Voodi suvekülaline. Tere päevast, päevade saade on alanud tänase päeva tee saatekülalise lemmiklauluga ja saatekülaline palus tervitada eelnenud lauluga ka kõiki Narva pataljoni poisse kui filoloogiadoktor, soome-ugri keelte professor Eduard vääril on veel teisigi lemmiklaule, mida täna saates kuulame. Tänast päevade suvekülalist kuulab koos teiega toimetaja Piret rist. Kuna härra Eduard vääri suvi on täis tegemisi alustagemgi suve tähtsündmusest tema jaoks Narva pataljoni kokkutulekust. Kindlasti üks tähtsamaid sündmusi, ilusamaid sündmusi, väga ilus päev oli ja vanad mehed olid koos ja vahetasid mõtteid sõja aegadest ja ja nii nagu see elu ikka käib. Mina ei ole sõjast osa võtnud, nii et mina olen klubi viiking Narva liige. Aga lugu oli see nii, et sõjaajas ajal minu klassi poisid peaaegu kõike võite, võeti sõtta, läksid sõtta ja paljud langesid, paljud on välismaal. Ja kui viiking Talva klubi loodi, siis hakkasid nad välja andma mälestusteraamatuid ja kuivõrd toimetajad ei olnud, kes keelt valdaks, hästi, siis juhtusin ma sinna ja nii ma olen seda tööd teinud, nii et ma olen Viking Narva klubi auliige. Ma olen toimetanud kahte mälestusteraamatut ja siis infoleht, et ilmub kaks korda aastas, need on minu toimetatud ja noh, mis seal teha, kui kui ei ole teisi inimesi, näete, on minule sattunud see ülesanne nagu palju teisigi. No aga ikkagi võetakse, teeb kui Narva pataljoni poiss, et see on suur tunnustus. Jaa, on küll nii, et mul on hea meel, sellepärast nüüd nendega hea meel, alati olen koos ja, ja faile rivis ilusasti, nii nagu me kodukolksu. Üks legend räägib teie kohta, et te olete sündinud Mulgimaal, aga igatsugu leksikonid ja teabematerjalid väidavad hoopis vastupidist. Mina olen tegelikult tark plane näole sündinud valgutaslatvat õpime külas, see on kolm kilomeetrit Võrtsjärvest üle Võrtsjärve. Paistabki Mulgimaa. Ja üks vanaemadest oli mul mulka. Ja elu juhtus niiviisi, et. Põlist talu väga suur talu, valgutas jagati või tegelikult oli palju poegi ja palju tütre nagu vanasti oli 10 rohkem peres. Ja üks sai peremeheks ja teised pidid siis endale mujalt koha leidma. Minu vanaisa siis läks tõrva, ehitas maja, hakkas seal veovoorimeheks? Jaa. Hiljem siis kutsute meie pere sinna vanaisa juurde ja nii sain massist kõrvaelanikuks. 1931. aastal. No aga millegipärast jällegi liigub teie kohta ringi legend, et te olete mulk, punast verd mulk ja seda heas mõttes. Ta ei olnud jälle kedagi, kes oleks hakanud toimetama mulkide almanahhi nende iga-aastast väljaannet, mis ilmub suvistepühaks ja siis on kokkutulekute ühes mulgi kihelkonnas sel aastal kolledžisse Karksi. Ja eks ma seda tööd olen tükk aega teinud ja Raamat mõisele mulkide alma lahe kaudu muidugi teatakse õige palju Tallinnani välja kartust ja Pärnust ja Viljandist kõigest kõnelema. Aga kui minna tagasi teie noorusaega ja lapsepõlve, siis kes teie vanemad olid? Ja see on keeruline ja ei ole kooskõlas meie praeguse ajalookäsitlusega. Sest meie pseudoajaloolased on nüüd loonud niisuguse legendi, et Eesti ajal kõik elasid rikkalt ja hästi, olid jõukad, ilusad ja puhtad. Aga tegelikult mina olen sündinud Vaese kahe vaese inimese perekonnas, kes mõlemad olid valesti arstiabiellunud. Ema oli Bels vaene ja isa oli siis talust välja rännanud perepoja poeg, jätta valgutas nadolid lihtsalt juhu põllutöölised ja oli üks väikene majakene kus ma sündisin, kusjuures jüripäeval peaaegu igal aastal vahetada tol ajal seda kohta. Need nii oli siis see loaga muidugi. Vanaisa kutsus tõrva ja tõrvas, sest leiti rohkem tööd, nii et tööliste lasest nad elasid ja nii see elu sees edasi ka. Kas ma tahangi seda ütelda võib-olla? Et niisugune noorusaeg ja lapsepõlv ühelt poolt on ta kaunis ja ilus, kõikidele, sellest võib raamatuid kirjutada, aga teisest küljest kellestki ajast jäävad kustumatut, mälestused ja, ja kõik niisugune ellusuhtumine ja palju-palju muud. Ja ka see ikka meenutan veel kord seda et nii ilus nagu nüüd ajaloo raamatutes on olnud, tõrvans kõldsees olidki orjaturud, kus siis talumehed käisid tugevuse ja töökuse järgi inimesi päevaks või kaheks nädalaks tööle kauplema ja üsna inetu ja kole oli vaadata, aga ma tahan veel ütelda noorpõlvest vedajate algutas oli mul tädi taluga. Tädi oli üksik poeg, tal oli. Ja see oli 37 hektarit suur üks tükk sellest koguni Võrtsjärve ääres kõik suved ja kõik vabad ajad, olen ma seal talus Nosmale talus olnud, nii et sealt on mul väga ilusad mälestused karjapoisipõlvest kui tööpoisipõlvest ja kolhoosiaegadeni välja, siis tuli heina teha kolhoos, siis lõppes kõik see Kuulates praegu teie juttu, tekkis mul mõte, et oma vanematelt olete te kaasa saanud ikkagi selle tõearmastuse ja töökuse. Ja seda pean ma ütlema ette, töökust meie peres on olnud kõikidel ja EGT kergetel rasketel aegadel, see armastus on mul küll ka kodunt ilmselt vanaisa ja sealtpoolt kandist, nii et ega ma alati väga armastan, ei ole, kuni tänase päevani me hetkel ma rohkem kui vaja oleks ja, ja inimestele kellele tõde tavaliselt julgetegi ütelda või kirjutada või rääkida. Oleme veel natukene teie lapsepõlves ja räägime sellest, kuidas teie koolitee algas. Koolide ja algas nii nagu nagu Lutsu kevades. Et kui ma emaga kooli jõudsin direktori jutule ja siis direktor tundi saatis ema minema, mind pandi lihtsalt ühe poisi kõrvale istuma. Selgus, et see oli siis klassijuhataja õepoeg ja millegipärast panin just tema kõrvale istuma, kes kuulus insener-keemik, Ameerikas elab praegu esimeses pingis vasakut kätt teese istu Heino puhvel tuntud kirjanik ja see oli mu klassikaaslane ja hiljem ülikoolikaaslane ja see oli pat külla all kool, selle nimi ja on kahju, et jälle nüüdsete reformide käigus kõik vanad ja ilusad. Ja väga kuulsate traditsioonidega koolid hävitatakse, nimetatakse ümber ja liidetakse ja nii edasi. Kado hooldeid lõpetab tegevuse, käisin kuus aastat siis pat külakool, seal kuulsin esimest korda liiblastest nimelt esitajate, Liivi rahvamaja ja korjati sissen ja me andsime oma sendid. Ilmselt oli see 38, üheksa, 39 sai see rahvamaja valmis. Ja vadjalastest kuulsin küll alles 43. aastal ja 40 siis astusin tõrva keskkooli, tookord oli juba edelagümnaasiumi, tegin eksamitel, keskkoolis hakkasin õppima, sest suvel oli vahepeal veidi pööre ja, ja kõik oli teistmoodi. Võib olla väga huvitav, tehke, et tol ajal olid eksamite üle 100 noore oli eksamil vastu võeti 50, ainult nii, et ülejäänud kukkusid siis välja, aga et siis nõukogude võim tuli, siis sügisel võeti need ülejäänud ka kõik sisse, nii et sellest sai siis meie b klass, keskkool langes absoluutselt sõjaaastates ja õppimine oli nii, nagu ta oli, nii et kahest klassist lõpuks just 21 lõpetas, alustas seda umbes 100 aasta 45, ma lõpetasin need tõrva keskkooli ja siis oli mul jälle raskusi sellega, kuidas tarkuse saada. Tol ajal oli nälg veel nagu teada, bussid jäid käidud. Rongid käisid, aga siis pidi olema täi vaba tõend. Selleks oli vaja minna Valgas täil sauna. Seda tõendit saada ja mina nii hirmsasti häbenesin sinna minna. Otsustasin siis teist teed, et materjalid jalgrattaga Tartusse ja siis leidsin ühe oma klassikaaslasi, hakkasime siis niiviisi tulema. Sõitsime kõige tarka, valgutas tädi poole, ööbisime seal. Tädi andis head nõu. Ühe sugulase juurde Elvas, jalgrattad panna, sõitsime Elva. Siis Elvast sai tarkus ilma täid, vabatõendita kohaliku rongiga, nii jõudsime siis Tartus. Ajalugu. Tahtsin õppida, avaldus oli nii kirjutatud, aga seal leti taga see oli praegune keeltemaja, seal olid kalad ja vastu võtnud ja seal oli heinu puhvel tõmmanud, kuhu tema läheb eesti keelt ja kirjandust õppima ja arutasime, mina kirjutasin ka uue avalduse ja läksin siis ka eesti keelt ja kirjandust. No ja nii ma olingi siis, kumma kuldmedaliga mõlemad olime lõpetanud, siis meil mingeid probleeme ei olnud enne kui esimesel septembril Tartusse tulla. Nõges Heino puhvel oli siis see, kes määras kaudselt teie elu tulevikuks või. Ja ma arvan külla ja teine põhjus muidugi olete, ajalugu oli läinud juba liiga poliitiliseks ja ajalugu on mu tänasenile niux lemmikaania mal palju kirjutanud ja uurinud. Aga ta oli nii alal pööranud, et ei julgenud. Ja kui mul väikse tõuke sain, siis ma lootsin, et keelte õppimine on erapooletu ja neutraalne ja, ja poliitikad vähem ja nii ka oli tegeleda ülikoolis, ma õppisin väga paljusid keeli. Mul oleks hea kursus kaaslane Karl Kont keeleteadlane ja seal keelehuviline, et me käisime igasugustes tundides, õppisime lihtsalt natukene, saan pool aastat või, või ühe kogu aasta. Et soome-ugri keeli ikkagi siis mina õppisin hispaania keelt veel üksjagu ja poola keelt ja inglise keelt Silvete juures, kui seal põllu all ja. Esperanto üksjagu ja nii, et neid sai peale tavaliste muidugi saksa keel oli nagunii ja siis ma õppisin ülikoolis prantsuse filoloogiat lisaks enne lõpetamist, nii et ma jõudsin ka neljandale kursusele seal noh, seal nagunii tuli hispaania keel uuesti ja läksis keeltest. Mulgimaal seal on elada kõikjal kilu, soodusviljakandev. Uhked metsad, salud, suured jõukad Eesti talud. Püsinud on siin eile meelest, ostsime õrnalt käsikäes, on nende eellävi ja allorus, säält rub järv suveõhtul mõnus aerutada. Aga mulgimaa sul meelde ikka elad? Ma ei ole kaugel rõõmust, särab pisar laugel saate r täita kulgeva tuleks voorus veel kord tagasi. Ei mind tuuled enam kaugele seal siiski õnnelikul elu Esculgaadaks Mulgi neiu, kellel laulsin malla huumor. Head kuulajad tänase päeva tee, saatekülaline on filoloogiadoktor, soome-ugri keelte professor härra Eduard vääri. Ja me oleme oma jutujärjega jõudnud aega, kui Eduard vääri lõpetas Tartu Ülikooli ja tal tuli asuda õpetajaametisse. Jälle on jälle oma lood, sest tol ajal määrati kohale nagunii kõrge komisjon tuli kohale ja mäega süle aulasse ja kuskil laua taga istus hulga inimesi ja nende jutule tuli siis minna. Ja siis omavahel muidugi käis, et seda kohta ei tohi sila võtta ja seda kohta ei tohi, sina võta ja, ja tähtis oli siis, mis järjekorras välja kutsuti esimesse täitma, paremini valida ja, ja teised said halvemini valida ja oma naljad olid siis ka seal nimelt Eno rauda, temal pahas kirjas omasuguste pohimlikke kalduvustega ja tema läks kohe absoluutselt küsis, et avatud Mustveesse komisjonil kohe kahtlust, miks ta tahab Mustveesse, miks ta tahatumas kalale kapp seal räägib lolli rumalat juttu ja Komisjoni ütled ja et joon kahtlane, jäigataste määrati hoopis vist Tallinnasse või mujale, kuidas mitte mustlasmina tahtsin minna tegelikult Tallinna reaalkooli, ma teadsin, et seal on vaba koht, Nigol Andresen oli valla vallandatud kui natsionalism ja aasta 50 ja hea tuttav tema pojaga ja poeg ütles, isa lasti lahti ja seal koolis on eesti keele õpetaja koht vaba ja mina küsisin seda kohta. Ja hakati jälle pinnima, et mis pärast seda ja mispärast mujal ei taha. Ma ütlesin, et ma seekord ei ole vaba õeldi, mulle mõtlesin küll teaks, kust te teate, ma tean küll. Vaidlesin tükk aega ja siis hakkas Tallinna Pedagoogilise Instituudi direktor mind endale kutsuma. Aga väga mu Tallinnas korterit ei olnud ja ma tahan ikka sinna reaalkool. Ja, ja siis hakkas Tartu Õpetajate Instituudi direktor kutsuma Tallinnasse tähte, tulge meile. Nojah, mõtlesin, et noh, et mis siis viga, tartus ma tädi juures elasid nad sugulase juures tegelikult. Et no ma lähen siis sinna ja nii ma sattusingi Tartu Õpetajate Instituudi ametliku määramise järgi ja olin seal eesti keele kirjanduse õpetaja, õppisime pärast kõlgi ülikooli aineid seal keeleteadust ja, ja kõike muud, kuni selle puuni pärast küljes on õpetajate seminar ja seal ma hiljem olen kunagi olnud, aga siis ma tulin ära sealt lõplikult. Aga siis juhtus nii, et ülikoolis oli ette nähtud aspirantuuri kohade eesti keele alal, aga eesti keele alal need inimesed kõik kukkusid läbi. Poliitilistel põhjustel, aspirantuuri koht jäi vabaks ja sellega siis Ariste endale soome-ugri keelte Kalteerusid, ma võtan selle koha endale. Ja kutsus siis mind sellele kohale. Tuuri kui pakuti, siis, siis tuleb vastu võtta kohe eksamitele, tookord oli vastavate eksamid aspirantuuri kaks teisiti iialgi ei enne ega pärast nii palju olnud. Sellepärast et see oli eesti keele kohta eesti keele kateeder nõudis oma aineid ja soome-ugri kateeder nõudis oma ainet, kas kõik ained tuli topelt teha ja hiljem siis ka veel töödega topelt ja noh, no ma tegin need siis kõike kõike ära ja, ja siis oli asi korras ja lõpetajate kõik ja öeldi, et olete aspirant. Läks tükk aegamööda, mil mul ei tulnud kinnitusta, teistel tuli kinnitus. Ja siis läksin rektoraati küsima, miks rektoraadis ütleb siis ametnik, et nüüd ma võin ütelda, see oli René Maaroos, teaduslik sekretär ütles, et teate seltsimees vääri teie dokumente Moskvasse saadetud kinnitamisele. Aga ma ei tohi teile seda ütelda. Et mina ei ole teile ütelnud, ei tohi ütelda, kust te teate. Mina kohe läksin siis selle. Mis ta oli nüüd, Heleene kurg oli kaadriosakonna juhataja, näeksin tema jutule. Väga kaunis daam ja ehitud, nagu ta oli külmade silmadega umbes poolteist tundi, siis kuulas mind üle, mul on sugulane, et võimalik, et isa, saksa käsilane, netit hullemat Võgulakuda ja läks sisse. Arutlus siis niisugune poolteist tundi mina kinnitasid, et see ei ole õige ja minul ei ole ja tegelikult ma palju hiljem ma sain teada sõimu, vanaonu tegelikult vääril nimeline, kes oli, siis otsiti tagada redus tõrvas, kus ta oli ema juures ka käinud. Lõpuks sattus siis Valgalaagrisse, kus ta siis Kasuri seal, nii et tolle pärast, et siis, aga vahepeal julgeolekus olid tulnud siis need teated ja siis kui poolteist tundi läbi, siis ütles, et nüüd kui see kõik on õige, mis te räägite, siis olete aspirant kuivanud, midagi vale, siis kohe visatakse välja. Ja siis ma jäingi aspirantuuri ja seal mul kaks kohta. Siis ma pidin varjama, et mul on kaks kohta mul kaks tööraamat eakas olema ja peitsin neid palastis, läks ühendamisega, tükk aega tegi, aga siis pakkus Aristan mulle veel loenguid ülikoolis ja siis ma pidin hakkama keeleteadust õpetama ja veel mõtteainet ülikoolis, nii et mul hakkas juba kolm kohta ühel ajal põlema ja õppisin tol ajal prantsuse filoloog ja see oli neli ja nii et mul oli üle 40 tunni nädalas. Nendel aegadel, aga noore nimel saab kõigega hakkama, nii et ei maksa ennast kiita, kõik saavad, kes nooletame hakkama repuks, likvideerisid ühe tööraamat, too ära, lasin selle ära lõpetada ja siis jäi mul teine tööraamat ja ja aspirantuuri nagu ei pandud tähelegi ja, ja siis mind vormistati ülikooli varsti 52 ametlikult juba ainult ülikooliga ametis poole kohaga Tolstaadid molekuli koos 51 hakkasin õpetama ja 93.-ni ametlikult. Taevatee suvekülaline. Härra vääri te olete ka legendaarse ima eesti keele õpiku autor ja selle õpiku nimi on eesti keele õpik keskkoolile. Selle õpiku järgi õpiti kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel. See oli justkui Hruštšovi ajal, enne olid suured õpikud, tookord oli siis nii, et vähendati tootmisõpetuse arvelt tunde. Ja pidi olema niisugune õpike, mis siis õpetab eesti keele selgeks. Koolis on tunda väga vähe. Ja viimasest kirjutasin niisugusse õpiku eesti keele õpik keskkoolile. Kes tähele paneb, pannud seal on väga palju kirjutatud märg, kus nii et põhimõtteliselt Saike reeglite keskmisele ja rumalale õpilasele ja targem õpilane, kes tahtis edasi minna, minna pidi, tingimata läks märkused ka õppima, nii et see on kahetasandiline tootmisõpetusega koolis. Aga kas sellel on ka omad legendid, kui te alustasite võõrsõnade leksikoni koostamist? Kaks väga soliidset härrasmeest Leis, eks ole, kes olentsükloppetist ja Silve Ta siis inglise keele kõige suurem spetsialist meil olnud ja Milde sinna kutsusid. No lugu oli selles et kui Silver tuli pagenduses ülikoolis vallandatud, et me kolmekesi kolm ülikooli õppejõudude poolt käisime Silveti kodus inglisekeeldu temast ja lihtsalt tahtsime õppida ja teine, et noh, lihtsalt Silvetilt majanduslikult toetada, maksime tundide eest Kalevi tänavas oli ja siis noh, Lewis kuu kummue, et ma olen pilte mitmeid keeli õppinud ja, ja Silvetuses ilmselt Leišile kandis ette, kolmandast on ka veel vaja ja siis kutsuti mind siis sinna tegema, nii et sealses kolmandaks autoriks. No seal väga huvitav, tegelikult kui ma lühidalt räägin, see oli nii, et iga koosoleku jaoks tuli ette valmistada teatud osa käsikirja ja arutati vastastikku siis läbi tund, kaks või kolm või neli, kui palju läks. Ja kui tekkis vaidlusi mõne sõna kirjutamise või tähenduse kohta siis autol pidi põhjendama. Kui teised nõude see ei olnud, siis demokraatlikult pandi see hääletusele, nii et kaks häält pidi olema ja siis läks võõrsõnade leksikoni sellisena sisse niiviisi ja, ja see võttis väga palju aega ka, tegelikult. Leksikon valmis ikka sai ja tol ajal, kui ta ilmus, oli seal väga vajalik ja, ja väga menukas oli see Imaski aastat. Suureks tööks oli võõrsõnade leksikoni kuuenda trüki ettevalmistamine, kuigi kuivõrd mõlemad autorid, kaasautorid olid ammu surnud. Ja siis tuli mul see tee üksi teha. Ja tegelikult nägin kohutavalt palju vaeva, et see on kokku otsida parandada, täiendada tähendusi, hääldamist, kirjutamist ja maal vahelt. Mul see õnnestus, Nyakse, kuues trükk ilmus aastal 2000 ja, ja ma usun, et minu ajal ilmub ka järgmine siis juba seitsmes seas. Uusi sõnu, mis tingimata peab sõnaraamatusse tulema, on juba neli, 500 vähemalt. Aga läheme nüüd eesti keele juurest teise keele juurde, mida te väga armastate ja uurinud olete. See on liivi keel. Ja lihtsalt võlub see, et et ma olen 48.-ks 48.-st aastast elanud Ja keele hävimise tol ajal olid need 800 ja nüüd on alles siis üks väga hea kõneleja. Siis võtme seitse, kaheksa veel, kes enam-vähem liivi keelest arusaavalt üks on Soomes veel ja ongi kogu see rahvast liivi. Rahvaga olen ma siis koosneb aastakümneid elanud ilmselt Ta vähem koos selle rahvaga ka hauda. Ja muidugi teine, et väga palju lõbusat elusalt. Ma käisin aastast aastasse igal suvel üliõpilastega soome-ugri eriharu üliõpilastega liivlaste juures ja ja Liivi rand on väga kaunis ja väga ilus ja inimesed olid väga head ja kenad, nii liivlased kui ka lätlased, kes seal elasid, nii et see, ma arvan, on minu teine kodumaja, minu teine keel. Ma arvan, et liivi keelt liivlaste oskan kõige paremini. Liivlased nagu kutsuksid oma heaoleku ja, ja ilusate lauludega. Ja tingimata ja kutsutud kutsuvad mind liiv geenike. Jaan Liivi kuningas. Loorits kutsuti Valga valda pää, valge pea. Ta oli valgete juustega, nii ökoloogilist kuskile juba ilmus siis hõigati, et vaadata tulaat, vaadata Tulata Loorits tuleb toolist tuleb, nii. Oodati on oodatud, et mendia Meida üliõpilastega igal suvel. Sest tol ajal, kui me käisime, see oli ainukene informatsioon maailmas toimuvast, mis liiv lasteni jõudis. Sest ega nemad ei saanudki natult keelutsoonis eraldatud. Ja siis Peegiast kõike küsiti, mis maailmas on juhtunud, mis tollest on saanud, mis looritsast on saanud, mis valda päästma saanud, Meijalesid teadsime midagi, Ariste oli kuskilt midagi kuulnud ja andsime nende nendele siis neid teateid ka laiemast maailmast. 50 protsenti iirlasi läks maapakku 45. aastal üle mere. Kas see, et teie teate liivi keele hävimise põhjusi paneb teid ka muretsema eesti keele tuleviku pärast? Ja täpselt nii on ja mitte ainult liivlaste, vaid ka teiste soome-ugri rahvast, nii et ma olen teiega vepslaste karjalastaja noort Valaste juures ja külades võimud juhida ei suuda aru saada, et Eesti rahvast ootab samasugune saatus, tuss kui liiv lasi. Juurdekasv on minimaalne, ta vähemaks rahvaarv jääb kõnelejate arv, seda kiiremini toimub selle rahva hävimine, raha eest võib iga juttu rääkida, aga elu toon tegelikult teistmoodi. Nii et selle tõttu jah, liivi rahva saatus on mulle palju selgitanud, õpetanud ja ma olen keeleteadust õpetanud ja tean väga hästi maailma väga paljude rahvaste ja keelte hävimist. Ka suured keeled on hävinud ja kõnelemata siis nendest väikeste rahva ja keele olukorrast sel teemal tegelikult ju ajakirjanduses midagi ei ole võimalik avaldada, see on keelatud teema. Nii et selles mõttes mina nõukogude ajal on ka vahepeal keelatud autor sellel samal põhjusel rahvuslik oma keele rahva kaitsmisel ja nüüd olen keelatud, selle tõttu ma siis asutasingi. Eesti keele kaitse ühingu 1990. aastal. Tal mure eesti keele pärast saadab, tõid igal hetkel ja igal tunnil. Jaa, absoluutselt Kokod kodus ja koolide eks niiviisi ütelda ja. Ja see paljudele ei meeldi. Härra Eduard vääri, milline periood teie elus on olnud teie enda jaoks kõige huvitavam? Aga raske vist on küll ütelda, sest noh, minu põhimõte on niisugune ka et kõigest saab üle ükskõik ka välja ütlenud, mitu korda, ükskõik kui raske on, kui homme oled elusa, siis läheb elu edasi ja, ja ei ole ei ole midagi, aga no võib-olla kindlasti kaks aastat Helsingi ülikoolis sel ajal kui maailmaga ju meil suhteid veel oluliselt ei olnud, 76 78. Tol ajal võtavad muidugi Soome teadlastega väliseestlastega väliseesti kirjanduse sai otsast lõpuni läbi lugeda ja palju palju muud sellist, siis kindlasti võõrsõnade leksikoni ja uue trüki ilmumine kas või ja, ja muidugi liivlased ja sest igal teiega kolmandal. Kell 12 on liivlaste mälestuspäev Lätimaal Liivimaal massiõppes ja sinna kogunevad üle maailma kõikes liblastest lukk peavad, nii et me loodame, et ma ka sel aastal oleme olnud. Ta kindlasti väitekiri on mul liivi keeles doktoriväitekirjutatud 1975 võib-olla selle kaitsmine tingimata tol ajal doktoritöö kaitsmine, koostamine, kirjutamine ikka tükk tööd. Praegu läheb see väga lihtne üteldes kirjutatakse välja ja varsti ongi doktorite valmis surite, kui välismaale kaitsma pääseb keegi. Et see kindlasti siis 75 aasta tahan nimetada ja, ja liivlased olid siinkohal ja meil ja külalisteraamatus nende nimede kirjutatud. Milline on praegu teie arvates eesti keeleteaduse tase? No tase tasemeks on ikka, aga ma leian, et noormehi ei ole. Sest igal alal peab olema mõlemaid, nii nii tütarlapsi kui noormehi, aga noormeeste hulgas on praegu suhteliselt keeleteadus nii ebapopulaarne ja ja niisuguseid raskemaid kui soome-ugri seisukohalt võtta ekspeditsioone, praegu enam mitte ei julgeta või ei taheta tartlasest soome-ugri keeled ja rahvad on ju Venemaal, eks ole, mitte liiatsasid, istud kabinetis, kirjutad, vajan ikka rahva juurde minna ja sealt materjali hankida ja selle põhjal kirjutada, aga seda peaaegu enam ei ole. Nii et, aga noh, keeleteadus, jätkupi ka, aga siis halvem olukord võib-olla eesti keele normeerimise alal, sest siin vahepeal läks olukord täiesti käest ära. Komisjonid lõpetasid tegevuse, keele, Kirjanduse instituut lakkas olemast, ka ülikoolis oli kõik suhteliselt ümber korraldused ja selle tõttu ei olnudki üldse enam eesti keele korraldamist ja selle tõttu siis läks nagu kõik vabaks ja hakkas levima. Arusaamine, et igaüks kirjutab nii, nagu tal pähe tuleb. Ja ajakirjandus on seda teed praegu läinudki. Me oleme arutanud ajalehti ja ajakirju ilmutada hästi toimetatud ajakirju väga halvasti toimetatud ajasele toimetamata raamatud, Tõite ilmurna ühe arvustasin läbivusega 2000 viga ühes teoses ja selles osas ei ole praegu tasakaal üldse saavutatud ja ei ole niisugust organitega organisatsiooni, mis oleks enda kättegi ametlikult saanud või, ja eesti keele korraldamise. Selle tõttu olen ma rahul ka tolle eesti keele sõnaraamatuga, kus kõiksugused imelikud vormid on lubatud nende kooli saadetud saadetud õppevahenditega ja nii edasi sõltub väga palju autorist kujuvad, mitu autorit on siis mina ei kujuta ette, tema on seal, mu abikaasa, peab lugema neid töid, kuidas üldse on praegu võimalik ja kirjandit või mingit tööd parandada, kui ei ole normeeritud kirjakeelt, aga ilma kirjakeeleta rahvuslakkab olemast, läheb üle teisele keelele. Venemaal ongi niiviisi, et kylla keelelt nõrgad ja hakatakse vene keeles asju ajama ja kõik käib siis nii, et keel jääb küladesse ja linnad on venestunud jaoks, meil on Tallinn kindlasti juba samas olukorras, Kirde-Eestist kõnelemata. Et selles mõttes ma ütlen, et see on praegu alla rahuldavalt. Õnniku nurgatagune keelekorraldus on meil praegu. Aga lõpetagem see suvesaade rõõmsamalt. Nimelt kolmandast augustist te juba rääkisite, siis ootab ootavateid liivlased taas külla. Aga mis mahub veel teie suveplaanidesse? Suveplaanidesse on mul siin laual on korrektuurid, mitmesugused ühele mälestuste teost tahab keelelist toimetamist siis ja Tartu vabadusvõitlejate ühenduse ajalukku, selle käsikiri siis votab naise talu, eks ole, kus me Vändra kandis. Jaan Jensen, Niguliste Giaal Jeltsini sünnikoht, tema on Jaanil selli lähedane sugulane, seal lapsed tolmel seal ja suvel veedame nii palju, kui saame seal käin siis veel oma talu vaatamas, valgutas mis mul ka on olemas, nii et peale muumaalasest talu õppida ja talunik toimub suve lõpetamine 25. augustil, see on siis sealsamas Vändrasse rõõmsassa. Ja see on siis abikaasa, ema sünnipäev ja sel puhul siis kogu suguvõsa, kes tahavad kohale tulla, tulevad kohale, kedagi kutsuta ja veedame siis ilusa õhtupoolikul seal veel seal traditsioon sellest ajast, kui ema veel elas, nii et väga pikka aega on see traditsioon meil olnud ja siis igaüks hakkab tasakesi, kuhu keegi minema, kes Tallinnasse, kest Tartusse tööle ja nii edasi. Mina jään sinna toimetama kõige kauemaks. Ja sügisest alustate taas õppejõuna põllumajandusülikoolis. Ja septembris aga arvatavasti septembri keskel kuju valikaine on siis nii, et ei, ma väga optimistlikult ja. Ja maal vanem optimismiks annab põhjust, et ma julgen ja oskan välja ütelda, mis ma mõtlen. Ja kui kellelegi meeldib, on väga hea, kui ei meeldi, tehku hirmus nägu. Värvi elab edasi ikka. Tänase päeva tee suvekülalise jutud on kuulatud. Meil jääb vaid tänada härra Eduard väärit ja soovida talle palju palju jõudu meie kauni emakeele hoidmisel ja kaitsmisel. Saate toimetaja Piret rist soovib aga kõigile kaunist suve jätku.