Kes olid alla ja Ja tere päevast, head klassikaraadio kuulajad näevad kultuurisõbrad. Tartu kultuurielu saade salli tallaja on suvepuhkuselt tagasi, mina olen ikka kohe ja täna stuudios on armastus, armastusfilmide festivali tahtef programmi juht Kaarel Kuusmaa. Tere. Tere päevast. Tere ja Tartu uue teatri avalike suhete juht Katrin Maimik. Tere. Kes ühtlasi on ka Eesti film 100 avalike suhete juht. See ei ole üldse mitte vähetähtis fakt tänase saate juures. Nii programmist kui Tartu uue teatri suvelavastuses naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum on meedias juba omajagu juttu olnud, nii et meie teemad on täna üldisemad jutukeskmes uuesti muidugi Tartu ja siinne kultuurielu, aga mitte ainult. Tahtühvi leheküljel hakkab silma see festivali lugu või legend, kuidas üks peen daam Viini suvekohvikus kümmekond aastat tagasi vaatas noori ja nautis päikesepaistet ja kohvi ja leidis, et kõik on nagu filmis ja võikski sellise festivali teha. Kaaril kas see on legend või oligi nii? Vot. Kuidas nende jutuvestide lugudega on, et jutuvestjad ei räägi kunagi tõtt, aga nende lugudes on tõde sees, et et ma arvan, et see ütelus kehtib ka siin, et võis olla viin, aga see võis olla ka mujal. Et Euroopas on tegelikult selliseid raeplatsi vabaõhukinosid teisigi, et ja mujalgi tehtud ja näidatud ja et seal nähtud elamused kindlasti olid üheks tõukeks, mis selle daami peas selle unistuse käima panid, et et selline noh, jah, linnakeskkonnas filmi vaatamine, et olla selles tõesti selles ruumis tulla tulla linnaruumi kui sellisesse vallutada ruum, mitte mitte minna ainult pimedasse saali, et see oli kindlasti selle festivali loomise taustal ja praegult seitsmenda aasta algul seitsmenda festivali alguses võib küll öelda, et tundub, et see linnaruumi vallutusprojekt on nagu edukalt läinud kinol vähemalt siin Tartus. Tundub nii, aga kui nüüd selle naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum i meediakajastused on väga palju juttu olnud naistest, nende mõjust kultuursele, nende mõjust elule laiemalt siis tahtühvi legend ju illustreerib paljuski seda, et oli justkui üks, üks naine, üks daam kes läks siis kolleeg tegusa kollektiiviga linnapea juurde, kes antud hetkel samuti naine. Ja kas on kinnitus sellele, et naised valitsevad kultuurielu ja suunavad protsess, et kõik algab mingisugusest naiselikkust, algest? Tartu-Fi puhul ja ka PÖFF-i puhul võib ju sellest kindlasti rääkida, et ei saa ju üle ega ümber, et, et Tiina Lokk need mõlemad on, on omal ajal nii-öelda aluse pannud ja tema tema tugevast unistusest Need need käima läksid, et kui nüüd meenutada tagasi seda aega, kui Tartuffi algas, siis, siis tulid nii-öelda seda või ta kutsus seda tegema minu ja Kristo Tohver ja nii et siis saab siit ka kohe noored poisid tegutsema, et, et ilmselt on vaja mõlemat, et ega, ega siis see maailm, ühepooluseline ei ole ju kunagi olnud ja, ja nii ta tegelikult on, et meil on ikka vaja kõike. Katkendi sulle kui naisele, kuidas tundub, et see uue teatrietendus ju tõstatab ikkagi justkui teatava probleemi juhib tähelepanu millelegi võib-olla, mida ei mähvata piisavalt. Selles mõttes võiks natukene nagu täpsustada, et võib-olla see lavastus ei olegi nii tõsine nüüd ka, et, et need, need probleemid võib-olla noh, need on ikkagi see mänguline ja see Need, kes teavad, kuidas Ivar Põllu oma lavastuste ja tekstidega nagu noh, millised on tema lavastused ja tekstid võivad aimata, et ta ei hakka seal päris niisuguseid sotsiaalseid probleeme lahkama ja võib-olla see soorollide teema, et see on pigem nagu see, mis on õhus ja millega ta intrigeerib ja talle meeldivad eelkõige nagu paradoksid, et siis vaataja, kes sinna läheb, ma arvan, saab sealt sellise mängulise ja, ja ikkagi huumoririkka elamuse tagant. Teemad nagunii on ju kogu aeg õhus, et kõik, millelt just sotsoor oli soorollid ja see, kasvõi see laste Rootsi lasteaed ja kõik. Ja nagu Ivar ka selles arteri intervjuus nutsin, laupäevases kirjutas, et et kui meil need teemad tulevad, siis läheb kõik nii äärmustesse alati, et umbes kui öeldakse, et jah, et poisid võivad tõesti lasteaias nukkudega mängima, siis mängida, siis see tähendabki, et nüüd nad peavadki need nukud võtma ja mängima minema, et põhimõtteliselt ka nagu pisuti ironiseerida ja naerab selle üle, ma arvan, ka ei tasu väga nagu probleemseks, nagu sõdamist nimetada. Teil on mõlemal üsnagi laialdane kultuurikorralduslik kogemus. Kuidas ta nüüd kui naine, kui mees, leiate, kas sugu on tähtis, kas. Kultuurielu korraldamisel on vahet sellel kas eestvedaja on naine või mees on seal mingisugune tööstiilide, vaatepunktide, väärtuste, eetika vahe, mida iganes, või sõltub kõik ikkagi inimese enda omadustest. No mina arvan, et see sõltub ikka inimese enda omadustest, et mul on väga palju kokkupuuteid nii, nii noh, selles mõttes, kes nagu kolleegidega, kes on mehed, kes on naised ja ma kunagi ei saa teha mingisugust üldistust ikkagi, et umbes et naised töötavad nii ja mehed töötavad nii, kuigi noh, seal võib tuua välja neid nagu noh, tähelepanekuid, aga üldiselt see ei pruugi mingit reegel üldsegi olla, et on väga erinevaid nagu kogemusi Ja ma olen ka ikka selle inimese teooria poolt siin, et ikkagi inimene on see keskmes sugu tuleb peale seda, aga noh, jällegi ei jah, ei saa jällegi öelda, et seda nüüd üldse ei ole või et see ei toimi või, või et kas või noh, PÖFFi filmiprogrammi tehes või tehes teiste festivalidega koostööd. Kuidagi huvitavamad on need programmid, kus on nii mees- kui naisprogrammi koostajaid ja see arutelu kunstiline arutelu on selle tõttu palju huvitavamat. Ta on, kui aasta jooksul me ikkagi üle 1000 filmi üle arutleme või mingis mõttes programmi lauda jõuab, siis on filme, mida selgelt toetavad praamilauas olevad naised ja filme, mida toetavad programmi lauas olevad mehed ja, ja nii-öelda oleks mõni mitmedki filmid võiksid ära kaduda PÖFFi programmist, kui sa teeksin mina üksinda näiteks või kui seda teeks Tiina Lokk üksinda, et, et seal on selline motiivide asi, et mingi asi häirib naist palju rohkem ja teine asi näiteks häirib meest mees vaatajaid palju rohkem ja ta ei, teda ei huvita see dramaturgia, mis on üles ehitatud sedasi, et see nagu ei puuduta ei pruugi puudutada, näiteid tuua. Noh, need on sihuksed, töö, tööprotsessi osad, et siit nagu niukseid, suuri näiteid, nagu on nagu raske tuua, aga jah, seal on nagu tihti ütleme seal võib olla teemaks mõne mõne näiteks vanema mees, režissööri väga selline himure, naiste kuvamine, et see ei saa salata, et, et nii-öelda ei meeldi nii mõnelegi naisprogrammi koostajale, et see võib olla häiriv või alandav, et, et milles, võib-olla mina ei märka seda alandust sellisel kujul, mida, mida, mida naine. Näiteks naised on selle teema puhul võib-olla ka hästi tundlikud, mulle tundub, et tundub, et et tihtipeale võtad võib-olla kuidagi isiklikumalt, teevad järelduse mehed vaatavad nagu kunsti. Kas sa tead, kes oskavad samasuguseid näiteid tuua? Ma ei, ma ei tea, ma arvan, et. Jah, tegelikult, kui võtta nagu uued Tree lavastuste põhjal, näen, et näiteks eelne eelmine, Vanemuise biitlid. Ma usun, et seal võis nagu kindlasti olla vägagi nii-öelda naiste ja meeste nii-öelda see kuidas keegi midagi aru saab ja midagi sealt nagu enda jaoks leiab, et see võib olla väga erinev, kuna tegemist ei ole siukse traditsioonilise tra dramaturgiat ja traditsioonilise loojutustamisega, siis see jätab hästi palju võimalusi nagu tõlgendamiseks ja ma usun, et seal on just see, mille kaudu oleks väga huvitav teada, et mida, kuidas nagu naised sellest aru said või mis, mis Ma ei tea, tundeid ja mõtteid neil tekitas ja see, kuidas nagu mehed sellest aru said, mida nad, kas nad leidsid sealt ajalugu või või hoopis midagi, midagi muud. Noh, kui mõne arvustuse puhul üldistada väga jõhkralt, siis oli näit. Mees kriitikuid, eriti, kes seda aega ise mäletasid, kes hakkasid tõepoolest jälgima, mida see ütleb ajaloost, see Vanemuise biitlid, jai, naiskriitikuid, kes kirjutasid, ma tahan seal Champlit endale, sellel tegelasel seljas on, aga ma ei tea, kas sellest saab üldistada mingisuguseid, noh, võib-olla mitte ainult. Jah, et võib-olla mitte nagu ainult nii, nii lihtne. Ma ei mõelnud seda, et ka just, et võib-olla mingit emotsionaalsed ja need mõistuslikud veel ratsionaalselt võivad olla. Erinevad tihti. Tulles nüüd jälle selle. Sooja ja kultuuri kujundamise juurde siis kui need teemad üles tulevad, kui palju naistena ütleme võimu või mõju või võimalusi üht või teist eluvaldkonda kujutada, siis tundub, et ennekõike räägitakse ikkagi seltsidest, käilakujudest, tippjuhtidest, kes on mingisugune festivalil või asutuse või ettevõtmise eesotsas. Aga Teile kui mitmesuhe ettevõtmise juures onule kas ei ole mõnes mõttes natukene ekslik lähenemine, kas oleks palju õigem vaadelda tiimi või truck? P nagu me tegelikult oleme siin juba vestluses otsapidi tegema hakanud või vabatahtlike või, või kasvõi publikut, sest et kõik need suured ettevõtmised on ju kõikide nende osapoolte koostoime tulemus. Noh, ikka on jah koostoime tulemusega, aga paratamatult need käilakujud või need noh, nii-öelda meedianäod või eesotsas olevat kas siis direktorid või juhid, nad on ikkagi seal, on see sümboli sümbolväärtus või sümboli otsing, nii nagu oodatakse naisnaispresidenti või naispeaministrit või või, või naisministreidki Eestiski pole, et, et need on need väiksed sümboleid, et et ma ei ole sugugi selle arvamusele, et neid peaks hakkama jälle ka eriti kultuurist, rääkimata kuidagi sookvootidega rakendama, et et see kuidagi kujuneb ise, et ka kasvõi jälle festivalide kavade juurde tulla, et lõpuks ikka vaatad, et seal on nagu alati kõike, on nii nais- kui meesrežissööride loomingut, et et see, aga tiimitöö vaieldamatult tähtis ja muidugi kui nende noh, jah, nende esinumbrite peale nii-öelda mõelda siis Eesti filmi peale mõeldes näiteks on küll üllatavalt palju naisjuhte, et praktiliselt jah, mitmed asjad, mitmed suured asutused on Eestis naiste poolt juhitud. Jah, et kui tavaliselt ongi see, et minister ja president, et kui see ei ole naine, siis järelikult naised ikkagi ei valita. Aga et tegelikult ei ole päris niiviisi, et kui vaadata natuke ringi, siis on ikka naisi, vääris palju juhtivate kohtade peal ja ma ei tea, et ma ei usu, et see nüüd nii väga nagu Tasakaalust väljas ollakse aga pigem Need on need sotsiaalsed probleemid, võib-olla puudutavad rohkem seda palgateemat ja kõike seda. Aga mis, mis, milline mõte mulle on nagu meeldinud, mida mul ütleme siis sõbra tuttav ütles, et et kui naised on siis ja noh, on, aga mehed mängivad olemist, et kuidagi see. Aga võib-olla see olemise mängimine on nagu niimoodi esindusfiguurile ja sellele nagu kuidagi oodataksegi sellist, et ta peaks nagu rohkem olema väljapoole ka naised võib-olla lähevad liiga, söövad juba siis nagu noh, nendesse probleemidesse on ongi nagu, et noh, võtame asja ette, hakkame siis teeme selle korda, aga see ei ole võib-olla see, mis kõigile meeldib. Et võib olla. Noh, see on selline väike paradoks. Jah, miks ma küsin ka jutu, ütleme sellele laiemale mõjutajate või koheldajate ringile on kas või seetõttu, et et Prima Vista festivalil, mille koheldame, siis ma ise osalen ma olen ju selles juhttrupis ainukene meesterahvas tegelikult. Aga kui vaadata veelgi laiemalt, siis, et vabatahtlikud praktikandid, kes festivali joosta tulevad, on enamasti naised. Publikust need, kes annavad rohkem tagasisidet, on asjad. Nii et tegelikult võib tõesti öelda, et seal see mõju on väga suur. Aga kultuuritarbimises ja kõik uuringud näitavadki, et naised on suuremad kultuuritarbijad. Mehed teatripublik ongi põhinumbriliselt naised, kes võtavad vahel oma mehi kaasa. Või nad sama defineerivad kultuuri. Aga lähme oma esimesele muusika pausile, tänane muusika pärinebki lavastusest naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum ja esimene täna kuuldav lugu Tartu noortekoori esituses on meistritöölaul. Linale jätkab kohe ka ning stuudios on ka hel Kuusmaa ja Katrin Maimik ja Me kuulsime Tauno Aintsi muusikat. Kaheksandal augustil esietenduvas. Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum vist. Ma pean alati järele vaatama täis pealkirja, sest et et nii ta parasjagu on, aga Te mõlemad olete oma tegevusega siiski suuresti Tallinnas. Et Katrin on muidugi kus nii mõndagi kohendanud ja üks vahe lausa Võrus kultuuriprogrammi teinud ja kahel olnud tihedalt Tallinn 2011. kultuuripealinnaga. Kuidas too suurematest ja väiksematest linnadest eristub nii oma kultuuripoliitika kui ka linnaruumi kultuurisõbralikkuse poolest? Ma arvan, et viimaste aastate tendents on küll ääretult positiivne, et, et see, mis Tartus näha, on, et et selline linnaruumi positiivses mõttes vallutamine kas või kes või mis Rüütli tänaval toimub õhtul, eriti nädalavahetusel või tegelikult ükskõik millal, et sellist, selliseid suve nagu melu melusid nagu ei mäletagi, et see, mis näiteks oli Tartus 10 või noh, rääkimata 20 või 30 aastat tagasi, et et ma mäletan ka 20 aasta tagust Tartut, siis see oli küll ikka päris udune hall, väljas olnud linn, et et ega 10 aastat tagasi ei saanud küll veel öelda, et siin suvel midagi väga teha oleks. Kultuurilises mõttes, et, et nüüd on läinud jällegi kummaliselt see asi, vaata et vastupidigi. Et üritused ei leia enam vabu nädalavahetusi, kus, kus suvel oma üritusi korraldada, et väga-väga napilt kasvõi see aasta me olime peaaegu üheskoos, mürtsub trumm, mürtsub pill nimelise festivaliga ja ja noh, ütleme nii, et seal oli, meil oli mitu koosolekut selle festivali korraldajaga, et, et see logistika paika saada sõna otseses mõttes minutilise täpsusega, et millal tema oma kodinad ja lava kokku saab ja meie oma asja saame üles hakata ehitama, et et asi on läinud päris nagu napiks ja pööraseks, et mis nendele jälle teisipidi tekitanud jälle huvitava siukse nüansi, et et hotellid on täiesti täis suvel, et näiteks tahaks Tartuffil kutsuda välismaa tuttavaid sõpru, noh siis ei saa, sest et hotellide täituvus on nii suur, et me ei saa oma meeskonnagagi ja oma siin külalisegi majutatud, et, et niivõrd nagu suur täituvust Tartu suves on, on ka täiesti nagu fenomenaalne, et et, et see, mis nagu praegu Tartus suvast suvel toimuv on küll väga kihvt, et loomulikult seda saaks edasi arendada, et nagu, nagu me ju tegelikult selle Tartuffi ikkagi noh, mingis mõttes mõtleme või tahame teha, on just seda, sellist head heas mõttes linnafestivali, et me ei lähe ja suveks ainult laanemetsa ja mere äärde, mis on ka tore ja väga vägagi omal kohal, aga ikkagi Eestis ju puudub selles mõttes heas mõttes linnafestival, kus on erikultuur eri kultuurivaldkondade põimumist ja, ja koosolemist ja ja erinevates nii-öelda meediumites viibimist ja ühelt teisele liik, et, et selles mõttes see linn selle keskkonnana on vaieldamatult see nagu hea võimalus ja Tartu oma oma suvel oma roheluses on, on jah, nagu veel ikkagi ikkagi vähe kasutatud kogu see, kogu see linnaruum, kuigi see on läinud ajaga kindlasti palju, palju paremaks. Nojah, et kui ma olen olnud nagu mõned aastad kuidagi eemal või sattunud Tartusse üsna harva siis minu jaoks tuli üsnagi šokina, kui ma avastasin, et aa see loomemajanduskeskus, et selline asi, king ja, ja siis noh kuidagi nagu hoopis mingisugune teine linn oleks nagu ja üldse need tõesti seltsi müüt enam, et umbes tartus suvel pole midagi teha ja et kõik jooksevad laiali ja ühtegi tudengit siin pole, et et see enam küll vist ei kehti, et just, et kui siin suveõhtutel ka on väga palju teha ja üritusi nagu jagub väga palju, et see kõik on nagu muutunud ja ja noh, muidugi see Ahhaa keskus, mis, mis täielik tõmbenumber ja ja hotellide teemal ka, et mulle tundub, et neid isegi hakkab vist väheks jääma, sest et väga paljud on öelnud ka, et pole nagu kuskil olla, et kuskile ja muidugi üks asi, mis mulle tundub, et see on üldse nagu Eestis muutunud on seesama teema see siseturismiteema. Et hästi palju on hakatud väärtustama lihtsalt seda, et käia Eestis ringi ja käiagi erinevatel üritustel ja ja vaadata siitsamast on ja mis, mis saab suvel teha, et ei ole ainult niimoodi, et on nagu Viljandi folgil kõne ja siis ja teisele nii-öelda pooleli siis õllesummer ette ja siis ülejäänud ollakse kuskil mujal äravaideta? No ma arvan, et see ei olegi ainult nagu Tartus kui see muudatus, vaid ka mujal, et ma, kui ma olen seal Lõuna-Eesti pool ringi tantsis kõigil üritustel on tõesti meeletult palju rahvast, kogu aeg nagu väga-väga positiivne. Ja see valmisolek liikuda on tõesti nagu tuntav ja ka väärtufi kontekstis just kuulnud niivõrd palju, üllatavalt kuskil iganes mujal olles, olles enne enne festivali, siis seda juttu, et noh, et mis varsti siis jah, tuleme, tuleme sinna ja jääme ikkagi kolmeks neljaks päevaks ja mida, mis ta alguses oli rohkem ikkagi nagu selgelt Tartu linnarahvas ja ja ta oli nagu selline Tartu Tartu linnarahvas kohe leidis ja võttis ta omaks ja suure hurraaga tuli tuli kaasa. Aga nüüd aina rohkem tullakse siia ka. Sest linnadest ja noh, see ju tegelikult jällegi selliste kultuuriürituste mõttega otsapidi olema peaks. Et, et see kõik on ju üheski meie jaoks korraldajatele on see suur ja kaunis skulptuur, mida me loome, aga, aga seda ju teavad jällegi kõik. Tegelikult linna linnavalitsused ja muutu turismiasutused, et iga inimene jätab siia mingi raha hulgas, on jälle see number, mis selle linna käivet suurendab, olgu see või ühe eurone limonaad, mis ta ostab, aga see on juba käive, mis ta siit poest ostab ja kui ta veel ööbib, jääb pikemaks, siis käive suureneb, mis siia, mis siia sellesse linna, jääd sellesse, sellesse keskusse, et, et see on tähtis ja, ja see on nagu väga positiivne trend tõesti, et ka Eesti inimesed nagu liiguvad ringi eesti kultuuriüritustel möödunud suvel, et see on, see on väga vinge. Kui vaadata tõepoolest seda linnagumi hõivamist, millest meil täna on mitu korda juttu olnud, siis see on ju kõik mingisuguse teatava hoiaku muutuse tulemused. Tõmbed ühendabki niidatiffi ütleme kui, kui uut teateid, kui kui lima Vistad, kui mitut sellist püsima jäänud üksust või suurt sündmust, et et ei tegeleta kitsalt mingi ühe asjaga vaid tüütakse, erinevad valdkonnad kokku tuua ja sisuliselt luuakse keskkonda. Et mõte ei ole mitte selles, et sa täidad kaks või kuus päeva, millega keha või, või eks ole, et sa keskendud sellele, mis sinna kava vihiku kaante vahele mahub, vaid sa lood tegelikult keskkonda tekitada inimestele elu. Ja. Tundub jah, et selline uus. Võib öelda ehk põlvkond, kuigi võib-olla see ei ole nii vanuseliselt piiratud, jällegi korraldajaid, kes peale tuleb, on, on kuidagi väga tõsiselt sellest aru saanud. Et tähtis ei ole niivõrd eelarvetähti, selle staarid, kuigi ka see on tähtis, tähtis on see, et selle mõju kanduks kuidagi nendest konkreetsetest päevadest ja kavaprogrammidest kaugemale. No minul on tekkinud sellise sõna teatrisse kasutatav, kasutusel olev sõna repertuaar, minu arust kirjeldab päris hästi seda, et kui tavaliselt on see repertuaar midagi, mis pannakse nagu paika ja noh, et umbes teatril peab ju olema oma repertuaari. Et. Et Tartu uuel teatril on selles mõttes ka, on repertuaar, aga selle sõna tähendus nagu on natukene minu arust ikkagi teistsugune, kui võib-olla see on nagu klassikalisel riigiteatril on. Et ta ei ole eesmärgiga täita nagu lihtsalt, et mis meil olema umbes kolm draamat ja üks komöödia, vaid, et seal ikkagi mõeldakse seda repertuaari natuke teistmoodi, et mida me tahame teha, onju ja kes meil need, kes tahab teha, kestab, lavastada ja ja mis teemad on ja et see ei ole nagu lihtsalt mingisugune plaani täita. Mina, see tundub mulle ka, et mis on Tartus või üldse mitte ainult Tartus vaid et inimesed tõesti teevad seda, mida nad tahavad ja, ja, ja sellepärast ka suhestuvad omavahel rohkem, et neil on nagu ühiseid teemasid, millest rääkida, oma ideid nii-öelda ellu viia, selleks tulebki nagu ka koostööd teha, et kas viina talt uuesti Tartu uue teatri majas või selles majas, mis seal on. Nii et seal on see kino elektriteater siis põhimõtteliselt ja et see, et ta ei ole nii-öelda nii, et see meie maja ja nüüd siin midagi muud ei toimu, vaid et pigem nagu omavahel nii-öelda sünkroniseerida asja pigem. Jah, eks ta uue, mingis mõttes ma olen nõus jah, et see on natuke nagu uue uue mõtlemise küsimus või uue lähenemise küsimus küllatud sellisest väga jäigast kultuuri piiripiiridega maailmast nagu liikumine natukene pehmema ja sujuvama maailma poole, kus, kus need asjad ei ole nii väga lahus üksteisest, et ikkagi näha, et naised on kõik üksteise sees ja ja draama on kinos ja, ja kinos on tekst ja nii edasi, et see ja seal on muusika lõppkokkuvõttes ja, ja seal on, meil on see aasta jooga juures selline maastikuinstallatsiooni teema, et mööda Tartut avastades joonistada. Ühe suure südame, et et, et see kõik on jälle niisugune, noh tervikkontseptsiooni asi, aga samal ajal neid tulebki nagu luua alguses võib-olla natukene kunstlikult ja võib-olla alguses nad ei lähe, ei hakka hambad kohe nii kiirelt haakuma, aga noh, see ongi selline testimise ja proovimise küsimus ja mingi hetk, kui need hambad rohkem käima saab, siis see asi võib nagu minna väga kihvtiks. Et kindlasti me ju mingis mõttes ideeks või siukseks kauniks ideaaliks võiks ju olla kasvõi Edinburghi Fringe festival, eks, mis, mis täiesti meeletult, kui ta, kuidas ta kõiki kultuurivaldkondasid ühendab, kuidas seal on tsirkust ja teatrit ja kino ja muusikat ja milliseks nagu tohutuks nagu linna selliseks maine ürituseks. Tundub et et jah, sealgi näiteks oli ju paar aastat seda, et näiteks kõiki nad eraldi filmifestival ja teatrifestival ja kõik need on eraldi juba nii suured tegijad, et seal vahepeal oli see, et filmifestival noh, läks nii suureks, et ta otsustas, et ta läheb juunisse, ta tõmbas ennast sealt välja. Ja ta oli kolm aastat seal ja noh, tulemuseks on see, et festival on ikka väga palju allakäinud ja väga virelevaks läks, kaotasime publikust ja kaotas oma õhkkonnast. Ja nüüd nad lõid festivali tagasi nii-öelda teise festivali teiste festivalide sisse, et see, et et see nagu tervik uuesti nagu tagasi saada. Ja noh, ja selles mõttes on ka positiivne Tartu linnavalitsuse toetust sellesama kõige suhteliselt, no kasvõi see Tartus näeme. Reklaamikampaania on niivõrd nagu soe vaadata, et see ei ole nagu selline mingi noh, tule etendusele või tule kinno või tule tule muusikat kuulama, vaid see on Tartus näeme, et Tartus on nagu toimub kogu aeg. Just et see ei ole enam nagu see konkurentsi teema, et kui mingi asi toimub nagu samal ajal või väga lähestikku, siis ei ole mingit tohutut katastroofi sellest, vaid, et see ongi nad omavahel saaksid nagu täiendada. Sinule. Minu klient, sinu, sinu friend selline. Tegelikult ei ole päris nii enam või sellel ei ole mingit mõtet nagu tekitada nii tohutut, pigem leida nagu see ühisosa rohkem, et seal nagu koos toimida. Ei ole mõnes mõttes selline kriisiaja õnnelik tulemus, et kui igal pool ressursid vähenevad, siis ühel hetkel tuleb lihtsalt hakata koostööd tegema, et kuidagi samal tasandil jätkata või endale seatud ambitsioone täita, aga, aga samas nii Eesti kohta kui ka mõnel juhul konkreetsemalt Tartu kohta ma olen kuulnud väljast öeldavat seda, et et meile on sellist valdkondliku katseldumist palju vähem. Väga paljud inimesed tegelevad kohe ka mitme valdkonnaga, neil on mitme valdkonna kontaktid. Ma olen üldse Eesti teema ja see ei ole, see on jah, ja seda ma kuulan ka oma välismaa kontaktidelt, et kellega suhtled, et nad nagu imestavad, et kui, kui jah, laialt või mitmete valdkondadega tegeletakse ja ja kui, nagu kiirelt võidakse ühest valdkonnast teise liikuda. Et kindlasti on ta suurt suurtes sihukeste skulptuur, vehkides Saksamaal, Inglismaal, kus iganes palju nii-öelda kapseldunud ja jäiga, see, see asi seal seda uuristatakse, seda teed selles ühes valdkonnas sinna tipu poole. Et aga, aga meil on jah, nagu see on see Eesti puudus ja voorused nagu, nagu ikka, et ühest küljest inimesed, kes juba midagi teevad, nad peavad hakkama tegelema justkui kõigega või ja et noh, selles on omad vead ja head, et mina näen selles nagu eelkõige just positiivsed asjad Eestis erinevate kultuurivaldkondade inimesed, suhteliselt loomulikult ja kergelt saavad suhelda. No eriti on see PRi avalikud avalikud suhted siis ongi, et enam pole nagu seda probleemi väga, et umbes ma peaksin olemagi nagu ühe koha nii-öelda või ühe asutuse ühe teemavaldkonna tõesti tegelema Bjaariga selles valdkonnas on, ma võin teha nagu mitmele üritusele festivalile, et see on lihtsalt see, see on nagu amet ja, ja see, et sa omadki kontakte, mis sest, et vahepeal on nagu see, et sa pead täpsustama, et vabandage, ütelge nüüd märksõna ja millest me räägime, et kas teater või film, et aga noh, see on nagu väike asi. Keegi ei astava sulle kannale või kirjastusele salli peal, et et ei tohi selles teist asja. No seal peab ise nagu tundma natukene ära need, et nad ei hakkaks täiesti nagu konkureerima, et umbes, et kui need ühel suvelavastusele on ja siis samaaegselt teisele, mis tuleb samal ajal välja, et see natukene läheks liiga nagu skisofreenia väga hulluks, et need piirid peab nagu enda jaoks selgeks tegema ja et oleks kõigi suhtes aus. Aga kui seletada ära, et noh, et nagu teen seda ja seda siis tegelikult see tellija saab ju, ei saa öelda, et kas ta soovib või mitte. Aga Eesti, see ütleme niimoodi, et ei olegi nii palju neid inimesi, kes seda tööd nagu väga-väga-väga tee. Vähemalt mulle on jäänud mulje, et selles mõttes aga noh, pole väga palju probleeme, et keegi näengi tohutut konkurentsi teemat. Ühelt poolt Tartu uue teatri identiteet on kujunenud teiselt poolt trühvliidentiteet on kujunenud. Ta on mõlemad on olnud seotud selle Tartu kesklinna, aga selle vanalinna kvartaliga toimub raekoja platsile Ateenas on laiemalt hoovides õuedes läbi selle muusikanädala ja Tartu uus teater, muidu tegutsenud samas piirkonnas aganüüd Tehmi kutsel Raadil ei läinud. Et kas selle kas raadile minek on ühe koosne, võidan põhjapanevam, kas on osa mingisugusest edasisest plaanist linnaruumi kaugematesse kantidesse minna oma ettevõtmistega? Praegu on seal päris nagu raske vastata, sest et oleneb, kuidas need nagu seal Raadil minema ka peakuidas kuidas nii-öelda ERM ja uus teater siis omavahel nagu no selle projekti noh, mis sellest täpselt saab ja kuidas vastastikku nagu rahule jäädakse, et ma arvan, et see raaditeema, ma arvan, oleneb nagu sellest. Aga selliseid plaane ette küll pole, et nüüd me hakkamegi, et planeerimat meie nüüd siin teatrimajas ei tea, vaid liigume nagu sinna ja tänna, et sellised noh, pole juttu veel tulnud, et ma arvan, et see tuleb kõik lihtsalt sõltuvalt siis ma arvan tekstist, ideedest, mis nagu järgnevalt tulevikus tulevad, et niimoodi kuna meil see inimeste kogus, kes on nagu toimib ja töötan, on üsna nagu väike ja et seal ikkagi ja lavastajat pole ka just väga palju. Noh, seal tulevad need niimoodi, et paar kuud ette ta tahad ka midagi lavastaja ja siis tuled, et see sõltub ikkagi väga palju sellest, et mis parasjagu õhus on, et mingit sellist masterplaani nagu ei ole. Duffy plaan olnud liikuda Tartu kesklinnast kuhugi välja hoopis linnaservadesse. Ei kesklinnast välja küll ei ole kesklinna piires, pigem oleme mõelnud siin igasuguseid mõtteid, et küll jõel kino näidata Ta, või võisin veel haarata mingisuguseid paikasid teistes väiksemates nurgakeses, mis veel kasutamata kas toomemäe ümbruses või toomemäe üleval, et pigem ikka see süda Tartu on jäänud selleks nagu kinomõtteks. Aga Duffy jah, see nii-öelda see laienemise noh, piir või probleem on pigem olnud ikkagi selles, et et see õhtune aeg, see, kui me räägime just eelkõige vabaõhukinost, et see aeg on niivõrd piiratud, millal Eesti suvel üldse saab vabas õhus filmi näidates pimedus saabub? Miks ta ju ka on siin hetkel on see, et pimedus saabub kell 10. Et siis, kui pimedaks läheb, siis hakkab ka film, et, et kui me nüüd niigi napilt mahutame sinna kaks, kaks seanssi õhtusse, et et ei taha nagu liialt tuubeldada neid. Seda programmi natuke ta juba läheb tuubeldusse niikuinii selle muusika ja las ta läheb, aga, aga ei tahaks hetkel veel nagu selliseid teisi kinosaale avaldad ja paratamatult ele välikinoga probleem on see, et ta on kallis, et teda on tehniliselt jälle uude kohta teha ikkagi päris keeruline, et, et see päris ei ole nii kerge, et raeplats on väga-väga loomulik saalina ja juba seal on omad tehnilised nüansid, reageerul keerukused, aga, aga ta hakata jahtuda veel kuskile linna äärde viimat noh, see juba läheb, üldse ongi see, et see läheb siukseks drive in kino kasvad ja see on mingis mõttes asi, millele just selline Euroopa kesksüdamest näidatava filmiprogrammid vastanduvad, see ei ole see ameerikalik, sõidan autoga kohale, kuulan autoraadiost, et seda võiks, selliseid jutte on olnud siin mitmete kaubanduskeskustega, nii Tallinnas kui Tartus, aga me ei ole seda teha tahtnud, et inimesed saaksid tulla autoga ja siis autoraadiost selle kanali keerata, et see nagu ei ole see, et, et me ikkagi teeme midagi muud. Aga Raadil võiks kino näidata küll, et seal on ikka väga müstiline paik, näiteks alustada kast filmist maod, lennukis on autode hulk. Kõigel olemas. Ka. PÖFF ei ole plaaninud välja tulla raekoja platsile pimedatel sügisöödel. No PÖFF on ju, see on, see on nagu ekstreemkino jah, et sa, november detsember on ikkagi noh, võib-olla mõne linna installatsiooni kannatab inimlikult ära vaadata, aga aga kas need kahetunnist sellist ikkagi üldiselt tugeva dramaturgia ka keerulise dramaturgia narratiiviga filme, inimene tahab kaks tundi õues vaadata? No see peab ikka küll olema väga suur tahe ja ja väga eriline sündmus, et kõik on võimalik, aga, aga see on jah, ma arvan, tehniliselt palju keerulisem ja me jõuame jälle selle tehnilise asja poole, et see ekraan talub ikkagi teatud tuulte teatud külmust, et november-detsember on juba niivõrd fifty-fifty, kas üldse toimuda saab, et nagu me näemegi siin nagu me nagu me selles eestimaa suveski näeme, mis, mis toimub, et, et noh, siia, siia me saame hakkama, seni pole ükski seansse ära jäänud, aga ikka vaadatakse hingevärinaga ja ilmateadet, et kas tuleb nüüd jälle padukat ja külma või ei tule, et et see on see mees ja kliima, kliima seab omad piirid. See on nagu tähtus ikka ja jälle jutuks olnud, et ühelt poolt on, et senised festivalide ja teatrite linna vallutusplaanid innustanud kuidagi seda katsetama ka teistel aastaaegadel, aga lõpuks lükkuvad ikka need suured ettevõtmised kas mais-juunis või augustis-septembri algusesse ja, ja need hotellid, mis siis üle ajavad, muul ajal tühjad ja raekoja platsil on see üksik veerev krõpsupakk ja läti saksofonist. Ja selline jõuluturgudest ei ole muidugi ka, et Katrina nii kunstikuu tegemise juures ka olnud, mis oli talvisel ajal jaa, jaa. Mõni aeg, sa külmetad seal selle jääkuju. Hetkel lükkub see ikka sügisesse aega, nagu ta praeguseks on lükkunud. Et mida selle vastu ette võtta või mis, mis on need nipid, kuidas, kuidas seda linnaruumi mingil külmemal ajal vallutada? Jube raske küsimus muidugi jah, sest et noh, siin ei ole ju ainult linnaruumi vallutuse küsimus, et muidu jäi ära viimati või näha. Et kui ma jälle kinovaldkonna peale, siis jah, praegu me räägime, et on suvi, tuleb Tartuffi palju rahvast ja tuleb ikka palju rahvast, selge see, eks ja on teatav eufooria pärast, küsitakse, kus neid filme näha saab ja tahaks regulaarselt näha ja miks ta ikka tihedamalt ei näitaja. Ei, nii dokumentaalidegagi, mis on jällegi nii-öelda, kui ma kunagi dokid Ateenasse tõin, siis Christoph küsis Christopher Nolan tegevjuht, et noh, mis sa arvad, palju rahvast tuleb, nagu ma ütlesin, et 200, perseanss on minu ennustus vähemalt istudes teha, kui ta trügis 50 60 tuleb. Et kes neid dokke ikka vaatama tuleb, hiljem oli nii, et oli noh, probleem ju selles, et rahvas ei mahtunud ära Ateenasse, et üle 300 sai sinna lõpuks mahutatud niimoodi, et istuti treppidel ja kuskil Granksus joosti nii-öelda tormi täiesti ja kõik küsisid, kus neid veel näha saab ja nii edasi. Aga mis toimub, mis toimub siis, kui nii-öelda oma kodinad kokku paneme, nüüd tegelikult on Ateena keskuses on nagu huvitavuseks lakmus, et me oleme seal olnud kuus aastat ilmselgelt kõige publiku rohkem üritus järjest ja nii kui see läbi saab, punkt Ateenas ei toimunud mitte midagi ja, ja tegelikult see kinomaastik on jälle hea näide, et mis toimub Tartus üldse, et see elektriteater. On tegid poisid seal Ateenas ei läinud kuidagi, noh, nüüd on seal uues kohas kuidagi tegutsevad, aga ei saa ka öelda, et nüüd saab nagu rusikaga rinnale lüüa ja öelda, et kõik toimib, et nad millegiga pärast, jah, see Tartu nagu ei vea välja seda aasta läbi sellist tegutsemist, et see on nagu huvitav jällegi paradigma muutus, et kui enne räägiti tühjas suvest, siis nüüd võib-olla äkki varsti hakkame rääkima, et metal, et talvel toimuvad kõik head asjad Tallinnas ja Tartus ei toimu nagu midagi. Et see on nagu, nagu õhus on midagi sellist, et tahaks just just sellist nagu püsivamat mingit asja, mingit püsi, püsivamat, pidevat seda mõtetevahetust, et et siin jälle suubub see kõik kuidagi sügisel ära, et, et see on nagu uus fenomen. Teha, et kunstikuust ei saaks jaanuarikuu on ja kes lihtsalt muutub üheks talvekuuks midagi lihtsalt? Aga on sul ideid, retsepti, kuidas seda tühja talve väiti vältida või tühja sügist või tühja ülejäänud üheksat kuud. Jah, tegelikult see aeg, kus, nagu kus, just nagu võib-olla oleks vaja, et saaks välja minna ja mitte seal kodus pimedas, mis mingit depressiivne aeg, nagu öeldakse, aga. Vana-aasta õhtul tulevad ju kõik tänavatele sõltumata ilmast. Suvalisse novembri ööl SO. No kui iga õhtu ilutulestik võib-olla siis tuleb. Aga ma ei tea siukest head valemit, nagu tõesti ei ole, aga aga ma ei tea, mujal, ma arvan, ka, on samad probleemid väikestest kohtadest, nagu rääkimata seal nagu üldse, nagu minu minu teada talvekuud ei toimu nagu mitte midagi pakkuda, siin käinud jah, et kui pakkuda näiteks mõnda filmi, siis öelda eieiei vaid talvel ei tule keegi ja kui sa kevadel õigel ajal ära ei näita, siis on ka juba hilja, et siis nad hakkavad juba kartulit panema või mingi noh, öeldakse, et ainult sina ei tule enam või et nagu keeruline, ma arvan. Aga kindlasti mitte võimatu tuba leida, nagu see mingi vahendit, miks, miks, miks ei võiks nagu sügisel tegelikult sügisel ikkagi on, aga just need talveni kõige lumisemad ja külmemad, kui võsa mingeid suusaüritasime. Sidudes mingi kultuuriga muusikafestivalil suuskadel. Me teeme otsese pidi temaatilise muusikapausi, meeste jagamise laul. Soli tallaja. Sallid alla ja on oma viimasel 10-l minutil selleks korraks mina ikka PÖFF kohe hea, stuudios on Kaarel Kuurmaa tahtroofist ja Katrin Maimik Tartu uuest teatrist, aga ka Eesti film 100. Ja kui meil olid siin filmiinimesed Andres kauts Elektriteatest ja ja Andres Keili, siis tuli üles teema, et tartlased paistavad olevat siiski üsna head filmivaatajad justkui et, et meil on sellise festival, eks ole, meil on PÖFFi programmid, meil on maailmafilm ja Läti, teate, need kinod, mis meil on, eks ole meile öelnud, et kaks suurt kino püsivalt ka kuidagimoodi aga filmitegemist on märksa vähem, vähemalt sellisel professionaalsel tasandil, kasvõi selliseid omaalgatuslikke teatritrupp on omajagu ja kooliteatreid, aga filmitegemist on märksa vähem. Kas on nii ja miks? Noh, see on võib-olla küll, aga see on selline üsna lai teema sellisest filmi filmikorralduspoliitikast, et et noh, kui ka näiteks Poola näide, et ükskõik mis muu maapiirkonnad, et väga paljud linnad on aru saanud sellest, et kui neid näidatakse, siis seal nende turundus ja selleks on paljudel piirkondadel oma sellised klasterid või, või ka filmispetsialistidest koosnev seltskond, kes tegelikult, et annab lisaraha filmi tegemisele, mis filmitakse selles linnas, jällegi see on sest see raha jääb siia linna või, või siia piirkonda selle meeskonna toitlustamise teenuste kõige selle näol ja, ja lõpuks on siis see tulemus ka Merilin Tartu, eks, et see on lõpus väike, natukene tavaliselt mingi piirkonna logo. Et noh, ta Eestis ilmselt peale Tallinna Tartu ainus omavalitsus või Tartumaa, kes seda nii-öelda üldse võiks endale nagu lubada, et ega, ega teistel sellist mõõdet ei ole, sest et noh, kui me räägime mängufilmidest, sest lihtsalt need eelarved on nii suured, et ta moodustaks mingisuguse teatava seda filmi tegijad puudutava protsendi sellest eelarvest, siis see peab olema parajalt suur see raha, mida jagada. Et noh, iseenesest Tartu selline võimalus olemas on, kui tartu lihtsalt poliitiliselt seda peab oluliseks, et siin midagi nagu võimatut ei ole, seda tuleb tegelikult rahaliselt toetada sellise filmifondi loomisega. Kathryn, sa oled õige mitme filmi produktsiooniga väga lähedalt seotud olnud. Kuidas sa seda kommenteerid? Jah, et kui ma tea, viimase viimasel ajal olen lugenud ka neid artikleid, mida vahepeal Raimo Hanson on kirjutanud ja et kurtnud, et pole filmitegijaid nagu Dust või toonud selle probleem välja siis ma arvan, et see iseenesest võib-olla ei olegi nagu nii suur nagu probleem, et see filmitegija või noh, tõesti nagu režissöör võib olla ju pärit ükskõik kuskohast lihtsalt et et praegusel hetkel on võib-olla Tallinna-keskne hoopis hoopis teistel põhjustel, et seal on see filmikool ja kõik need stuudiot kuidagi on sinna koondunud ja et see nii-öelda filmi tegija määratlemine mingi koha järgi, et see pole nagu päris mõttekas minu arust, aga aga see filmi tegemise koht või see nagu teine teema, et kui meil praegu siin loodi ka hiljuti just ju eesti filmi ekspordiklaster, et võib-olla see paneb asjad ka käima, et eks ole näha nüüd mingi mõne aasta jooksul, et mis seal toimuma hakkab, aga et seesamamoodi just müüb Eestit kui nagu filmitootmise kohtad mitte nagu mitte niivõrd, nagu, et meie omad inimesed teevad ikka nagu eestlased teevad filme, aga tuleks väljastpoolt ka inimesi, kes hakkaks, siis võtaks Tartust, eks filmi teeks kuskil. Ma ei tea Värskas ja Põlvas ja igal pool, et kuidagi, et nad püüavad siis müüa seda Eestimaad kui väga head filmi tegemise kohta kõigi oma nelja aastaajaga ja. Noh, ma ei, ma ei näe nagu mingi väga suuri probleem, et kus, kus kohas filme nagu tehakse see lihtsalt kujuneb mõnikord, nagu lihtsalt on ühes kohas rohkem. Aga keskkonda luua saab ikka keskkonda luua saablased. Seep see ongi, et, et see et see, võib-olla see lisanüanss, mis, mis toob siia mõne tegigi. No see on muidugi on kasulik, kui kohad ise taipavad ära, et see on nende nagu koha turundamine ikkagi ja samamoodi, et Eesti saaks ise ka aru, et see on nagu noh et kui filmitegija tuleb siia mujalt, et siis noh, et nad saavad nii-öelda raha tuleb siia ja testid saab mujale näidata ja samamoodi kas või Tartu või ükskõik mis linnaga, et lihtsalt see, et inimesed ise taipaksid ära, et see on nüüd see, et mitte, ärme lase nüüd neid siia peale tulla, ainult risustavad meil siin kõik ära ja ei tea, mis nad siin filmivad otsanud häkkima. Kui on Eesti filmi sünni juures olnud Esmile, et kuna see on üks lähiaegade ainsamaid suuri ehitusi, äkki löövad sinna raadile filmistuudiot ka püsti, äkki tuleks Kilk neile pähe panna? Siis ülekantud tähenduses muidugi. Võib-olla mitte ainult ülekantud aga lihtsalt tegelikult ka see, et väga palju toetatakse ju mujal maailmas just neid filmistuudioid ja mis asutatakse kuhugi ääremaadele, et see on isegi mingi prioriteet kuskil olnud, et meil lihtsalt ei ole keegi seda vist väga ära kasutanud. Et ma ei tea tõesti kuhugi, kasvõi Setumaale. Laevas on Hollywoodi silt juba olemas, et tehasestuudioga sinna ei tule. Nii igatahes julgeid mõtteid on täna jälle tekkinud, nagu siin saadetes ikka lõpetama rõõmsal toonil, ma soovin teile edu nendes ettevõtmistes, mis need käima lähevad ja jaksu selle taastuvkeskkonna kujundamisel ja aitäh saatesse tulemast. Aitäh, aitäh. Ja järgmine saade on õigupoolest augusti lõpus, sel kuul on lausa kaks saadet, eks me siis kuuleme, kes siis saatesse tulemas lõpetama jääb taaskord üks pala Tartu noortekoori esituses ja Tauno Aintsi looduna. Lavastusest naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum ja see on alleaa laht.