik, on suvi, on vesi, on liiv, on männid on hea olla just sellel kella seitsme ja kaheksa vahelisel ajal. Nähtavasti see seltskond, kes seal käib, on, on küllaltki stabiilne ja ta ei ole eriti arvukas, aga nad on nähtavasti samasugused. Tunnetajad. Minagi olen kui Tallinnas tahaks nüüd näiteks rongijaamas seina pealtnäha, et kuidas saab Narva-Jõesuusse sõita. Muidugi inimesed teavad, et rong sinna ei lähe, aga ikkagi, kui ta tahaks teada, kuidas saaks kõige hõlpsamalt kõige kiiremini siis võib ringi käia, vaadata neid sõiduplaane ja ega ikkagi teada ei saa. Kuidas käituda Narva linnast, edasAga Kaljo Rebas mäletab, enne sõda oli see asi korraldatud vägagi huvitavalt ja tulija sõbralikult. No esimene tutvus Narva-Jõesuuga oli mul 1938. aastal suvisel Algkooli koolivahe isa võttis mu kaasa Narva ekspressiga mis sõitis peatustega Tapal, Rakveres, Kiviõlis ja Jõhvis kuni Auverejaamani esialgu, kus oli veidikene pikem peatus. Lugu oli nimelt selles, et Ta oli organiseeritud auvere jaama vastu kohaliku bussiliikluse poolt, siis mitmed bussid sinna. Ja need, kes selle rongi peavad otse tahtsid Narva-Jõesuu ette tseeritub, palsonitesse ja, ja puhkekohtadesse hotellidesse minna läksid, sõitsid selle bussiga otse auveres siis Narva jõesuhu, selle asemel, et Narva minna, kustkaudu s kaks tundi vähemalt või isegi rohkem viitud aega sinna jõudmisega. Ja minu käik läks järgmisel Ja jõesuu vahel kahte liiki transporti, nimelt bussi ja laevatransport. Ma sõitsin laevaga, mul on meeles, et kolm laeva käis seal Narva ja Narva-Jõesuu vahel. Liiklus oli väga tihe, eriti laupäeval, pühapäeval. Need laevad olid Narva Linda ja Mai, sõitsin Narvaga poole, tee peal tuli vastu mulle May. Aga Narva-Jõesuus oli, oli Linda jällegi, kes pärast Narva kohale jõudmisega kohe lahkus Narva poole. Nii et liiklus oli tõesti hästi korraldatud ja tundus, et siis oli see rannaelu, ma mäletan, see oli ilus juulikuine. Päev oli ikka hästi tihe ja mul on nii pilt silma ees, et umbes kuursaali koha rannas väga palju ei paistnudki seal peesitavate ja vette minevate tagasi tulevad jalgpalli mängivate ja ja muud ranna lõbusal tundvate seltskondade vahel seda vaba ruumi, nii et tuli otsida kohta, kus siis võiks ka oma oma jah, nii-öelda laagri üles lüüa vette minekuks ja, ja rannanautimiseks ümbritsevat, kui oli minu arust hästi tore, seal jahutas palju inimesi. Muidugi, aga ta oli, ta oli ilus tali, varjukas parasjagu palju pinke oli ja siis selle pargi sees, nagu järsku kerkis esile see kuur sai valge hoone. Toreda sissesõiduteega, mis läks poolkaares kahelt poolt ümber lille Klumpide ja ta kuidagi nägi välja hästi majesteetlik, kuna ja, ja võiks öelda ka rõõmsa ja, ja, ja nii lohe heleda ja kuidagi kutsuvana. Me käisime isegi see sära, ma mäletan seal, tal oli suur Aga ta oli nägus ja kogusele Narva-Jõesuu mere ja siis selle noh, peatänava nagu vahe oli kuidagi, hästi korrastatud oli, seal oli jalgteid, oli palju, aga oli seal tänavanurkadel oli ka kena geni. Selliseid janu, kustutamise kohti, mäletan, et sai seal kooki söödud ja, ja limonaadi joodud paviljonide moodi ehitusi ja väga niux, selliseid minule positiivsetest ta kuidagi väga meeldejääva sellise mulje kuni tänapäevani. Teil on Ida-Virumaal väga ilusat loodust. Seda on tunnistanud paljud asjatundjad, väliskülalised, meie inimesed teavad seda. Ja lausa NATO-l on Narva-Jõesuurand. Enne sõda Eesti rand number üks selged Narva-Jõesuu üksi ei suuda seal kõike korraldada. Kindlasti on ka Narva linn mõelnud, kuidas rannaelu Narva-Jõesuus liikuvamaks muuta. Olgu need kas või plaanid, aga mida võib öelda. Raivo Murd, Narva linnapea. Ma olen teiega nõus. See kingitus, mis asub Narva-Jõesuus, on tõesti suur kingitus, kuid täna seda kingitust ei kasutata selliselt nagu veaks. Ja see ei ole öeldud mitte süüdistuseks kellelegi võetud, on suured probleemid ja ka Narva-Jõesuu teatud puhkekodud sanatooriumid olid suunatud idaturule ja seal käisid ju Sankt Peterburist ja Venemaalt ravialused ja puhkejaak. Kuna põllumeeste sanatoorium suurim, kes oli on ka praegu Narva-Jõesuus oli ühiselt hõivatud, siis meie põllumeeste raviga, kuid põllul majandus ja suurtootmine, kolhoosid, sovhoosid on lagunenud, sest me ju teame ennetuusikuid enamus kolhoosid, sovhoosid ostsid oma rahaga varemate töötajatele ja olid premeerimiseks inimestele siis täna on küsimus selles, et Narva-Jõesuu infrastruktuur kahjuks on noh, allapoole taset. Ja ta ei vasta praegu rahvusvahelistele tingimustele. Narva-Jõesuu linn üksinda sellega toime ei tule, see on ka täiesti selge. Ja mina olen sellel seisukohal, et Narva põhjus on väga tihedalt läbipõimunud ja endiselt Narva linnaosa peab ka seal suurenema selles mõttes, et arenguküsimuste lahendamisel. Ja teiseks ilmselt on ikkagi väga kiiresti vaja lahendada see küsimus, mis puudutab piiri ületamist turismi teenindamisele. Tähendab, olgugi, et ei ole lepingut Eesti ja Vene riigi vahel sõlmitud, siiski võiks ju turismialaseid lepinguid sõlmida, nüüd viimasel ajal on ka saavutatud teatud kokkuleppeid ja ma olen mitmel korral rääkinud meie välisministeeriumi kui, kui ka mees vaatlikuga saanud Peterburis vara Volmeriga ja nüüd on saanud mõningad lepingud juba teoks, et põhimõtteliselt võiks sealt inimesed hakata tulema. Kuid selleks, et need võtta, siis vastu juba ütleme natukene kõrgemal tasemel inimesi mitte ma ei mõtle ameti poolest, vaid need, kes tahavad vaat saada paremaid teenuseid ja nii edasi. Kõigepealt sinna panna vahendit siis ja see on üks vahendite teenimise koht, kus ka Eesti riik peaks võtma. Teil on siin turismiorganisatsioonide esindajad, ma ei tunne kõike, kas on nende inimeste hulgas mõtted liikunud või kabinettides mingeid kavad tehtud, olgu kasvõi fantastilised, aga ilma nendeta asi ei nihkugi paigast. No mina esindan siin Eesti turismifirmade liitu, asepresident Daisy Järva peab ütlema seda, et meie tegime juhatusega väljasõiduistungi Narvasse kohtusime Narva linna juhtkonnaga ja ka Narva-Jõesuu linna juhtkonnaga juba varakevadel. Sellepärast turismi inimeste süda tegelikult väga palju valutab selles suhtes. Sellepärast et ikkagi kogu Ida-Virumaa on üks osa eesti turismist ja ta on terviklik osa, mitte see, et me saaksime seda mingit pidi, ühesõnaga Narvast või Haapsalust Tallinnast ära lõigata. Aga teisalt ma ütleksin seda, et tegelikult, ega see infrastruktuuriga asi nii hull ei olegi, sellepärast on võimalik müüa ka majutuskohti odavama hinna eest ka sellises olukorras, kuidas nad ka praegu on. Südamevalu teeb see lihtsalt, et piir on kinni, meie ei suuda turiste siia hankida seetõttu, et bürokraatia on, ta ka, mitte ei ole küsimus ette võtma jättes. Ja teine oli see, et normaalse odava hinnaga tuleksid Peterburi inimesed küll siia puhkama ja saaks kombineerida ka selliseid sõite, et ühendada näiteks Narva ja Tallinn ja jälle Tallinnas tagasi näiteks jälle Peterburi tagasi. Ma arvan, et see probleem tuleks siiski lahendada valitsuse tasandil. Sellepärast kui inimene tuleb siia vautšeri ka ma olen täiesti kindel, et ta ei tule siia mitte põliseks elama, vaid selge see, et pärast seda, kui ta on saanud siin ravi, on saanud kätte oma tuuripaketi, mida me hea meelega müüksime, lähete tagasi meie kui turismiettevõtjad olema just nimelt näeme probleemi selles, et piiriületuste probleeme viisade liigub. Moskva meil selliseid probleeme ei ole, kui näiteks. Ma ei taha tähelepanu enda peal hoida, aga ütlen nii palju, et enne sõda Tallinnas käisid. Ilmselt olete kursis erirongid ja kõike, mis siin ümberringi kasvas aedades taludes müüdi tegevus oli vilgas. Roopas lähevad hästi turistidele need rannad, millel on sinilipp, see tähendab aga rand peab olema atraktiivne ja lõbus nii lastele kui ka vanaemadele. Nii et võimalusi seal seitsme kilomeetri pikkusel rannaliival on tohutult. Küsimus on siin kahepoolne, kuna ega Narva-Jõesuus ei ole üldse eriti teadvustatud või vähemalt ei ole nagu väljaspool eriti. Tunda ja mida see Narva-Jõesuu endast võiks kujutada ja ilmselt see selline väikekaubanduse ja, ja suvitajad vajaliku keelekastme ja, või suhu pissimise pakkumine nagu. Ei hakata nagu sellega tegelema, et nagunii võib-olla polegi kedagi, kellele pakkuda ja, ja kuidagi see mehhanismus on nagu sisse seadmata. Ilmselt selle poole minekuks on vajalik ikka jah, ilm, ilm kiiresti hakata, sest see perspektiiv on olemas, kui saab see jõesuu nagu teadvustatud. Et on selline koht ja et oleks sellisel sellise väljapakkumise minekut, ma usun, et, et see on ainuõige tee, las pidi. Nüüd satun ma sinna harva, kuid see paik on kaunis ega unune. Mäletan paekaldalõiku missal merest taandunud Kunda tsemenditehasest kuni iila küla lõpuni. Õigem oleks küll öelda, et meri on taandunud paekaldast, loonud kalda alla niite, põlde ja metsa, andnud mandrile juurde kolme kuni viie kilomeetri laiuse rannariba. Külad koos oma hoonestusega sellel paekaldalõigul pugenud kalda allatuule Marju, kus mere poolt varjab neid ka mets. Isegi ennemuistne hiis hiila küla kohal kasvab paekalda alusel põndakul olles siin nimetatud tammik Nõmmeks ehk nummeks nagu siinne keelepruuk. Tegelikult kasvab lumme idapoolsemas osas tammede seas üksikuid pärna puidki et teisel pool kuivab Kärna ehk kongla jõge muutuda pärnakülaks pärnade aluseks külaks. Kuid siin ei ole enam ka paekallast. Meil tuleb minna vastu mäge ja tõusta paekaldalt talusesse hiilasse. Iila küla paepealsed põllud on nagu vanapagana kasukas, eriti nüüd, mil kolhoosi suured traktorid on paelahmaka serviti tõstnud. Varem kui talumees tegi põldu hobusega, murdis küüne Ader sageli saha paehaakide taga kuid põllul hariti ainult huumuskihti ja selle säilumine lubas saada enam-vähem korralikku saaki. Kiviklibu aitas säilitada põldude niiskust. Malla mõisa kohal oli põllumaa sügavam ja selle kõrval villavere küla kiuka kuigi ka siinsetel põldudel oli oma nuhtlus. Vaevalt muutus mullakiht sisemaa poole sügavamaks, kui algas kivikülv, mille jää liustik hiidrahnude näol siia puistanud. Kui paevahel kasvas viligi, siis raudkivi mürakate vahel ei mahtunud Adergi. Ja siis veel need Arud igiammuseid, kivi, kuhjatised keset põlde, võib-olla IZ paemurrud, võib-olla ka põllult kogutud ja siia veetud kivid, millel kasvas arutul hulgal sarapuid. Külalaste sügisene õnnistus ei olnud peret, kus talvel poleks nositud sügisel kogutud pähkleid pähklipõõsaste sekka silmailuks, mõni pihlakas aga põõsaste all taignamarjad, magesõstrad, sekka mõni metsik karusmarjapuhmas oma väikeste, väga magusate punakate marjadega. Parakevaditi sillerdas haru sinililledest, siis puhkes kanavarvaste õitemeri, mida koguti talviseks köharohu ja muidu joomise teeks hakkasid õitsema igasuguseid nimelised nimetud heinad enamasti oma rahva ristitud, millega ka mina neist kirjutan seest või minagi teisiti oskan. Üheksa mehe vägised kasvasid peaaegu inimkõrguseks. Siniladvad, millele nime sain alles hiljaaegu kaunide säravad. Õitsesid roosakas, metsik lillhernes, kõrged putkelised, mida kohalikud Ingveriks kutsusid kui puhkesid õide kollased ja valged Maranad, lõhnas aru lausa uimastavalt. Tavaliselt kasvas naistepuna ja vorstirohtu oli, millega ennast ravida ja millega verivorstid jõuludeks maitsvamaks teha. Kallas õitsesid läbi suve. Siin oli Jäärakuid, kuhu oli ohtlik ligi pääseda aga oli ka kohti, kust taludele ehitusbaasi ikka veel murti. Sest siinsete majapidamiste kõrvalhooned, eriti aga loomaruumid olid enamasti paekivi seintega või siis vähemalt kõrgetel paekivist laotud alusmüüridel. Ilus oli see kivi. Lapsepõlves võisin seda tundide viisi vaadelda otsides ja leides üha uusi kivistunud loomakest jäänuseid. Ja kui tore oli veel leida eelajalooliste loomade nii-öelda silmamune kerajaid umbes kahe sentimeetrise läbimõõduga kivimoodustisi, millega otse võrratoni nipsu mängida. Paekaldaveerg palistasid, kasvasid kõikides arvudes, aga ka kasutamata mahajäetud paemurdudes. Lodjapuupuhmad, mida siin koeraõispuuks nimetati, oli ka tüürinud puid oma musta-punase marjapaariga, kus alati enne üks mari mustaks tõmbus, kuna teine alles punasena säras. Lõpuks need marjad siiski vist läksid mustaks, mõlemad kasvasid veel eriti ligipääsmatutest kohtadest, mingid väga okkalised, üsna must ja tüvega põõsad, mis kevaditi imekaunilt õitsesid, meenutades sõitelt kirsse. Nende vilju ei õnnestunud mul kunagi näha ega kuulnud ma kelleltki selle põõsa nime. Talude ajal kasutati kallasti, arusid seni lambakarjamaana kuni niidul Heinsai koristatud, alles siis läks kogu kari lehmad lambad koos heinamaadele Ede hädala heinast toituda. Senikaua käisid lehmad karjamaadel, kus enamasti kasvas nende talude rikkus kuuse ja männimets. Loomade söögikohta oli seal kasinalt, ainult mõned enam rohtu kasvatavad välud. Seetõttu langes ka suve hakul loomade piima aind. Alles hädala heinal paranes veidi. Karjased nägid kurja vaeva lammaste hoidmisega kitsal järsul kaldaribal või keset viljapõlde asuvatel harudel ka Cesalgus kehval pinnasel peamiselt käo Orvikut, vaeslapse lille ja paiselehte kasvas, polnud põli parem, kui ümberringi olid talude orasepõllud. Arus kippusid lambukeset põõsaste vahele kaduma ja mine sa tea, mis seal Valendab, kas paeklibuhunnik või lambaselg, kes karjast eemale hoides noolib maitsvamaid rohusuutäisi. Ja küllap olid sellisteks suutäiteks nii hiirehernepuhmad kui ka kuldkollased nõiahambad, rääkimata valgest roosast ja punasest ristikheinast. Ei tea, kas oli söödav ka mõni siinsetest rohketest kellukaliikidest. Samad taimed, mis harudel kasvasid, kaunistasid ka paekallast. On mainimata jäid need kaldaalused, külad asusid lausa kolmel tasandil ülalpõllud siis külaõuede vöönd, kus majade juures ka väikesed rohuaiad mõne õunapuu ja lopsakalt lokkavat, veidi võsaga, sealt aga veelgi alamal heina ja karjamaad. Paekaldal endal oli mitu nime, Kunda juures oli see kunde kallas. See algas sealt, kuhu eelmisel sajandil asutatud Port Kunda tsemenditehas oli püstitanud kalda kõrgele nurgale meremärgi. Teine neist asus veidi eemal umbes kilomeetri võrra kaldast meremärgi, moodustades mitme meetri kõrgune paekivist müüritis, mille keskel kõrgus. Või pigem küll palk, mille tipus oli erepunase Menninguga värvitud tsemendivaat kaldapealsel püstiasendis, kaldast kaugemal põigiti näitamaks laevadele teed Kunda sadamasse. Kunda kalda all oli Sibide talukoht. Need olid Kunda tsemenditehase mustuse vedajad, kelle põllud kandsid head vilja ja kes olid seetõttu jõukamad kui teised ümberkaudsed talud. Kuid nad olid siiski mõnevõrra isolatsioonis, sest nende amet, mis seal salata, lehm, kas tõepoolest, olgugi, et see oli aus töö? Sibidest veidi edasi malla mõise suunas, oligi see juba malla kallas. Malla mõisa härrastemaja kaunis loss oli rajatud oskuslikult maapinna langust arvestades just paelava servale, nii et põhjapoolsele küljele moodustus lossi ette kaunis terrass ja avanes võrratu vaade pargimetsale jäädiitidele. Pargis. Veel enne Kuura vabad külani jõudmist hakati kallast juba Kuura kaldapealseks kutsuma. Kuura kaldal asus triangulatsioonitorn, mis tähistas kõrgeimat kohta Põhja-Eesti pankrannikul. Sealtpeale hakkas kallas alanema, kuni iila kalmete kohal märkamatuks kadus. Siin muutus vähehaaval ka mullagi sügavamaks ja viljakamaks. Iila küla algas Kuura taluga. See asjaolu muutis Kuura kalde nime kandva kaldalõigu veelgi pikemaks, nii et iila küla kohal oli küll alles kaldapealne, kuid ilma erilise nimeta. Kuura talu oli siinkirjutaja vanaisa ostnud malla krahvilt päriseks 1000 üheksasajakümnendatel aastatel. Ostulepingus oli klausel, mille alusel talumees ei tohtinud oma maa pealt palgimetsa ilma mõise loata raiuda. Seetõttu leidus selle talu karjamaal mitu hektarit suurepärast kuuse ja männimetsa. Metsaalune aga kasvatas kõikvõimalike seeni galates kukeseente ja suurte sirmikutega ning lõpetades männiseente ja kivi puravikudega. Taludes neil kaugetel aegadel kasutati veel rohkesti puunõusid olid naised avastanud selle talu karjamaal ühe kuuse juures koha, kus maa peale ulatus suurel hulgal lumivalget imepeent liiva, mida siit hakati siis kandma kaugemalegi. Küll püüdis peremees liiva leiukohta katta ja varjata, aga iga naiste vastu ometi saagu nendele miski, on kord meeldima hakanud. Kiigel kuusk kasvas siiski edasi. Küllap oli naiste askeldamine tema juurte vahel puule nagu sipelgate sebimine. Olulise tähtsusega elu tekkimiseks ühes või teises paigas on kõlblikku joogivee olemasolu. Paistab, et Kallas oli nagu kärg, mis kevadel andis endast ohtralt allikaid. Kõrgemal asuvad neist kuivasid peagi suvekuumuses kuid teisel astmel kald talusest kõrgendikust ei olnud puudust ka alalistest allikatest, milles vesi oli puhas ja külm. Karge. Neid oli siin nii palju, et kui kord ema nurisesid kastmisvett on kauge aeda kanda, tegi isa vaevalt poole päevatööd, kui aiaservale tekkis uus allikas tarvitses vaid põhjata, silgupütt raketteks panna ja kastmisvesi kurgipeenar teleoli tagatud terveks suveks. Kaevud taluõuedes olid meetri poolteise sügavused. Kevadise suurvee aegu võeti veto otse kaevust ämbriga. Suvel, talvel, mil vett vähem, kasutati siin vill kappa kappa, millele vee Willimiseks Vaarest taha sobitatud. Siin elamise aastatel 1930 kuni 34 olid rannametsad veel nii palju madalamad, et üle nende paistis Kuura talu köögiaknasse ribake Soome lahte koos silmapiiril uduste suursaare kalju kühmudega. Nüüd ei paista merd enam kalda peal, sellegi metsad on kõik varjanud. Kuura talustan järgi ahervare samuti kahest lähemast naabertalust. Alles on ja õitseb suviti täies ilus Kuura talule kuulunud päikese paemurru ase. Käin seda suviti aeg-ajalt vaatamas pensi alt ka koduaeda metsiku karusmarjapõõsa, kuid näib, et sellele põõsele minu haritud aiamuld ei meeldigi. Lootus oma karusmarjaistandust uue sordiga rikastada vist ei õnnestugi või peaks ehk põõsakesi ümbritsema paekivi klibuga. 1935. aastal lahkusid minu vanemad siit sest isal oli õnnestunud tänu osta oma sünnikülas uluk seal. Mälestus Kuura talust, tema arudest ja kaldast on minus nii tugevalt, et ka nüüd veel kaheksakümneselt näen seda oma unenägudes õitsvana. Ometi oli see talu vähese viljakusega vaesuse ja murede maa mille ainuke väärtus vist oligi tema taimestiku ilu ja looduseliikide rohkus.