Britannia ajalukku jääb üks äärmiselt huvitav, kuid väga raskesti mõistetav periood. Ja selle perioodi jälgi, mis sel ajal saarel juhtus. Selle jälgi kohtab kõikjal. See ajajärk oli umbes 5000 kuni 2500 aastat enne Kristust. Ja teaduskeeles nimetatakse seda nooremaks kiviajaks. Ja mis seda siis iseloomustab, seda iseloomustab vägevate kivirajatiste ehk megaliitmonumentide rajamine saarel. Praeguse seisuga on Briti saartel vastavaid monumente kokku loetud 40000 ringis. See number on aukartust äratav ja lisab Britannia ajaloole värvi aga asja täpikantsemaks see asjaolu, et me ei oska nende rajatiste kohta mitte midagi konkreetset väita. Kuulajatest on ilmselt üsna paljud kohapeal käinud ja näinud vähemalt piltide peal ston Hendschi kuulnud teistest megaliit mälestusmärkidest ja mida saladuslikum, seda rohkem. Kahtlemata annab see teadmatus võimalusi kõikvõimalikeks spekulatsioonideks. Tõesti osa megaliit mälestusmärkidest annavad jätkuvalt võimalusi peamurdmiseks ja kõikvõimalikeks. Eks lubamusteks esimene asjaolu, mis inimesel kohe, kes praktilise meelega tekib, see on see, et kuidas neid kümneid tonne, teinekord ka rohkem kaaluvaid rahne üldse paika on pandud. Millist tehnikalt selleks rakendati? Katsuge manada silme ette näiteks Stonehenge oma Mayasteetlikkuses, see rabab kuigi tuhandeid aastaid tagasi oli kindlasti Stonehenge veel majas teetlikum. Ja nägi palju imposantsema välja kõikvõimalikud eksperimendid, mis on korraldatud selleks, et korrata ehituskäiku pole õieti mitte kedagi veennud, et just sellisel viisil on need mälestusmärgid rajatud. Tuletagem meelde ka seda, et oli kiviaeg ja ratas oli ehk värskelt sumeris leiutatud metalliaiani metalli kasutamiseni, Oliver päris pikk maa minna. Ja mis vast kõige hämmastavam ehitajatel on olnud hiilgavad teadmised geomeetrias astronoomiast ja seda kõike enne seda, kui pandi alus matemaatikateadusele. Ehkki veel mõistatuslik küsimus, et miks seda kõike ikkagi tehti? Nagu öeldud, spekulatsioone on palju tõsikindla väärtusega vastuseid, õieti mitte ühtegi. Aga samas neid megaliitkultuurinäitajad on üle kogu maailma, järelikult ei saanud olla tegemist mingi Briti saartele iseloomuliku nähtusega või veelgi enam mingi kelti kultuuri saavutusega. Loomulikult on vastav müüt visa kaduma, sest need konstruktsioonid on sulandunud kelti kultuuritraditsiooni. Muide, midagi sarnast kohtab ju ka tegelikult Eestis näiteks meil Aegna saarel. Võib-olla mõned on seal käinud ja näinud seda unikaalset kivilabürinti, mis seal asub ja mis on nüüd vist ka vaatajatele avatud, ise võite seda labürindi läbi käia. Kuid-aegne kivilabürindi puhul ei teki kahtlustki, et see on loodud inimese kätega. Kivid on üksi või kahe mehega kergesti liigutatavad. Seega siis on loodud see labürint inimkäte jõul. Kuid idee ühe niisuguse konstruktsiooni loomiseks peab pärinema ikkagi nii Aegna puhul kui ka Briti saartel ja mujal Euroopas ja Aasias ühest ja samast allikast. Kuidagipidi, seesugune konstruktsioonide loomise vajadus inimeste peades kinnistuma, miks ta seal kinnistus, kuidas ta kinnistus? See kõik jääb üsna suureks saladuseks. Sellepärast et kahjuks küll ei oska Mei Aegna kivilabürindi ega Briti saarte megaliitmälestusmärkide kohta mitte ühtegi veenvat lugu jutustada. Ja ajalugu kirjutatakse tavaliselt ju kellegi silmade läbi nähtuna või kellelegi arusaamist pidi mida ajaloolisel ajal briti saarte elanikud endast ise arvasid. Sellest puudume kõige vähemgi ettekujutus, sest kirjalike jutustavaid interpreteerivad enesekajastusi meil nende kohta ei ole. Mineviku üle juurdleva inimese fantaasiale annavad aga kindlasti need megaliit mälestusmärgi tiivad antiikajal ja hakkab siiski tulema kirjalikke ülestähendusi võõraste silmade läbi kirjapanduna mis on saare varasema ajaloo mõistmisel kulla hinnaga. Aga neid ülestähendusi on suhteliselt vähe ja tihtipeale on need ka piisavalt fantastilised, et neisse mitte uskuda.