Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tervist, head muusikat, sõbrad, mina olen Jaan ja musikaalne saade, muusika külaline, saada õigemini originaal Nalja koopia on käima läinud. See on sarja 55. saade, päris selline sünnipäevahõnguline, mis eelnevad saated, kõik on järelkuulatavad vikerraadio kodulehekülje peal ja võib-olla siis neile, kes esimest korda saadet kuulevad, et selle saate sisu on siis erinevate laulude esitamine ja originaalide välja otsimine nii põhjalikult, kui meil see õnnestub. Loomulikult ei tee ma seda saadet üksinda, vaid mul on juba aastaid välja kujunenud selline tore vennaskond, kes alati ka minuga kaasa mõtleb ja ise väga huvitavaid versioone pakub. Tänases saates on päris mitmed just sealtpoolt tulnud ja kuidas ma ütlen, päris lihtne on seda saadet teha, kui niivõrd toredad sõbrad ümberringi. Aga nüüd läheme siis selle tänase saate juurde ja tänases saates on üks külaline. Külaline on küll juba esinenud selles saates, aga asi siis nimelt selles, et selliste ajalooliste faktidega saadet tehes tuleb ka ilmsiks vigu. Tuleb ilmiks, uut ja huvitavat materjali. Siis tänases saates ma kasutan Ivo Linna ühe eelmise saate intervjuud ühe laulu kohta, mis laul see on, saate hiljem teada. Aga nüüd veel siis jällegi samast sarjast leidsin ühe toreda koopia ühele laule, mis on meie saates kõlanud nimelt selle saatesarja küllaltki alguses neljandas saates mängisin Ma rock hotelli laulu vaid sinu naer ja sinna juurde ka originaali Sanšin avio small. Selle esitas siis meile John Mc Hormak John Mac kolmak salvestanud 1916. aastal juba muide sinna see asi läks jäänud, aga nüüd ilmus välja, et if leidis mulle ühe versiooni sellest laulukoopiast. Ja hea meelega mängiks ära siis selle laulu, mille Ivo Linna mulle saatis. Ja see on siis seesama laul, šansem afiosmaal. Aga seda laulu eestikeelsena laulab hoopistükkis Ansambel rock Hotell, vaid Artur Rinne ja lugu on pealkirjastatud hea töös. Loodan, et keegi magama jää, aga kuulame siis tõesti seda toredat laulu Artur Rinne esituses ka. Kõigepealt mängime originaali. Son Shen afiosmael ja John Mc Hormak ja siis Artur Rinne hea töö. Ju. Oma. Avad viirub Ki noole. Ja ta Adami. Nagu ma olen eelnevates saadetes tekkinud, ei põe ainult mina seda jutumärkides haiguste otsin lugude originaale ja nende toredaid koopiaid ei ole üldse lugude saamislugusid, vaid neid inimesi on päris palju üle Eesti ja õnneks on olemas sellised suhtlusringkonnad. Daalikus saab omavahel informatsiooni jagada ja eriline tänu Facebooki originaal ja koopia vennaskonnale. Ja Mati Hint leidis väga toreda originaali ja koopia, mis minu meelest oli väga tore ja avardas silmaringi. Selle loo originaal on nagu ajast aega juba teada olnud. Ma räägin ühest vene menufilmist visioveeri, peata siis üles võetud 1934. aastal Nõukogude liidus ja põhiliselt siis Kaagras, aga ka sisetingimustes ehk siis paviljonidest. Ja selle muusikalise komöödia. Režissöör oli Grigori Aleks, Drow ja muusika on kirjutanud isatuna Iowski. Meeleolukad, rollid. Ja Ljubov hor loova ja nii edasi ja nii edasi. Sellest filmist võiks terve omaette saate teha ja selle filmi ajaloost ja selle filmi saamisloost. Aga ma räägin tänasele filmimuusikast. Kes meist ei teaks siis seda marssi sellest filmist, et meil süda kerge on? Lõbusast laulust ja iial igavust tunda ei saa. Ehk siis laul kinofilmist lõbusad semud, marss, kinofilmist, lõbusad semud, õigemini seda on lauldud siis väga erinevates variantides eesti keeles. Mina pakuksin välja ühe toreda ennekuulmatu versiooni minust lisaks ennekuulmatu versiooni, mille jagas mulle jällegi Facebook'i vennaskonna mees nimega Harri aarde Türilt. Ja see on siis selline versioon, kus laulavad seda tuntud marssi liilia Vahtramäe ja Rein Kotkas. See on tolleaegne versioon sellest laulust aasta võis olla 75 versioon nagu versioon ikkagi, aga läheme ikkagi selle peateema juurde ehk siis marsi juurde, mida väga vahvalt Leonitut jossa mängis selles filmis ja millel oli väga huvitav ja väga geniaalne seade. Mida siis võis filmis näha, vaata kuidas see džässbänd seda vahvalt mängis. Ja see lugu selle morsi kohta võis käia umbes niimoodi, et Grigori Aleksandrov, kes oli siis selle Vessioneeri peata filmirežissöör, käis just natuke nüüd on aeg-ajalt tagasi enne 30 neljandat aastat Mehhikos ja nägi Mehhikos filmi nimega ka viiva vilja. Ja Dallase film hirmsasti meeldis, kuna see oli selline revolutsiooniline film Mehhiko kodusõjast ja siis ja seal oli ka üks selline marsiks töödeldud mehhiko rahvalaul la Adellita. Siis ta tuli Venemaale tagasi ja ümises seda jõuluhelilooja satuna Jevskile ja ütles, et sellest laulust äkki võiks midagi kasu olla. Ja nagu tagantjärele kõrvuti neid meloodiaid kuulates siis ongi tunda, et Isaac Dunaevski on võtnud väga tugevad šnitti just sellest mehhiko laulust, mis siis selles filmis viiva vilja kõlas. Ja mul on võimalus siis nüüd kõigepealt teile mängida seda eestikeelsed koopiad ja siis ütelge teie ise omas peas. Kas on see niidud Jossovia džäss, bändiversioon, originaal äkki on originaal hoopis see la ade liita laul, see nüüd jääb teile endale otsustada nimelt siis liilia ja Rein Kotkas või liilia Vahtramäe, oli ta siis veel. Ja Rein Kotkas laul filmist lõbusad semud, siis kuulame Leonitudgioossovi versiooni sellest laulust ja kõike lõppu siis kuulamas ja noh, küllaltki kehv, aga siiski olemasolevat salvestust sellest mehhiko rahvalaulust, mis oli filmis viiva vilja, sellise revolutsioonilise marsina seatud. Naerda ja Laura, kui laps On meile. Originaal ja koopiad seal mõnikord kutsunud ka külalisi just need, kes siis mäletavad neid koopiaid, mis Eestimaal tehti. Vot see on mul juba ennegi saates, aga leidsin ühe toreda loo, mille kohta tahaksin teada saada. Et kuidas see apelsini tekkis, noh, me teame kõik väga hästi, kuidas Karu elab loomaaias ja matsakas ja muidu maias. See oli omal ajal täiesti totaalne hitt, mida apelsin vist ei saanud ühtegi kontserti ilma selleta teha. Täielikult sai küll sellepärast, et alguses kui me seda lugu ütleme, pärast lindistust üritasime laval laulda. Teatud paus seal tekkis, sest me püüdlesime väga selle poole, et see kõlaks samamoodi nagu lindi pealt, eks ole, ajalindi peal paraku tolleaegset juba kaheksa realist tehnikat arvestades sai teha vigurit rohkem kui lava peal. Aga, aga no nüüdseni tegelikult ju apelsin seda mängib, ükskõik milline see apelsinikoosseis ka just ei oleks, aga mäletan väga hästi selle loo tulekut. Tollal oli veel Adrumylähex Harri Kõrvits ja Harri Kõrvits sai kusagilt siis lindi peale loo kasseti peale, ma arvan juba siis Soome nii-öelda tänapäevase sõnaga kultusansambli hullujussi esituses. Lugu In, kus meiekeelne koht on see, et tule, tule, tule, tule, tule aga, aga soomlastele siis hali tuli hallide hallide hallide teha oli täiale ja nii edasi. Ja artsile muidugi see lugu nii meeletult meeldis. Kas ei olnudki mingi vana-aasta õhtu saade, tekkis idee, see laul siis eesti keelde panna ja Henno Käo kirjutas teksti. Ja meile see väga meeldis, sest meil oli ju tollal see Caromam korralik aru, Mam nuude oli ju fondis. Ja, ja kui me seda lugu läksime lindistama, lindistati Eesti televisiooni stuudios siis oli seal tegu klaverisoologa, see on päris hea käia, seda mängisid koos siis ühe korra on seda lugu, tähendab, see jäi esimese variandiga, kuigi nad pärast proovisid ka, mängisid koos Gunnar klike, Tõnis Kõrvits, kes, kes oli tollal ju siin televisiooni raadiokomitees liikus ringi ja kuna nad läksid, nad ei osanud seda täpselt seda soolot ahvida, siis nii-öelda soomlaste pealt läksid seal totaalselt sassi, aga see tundus meile nii pagana naljakas. Et see jäigi lindi peale. Nii et see, mida me praegu võime kuulab ja seal on mängitud ja see on kõik ja Tõnis Kõrvits ei mäleta, kumb mängis vasakut trump paremat poolt, aga ja siis oli soomlastele see kitarri vaheosa seal Tiideeneedeedibi seeläbi mingisuguse tolleaegse imebloki mängitud. Noh, meil nii kummalist häält ei õnnestunudki saada, aga aga plokke neid vigurdamise plokke kitarrihääle muutmiseks liikus tollal ka, nii et ma ei teagi täpselt, kas kas see oli see elektrik, meistress, VS Moostown või millest sa haarad, õnn, seda kiratseb läbi, mängis parajasti igal juhul. Tulemus oli selline, kui nüüd hakata sabaotsa kergitama. Tulemus oli selline, et kõik teletöötajad tollal käisid üle majandus väga vilgas elu. Ikka tuldi vaatama, mis, kes mida teeb siis ükskõik, kes seda lugu ei kuulnud selle lindistamise ja kokkumängu ajal. Siis kõik said lõua täiena. Aga tee tol ajal ju tegelikult ei teadnud säärasest detsangi hullujussi lugu. Me arvasime, kuigi tegelikult ma ütlen sulle, et kusagil keegi ütles, et tegelikult tundub, et seal mingi vana Ameerika lugu, nii et nii et me, me ei olnud üheselt kindlad, et seal Soome lugu ja aga, aga noh raske oli uurida selle loo päritolu ja minu meelest tegime vea, et me oleks võinud minna uurimistööga lõpuni ja pöörduda Phantom altari poole ja küllap küllap ta oleks teadnud Valter Ojakäär oleks öelnud kohe, et selle loo originaali nimi on õun baidžingo ühest tütarlapsest ja tegelikult on seda lugu esmakordselt. No ma nüüd ka pead ei anna, ma vähemalt arvan, issand, kuulis ka selle loo originaali nii-öelda originaali üle. Et spaik shows võis seda teha küll esimesena. Ja noh, mul on ka thernickey variant, kes jäi. Ta on suurepärane Ameerika laulja, koomik, filminäitleja, artist ühesõnaga, kelle, kelle filme on ajutine näidatud ja ta, ma arvan, et ta lahkus siit ilmast kusagil seitsmekümnendatel aastatel. Ei tuntud ja väga-väga tuntud ameerika artist, praegu räägitakse sellest vähem, aga väga hea tantsija ja laulja. No nii nagu nad kõik tollel ajal ratast, väärja ja muu kamp, aga kuulama siis selle koha peal ära ansambel apelsini, laulukaru laul ja sinna otsa siis nende arvates tolleaegne orig anaal hullujussi ning laul nimega robeiackage on äratuntavalt küll, et ansambel apelsinipoisid on tollel ajal kõvasti šnitti võtnud selle hullujussi laulu versioonist, aga mis siis ikka, kuulame nad ära. Koerajaamani. Armastan. Päris tore oli kuulata seda karulaulu ja hullu öösi versiooni ka ja ausalt öeldes, ega mina ei olnudki, kuni siis käesoleva ajani seda hullujussi versiooni kuulnud. Küll olid kuulnud mitmes esituses seda uubathingu versiooni, aga see selleks läheme järgmise laulu paari juurde ja selleks, et sinna minna, peame minema aastasse 1968, no ma ei tea, paljud raadiokuulajad seda aastat mäletavad. Ja kas üldse, aga siis tuli sellistel Ameerika artistidel nagu Willi, Veera ja juudi Clay välja selline singel, kus olid peal kaks laulu Aabole veevool, nii nagu ikka see omal ajal vinüüliga käis esimesel poolel, ehk siis A poolel oli lugu nimega kantri Köl, Sidi memm. Ja teine veepool oli laulule son kuud Tubiid keele või. Ja selle viimase laulu siis pilli Veera ise Ta oli kirjutanud. Aga me läheme ikka selle poole peale laulu juurde, kantri Köl, Sidi männ, selle laulu siis oli kirjutanud Chip Taylor ja teed Türil. Ja see sai väga kuulsaks ja seda kulu on laulnud peale Pille Veera veel väga paljud artistid. No kõigepealt tuli meelde, et seda näiteks isegi Tiina treener oma kontserditel laulnud koos Andy Williamsiga ja see laul leitaksegi ka üles. Kui on vaja mõnda toredat sellist mõnusat duetti, kus mees ja naine esitavad mingit laulu, siis leitakse ikka see laul jälle üles, lauldakse uuesti ja seda on päris päris tore alati kuulata. Eestimaal leidis selle laua üles selline duett nagu Jaak Joala koos Marju kuudiga. Aasta oli meil siis 1971 eestikeelset teksti on teinud sellele laulule Jüri Kõrgema ja see oli ikka soovikontserdis üks lemmikuid. Ma arvan, et paljudele tuleb see tuua ka meelde, laulu nimi on siis õnneotsijad eesti keeles ja nagu öeldud, laulavad seda Jaak Joala ja Marju Kuut. Ega siis midagi, tuletame kõigepealt meelde, kuidas laulis seda laulu Jaak Joala, Marju Kuut nime all õnneotsijad ja siis kuulame siis selle laulu originaali, võib-olla veel keegi kunagi murrab selle müüdi, et see ei olegi original. Aga igal juhul mina pakun välja laulu kantritöölisi Timan. Ja esitavad seda siis pilli, Veera ja Clay. Nüüd aga läheme sooja mere äärde ja kui täpsem olla, siis musta mere äärde ja nimelt jaotasse, kus juba kaks aastat on toimunud selline muusikafestival, mille nimi on krimija Music Fest. Seda korraldavad alla Pugatšova ja kompanii ja loomulikult ei saa üle ega ümber Sophie Rotaarust, kes samuti omab kinnisvara ja äriettevõtteid selles rajoonis. Nimelt need kaks daami muusika business'is on siis just selle ürituse algatajaks ja läbi viieteks. Loomulikult meeskond on väga suur ja see festival on ülisuur, kuigi jah. Alar Kotkas, kellelt ma selle vihje sain, ütles, et see eelmise aasta festival oli uhkem kui selle 2012. aasta festival. Aga siiski oli see festival suur. Ja kui eelmisel aastal võistlesid laulud, siis nüüd võisteldi lihtsalt esitustes ja igal alal. Kas tal on ka Eesti esindaja seal olnud, aga selle festivali peateema oli see, et oli vaja tähistada kena Moldaavia lauljatari Sophie Rotaarub 60 viiendat sünnipäeva. Oligi väga tore näha seal lava peal, kus esinesid kolm kena sire sääsed, tütarlast ja need kolm tütarlast laulsid, ära siis seal lava peal Sophierataru ühe väga populaarse laulu, mille nimi on Arnaka Luunja ja see etteaste oli niivõrd vinge, niivõrd hästi läks korda alla Borissov Naia Sophie, aru tulid selle laulu lõpus lava peale ja laulsid kaasa ja lõid tantsurahvas oli saalis püsti, niiet asi läks täie ette, nagu öeldakse, nüüd aga tagasi siis sinna ehituse juurde. Sellel festivalil esines Trio Baltija, kuhu kuulusid kolm sire, säärsed kaunitari Diana Leedust, Miia Lätist ja Ithaka Maria eestist. Ithaka Maria rahula oli siis sellel alal, vastan seal külaliseks. Eelmisel aastal esindas Eestit seal Aivar Joonase lauluga perimeeter mobile Gerli Padar. Aga nüüd siis 2012. aasta krae Music festivali juurde. See Ithaka Maria oli nii keeruline nimi, et conference ei suutnud seda välja hääldada. Aga kuulame kõike ikka ise. Kõigepealt Trio Baltija koosseisus Diana, Miia ja Ithaka Maria laulavad laulu. Arnakovnia üks salm muide, on ka eesti keeles seal, kui hästi kuulate ja siis laulab juba sünnipäevalaps Sophie rotaru ise seda laulu. Nii palju on jäänud saate lõpuni aega, et jõuan mängida ainult ühe laulu ja miks mitte siis saate alguses kõlanud laul filmist lõbusad semud ühe versiooni, mille algus mulle eriti väga meeldib, see, mis pärast laulu ajal hakkab toimuma, see enam nii tore ei ole, aga just see sissejuhatus selles laulus kuulake ära ka selle filmi kohta, nagu ma juba ennem ütlesin, on hästi palju materjali ja selle filmiga on seotud väga palju igasuguseid lugusid ja legende. Ja kindlasti ka palju kurbi lugusid, sellepärast et film valmis ju eriti karmidel aegadel seal Venemaal 1934. aastal ja see lugu siis oli tolle aja selline džäss, aga džäss oli ju Nõukogude liidus keelatud, hiljem siis selle filmi heliriba tehti mitu korda ümber selle filmi päris stsenaristid saadeti Siberisse ja igasuguseid kurjusi tehti selle filmi tegelastega. Aga kuulame siia saate lõppu ikkagi seda marssi filmist lõbusad semud ja Utioossovi esituses, aga see, nagu ma aru saan, On küll juba hulga hilisem salvestus, sellest marsist ei ole enam seda lõbusat blondi noormeest, kes karjakepp käes, marssis mööda Krimmi mägiteid ja kutsus loomi enda järele vaid on juba lauljaks vananev, niidud jossa ise küll, aga siiski juba vananev meesterahvas, ehk siis niidudjozov isaga. Minu meelest see salvestus on pärit aastast 1972, niimoodi siis jätan teiega hüvasti selle nõukoguliku laulu saatel ja kohtume kunagi tulevikus.