Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, pere. Uus sügis on ukse ees ja kruus on ka rändaja hooaeg. Seekord on siis nii, et kõigepealt seame oma sihid ühe hiiglasliku ringjoone suunas, mis jagab maailma põhja ja lõuna hulluseks ning mida nimetada tuntakse ekvaatoriks. Ent mitte ainult äsja. Mainitu ei saa paljude järgnevate saadete peategelaseks, vaid ka näiteks tema järgi nime saanud läheduses asuv riik. Ecuador tänase avasaate teema ongi. Equador kutsub ja Hendrik, kuidas ülepea sündis siis plaan sinna sõita? Kuna ta oli nii-öelda väravaks sellele paigale, kuhu tegelikult tahtsime minna ja need on Galapagose saared, Galapagose saared kuuluvad Equadoril ja nad on kaugel ookeanis mandrist ligi 1000 kilomeetrit eemal. Aga aga see Galapagose saarestik on looduse ime tõepoolest, ilma liialdamata ja sinna oli tahtmine minna juba väga palju aastaid ja nüüd sai see teoks. Selleks, et Calapagosel saada tuleb kõigepealt minna Ecuadori. Selle loo nimi on aku ka kua ja seal kõlavad ju need andide flöödid. Pole kahtlust, et siin on selline muusika, mis on sajandite jooksul kujunenud kohaliku indiaani kultuuri ja siis valgete kolonisaatorite kultuuri segunemisel ja see on üsna iseloomulik kogu ekvadaarile. Siin ongi selline segakultuur segarahvad ja see muusika on küllaltki iseloomulik just Equadoril ja Equador ise. Kes ta siis niisugune on, et meil on siin ilus põlevgloobus silmade ees ja keerame teda siis selle koha peale, kus ta siin gloobuse peal on siin Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahel? Täpselt niimoodi, et Ecuador on nagu ekvaatorist läbi torgatud ehk siis nagu varda otsas, et ühesõnaga peaaegu pool Ecuadorist on ühel pool ekvaatorit peaaegu pool on teised poolekvaatorid, nii et tema nimi on selles mõttes päris täpne. Väidetavalt mingi 22 kilomeetrit pidi olema vist pealinnast eemal sekvaatori joon ja seda nimetatakse muide daat del Mundo ehk eesti keeles maailma keskpunkt. Ja selle juurde me jõuame veel. Aga et muidugi see Equador siin selle suure gloobuse peal paistab ju üsna pisikene siin Lõuna-Ameerika teiste hiidriikidega võrreldes siin brasiilia või, või Argentiina või Tšiiliga võrreldes. Aga kui me nüüd kruttime seda gloobust natuke edasi ja kui nüüd tõstaks Equadori mõttes siia Euroopa poole peale siis ta oleks päris suur riik, nii et kõik Baltimaad on ikka väiksemad kui Ecuador. Ja kui ta Lõuna-Ameerikasse kuulub tõesti väiksemate riikide hulka, siis Euroop, bass on ta umbes sama suur nagu Itaalia või Inglismaa ikka tõsiselt niukene keskmise suurusega Euroopa riikide skaalal. Lihtsalt hiiglaslikud riigid on seal Lõuna-Ameerikas tema kõrval ja teised on lihtsalt palju suuremad. Ja näiteks kui kas ei pindala vaadata, siis Equador on Eestist suurem, ligi kuus korda ja Baltimaadest ka veidi suurem. Ja kui võrrelda nüüd kergelt seda rahvaarvu kõige selle juurde me Perastel jõuame väga põhjalikult järgmistes saadetes, aga aga seal elab praegu umbes 15 miljonit inimest ja kui me nüüd mõttes vaatame, kui palju on Baltimaades inimesi, siis Baltimaades kokku on ligi kaks korda vähem inimesi ja Itaalias jälle neli korda rohkem. Nii et asi selles, et, et Euroopa maadest paljud on väga tiheda asustusega ja meie siin ütleme Baltimaad ja Eesti oleme Euroopas skaalal hõredalt elavad inimesed ja kui võrrelda nüüd Euroopa ütleme keskmisega, siis on Ecuadoris keskmine inimeste hulk tihedus asustustihedus väiksem. Aga näiteks Eestiga võrreldes on Ecuadoris ikka inimesi rohkem, nii et seal on ühe ruutkilomeetri peal 52 inimest, aga Eestis ligi 30. Ühesõnaga lühidalt Euroopa riikidega võrreldes on Equador päris suur maa ja Lõuna-Ameerika riikidega võrreldes üks väiksemaid. Aga mitte keegi ei vaidle vastu, et ta on äärmiselt mitmekesine tohutult Eluri, kas iga loodusesõbra jaoks tõeline aardekast ja ikkagi nii või teisiti selle riigi juures jõuad selle sõna Tori juurde, et ekvaator on ju. Kui nüüd jälle keerutama seda gloobust, siis me vaatame, et ekvaator näiteks Lõuna-Ameerikas ta läbib ju mitut riiki peale Ecuadoris küll läheb läbi Gambia läbi Brasiilia põhjaosa Aafrikas, ta läheb päris paljudest riikidest läbi Kongo ja Keenia ja Tansaania ja nii edasi maailmas on ligi kümmekond riiki, kust ekvaator läbi läheb, aga ainult üks nendest on saanud nimeks Equador tuleb hispaaniakeelsest sõnast, mis tähendab täpselt sedasama ekvaatorit. Huvitav, miks siis ainult üks ja see on huvitav, kuigi kui olla täpne, siis siin Aafrikas õnneks tibatillukene riik siis see on nagu väike täpp on muide Eestist ka väiksem. Et on tõesti pisike ja tema pindala ongi Eestist väiksem ja tema nimi on Ekvatoriaal-Guineas ja nii et ka justkui oleks ekvaatori sõna sees, aga ta asub hoopiski ekvaatorist natukene põhja pool. Ja nii et selles mõttes see ei ole väga õigustanud antud nimi ja, ja ikkagi on ta kaheosaline nimi. Nii et Ecuador ehk ekvaatori nimelisi riike on maailmas tõesti ainult üks ja nüüd vot see ongi igavest, mõned me hakkame nagu des mõõtma maailma, et Ecuador on saanud nime ekvaatori järgi ja et mis asi see ekvaator siis õieti on? Noh, geograafid ütlevad, et see on mõtteline ring ümber maakera mis asub ühekaugusel põhja ja lõunat voolusest ja mis jagab nagu maakera kaheks lõunapoolkera põhja poolkeraks. Ja ühtlasi on see ka selline joon, kus päike on kaks korda, see niidis siis kevadisel ja sügisesel pööripäeval on mingi aeg, kus kellelgi ei ole varju. Ja ma olen seda kogenud ka muudes maades, et see on tõesti kummaline vaadata, su varjem kadunud sõnaga ekvaatori olemas toob kaasa ekvatoriaal see kliima ja ta toob Ekvatoriaal see kliima, seal on siis palavam kui mujal maailmas. Ja see, et päike on täpselt see niidis ja sul ei ole varju. Peamegi natuke mõtlema selle suure ilusa väravamaakera peale, mis meie silmade ees siin parajasti on, et et sellest ekvaatorist põhja ja lõuna pool on siis niisugused ka tegelikult talvised jooned. Et neid nimetatakse põhja ja lõunapöörijoont, eks. Need on kohad, kus siis üks kord aastas on päikeseniidis, kas siis kevadel või sügisel, olenevalt kas lõuna või põhja poolkeral. Ja see põhjapöörijoon jääb eestistiga kõvasti lõuna poole, isegi kogu Euroopast jääb ta lõuna poole. Nii et Eestis ei ole niisugust päeva mitte kunagi, et varju ei oleks. Aga jah, siin ekvaatori ümber on niisugused piirkonnad ja, ja need on tõesti hästi palavad. Ja see Equador saiaamet mõtlikult sellise nime 1830. aastal, siis kui see riik said kolooniast iseseisvaks riigiks, vabanes Hispaania võimu alt ja, ja kui me veel kord keerutama seda gloobust ja vaatame, et Galapagose saarestik, mis asub kaugel kaugel ookeanis vaikses ookeanis siis Ecuadorist lääne pool, siis sellest läheb gaase, ekvaator peaaegu et keskeltläbi. Ja ma olen käinud, vääris paljudes maades Aafrikas, mujal, kus, kus me oleme ekvaatorite ületanud ja ikka pilti teinud selle märgi juures ja väga tähtis hetk ja aga mitte kunagi ei ole nii palju üle ekvaatori käinud kui Ecuadoris. Et siinsamas Galapagose saart. Me ületasime ekvaatori neli korda ja õieti mul tuligi meelde. Ma kummardan korraks koti poole. Mul on isegi selle kohta olemas tõend, selle andis välja siis laevakapten. Siinse tõend on ekvaatori jõletamise sertifikaat, jah, just. No ütleme ausalt, et see on niisugune turistlik suveniir muidugi praegusel ajal. Ja tõsi on küll see, et me tõesti ületasime seda Calapagosel neli korda seda ekvaatorit. Ta oli seal meie all või kohal või kuidas seda öelda või meie ees. Ükskord, kui me sõitsime valgel ajal mõnikord. Me läksime öösel üle ekvaatori korduvatele ületustel, aga ükskord oli ka valge aeg ja siis seisis uhkelt seal meie pisikese laeva ninas ja näitas, et näe, vaata, näed, ekvaator on selle koha peal kohe, lähme üle. See on nagu tõesti ju geograafiline mõtteline joon, aga kui me jõudsime mandrile Ecuadori mandrile, siis me ikka mina arvan, ma käisin üle ekvaatorijoone tublisti üle 10 korra. Need, nii palju ei ole ma küll ühelgi maal ülekvaata. Ta oli käinud see sertifikaat, mis siin meie ees laual on, see on hea asi, sellepärast kitarrist räägitakse väga palju, aga näha ju teda ei saa pildistada, ammugi mitte just teaks selle ekvaatori uurimiseks. Enda jaoks on Equador küll parim paik, sest selle Ecuadori pealinna Kuito lähedal põhja pool sellest natukene mingi poole tunni sõidutee kaugusel on, siis noh, võiks öelda peaaegu et selline püha paik Ecuadori inimestele. Selle nimi on mitad nel Mundo ehk maailma keskpunkt. Ja selle lugu, kuidas ta selle nime sai, see on ikka täitsa põnes. Et pean mõttes nüüd rändama tagasi ligi kolm sajandit. Ja kuskil 1700.-te aastate alguses olid maailma kõige targemad geograafid ja muud teadlased, et väga tõsiselt vaidlemas selle üle, et kas maakera on ümmargune või Lopergune ja, ja noh, gloobus on ju tehtud ka ümmargune nagu mingi jalgpall või midagi taolist. Aga siis teine teooria oli, ei ole ta midagi niuke ümmargune, et on ta on niisugune, et, et siit pooluste kohalt on ta nagu lossis natukene või nagu tasasem ekvaatori kohal on ta siis kõige välja ulatub tuvam ehk sihuke Lopergune muna ja et siis, kui ta selline tõesti on, siis peab ju maakera ümbermõõt olema ekvaatori kohalt kõige suurem, et ükskõik kuidas maakera mõõdad, ümbermõõtu kõige suurem ümber matuleb ekvaatori kohalt ja see oli tõsine vaidlus ja, ja kõige targemad mehed ja kõige paremad riigid nagu aitasid teadlasi, et seda teemat lahendada. Ja just selle tõttu 1736. aastal tooli Ecuadori üks tohutult võimas ja auväärne ekspeditsioon, selle nimi oli prantsuse geodeetiline missioon ja selle eesmärk, et midagi rohkemat ega vähemat kui mõõta ära maakera. Ja see tundus meie jaoks natukene, et miks nad just siia pidid tulema, aga ta on väga hea koht tõsiste mõõtmiste tegemiseks, noh, umbes ikka tead, ekvaator siin kuskil on ja et, et see on hea paik, kus saab teha väga põhjalik mõõtmisi, sellepärast et seda mõõta. Tol ajal tuli siis väga täpselt ära mõõta kilomeetrid pikkune joon, mis oli alguses väga täpselt määratud, et kus ta jookseb ja see joon, kui ta on maakeral, siis ta peab olema natukene kumer, siis määratise selle kumeruse kaar ära noh, kujutleda, sa oled ise maamuna peal ja tohutu täpsete mõõtmistega saab ikkagi aru, et on tõesti natuke kumer ja nii-öelda selle ekvaatori pika jupi täpse mõõtmisega saab juba siis välja arvutada, siis kui sa tead ka, kui suur see kumerus on. Kõik need mõõteriistad olid neil täiesti tõsiseltvõetavad tol ajal. See oli minu tekitas ainult aukartust mõõta, näete, need olid ütleme, sadade kilode kaupa, papa niukesi messingist ja vasest, niisuguseid väga tõsiseid, käsitööna tehtud riistapuid, mis olid tolle aja kõige paremal tasemel. Et suhteliselt sellel ajal oli see tipptase ja tegelikult kui nad seal siis seda mõõtsid siis. Ma mõtlesin, et seda mitte vähem ega rohkem kui kolm aastat ja kui nad olid need kõik need mõõtmised teinud ja siis need järelarvutused, siis nad said selle ütleme, ekvaatori ümbermõõdu suhteliselt sama, mis praegusel ajal on mis oli võrreldes sellega, mida teadlased siiamaani teadsid nagu öö ja päev. Et see oli, ütleme, tänapäeva pilguga vaadates võrreldes varasemaga tõeliselt täpsem mõõtmine, kas tänapäeval kuskil muuseumis neid mõõteriistu mõndagi neist ka näha saab, hea On ikka, nendes suuremates, ütleme, ma kujutan Inglismaal ja Prantsusmaal ja näiteks Pariisis kindlasti. Sest tolleaegset ekspeditsiooni tegelikult rahastas prantsuse teaduste akadeemia. Ja see on ju tähendab päeva nii olemas ja tema muuseumid on olemas ja muidugi, kui nad sel ajal sellel maal olid, see, me ei kujuta ette 300 aastat tagasi. See, see oli niisugune noh, meie mõistes väga metsik maa nad olid, kuid too oli olemas sihuke pisikene linnakene. Aga mitte keegi kohapeal ei saanud aru, mis asja nad teevad. Ja kui nad püüdsidki seletada, et me mõõdame maakera, siis siis oli no et see on eriti Talle muidugi järjest segasemaks ja kahtlased tüübid. Ja üldiselt enamasti arvati, et küllap nad otsivad inkade kulda seal nagu kuld ja selge, sellepärast tasub vaeva näha. Kohalikud nagu mingit agressiivsust ka ilmutasid, lihtsalt mõistmatust, seal oli igasugust jama ikka mõned ekspeditsiooni liikmed ka said surma ka ikka täitsa jaa, aga ikka teistpidi oli seal mitte ainult need geograafid ja maamõõtjad, seal olid arheoloogid, seal olid botaanikud, see oli võimas ekspeditsioon ja üldiselt nende tulemused olid väga viljakad. Nii et tegelikult juhtus niimoodi, et nad märkisid siis selle ekvaatori, mida nad seal mõtlesid ka niisuguste kivi püramiididega ära. Ja see mõõtmine sai maailma teaduse loos nagu tõeliseks märki üks ja selle tõttu tegelikult sattus Ecuador nii-öelda maailmakaardil, et seal just see mõõtmine tehti. Ja pärast on muidugi tehtud täpsemaid mõõtmisi ja, ja need algsed, need püramiidikujulised mõõtmise jaoks kivist märgid, need on juba ammu hävinud, aga siis on tehtud niisugusi monumente selle ekvaatori otsingut mälestuseks ja seda muidugi määrati ikka uuesti ja uuesti järgmistel sajanditel ja praegu on seal just selle maailma keskpunktis ehk mitatel Mundo koha peal parajasti üks niisugune võimas kivist niuke nelinurkne, väga nisugune kapitaalne monument ja selle otsas. Maakera ja selle juurde viib uhke allee, mille äärtes on püstid nende teadlastega, kes seda selgitasid, niisugune tõesti niukene pühapaik. Ja kui ma seda maakera seal vaatasin, see monument konkreetselt on ehitatud 1936. aastal, siis mul oli väike pettumus, et maakera seal otsas selle monumendi otsas ei olnudki, lapergune oli ikka ümmargune, oleks võinud olla, oleks võinud olla nende mõõtmise mälestuseks. Aga, ja teaduse arengu selliseks näitlikuks monumendid just kuidas arvati alguses ja mis siis lõpuks on saanutest, aga noh, ilmselt see ümmargune muna, see on niisugune niisugune kujund lihtsalt, mis, mis sobib igasuguste sümbolite jaoks, aga hästi. Et muidu hakka veel pärast seletama, et need ehitajad nagu eksisid, tegid kogema Ta praaki, eks. Muna ei tulnud välja. Aga nii või teisiti. Praeguseks on selle koha peal muidugi tohutult palju täpsemate riistadega igasugused satelliit, mõõduriistad ja GPS'id meeletult. Täpselt on saadud selgeks, et prantsuse teadlased eksisid ekvaatori asukohaga ligi 200 meetrit. See on ju väga täpne, et nad kõigest 200 meetrit eksist, eks ole, 300 aastat tagasi, aga selle koha peale, kus siis praegustel andmetel kõige paremate riistadega mõõdetud tunne asub, see tõeline ekvaator, siis seal asub nüüd jälle teine niisugune tähtis külastuskeskus ja seal on niisugune punane joon, jookseb niisugune umbes 20 sentimeetri laiune joon niimoodi sadade meetrite pikkuselt ja seal on igasuguseid silte ja monumente ja giidid seletavad ja ja turistid sagivad edasi-tagasi. Nii et õieti seal on siis need kaks keskust, kaks ekvaatorit ja kindlasti see uus on nüüd täpsem. Aga selle kohapeal see giid korraldas siis meile niisugusi noh, katseid või siis kuidas öelda trikke minu meelest pigem kus ta siis tõestas, et, et siin asub tõesti ekvaator ja need olid samamoodi naljakad, omavad ja õpetlikud. Ja nad tegelikult tuginevad sellele, need võib-olla läheb asi natuke keeruliseks, aga, aga ikkagi ehk suudame püsida nagu järje peal, et peale nende geograafiliste pooluste ja geograafilise ekvaatori ja on olemas veel hoopis kiun, magnetiline ekvaator ja geomagnetiline põhjapooluse geomagnetiline lõunapoolus. Nad on peaaegu sama koha peal natukene nihkes, aga põhimõtteliselt sama ning nende määramine käib juba tõesti hoopis sky magnetiliste jõudude põhjal, ehk siis noh, teame, et kompass näitab alati põhja poole ja nii edasi. Seda siis üritati demonstreerida ja meile oli, üritati selle koha peal seda siis demonstreerida umbes selliste nippidega. Et kõigepealt oli täpselt selle punase joone peale pandud niuke alus. Ja igaüks, kes tahtis, võis võtta muna ja üritada panna muna selle tempima otsa peale püsti ja Nendega, see katse pidi siis just imestama, et vot ekvaator on nüüd see koht, kus saab panna muna tömbi otsa peale seisma ja mujalt ei saa, no kõik kihistasid, tasid mõnel tuli välja, mõnel ei tulnud muide saidel tõendi selle kohta, et kui sul õnnestus see panna sinna muna sinna otsa peale seisma iga asja kohta oli tõendi ja selle kohta eraldi tõend. Ja nüüd mul tuli meelde, et mul on veel kotis ka selle kohta tõendi, et ma olen käinud selle koha peal ja seal on siis nii, et sulle lüüakse passi nagu sisse niisugune tempel kus on siis kirjutatud on, et, et see on siis laiuskraad. Null null null null null null, ehk siis see on Sist ekvaatori koht. No väga uhke, tõeline passi kaunistus ja selles mõttes see pass ja see tõend, need on täiesti arvestatavad asjad, ma olen tõesti uhke selle üle. Aga need trikid siis oli seal üks teine trikk, niisugune triketta. Üsna laialt levinud lugu, et kui sa põhja poolkeral näiteks lased vannist vett alla, siis see tööris, mis tekib selle väljavoolu koha peal, et see kulgeb päripäeva. Ja kui sa näiteks lased vannist vett välja lõuna poolkeral, siis pööris pöörleb vastupäeva ja seda ta meile demonstreeris, pani selle sinna keskele. Tal oli sihuke tõstetav valamu, sel ajal oli ämber, võttis korgi pealt ära, pani täpselt selle punase joone peale ja enne vesi vajub alla. Üldse keerist ei teki, siis sammus oma valamu ämbriga 10 sammu põhjapoolkerale pani käima tõesti päripäeva keeris siis sammus 10 sammu lõunapoolkerale, tegi katsetöölist tõesti vastupäeva. Kõik olid absoluutselt õige, paljud teadsid, et nii peabki olema ja näe, ongi päriselt. Ainult et selle taga on nüüd selline lugu, et kõigil oma maailma rändoder, eriti kui ma olen jõudnud noh, suhteliselt siia kuskile pooluste lähedal olen ma siis ise katsetanud seda asja. Ma olen seda näiteks valamust proovinud vett lasta kuskil Põhja-Soomes, teisel pool polaarjoont ja Antarktikas, kui me olime laevas hästi lähedal, seal juba Antarktise mandrile, seal ka proovisin mitu korda kohe, et kuidas see vesi, mis kööriseda teeb, vallanus? Tead, ta teeb kord nii, kord naa. Ja et ma sain juba siis aru neid katseid tehes, et, et see vaevumärgatav voolu suund määrab tegelikult selle pöörise. Nii et sa võid oma kodus vanniga sõita, sest lõunapoolkerale või lõhk põhjapoolkerale väga lihtne korraldada. Ja, ja selle taga on see lugu, noh, ütleme siis nii, et mis on kogu see teaduslik põhjendus sellele keerisele. See on üks niisugune tõsiteaduslik kui seadus seda nimetatakse Corioliisi üks ja see on prantsuse matemaatiku füüsiku nime järgi ja see, On siis tõesti selline seaduspärasus. Et näiteks lõunapoolkeral antitsüklonid, need suured kõrgrõhualad, kus õhk keerleb tohutul alal tohutu suure läbimõõduga alal et tõesti antitsüklon, kelle põhja poolkeral päripäeva, aga lõuna poolkeral hoopiski vastupäev või siis näiteks suured hoovused mitmel pool maakeral on nii, et põhjapoolkeral kulgevat päripäeva lõuna poolkeral vastupäeva see on fakt, see on tõsi, see on väga suur ja tähtis, kuid määratult suured loodusjõud tohutult võimsad, tohutult ulatuslikud ja seal Korognoosi jõud kehtib vastuvaidlematult. Aga ta ei kehti vannis tualeti loputuspotis ega valamas. Nii et selles mõttes, kuidas nüüd suhtuda sellesse giidide tegevus selles maailma punktis, et ühtepidi koola skeptiline siis leiad. Ta ajab siin nii-öelda kärbseid pähe inimestele. Ja kui mõelda jälle, ta on Ecuadori tõeline patrioot, siis sellisel viisil jääkse ekvaatori mõiste ja Ecuadori riigi tähendus Talle küll meelde. Ja lõpuks iga asja saab võtta natuke mänguliselt, just minu meelest oleks kõik olnud täiesti tasakaalus, kui ta oleks sinna juurde lõpuks öelnud ka seda, et kuidas asjad tegelikult on, aga see jäi ütlemata. Aga ma arvan, et seda ta ei iialgi, sellepärast et turistid räägivad oma sõpradele ja pärast pole enam üldse huvitatud. Ma küsisin selle giidi käest, et miks ta niimoodi räägib ja asi on hoopis nii. Ta ütles, mina ei tea midagi, mind on nii õpetatud, et see on lihtsalt turismitööstus, kes, kes niisuguse asjaga tegeleb. Miks ta ei või siis rääkida seda, et, et see on tõesti ekvaator, siin on null laiuskraad täpselt selle koha peal, see kõik tõsi. Ja see Korolioosi jõud kehtib väga suurte ja võimsate loodusnähtuste puhul see oleks kõik korras, midagi. Aga jumal temaga. Jah. Ta jääb igal juhul meelde, ta jäi ja kindel on see, et Ecuador on oma nime ekvaatori järgi saanud. Ja et siit alustati ikkagi maakera mõõtmist, üks kord ei rohkemat ega vähemat. Ja igal juhul selle koha pealt siitsamast maailma keskpunkti, seda on tänapäeval hästi õige alustada rännakuid Ecuadoris. Selline oli siis rändaja uue hooaja avasaade. Ecuadorist aga põhiliselt küll ekvaatorist, mille järgi see riik on oma nime saanud millest tuleb juttu järgmises saates, räägime siis täpsemalt nendest suurtest looduspiirkondadest Ecuadoris. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.