Tere hommikust, kõikidele jutusaate kuulajatele. Kätte on jõudnud see aeg vikerraadios, kui stuudios on kaks inimest, kes räägivad sellest teisest inimesest ehk siis mitte vikerraadiopoolsest inimesest. Võõrustaja rollis on täna Tarmo Tiisler ja jutusaatekülaliseks on Aleksander Tammet. Tere hommikust. Tere hommikust sulle just. Sul on hüüdnimi Sass, mida kasutavad väga paljud, on sinu enda jaoks mingi piir ka, kelle, kellele sa lubad endale Sass öelda või kelle puhul sa pead justkui normaalseks sul, et sinu poole pöördutakse, kuule Sass ja, ja siis on need, kelle puhul sa eeldad, et see ei ole nende asi, et sa oled Sass. Tähendab, eks ikka lähemad sõbrad tunnevad mind nii-öelda ainult Sassina, sest noorusest peale on ikkagi väikestel lastel ja inimestel ikkagi raske öelda. Aleksander jaa. Jaa. Ega tegelikult eriti ei olegi Limiteerima hakanud seda, et kes tohib öelda, kes ei tohi, et et eks ole ikkagi iga inimese enda tunnetus, kuidas ta pöördub minu poole, aga lihtsalt selline lühend Alex on tulnud Ameerikasse õppimise ajast ja, ja siis nii-öelda kõik pöördumised olid Ameerikas minu poole Aleksei ja siis sellest ajast saati on ka paljud spordis spordis noh, nii-öelda kettaheitjad minu poole hakanud pöörduma. Alex, mitte pikalt, Aleksander, nii et et On mitmeid kombinatsioone ja eks eks igaüks tunneb, kuidas kui sõbralik ta on ja kui hea sõber ja, ja kes hoiab nagu distantsi, et näiteks töövestlusel, et siis on nagu natukene võib-olla ametlikum pöördumine. Nii et kui mina ütlen sulle Sass ja kui kuulajad sind kuulates mõtlevad, et näe, Sass ütles nii, siis sa ei pahanda? Ei, absoluutselt mitte. On sul nüüd siis spurdiga kõik pärast seda, kui sa olümpial ära käisid ja, ja oled vanamees ja, ja tegeleda igapäeva tööga või teed sa veel sportiga? Tähendab peale olümpiat ma tegin siin kuni ergomängudeni ikkagi neli trenni võib olla Dallas ja peale seda on nüüd tekkinud selline suurem paus, kus tegelikult tõttu on olnud sellised väga spordivaesed nädalad, aga jõudumööda ikka käin tegemas, sest keha nõuab ja, ja vastata nüüd sellele küsimusele, et kas ma päris kriipsu alla tõmmanud on hetkel raske, sest sama küsimust küsinud ka kergejõustikuliit minu käest, et selline aeg on kätte jõudnud, kus tuleb hooaja lõpetamine ja, ja kuidas me pöördume sinu poole, saadame ära või ei saa? Jah, jah, et ma ütlesin neile, et ka, et eks ma vastan teile selleks tähtajaks, kuna siis oktoobri lõpp novembri algus on, kuna siis te soovite ja siis ma ütlen oma vastusega. Aga ka sellest aastast olen rääkinud, et kuna suur koormus on olnud töö juures, siis see sport ei ole nagu üldse mind ära tapnud, et ei ole mingeid vigastusi ega midagi ja, ja selline mõõdukas treening on kogu aeg hoidnud sellist nagu keha nagu teravana ja, ja heas konditsioonis, et et ei saa väita, et suur koorem vanust oleks justkui õlgadel ja tõesti, praegusel hetkel ma täna veel ei vastaks sellele. On sul selliseid probleeme ka, et kui ei tee sporti väga aktiivselt, tuleb kaalu väga palju juurde. Tegelikult ei ole, et kõik oleneb sellest, mis, kuidas ma käitun nagu selle spordiväliselt, et kõik on selle taga, mida ma söön mida ma joon ja nii edasi, et noh, joogivallas ma ei räägi seda, et alkohoolseid jooke, vaid noh, lihtsalt, et mahlad ja kõik, mis on nagu suurtes kogustes. Võib-olla on sellist suhkruid sisaldav ja lihtsalt ei ütleks küll, et selline kaal on nagu probleemiks, sest alati, kui mul on vaja maha võtta nagu kahe-kolme nädalaga mingi viis kilo, siis siis laias laastus on see olnud võimalik ja kõik on reguleeritav toitumise ja treeninguga. Läheme sinu lapsepõlve juurde, sest last lapsepõlvest oleme me ju kõik, päriti sealt saanud oma mõjutused ja, ja ilmselt mingisugused sihige impulsid ellu kaasa. Su esivanemad on otsapidi vene rahvusest, on täpne väljend. Ei ole tegelikult. Tegelikult on asi nii, et ema poolt on meil siin eesti verd ja natukene saksa verd ja ja võib-olla natukene ka vene värdselt Peipsi äärest. Aga isa poolt on isa-ema on olnud vene saksa verega ja isa isa oli Peterburi lähedale rännanud eestlaste järeltulija, nii et et tegelikult vene verd on küll sees, aga eesti rahvas on nii segunenud, et vähe on neid päris naturaalseid. Ma arvan ja ja noh, eks ta olegi tegelikult tore, kui on palju segunenud verd, loodame, et selle peab tõsiasi paika, et tugevdab nii-öelda. Geenigenoomi su isal oli selline vahva aktsent, kui ta rääkis vähemalt mina, kes ma teda tundsin väga põgusalt, mulle tundus, et ta räägib sellise väga omapärase aktsendiga, kust tal see tuli. No tal tuli see, et tegelikult nooruses pandida tapal vene kooli õppima ja tegelikult tal kodune keel oligi sellepärast võib-olla vene keele, et ema oli Peterburi Alto toodud nii-öelda Eestisse siis kui sõja rajal otsustasid vanaisa vanaema nii-öelda sõja eest natukene põgeneda või kuidagi ma ei teagi täpselt, kuidas see oli, kas nad tulid siis sõja ajal nagu ikkagi Eestisse ja siis vanaisa oli mölder ja vajati Möldrit. Väike-Maarja kant, siis tuli lihtsalt perega Eestisse ja, ja abikaasa oli siis kohalik neid ja kui kujunes niimoodi välja, et, et selline esialgu oli perekeel vene keel ja siis lapsed läksid vene kooli ja tänu sellele võib-olla siis sellel ajal oli ka tappa selline suht venekeelne linn. Väga pikaks ajaks jäi tal aktsent külge, kuigi ta sai eesti keelest väga hästi aru ja, ja rääkis ja ülikooli lõpetas eesti eesti keeles nii-öelda kehakultuuris, et, et võib-olla talle isegi meeldis selline väike aktsendiga tekkimine ja kui tema üle nalja visati, siis ta mängis seda kaasa ja ja hilisemad mõjutused olid ka sellised, et et õppis näiteks leedu keele ära, mis jälle omakorda tegi või hoidis sellist väikest eesti eesti keeles väikest aktsenti küljes, et et, et pigem jah, ma arvaksin, et talle nagu meeldis rõhutada seda. Sa oled ise väga rahvusvaheline mees, õppinud Ameerikas ja abikaasa sloveenlanna ja mitut keelt, sa ise räägid? Noh, ütleme nii, et eesti keelt, vene keelt, inglise keelt, Sloveenia keeles on väga palju aru, sest laste kasvatamise käigus on endalegi külge jäänud, sest esialgu räägitakse lastega nagu lihtsas keeles. Jaa, jaa. Võib-olla see praktika osa on väike, et, et just ise nagu kiiresti lauseid seada, aga lisaks veel siin leedu keeles, kui saelas Leedus siis 10 aasta jooksul hakkas väga palju külge ja põhimõtteliselt sarnasel tasemel, nüüd Sloveenia keelega saan ka leedu keelest aru. Ja soome keel on selline natukene vaevaline, sest ma tulen Tartust Lõuna-Eestist, kus siis seda nooruses Soome televisiooni mõju ei olnud. Aga abikaasaga räägid, mis keeles abikaasaga räägin nüüd juba enamuses eesti keeles, tema on ka selline tubli polüklot, et saab väga paljudes keeltes nagu hakkama ja väga kiiresti omandab neid keeli, nii et aga vahest ka inglise keeles, et kui ta tahab midagi väga täpselt väljendada ja kui meil tekivad väikesed arusaamatut, siis vahest on ta inglisekeelne kõne kodus. Aga kui istute lastega koos niisugusel pere õhtul, siis mis see ühine keelan? Ei eesti keel, et kui suurem laps tahab vahest emaga nagu otse suhelda, siis nad räägivad ka Sloveenia keeles, aga aga kuna see kõik lasteaia ja koolitöö käib ikkagi eesti keeles, siis on ka lastel selline. Põhiline keel on eesti keel, aga, aga saavad väga hästi Sloveenia keeles hakkama. On see sinu jaoks kunagi noh, selline mõtlemise koht ka olnud või tundunud kummaline, et sina oma igapäevases elus kasutad lähedastega suhtlemisel ka teisi keeli, ma arvan, et ka meie kuulajate hulgas on ikkagi enamik inimesi, selliseid, kes ongi eesti keeles hommikust õhtuni välja ja, ja ainult mina teiste hulgas Ma arvan, et ei, ei tunne üldse, et see oleks imelik selles mõttes, et tegelikult ma läksin 94 Ameerikasse õppima, siis ma rääkisin inglise keelt suht kehvalt. Võib-olla see sõnavara oli enam-vähem, võib-olla see grammatika oli nagu selge, aga praktiseerimise võimalus enne minekut oli suhteliselt väike ja siis ütleme nii, et aasta aasta peale õppimist juba Ameerikas olles minu igapäevane mõtlemine oli inglise keeles, et siis oli nagu selline väga raske isegi ennast ümber lülitada eesti keelde, et kui vahest haarasid seal telefonitoru ja püüdsid kodustega rääkida, siis siis oli väike tõrge sees. Ise tundsin ka, et, et on selline aktsent nagu küljes, et aju on kord selline huvitav elund, et on võimalik teda noh, nii-öelda käima panna nagu täiesti endale nagu võõras keeles, et kuigi mu sõnavara seal ei olnud sama suur kui näiteks eesti keeles siis igapäevane mõtlemine, et kui midagi näiteks juhtus seal siis ikkagi tuleb selline impulsiivselt tuleb mingisugune kas või gene kirumis sõna või midagi välja ja see kõik toimus nii-öelda inglise keeles, et et ei, see on täiesti individuaalne ja mida aeg edasi oli, et iga aastal edasi siis läks see ka mitme keele kasutamine järjest lihtsamaks, et võib-olla esialgselt oli raske ümber lülitada eesti keelde, aga hiljem oli noh, nii-öelda ülikooli lõpupäevadel oli mul kohapeal ka mitmed vene keelt kõnelenud kõnelevad sõbrad ja siis oli ka nendega suhtlemine, niiet Inglise keelest hüppasime vene keelde, siis kõik läks järjest lihtsamaks, et see lõik selle aju aju treenimise tagajärg. Sa läksid USA-sse õppima ajal, kui juba mindi, aga, aga ei olnud välismaale õppima minek veel nii levinud. Läksid õppima ajal kui ka raha. Eesti inimesele üldiselt väga palju ei olnud. Kuidas sina USAsse sattusid? Räägi sellest nüüd. Tegelikult jah, ega see üks kõige suuremaid põhjuseid oligi see, et Eestimaal nappis raha ja selleks ajaks olin juba 21 aastane, kus tegelikult kolm aastat tõsisemalt sporti teinud ja tulemused olid juba sellised, et tuli mõningaid kutseid nii-öelda Ameerika ülikoolidest, et tule meile õppima, maksame sulle stipendiumi stipendium, siis koosneb siis sellest, et õppimine makstakse kinni, elamine makstakse kinni, toitlustus makstakse kinni ja minu mureks see ainult lennupileti muretsemine ja tegelikult vaadates siis sellele situatsioonile, et mul on aastas vaja lennupilet maksta, mis on ala seal 700 USA dollarit või 800 USA dollarit ja kui ma oleks tahtnud tõsiselt sporti teha Eestis, siis oleks mul kulunud oluliselt rohkem, siis oligi selline suht loogiline käik ja nii siis tekkiski otsused. Peale keskkooli lõppu hakkasin natukene tõsisemalt inglise keelt õppima. Käisin ka Eestis ülikoolis poolse meistrit, käisin keemiat õppimas ja siis ühe aasta kehakultuuri ja siis olingi nagu selline vahetustudeng sinna Dallasesse Texasesse siis. Ja võib öelda, et väga õnnestunud valik, et vaatasime kohta, kus oleks kliima, mis soosiks aasta ringi sporditegemist just väljas ja oleks ka normaalne treener, nii et ma arvan, et mul läks nagu kõigega täppi. Aga sa läksid ikkagi sporti tegema sinna, mitte et saada head haridust ja diplomi ja siis olla tegija tööjõuturul. No ütleksin niimoodi, et sellel momendil, kui ma sinna läksin, siis oli selline väike kartus, et kuidas ma hakkama saan nii-öelda õppimise vallas, et läksin ikkagi selle mõttega, et koolis teen vajalikud asjad ära. Aga esmatähtis on spordis edasi minna, aga pärast tekkis selline väike hasart ka, et nii-öelda enda persse aeg edasi läks siis keelse selgemaks. Õppimismeetodid olid väga huvitavad ja leidsin, nagu selle eriala, mis väga meeldis, tekkis ka seal selline konkureeriv asi, et mitte ainult spordis tahab paremaks saada, vaid ka sellel erialal, nii et et lõppkokkuvõttes lõpetasin ka väga heade hinnetega, nii et et see finantseriala, mis ma seal omandasin, on väga nii-öelda meeltmööda, aga samas kui ollakse Eestis olnud, siis ei oleks ette kujutanud, et oleks valinud selle eluvaldkonna. Igast ühest meist, ma arvan, on jäänud meedia põhjal mingisugune mulje või, või kuvand on tekkinud, mis siis suuremal või vähemal määral kehtib. Ja meil on Gerd Kanter, kes on selline hästi paipoiss ja siis Aleksander Tammert, kellel ju ka ei ole mitte midagi viga, aga justkui kõrvalt vaadates tundub, et on, on vähe sellisem noh, krutskimees, et seda sulle ilmselt varemgi öeldud või sa vähemalt oled lugenud või kuulnud, et on, on justkui niimoodi. Et nüüd ma küsimus, et kas see sinu krutski lisus on praegu minu väljamõeldis või sa tegelikult nii lapsena kui ka praegu oled ikka selline noh, pullimees. Noh, ega sporti ei saa teha ainult pulliga, et sporti tuleb teha ka tõsiselt, et et selline võib-olla ellusuhtumine ei ole nii tõsine, et sport ja nüüd ma mõtlen põhimõtteliselt 24 tundi, päevased, mis aitab mul tulemust paremaks teha, et ma ikkagi lähen treeningule, keskendun treeningule, teen trenni ja peale seda on mul nii-öelda lõõgastusperiood. Kus ma siis võin teha seda, mis pähe hüppab, mis sõpradega koos huvitavat tekib ja ma ei ütleks nüüd lihtsalt, et pullimees, aga see on kindlasti üks osa elust, et et selline pinged üle pea hakkaks kasvama ja, ja oleks pärast meenutada ka, et elu ei olnud ainult higivalamine, et oleks nagu midagi meeldivaid seikasid meenutada ja ma arvan, et noh, minule natuurile sobib, et et ei ole üksluine elu ja tegelikult tulebki elu elada nii põnevalt, kui sa oskad seda enda jaoks nii-öelda seda käsikirja ette kirjutada ja, ja ei ütleks, et nüüd väga hulluks on see käsikiri läinud, aga, aga noh, mõistlikkuse piirides. Noorena hormoonid võib-olla möllasid rohkem ja olid natukene metsikum, aga aga siis täisealiseks saamisel ikkagi mõistus tuli koju ja suutsin selle energia raisata nüüd spordiplatsile. Sa oled õppinud ülikoolis, nagu sa praegu ütlesid, nii Eestis kui USA-s on see õppetööväline elu. Samasugune. Võt Eestis olev õppetööväline elu oli väga nagu vähe, mis ma nagu mäletan, et mis võib olla kursusega, tegime vahest nädalavahetustel midagi koos, aga Ameerikas on hoopis teine süsteem nagu õppimises, et kui Eestis tuleb käia koolis noh, nii-öelda pikad tunnid, et kaheksast neljani või kaheksast kuueni vastavalt siis päevadele, et kui ma kehakultuuris näiteks oli, need olid igasugused ained, et oli ujumine ja pallimängud ja kergejõustik ja nii edasi, et päev oli nii sisustatud, et õhtuks olid nagu lihtsalt füüsiliselt läbi, et tegid neid erialatunde, siis Ameerikas oli tegelikult päevas pidi keskmiselt käima kolm tundi ainult loengutel. Ja ülejäänud oli vaba aeg nii-öelda iseõppimiseks treenimiseks ja tänu sellele oli ka ka teistel tudengitel oli sama graafikat, et see kooli õppetööväline elu oli oluliselt aktiivsem ja ja oli võimalus nagu väga palju asju teha ja, ja ma arvan, et selles mõttes on Ameerikas kooli kooli. Ma ei ütleks, et lapsee, aga üliõpilase elu oluliselt põnevam. Noh, nüüd sa oled suur ja vanamees, mida me siin oleme juba rõhutanud, täpsemalt mitte meiega minagi. Ja kui sa nüüd vaatad ennast tagasi sinna vanusesse 20 aastat umbes siis olid seal siis juba täiskasvanu mõtlemisega, mis sul praegu ilmselgelt ju olemas on. No 20 aastat tagasi üheksateistaastaselt oli keskkool selja taga ja selline võib-olla Eesti aja päris alguses. Et ega väga ei ei mõelnud sellistele igapäevastele probleemidele nagu praegu, et kuidas pere toita ja ja tööl on vaja käia, et tegelikult selle 20 aastaga väga palju muutunud ja ja võib-olla. Ajad on hoopis teised, et, et see oli selline aeg, kus oli spordimehel nagu väga raske hakkama saada, et pidi kogu aeg mõtlema, et kes toetab või kustkohast midagi saada ja siis Tartu linnas oli selline Väike selline toetajate ring olemas, kus siis piimakombinaati, leivakombinaat nihelda abistas igapäevaselt ja ja see on selline tänu Endla Peetsile, kes oli siis sporditegelane Tartu kandis. Aga tänapäeval on minu arust nagu sellistel noortel see elu palju lihtsam, et ikkagi võimalus on hoopis teised ja, ja kui sa vähegi nagu oled tasemel, siis saad Audenteses näiteks prii leiva peale prii õppimise peale ja ja noh, võimalused on lihtsalt teised, et, et ma arvan, et ma olen ise väga palju muutunud, sel ajal Sa oled noh, väga palju olnud seotud oma isaga nii perekondlike sidemete tõttu kui ka noh, erialaliselt tal ju ka laias laastus sama ala mees nagu sinagi, et kas see mingil hetkel sellist noort ja vihast Tammert juuniori hakkas kuidagi segama, ta ikkagi sai sinugi ego suuremat ja siis hakkas tulema see, et kuule, mis saab aps, õpetad, et ma ju tean ise ja noh, Sa oled vanamoodne ja, ja ma tean, kuidas asjad käivad. No eks mingil ajal kindlasti, et kui ma olin nii-öelda veel Eestis olev ja noorsportlane, siis ma ikka kuulasin tema sõna ja tegin täpselt neid plaane, mis tema kirjutas. Muidugi vahelduva eduga, et kui tema oli Leedus, siis mul oli vabam plaan ja, ja kui mina Leedus nagu tema juures sportimas, siis siis ma tegin, käisime koos trennis ja peale nüüd võib-olla seda Ameerikat tõesti ei hakka see asi natukene muutuma, selles mõttes, et enamuse aastast ikkagi üheksat üheksa kuud tegin treeninguid siis kohaliku treeneri plaanide järgi, mida siis ka isaga natukene korrigeerisime. Aga suvekuud olid enamuses ikkagi need, kus siis sellisest. Raskest kooli ja treenimise elus siis natukene lõdvemalt võeti ja, ja võib-olla need suvised treeningud olid ikkagi väga sellised kõikuvad, et vahest oli tugevam vahest kui tuligi nädal, vähe kergemat, et et ei olnud selline tõsine tampimine. Et kui nüüd see ülikool läbi sai, vot siis, siis oli see aeg, kus siis tuli nagunii-öelda, ise plaanid teha ja siis oli ka põhitähelepanu suvisel hooajal, kus tuli siis nii-öelda ka tiitlivõistlustel tulemusi näidata ja ja siis oli isa nõuanded, olid kõik alati kuulda võetud, aga siis kas nendega 100 protsenti nüüd nõustuti või mitte, see oli siis meie enda enda vaheline nii-öelda kokkuleppe, aga päris niimoodi vett peale aga ikka ei tõmmanud, et inetult ikka ei ütlenud, et võta koomale ja sinu vaated, need vanad jäigandunud, et ikkagi väga hea tiimitöö oli selline. Ta oli mul ka selline mänedžeri eest, temal oli väga palju selliseid sidemeid oma oma noorusest ja tööajast ja ja abistas nagu ka siin nii-öelda materiaalselt, et saaks nagu ikkagi põhitähelepanuspordile panna, aga seda. Tunnetanud, et kodus oli nagu kodusuhe ja siis kui läksite staadionile sisust, kui pandi mingi uks selja taga kinni ja siis oli treeneri ja õpilase suhe, kus ikkagi noh, kõik need jutud on hoopis teistsugused. Ei olnud tegelikult me ei elanud üldse sellist elu, et nüüd näiteks, et, et ühest toast teise tuppa ja siis on nagu situatsioon muutub, et tegelikult ta oli väga hea ja lahe suhtleja igas situatsioonis, et isegi trennides viskasime nalja ja ja ei olnud nagu sellist väga tõsist ja ja piitsaga olemist, et see oli võib-olla üks põhjusi, mis, miks meil noh, suhteliselt edukas oli see koostöö ja üldse see areng, et, et ikka iga-aastaselt noh, nii-öelda vaikselt läksime ülespoole. Nagu kordagi sellist noh, nii-öelda väga tõsiseid konflikte, et tema tahtis väga osa võtta minu treeningprotsessist, et kus iganes ma olin siis, et kas ma olin kuskil treeninglaagris või Ameerikas ja mina püüdsin teda kaasata ja ja kuulata tema nõuandeid, nii et, et ei ütleks, et oli seal mingisugune nii-öelda meelemuutus või, või, või nuppet. Et nüüd on trenniaeg ja nüüd oleme tõsised ja nüüd on kodus olemise aeg ja nüüd räägime hoopis millestki muust. Täiesti normaalne isa-poja kaldkriips, treeneri suhe. Meie ühte nuppu vajutamisel muusikanupp, sa oled võtnud kaasa kaks lugu, mis on sulle olnud kuidagi teistest tähtsamad ja esimese kuulamisaeg on nüüd Jah, et nooruspõlvest on meeles selline ilus lugu, kui hakkasid mõtted vaikselt minema ka olümpia peale ja siis oligi parajalt Barcelona olümpiaaeg, kus Fredi Mercury laulis väga ilusa laulu. Barcelona. Jutusaade läheb edasi, Aleksander Tammert vastav ja Tarmo Tiisler küsib sinu nime. Ta käis pikka aega kaasas tiitel juunior. Siis kui sul oli isa elus, kes siis oli justkui seenior, aga seda siiani oli väga palju ei nimetatud või ei toodud välja või ikkagi toodi, aga kas keegi sulle praegu ka veel see juuniori nime juurde poogib? Noh, seda on mõned sõbrad naljaga pooleks ei ütlegi ette nagu nime, vaid lihtsalt kutsuvad juunior, et need, kellel oli ka hea side minu isaga, nii et et selles mõttes jah, võib-olla ametlikult on nüüd see juunior jäänud välja. Aeg lihtsalt läheb ja, ja nii ta kujuneb, nagu ta kujuneb, et mul nagu iseenesest vanuse poolest ei kõlbagi varsti olla enam juunior. Sa oled käinud väga paljudel suurvõistlustel, kui sa oled üksi enim suurvõistlusi külastanud, ei kõla sportlase puhul väga ilusasti, aga ikkagi noh, ütleme siis, külastanud võis suurvõistlustel käinud sportlane ja nüüd sa käisid Londoni olümpiamängudel, kuhu sa ju noh, ilmselt ei läinud eesmärgiga võita medalit või teen ma sulle praegu liiga, arvestades seda hooaega, mis oli ja üldist taset võrreldes sinuga viimastel aastatel, kõigepealt kas mu mõttekäik oli väga meelevaldne? Noh, ei olnud tegelikult tõesti, ega see olümpiale pääsemine ja normi täitmine oli isegi väga suur nii-öelda ülesanne ette pandud ja ma sellele eelnevat tööd nii-öelda kogu aeg tõukasin ja nii edasi, et et lasin olla nii-öelda enda kontoris hõivatud liiga palju tööga ja, ja trenni jõudsin kas väga hilja õhtul või ei jõudnudki, nii et et eks ma ise seadsin ennast sellisesse olukorda, et et mul see nii-öelda vormitõus ja kõike jäi suhteliselt viimasele piirile ja, ja ainukesed kohad, kus ma siis nagu tegin tõsisemat trenni, oli laagris olles ja siis tõesti oli nagu näha, et iga paari päeva järel noh, nii-öelda toimus ka areng, sest seal said ennast rahulikult välja puhata. Aga nüüd ma jõuan küsimuseni alles. Hea küsimus on jah tõesti, et on palju käidud ja, ja tähendab seal Londonis käik ja medalimõtted see, see on iseenesest oleks olnud ka lausa utoopiline, et sellise treeninguga oleks. Nii-öelda seda saavutanud, et see, see kindlasti mulje jäänud medalimõtetega Peas, ja aga nüüd ma ikkagi küsin, alles siiamaani oli sissejuhatus ja et, et kui sa oled käinud võistlustel eesmärgiga võita medalit, mis on vahel õnnestunud ja vahel mitte ja siis sale Lähed jälle olümpiale, teades, et sul väga tõenäoliselt šansse ei ole, siis miks Sa siin olümpial ikkagi pürgisid või, või mis see on, mis ajas veel kord ikkagi ennast rohkem piitsutama, midagi ette võtma, millestki loobuma? Noh, välismaal võistlemine ju ei saa olla eesmärk sinu eas enam sinu kogemuste põhjal. Jah, ega neid selliseid kommertsvõistlusi eriti ei plaaninudki teha sellel aastal, sest aega lihtsalt ei olnud, aga tegelikult seal oli ikka mõned sellised ajendid, et paar kihlvedu sõpradega ja ja eks see, sellised noh, kuidas öelda enese tõestamine või motiveerimine, et kõik on nagu selline noh, kuidas öelda, et kas äkki 2000 alates 2009.-st ma ei olnud seda normi enam täitnud ja ja paljud juba nii-öelda ütlesid, et noh, vanamees ja vana päss ja ei jõua enam midagi ja siis tekkis selline sportlik viha ikkagi spordimehe hing on sees ja, ja püüdsin endale tõestada seda ja ja eks siin suve alguses tegelikult lõpuks jõudsingi sellisesse vormi, kus oli tõenäoline, et headel tingimustel võib seda normi täita ja kui juba norm on täidetud, siis loomulikult meie abistasid meie olümpiakoondist, mis oli niigi kokku kuivanud, et oleks siis ka kergejõustikus nagu palju võistlejaid ja ja noh, kurb on lihtsalt näha, et nii palju noori meil püüab, aga, aga jääb nagu see olümpianorm nagu täitmata ja ja sinna 30 ja mõned peale nii-öelda parima Eestis olümpiasportlase hulka saamine on omamoodi auasi ikkagi, kellega sa kihla vedasid, mis vahel oli, vedasin kihla sõbrada ja vahel on selline oli pandud selline selline sujuvate vormidega asi. Aga ma ei ütleks, et see on elusolend. Aga sees loksuma, pakun, midagi loksub ja nii kui sa nüüd jällegi rõhutame seda sõna vana mehena, oled olümpil ja vaatad neid, kes on seal kahekümneaastastena näed sa kuidagi ennast ka nendes ja ja on nad kuidagi teist moodi natuke naiivsed ja kogu selle melu keskel, kui sina juba noh, olla ilmselt oskad ja kus sa ennast ka tõenäoliselt väga mugavalt tunned. Jah, ütleme nii, et tõesti tundsin ennast võib-olla liiga mugavalt seal, et ei tekkinudki sellist väga suurt närvi sisse, aga samas nägid neid noori kas või meie sektorisse, et me olime seal Nester onko ka nagu ühes pundis ja siis tema oli selline neli aastat tagasi väga lootustandev ukraina talent ja, ja nägid, et kuidas ta tegelikult põruseta tegi seal ühe katse astudes siis hästi napilt peale peaaegu kvalifikatsiooninormi juurde ja siis tegelikult ülejäänud kahe katsega. Ma ei suutnud seal 60 meetri joont alistada, et näed, et noortel ikkagi juhtub selliseid asju nagu kus kus noh, ei suuda enda võimeid realiseerida ja võib-olla see ongi see koht, kus noh, ainukene koht, kus siis saab nagu seda kogemustest. London oli üks selline huvitav koht, kus isegi hommikusel kvalifikatsioonivõistlusel staadion peaaegu välja müüdud ja ja hästi suur ja võimas, et rahvas elas kaasa ja ja noh, eks ta on erinev sellest, et kui sa võistled siin kas või Eesti meistrivõistlustel või siis kommertsvõistlustel käib väljaspool Eestit, et et see ikkagi mingi nagunii-öelda, vastutus ja, ja koorem on nagu õlgadel ja ega seda meie enda pronksimeest vaadates siis peale kahte katset ta oli olümpial ikka täbaras seisus, et isegi selline meister nii-öelda võib sattuda rasketesse raskesse olukorda, et et sellist nagu närvikuluta, mis tegelikult ei ole vaja, aga õnneks ja Eesti spordi jaoks õnneks tuli ta nii-öelda rongi alt välja ja, ja lõppkokkuvõttes ka medal. Et ma arvan, et ka tema sai endale veel sellises vanuses väga väärtusliku õppetunni. Mis on sellise sportliku kordamineku juures sinu jaoks kõige ülevam hetk näiteks pronks Ateenas, mille sa said kas see on siis see pjedestaalile astumine või pärast õhtul hotellitoas kahekesi oma medaliga olemine või noh, sinu puhul see teadmatus, et mis sellest vasekasest siis saab, kelle mahavõtmise tulemusena saab pronksile, tõusid? No tegelikult ikkagi jah, see noh, ütleme eelmisel õhtul, kui me olime koos kõik seal dopingukontrollis, et siis oli näha, et tal oli mingisugune probleem siis noh, tegelikult noh, me ei teadnud tagamaid, et võib-olla kas ta ei suutnud anda, aga igatahes olukordi närviline seal need nii-öelda kontrollivõtjat ka nagu juba kergelt niimoodi näha, et millegipärast nagu aetud omast elemendist välja, et tegelikult ametnikud peavad olema väga rahulikud. Aga siis mingisugune selline paha aimdus võis olla, et lõppkokkuvõttes ikkagi avastatakse see nii-öelda tema skeem ja siis noh, ega mina seal ei läinud rahulikult hotellituppa nukrutsema, vaid sai nende sõpradega kokku ja siis oli ka abikaasa seal Ateenas ja põhimõtteliselt meie nii-öelda kurvastasime, et ma olin neljas ja lootsid sa siis salamisi noh, eks võib-olla väike lootus oli, aga, aga tegelikult, ega selle käigus nagu selle peale mõelnud, aga siis järgmine päev, kui tuli nii-öelda telefonikõne ja ja siis informatsioon välja, et kus sa oled ja tulen, seame sammud siis staadioni poole, siis küll oli, võttis jalad nõrgaks ja selline voolas sisse sellist tohutut energiat ja sellist nagu heaolutunnet ja, ja ja seda tunnet nagu nii-öelda, et, et mingisugune töö vili on nüüd makstud ja ja saad seda noh, nii-öelda tunnet nautida, et võib-olla oleks väga morn, kui oleks eelmisel õhtul olnud see autasustamine, aga kuna see jäi siis järgmise päeva peale, siis, siis ikkagi sai osa võtta kogu sellest ilusast tseremooniast ja nägid eesti lippu masti tõusmas ja ja põhimõtteliselt oma hea treeningkaaslasega ühe pjedestaali peal olemine, et et ega see tippspordis olemisel on seal võib-olla kuus-seitse-kaheksa meest kõik võimelised sinna pukki peale saama, aga kellel siis on need närvid ja muud asjad just sellel päeval nagu kõik korras ja tehnika korras ja jõunäitajad ja mis iganes kõik paigas, et noh, need on sellised. Ma ütleksin, lausa õnnelikumad, aga, aga ikkagi omas elemendis läbi mõeldud ja treenitud ja ja siis see just see vilja vilja kättesaamine, et see medal kaela riputatakse ja siis pärast üldine melu, mis on väikese riigi puhul nagu hästi meeldiv, et kogu rahvas tuleb küla tuleb kokku ja küla tuleb kokku ja tuleb suur rahva rahvuslik pidu ja tegelikult see jätkus nagu siin ka sellel aastal ikka rohkem kui kuu aega, et et see, see tunne on väga selline võimas ja, ja paneb nii-öelda edasi pingutama. Kristiina Šmigun oma raamatus kirjutanud, millest kõigest ta on pidanud loobuma selleks, et saada seda, mida ta sai. Kui palju sina oled pidanud ohverdama, loobuma selleks, et saada olümpiamedaleid, et saada kõrgeid kohti spordis ja olla. Sportlasena tipus ma ei ütleks, et väga paljust olen loobunud, et võib-olla lihtsalt vahest on olnud öelda oma sisetundele, et mis nagu tõmbab midagi tegema, ei, aga üldises plaanis on. Kõik ei jõudnud teha spordi kõrvalt ja ei tunne, et oleks nüüd väga igavat elu elanud, et. Bradega, head suhted, perekond, kõik on toiminud, haridus on käes ja, ja ei, ei saaks kuidagi halvasti tagasi vaadata ja öelda, et tänu sellele spordi tegemised on nüüd 20 aastat nii-öelda muud elu on ära kustutatud. Seda hirmu sul ei olnud, et karjäär hakkab lõppema ja ei tea, mis ma siis nüüd tegema? Ei, absoluutselt mitte. Tegelikult on palju rohkem võimalusi laual olnud, aga jälle jällegi olen seotud spordiga ja mis iseenesest ei ole paha. Aitäh sulle igal juhul, et leidsid aega tulla meiega rääkima sellest, kuidas sa elanud oled. Suur tänu Aleksumast Aleksander Tammert oli jutusaate külaline ja üks lugu jääb saadet lõpetama. Rajum lugu, miks see? No nooruspõlves olin natukene võib-olla rajum mees ja, ja üks selline lemmikbänd on Metallica ja valime siis nüüd ühe loo välja. Metallica nii-öelda raudvarast, aitäh veel kord ja kohtumiseni, aitäh.