Jah, see on tõepoolest probleemiks. Nii Eestis kui ka arvatavasti väljaspool Eestit. Et kõik heliloojad oma teoseid kuigi sageli just kuulda ei saa. Muidugi seda ei saa ainult nimetada muusikute probleemiks, küllap ka teistes kunstides kirjanduses kunstis on ju samasuguseid probleeme, nii et mitte kõikide kunstnike tööd ei ripu tsentraalsete näitusesaalides ja samuti kõikide kirjanike ja poeetide loomingut ei avaldata. Aga räägime nüüd konkreetselt Eesti muusikute, tähendab Eesti professionaalsete heliloojate olukorrast. Eestis on umbkaudu 70 professionaalset heliloojad professionaalsete, see tähendab seda, et konservatooriumi lõpetanud ja siis ka ühtlasi inimesi, kes on heliloojate liidu liikmed. Noh, me ei räägi praegu nendest levi heliloojatest või Samburietteritest nagu noh, läänes on ka selge vahe nende vahel. Aga neist 70-st, mulle tundub, et mängitakse ehk 25 või 30 helilooja loomingut pidevalt. Ka väljaspool Eestit tuntakse huvi veelgi vähemate autorite vastu. Võiks arvata, et see arv on kuskil 10 15 vahel muidugi kõik need arvud on üsnagi tinglikud ja Ja muidugi need arvud on kõik üsnagi tinglikud ja seetõttu ei saa nendest mingisugust statistilist keskmist arvutada vaid see ehk annab mingi umbkaudse pildi tegelikust olukorrast. Jah, sahtlisse kirjutamine millest see võib, võib olla tingitud ehk kolmest asjast kõigepealt, kui autor ei ole sedavõrd andekas, et ta suudaks oma loominguga teiste kuulajate ja samuti kagi kirjastajate ja plaadiprodutsentide huvi äratada. Ja, ja noh, kui see on sellest põhjusest tingitud, ega siis see olukord ka kunagi ei muutu. Aga kindlasti osa autoreid noh, antud momendil ehk ehk sageli oma loomingut esid Tatatavat ei kuule seetõttu, et see lihtsalt ei ole momendil moes. See võib-olla oli aastaid tagasi mõnikümmend aastat tagasi moes või vastupidi, aeg veel küps selleks. Nad on ka samast ajast ees või, või lihtsalt mingitel muudel põhjustel Eestis lihtsalt ei ole sobiv sobiv aeg nende teoste esitamiseks. Ja neid võib oodata kunagi hiljem see edu. Noh, me teame ju vanast ajast mitmeid kuulsaid heliloojaid, keda siis ei mängitud ja alles kas nüüd või, või isegi sajandeid hiljem. Mõnikord avastatakse nad Ja kolmas põhjus on see, mis võib ju no pidurdada mõne helilooja loomingu esitamist on kas mingeid niisuguseid täiesti subjektiivsed põhjused või siis noh, nagu meil vanasti mõned aastad tagasi oli näiteks religioon, kas need muusika ei olnud soositud? Noh, praegu on, eks neid probleeme enam ei ole, näiteks Arvo Pärdi teosed, mis on praegu isegi üle maailmakuulsad, nad olid teatud aeg kestis isegi põlu all neid esitatud lihtsalt momendil õnneks seda siis pole. Aga ma, Ma arvan, et tegelikult selles ei ole ka midagi katki. Sellest pole midagi katki, kui mõne helilooja loomingut momendil ei esitata, kui ta ikkagi loob. Tähtis on see loominguline protsess, tähendab helilooja esiteks saab ise sellest rahulduse ja ikkagi see muusika säilib. Ta säilib mitmel kujul, eriti praegusel ajal, kus on niisugune noh, igasugustel arvutiketastel, see muusika võib säilida. Kui teda ei esitata, siis tõesti helilindile ta võib-olla ei jõua, aga vähemalt noodikirjas ta säilib muuseumis koopiate näol. Ja ei, ta on ju võimalik teha nii, et isegi kui üks partituur hävib, siis teine ikkagi säilib. Ja see võidakse avastada kas mõnekümne aasta pärast. Ja noh On on ju Eestis arvukalt näiteid. Teosed, mis on tõesti väärt looming, mida kohe esitatud võib-olla esiettekanne leidis aset 10 15 aasta pärast. No näiteks Joonase lähetamise kogu lugu on ju omamoodi näide ka sellest, kus noh, võib-olla natukene omapärasem, aga aga mõneti siiski. On on loomulikult ja ma ei teagi, mitukümmend aastat selle selle loomisest möödas pool sajandit hästi, aga vähemalt ja pool pool sajandit ja tänu Vardo Rumessen Nile, kes võttis tõesti vaevaks ja redigeerida selle teose ja pani kokku ja sellest on saanud siiski Eesti muusika üks tippteoseid tähtteoseid, võiks öelda. Nii aga nüüd nii-öelda teie kui tegev helilooja, missugused võimalused, kuidas meie tegev heliloojad praegustes oludes on ennast. Maksma panema, panema hakanud või, või missuguseid väljundeid neil on ja kas see ringvõimaluste ring on avardunud seoses meie muu nii-öelda poliitilise vabanemisega ja ja maailmatunnetuse ja avardumisega. No siin ilmselt ei saa vastata jaa või ei, et on avardunud või mitte. Tähendab, see probleemistik on pisut komplitseeritum. Esiteks, võib-olla tuleksin helilooja teatada põlvkondadesse kõikidel põlvkondadel, need muutused pole toimunud mitte ühes suunas. Noh, jällegi väga tinglikult. Kui jaotada heliloojad kolme põlvkonda kõige nooremad, kes on umbes kuni 35 aastani 35 aasta vanuseni, siis põlvkond umbes 35-st kuni 60 62 kolme aastani. Sellesse veel mahuksid ka Tormis, Pärt, Rääts, Tamberg, ja siis neist vanemad, kolmas põlvkonda. Vot just vanim põlvkond, nemad on. Ma ei tahaks öelda, et nad on kuidagi ühiskonnast kõrvale lükatud. Neid, keda keegi pole otseselt lükanud, aga tõesti, nad on kõrvale jäänud. Veel mõni aasta tagasi, kui meil valitses Noh, nii nagu terves riigis oli võimuvalitsemine, selline totalitaarne paar totalitaarne süsteem kehtis, see kehtis ka kultuuri suhtes ja niisugune võrdsus oli printsiibiks praktiliselt igat ühte, kes juba oli heliloojate liidu liikmeks sattunud. Ta oli teatud määral nagu priviligeeritud seisuses, eriti veel, kui ta kuulus komparteisse näiteks ja neid heliloojaid kõiki mängiti. Praegu on niisugune rangelt turuprintsiip ja see valik on muidugi mõnes mõttes muidugi loomulikum. Jaa, jaa. Ja tänu sellele, just nagu ma juba enne ütlesin, et 70-st heliloojast mängitakse võib-olla kahtekümmend ainult just reeglina ikkagi noorema ja keskmise põlvkonna autoreid Muidugi jah, muutunud on, on palju. Sest ses mõttes enam ei kehti need seadused ja need seaduspärasused. Et kui inimene kuulus mingisse organisatsiooni või nad antud juhul heliloojate liitu, et tal oleksid mingid eelised. Nüüd ikkagi valivad kirjastajad, produtsendid ja kontserdikorraldajad täiesti ainult oma huvidest mõnikord need võivad ka olla subjektiivsed ja küllaltki isiklikud, aga see ei ole ka vale, sest väga hea on, kui on palju erinevaid, vaid kirjastajad ja produtsent, kes ongi subjektiivsed ja, ja ikka erinevad, leiavad kindlasti väärt muusika üles. Ja mille üle on mul väga hea meel, on, et eesti muusika Ta on siiski äratanud Euroopa ulatuses tähelepanu, muidugi eriti mõnedes maades, just eelkõige võib-olla Saksamaal Rootsis, Soomes tuntakse Eesti muusika vastu suurt huvi. Kohati. Mulle isegi näib, et see huvi on kuidagi selline ülemäärane või isegi pisut haiglane huvi ja paania. Just kampaanialik ja näiteks märkasin. Märkasin näiteks Saksamaal viibides, kui olid möödunud aastal karsruues eesti muusika suurfestival, mis oli pühendatud eesti muusikale. Siis, kui me sealt koos teiste heliloojatega viibisime koos Jaan Rääts, Lepo Sumerat, Erkki-Sven Tüüriga siis lausa võiks öelda. Plaadifirma omanike ja kirjastajate ja ajakirjanike hordid ründasid meid ja see omakorda nagu tekitas järjest uutes ja uutes kohalikes Saksa firmades huvi, kui nad nägid, et, et nii suur huvi on meie vastu, siis nagu selline massipsühhoos tekkis, tekkis lausa nii, et, et mulle tundub, et see huvi on isegi kuidagi seoses meie niisuguse poliitilise vabanemisega Nõukogude okupatsiooni alt kuidagi seoses sellega tekkinud täpselt samasugust huvi Eesti muusika vastu siis küll levimuusika vastu ma täheldasin. Siis mängisin ühes rokkansamblis või poprokkansamblis vitamiin siis Venemaal või endises Nõukogude liidus oli täpselt samasugune huvi eesti popmuusika vastu isegi ansamblid, lauljad ja see muusika, mis oli noh, nii-öelda vaevu üle keskpärase. Juba võeti kahel käel vastu. Eestil oli siis natuke tissidentliku, maine võib olla ja, ja see tegi selle põnevaks Venemaa jaoks. Seda küll, kuna seal oli nii-öelda see läänelik ameerikalik inglisekeelne rokkmuusika, ehtne rokkmuusika oli praktiliselt keelatud või vähemalt väga tugeva põlu all siis Eesti muusika oli just vene kuulaja jaoks niisugune lääne rokiasendaja see mingi aseaine, mis oli seal lubatud ja mida võeti seetõttu kahel käel vastu. Muidugi loogia päriselt ei kehti praegu nüüd Eesti süvamuusika olukorraga Euroopas, sest seal ei ole midagi keelatut. Aga miks Eesti muusika siiski ka tähelepanu äratab? Mul on tunne, et, et Eesti muusika on mõnevõrra ausam ehk kui kui niisugused tüüpilised Lääne-Euroopa tüüpilised heliloojad ja tüüpiline kaasaegne modernmuusika. Sest ikkagi aastakümneid on Lääne-Euroopas valitsenud niisugused turu suhted, mis on väga tihedalt olnud seoses finantsidega. Lääne-Euroopa heliloojad on pidanud mõtlema sageli lisaks sellele, et mida nad kirjutavad, mida nad tahavad kirjutada, nad siiski on pidanud nägema. Noh, ma ei ütle muidugi kõikide kohta, ma ei taha teha mingit üldistust, aga paljud heliloojad on läinud siiski nii-öelda rahapabereid või, või dollareid selle, aga mida nad kirjutavad? Meil ei ole kunagi selleks olnud põhjust, sest tasustati kõiki heliloojaid praktiliselt võrdselt, kirjutasid sa hästi või halvasti, kirjutasid sa seda muusikat, mis on kommertsiaalsetes mõttes edukas või edutu? Tasustati kõiki võrdselt vähe. Ja ses mõttes me ei ole pidanud kunagi mõtlema raha peale ja muide selle üle mul on väga hea meel ja ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks Eesti muusika on kuni siis tänapäevani kuidagi ausam, puhtam Gerlen, tervem, tervem, ses mõttes just. Ja ma usun, et seda märgatakse ka täiesti Lääne-Euroopas. Seda on muidugi ka mulle mõnikord öeldud mulle endale ja ka minu loomingu kohta ja ja loomulikult ma usun, et see kehtib ka näiteks Veljo Tormise, Arvo Pärdi ja paljude-paljude teiste heliloojate kohta. Kelle nimesid me võiksime nimetada, kes on juba praegu nii-öelda läbi murdnud põhja lõuna, lääne suunas? No erinevates valdkondades küllaltki erinevad nimed, no ma olen juba nimetanud siin Arvo Pärti vist ühel või kahel korral. Kuigi see helilooja ela praegu Eestis, ta elab Berliinis ja siiski teda võib täiel määral nimetada eesti heliloojaks ja tema ise peab ennast eesti heliloojad ja tema on plaatidel. Firma Issemm poolt alati nimetatakse teda eesti heliloojaks. Tema on muidugi jah kõige rohkem täna praegu elavatest heliloojatest läbi löönud aga muidugi kohe nii-öelda tema kannul on ka kindlasti välja tormis, temalt on ka ilmunud näiteks duubel CD Manfred Aicheri firma poolt issimi poolt. Eesti kammerkoori esituses siis muidugi paljudel ja festivalidel on osalenud Erkki-Sven Tüür ja ma tean, et ka temalt on ilmumas nüüd plaate. Urmas Sisaski vastu on huvi ehk niisugune kitt samm see esialgu võib-olla on piirdunud siin Soomega ja muidugi Eestiga just praegu muide möödunud nädalal ma tulin tagasi Soomest, kus ma andsin üle Urmas Sisaski, muidugi hardus muusikuse plaadi, aga noh, see ei puuduta eesti heliloomingut Urmas Sisaski plaadi, mille produtsendiks ma olin ja see võeti kahel käel vastu. Tema tähistaeva tsükkel, terve kontaktiski täis muusikat. Ka vallast on huvi tekitanud Lepo Sumera, Sven Grünbergi looming. Me just Sven Grünbergi ka muide töötamine ühes ühele plaadifirmale teeme seal firma Erden Klang kes on küllaltki palju Eesti muusikat välja andnud, see on jällegi Saksa plaadifirma ja muide just järgmisel nädalal ma sõidan jällegi Saksamaale, et pakkuda üht-teist eesti muusikat sellele firmale ja nii nagu kaks saksa kirjastustki on enda alla loonud niisuguse rubriigi on isegi vähe öelda sellise eesti editsiooni nagu Need. Need kirjastused on Erres editsioonisem preemenis ja karsruues eritsioon ainult Firtsis. Nii firma Erden, Klang kavatseb ka võib-olla enda alla luua ühe niisuguse Eesti osakonna hakkama avaldama just Eesti muusikat, välja andma eesti muusikaplaate ja kassette ja mitte ainult eesti muusikat, vaid ka eesti interpreetide muusikat. Nii et nagu näha, huvi on suur. Ka Finlandia Records on, teeb selles suhtes mingeid plaane. Tahtsingi küsida Eesti muusika ja Eesti interpreedid kui paljus tee kui heliloojad. Praegu pöördun teie poole ka kui helilooja poole toetute meie oma interpreekidele ja kas ka nende tiivad kannavad juba rohkem. Ja kui paljuste ikkagi loodate ka välismaa interBrettidele oma muusikat esitamiseks anda ja kui palju see on õnnestunud senini. Valdavalt siiski Eesti muusikat on mänginud eesti interpreedid, no siin mingeid protsente on raske tuua, aga see on muidugi valdav valdavas enamikus ja ka väljaspool Eestit. Näiteks kui on, kui on tegemist noh, kas näiteks porri sümfooniaorkestriga või, või šoti sümfooniaorkestriga, siis valdavalt on ka ikkagi see kuidagi olnud Eestiga. Selles mõttes, et näiteks, et dirigendiks on olnud kas Neeme Järvi või või näiteks oluorkestriga Paavo Paavo Järvi on, on palju. Eesti teos sõid, ette kandnud. Aga muidugi loomulikult on siin-seal sattunud ka nii-öelda väärismuusikat ja täiesti välisesitajate kätte. Ma tean, et, et Soomes näiteks oli ju võib-olla see huvi on natukene Tormise loomingu vastu langenud, aga võib-olla iga teine-kolmas Soome koor laulis, laulis tormis ühingut mõni aeg tagasi. Ja muidugi ma tean, et tüüri teoseid on Ameerikas Kanadas etega kantud Sumera sümfooniat näiteks Austraalias ja see pole kuigi kuigi haruldane. Ja muidugi kolmas. Niisugune. Ta kandmisviis on see just praegu, mitmed suhteliselt edukad heliloojad on just läbi löönud elektroonilise muusika valdkonnas, ma ei mõtle levimuusikat just niisugust süvaelektroonilist muusikat. Tüür, Sumera, Grünberg ka ennast, ma pean nende hulka kuuluvaks. Kus ikkagi autor ise sageli mängib. Nii et, et siin ja öelda, et lausa testi interpreedid mängivad, ega ka välisinterpreedid siin autorid ise propageerivad seda muusikat. Eesti baas tähendab, mis seal, kus, mis on meil parimad elektronmuusikastuudiod ja saab, saame me üldse kodumaal kõike oma fantaasiat realiseerida, kui te otsite ka naaberriikidest selles mõttes abi. Vot siin on tõesti olukord küllaltki komplitseeritud. Meie elektronmuusikastuudiote sisseseade pole just kõige kaasaegsem ja ka mitte kõige rikkalikum. Ja muidugi põhjuseks on meie vaesus. Ja siiski, Me meist enamik on sunnitud oma tööd tegema tõesti just ikkagi meie parimates stuudiotes. Kas Linnahalli stuudios raadios, vähemal määral Eesti raadios, vähemal määral või siis oma kodustuudiotes päris. Kusagil Londonis, New Yorgis või Hamburgis või mõnes teises maailma linnas me kahjuks ei suuda neid stuudioid kinni maksta. Ei ole ette näha selle muusika valdkonnas miljonilise plaadi läbimüüke ja see seetõttu on praegu vähemalt täiesti välistatud, et näiteks eesti helilooja ise võtaks ette ja üüriks näiteks kaheks nädalaks stuudio Londonis. See on välistatud. Aga teisest küljest mul on jällegi äärmiselt hea meel, et meie omatoodang, see tähendab siin tehtud, mis on, võiks isegi öelda, tõesti, on põlve otsas tehtud küllaltki vähese aparatuuriga. Et see on äratanud tähelepanu. Noh, kahjuks meie ajaliselt aja ajalimiit ei võimalda siin ette lugeda, mul on kodus mitukümmend isegi arvustusi, mis on Eesti elektroonilise muusika kohta, mis on ilmunud Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerikas, Saksamaal ja ma ütleks, et see on vägagi positiivne. Järsku te nimetasite ka mõned helirežissöörid, kes selles töös noh, kuidas öelda on täiesti maailmatasemel. Ja keda, kelle tööd me nagu te praegu ütlesite, tunnustate igati. Elektronmuusika, või ei, ma mõtlen praegu just elektron, aga huvitav jah, teist inimest seepärast, et see on tänapäeval ju ju üks, üks amet muusika teel heliloojalt kuulajani. Jah, helirežissöör helirežissööri osa on tõesti viimastel aastatel viimastel aastakümnetel palju suurenenud ja tema osa loomingus järjest suurenenud muidugi eriti elektroonilise ja üldse modernmuusika valdkonnas, sest helirežissööri võimuses on see, et pöörata täiesti nii-öelda tagurpidi loomulikuks teha normaalsed kõlavahekorrad, teinekord näiteks oboe võib kõlada tunduvalt tugevamini kui ülejäänud kogu sümfooniaorkester kokku ja see võib olla tänapäeva muusikast taotluseks, see seda ei tule võtta mitte kui viga või kui ebaloomulikku nähtust. Ja siin muidugi oleneb tõesti väga helirežissöör idest ja nende kvalifikatsioonist. Ja siin Ma võiksin nimetada praegu. Ja nagu esile tõsta Eesti parimaid helirežissöör ja need on minu arvates Priit kuulberg, Maido maadik samuti Jüri Tamm ja Indrek Patte ja siis muidugi veel uudne nähtus seoses uuema muusikaga tulnud et sageli muusik on ise või helilooja ise helirežissööriks. Sest sest tema tunneb oma teost kõige paremini. Ja muidugi siin ma peaksin niisuguseks tipuks Sven Grünbergi, et ma ei kujuta ette, et keegi teine võiks tema lugusid miksida või kokku mängida või lindile võtta. Ta on oma ala täielik meister ja, ja tema loomingut ja tema helirežissööri ma pean igal juhul täielikuks niisuguseks maailmatasemeks. Ja vot nüüd järgmisel nädalal, kuna Saksamaale lähen, ma loodan, et ma saan ka kätte juba mõned tema uued heliplaadid, mis teatavasti ilmusid tähendab uue heliplaadi, mille, mis kannab pealkirja Milareepa ja mis ilmub just sel nädalal. Nii tahaks kokkuvõttes küsida. Kas Teil on mingisugune, kuidas öelda oma suur unistus heliloojana. Või tähendab ühest küljest heliloojana, teisest küljest kontserdiorganisatsiooni kuidas teamegi nimetatud produtsent kontsertorganisatsiooni produtsendina, mis noh, nii või teisiti seostub eesti muusikaga. Kontsertorganisatsiooni produtsendina ma võib-olla ei julgeks seda nimetada unistuseks. Ma lihtsalt tahaks teha oma tööd paremini ja paremini selles mõttes, et, et kui suudaks Eestisse kutsuda paremaid esinejaid. Sest praegu me kahjuks meie rahalised võimalused pole nii suured, et me suudaks Eestisse kutsuda maailma tippartiste tippnimesid meil küll aeg-ajalt käib neid ja nad käivad meil nii-öelda humanitaarabi korras. Ma võiksin siin nimetada selle viimase hooaja jooksul, meil on käinud Vladimir askenaasi Yehudi Menuhin. Sellel aastal on veel tulemas, mis tislas disla Fros, tropp soovitš koos Ameerika rahvusorkestriga. Ja see on niisugune juhus, et nad meile satuvad, niisuguseid interpreet võiks meil rohkem. Aga helilooja, no minu unistus. No võimalik, et, et ma võiks isegi momendil öelda, et minu unistused heliloojana on mingil määral täitunud. Ma ammu unistasin teha koostööd idamuusikutega muusikutega Indiast, Hiinast, Taiwanist, rist, Türgist. Mulle meeldib tohutult orientaalne muusika, nii ida klassikaline muusika kui idafolkloor folkloorimuusika ja muidugi juba 76. aastal, kui ma õppisin alles konservatooriumi kolmandal kursusel, ma hakkasin juba kirjutama oma esimesi lugusid nii-öelda Raaga stiilis, mis põhinesid rahadele. Ja kahjuks siis need lood ei äratanud absoluutselt mingit tähelepanu. Ei, Eestis ega väljaspool Eestit üldsegi mitte, sest meie riigipiir oli nii suletud. Aga nüüd nüüd õnneks on kontaktid tekkinud paljude muusikutega nii Aasias kui ka Euroopas ja Ma olen õnneks saanud just eriti viimase kahe aasta jooksul realiseerida oma need ideed ja ma olen õnnelik. Möödunud aastal mul näiteks ilmus ilmus kolm heliplaati just firmalt Ernen Klang ja näiteks maismaa üritan kokku mängida uue, neljanda plaadi sellele, sellele firmale, mis on just kõik, vot minu, selle niisuguse orientaalse loominguga muidugi, seda ma ei julgegi üldse päris nimetada minu enda loominguks, see on samavõrra minu looming, kui näiteks Tormise koorilooming on tormise oma. Tormis ei varja ka selle Loomingu folkloor, sealt päritolu niisamuti, mina kirjutan sinna autori kohale, kõigepealt traditsionaal, siis kaldjoon ja siis alles Peeter Vähi. Ma olen sellegipoolest väga õnnelik, et ma olen saanud seda realiseerida.