Tere, keelehooldekeskus on viis aastat vana. Tartu raekojas, kus keskus konverentsiga oma sünnipäeva tähistas, käis kohal ka keelesaade ja toimetaja Piret Kriivan. Keelehooldekeskuse eesmärk ja ülesanne on keelehooldealase koostööga parandada avalikku keelekasutust eelkõige riigitööl või kohalikes omavalitsustes ametis olijate keelekasutust. Keskuse üks uuemaid ettevõtmisi on kokkuvõtte võistlustuum. Võistlusel osalejatel tuli kirjutada võistlustööna kahesajasõnaline kokkuvõte. Ilmar Raagi esseest kultuuritust ei ole olemas. Kokkuvõte võistlusest tegi kokkuvõtte Tiit Hennoste, kelle esinemisest kuuleme ka, kes lõpuks võistluse võitsid. Keelesaade. See võistlus mõeldi välja haridusministeeriumis ja selle eestvedajaks haridusministeeriumi poolelt sai Jüri Valgevõistlused, teiseks organiseeriaks on Eesti rahvusring ning kelle teha jäi suur hulk tehnilist tööd. Nii mis tähendas kõige tähtsamana seda, et need tekstid õigel ajal seal lahti tuleksid, õigel ajal kinni läheksid ja lõbus ka meieni jõuaksid. Ja raadio poolt tegeles selle organiseerimisega Laura Teder. Kolmas osapool oli siis Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Täpsemalt siis kolm inimeste, noh ja järjekorras professor Martin Ehala, dotsent Külli Habicht. Tiit Hennoste. Hierarhia on väga tähtis, ära ütle kunagi Nõukogude Ülikool niitis toomemäge, kes mäletab, see oli ülikooli hooldada. Ja kunagi olime me seal parajasti niitmas, kui sakslased tulid ja vaatasid, et oi kui huvitav, me läksime sealt nende juurest alla nende tenniseväljakute juurest ilusasti alla, eks ole kõik. Ja tegid pilti meist hoolega. Oleks nad veel teadnud, et me kiitsime täpselt ja järjekorras ees niitsiaali professor hõimsema järel, teine kaar oli dotsent Peebo. Kolmanda koha peal oli tol ajal vanemõpetaja Paul hagu ja viimast kaart lõi tol ajal õpetaja Tiit Hennoste. See oli selge värk. Niisiis hierarhia on tähtis asi. Kui me nüüd läheme siit siis edasi siis võistlus algas 20-ga Üheksanda septembri hommikul kell üheksa, 15, kui raadios avati luuk sellega ja lõppes siis 29. septembril kell 18, kui luuk kinni pandi. Selle aja jooksul jõudis siis sinna välja 194 TÖÖD. Statistika, aga mis selle taustainfo pealt teha saime, küsisime mõningaid taustaandmeid. Keskmine vanus 29 aastat, siis noorim 11 aastane, vanim 88 aastane, eksis kogu vanuseline skaala haaratud 125, naised 60, eks sa olid mehed selle sees, ehk siis laias laastus kaks kolmandikku naisi, üks kolmandik mehi. Naisi oleks võinud muidugi rohkem olla, kolmandik gümnaasiumi õpilased ehk siis kaks kolmandikku, mitte gümnaasiumi õpilased ja ühelgi muul, nii et võib siis sellest arvata, et tegelikult see suurem osa kõigub seal kusagil kahekümnendates aastates ja gümnaasiumi inimeste seas. Nii seejärel algas hindamine, mida needsamad neli inimest siis kolm ülikooli inimeste ja Jüri Valge koos tegid. Alguses hakkasime me need tööd siis lihtsalt neljaks, igaüks sai ühe paki ja tema ülesanne oli alguses välja otsida sealt tegelikult kuus paremat tööd, kunagi kuus auhinda, siis igaüks otsis lihtsalt välja enda jaoks kuus paremat tööd ja pani neile ka hinded. Ja siis hakkasime tööle juba nende 24-ga, no päris 24 sealt ei tulnud, tegelikult tuli natukene rohkem neid tekste, mis käsitlemisele jäid ja siis nendega hakkasime juba tõsisemalt tööle. Neid tõsisemalt analüüsima ja omavahel võrdlema. Alguses tegime ka ühe ideaalteksti, proovisime tehas eestideaalt kokkuvõtet sinna kõrvale, aga siis selgus, et hindamiseks sellest suuremat kasu ei ole, tegelikult sellepärast, et noh, igaüks mõtleb veidi keeleliselt isemoodi ja nii edasi. Tegelikult olid aga olulised hindamisel just needsamad punktid, mis ma enne sealt välja tõi. Ja kuna nende parimate tööde puhul ei olnud probleeme sellest, et seal keele või mingi muude selliste lõpuosa asjadega probleeme oleks, siis taandus tegelikult kõik sellele, mis seal sisus siis on ja mis mitte. Mis seal sisus siis on ja mis mitte, mis on välja toodud ja mis mitte. Ka sellega jõudsime mingil kombel niisuguste probleemide loendi, niisiis natukene teistpidi sõnastatud mitte ideaalide, vaid probleemidena. Ja kui ma nad kirja panen, siis kõige esimesed sellised kohe kõrvaleviskajad või kõige hullemad vead olid meelevaldsed üldistused. Seal oli ka mõni tekst, kus inimene oli ilmselt ajanud netti kommide lehekülje ja selle võistluse segamini. Aga noh, see selleks meelevaldsed üldistused ehk siis üldsegi mitte see, mida rahaks seal räägib. Teine oluline probleem, välja olid toodud ainult mõned üksikud asjad nendest kaagi kuuest, seitsmest punktist, mis seal olulised oli, kusjuures tegu ei olnud mitte sellega, et keegi oleks kirjutanud siis ainult 50 sõna, näiteks, et hästi lühidalt, ei, ta lihtsalt oli need ära unustanud. Ja kolmas niisugune asi, mis näitab niisugusele filoloogile päris hästi, artikli algus oli väga tugevalt ja detailselt läbitud, töötatud lõpp kadus kusagile ära, ehk siis inimene ei olnud lugu enne läbi lugenud, ilmselt kukkus hoolega põrutama ja siis said sõnad otsa ja masin hakkas piiksuma, ütles 200 sõna on täis. Ole ja nüüd lõpeta ära. See oli selline esimene asi, selline asi jäi kohe kõrvale, siis järgmisel tasandil tulid sisse juba sellised asjad, kus osa oli üldisi nii-öelda printsiipe, nagu seal eespool, aga osa juba tulenesid sellest konkreetsest võistluse tekstist. Üldised olid siis sellised, et ka paremates töödes kippusid sisse tulema hinnangud ja mitte niimoodi, et keegi otse oleks öelnud. Näiteks see keel on hinnanguline, et see keel on kallutatud väga selgelt seal sees. Neeme Korv noogutab, ajakirjanikud teavad, mis see tähendab. Selline asi, niisiis sellised vaiksed hinnangud, seda me hindasime üpris tugevaks veaks ja selliseid jäid sellised päris tipust kõrvale. Siis teine asi, mis sisse tuli, oli takerdumine näidetesse. Kokkuvõte ei ole näidete koguvaid siiski seal esitatud üldistuste. Sa võid, kui ruumi on panna sinna igaüht ühe juurde mõne üksiku näite, aga terve rida inimesi valis sealt armsaid näiteid, mis neile väga meeldisid silmnähtavalt ja jäigi nendesse lõpuks kinni. Ja kolmas asi need olid, see tekst vajus laiali, sidusus oli nõrk ja teks vajus lihtsalt kildudeks, mis on lühendamise puhul üpris tavaline, tavaline probleem. Aga lisaks sellele tulid nüüd sisse juba konkreetse tekstiga seotud asjad, eksis tugevaks veaks me lugesime selle, et ei olnud eristatud kahte kultuuri määratlust, Taagi idee põhineb seal sellelt, et ühelt poolt ta toob välja siis sellise noh, tavalise argisee kultuurimääratluse, kust kultuur, kaunid kunstid sõna otseses mõttes. Ja teiselt poolt toob siis välja sotsiaalantropoloogilisi määratluse. Noh, tema kasutab sellel Tyleri määratlus, mille kohaselt kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraaliseadusi, tavasid ja muid võimekusi, harjumusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena. Ehk siis see on hoopis teistmoodi definitsioon Nende kahe vastandusest, sellest teisest definitsioonist lähtub kogu tema arutlus. Niisiis, kui neid ei olnud suudetud lahus pidada, siis see oli suur viga ja siis, kui allikatega sidumatus oli, jäi noh, nii-öelda arusaamatuks, et kust see definitsioon ja nii edasi sisse kukkus ka välja. Ja nüüd nõrgemateks vigadeks nõrgemateks vigadeks jäid aga kaks sellist asja jällegi mõlemad on konkreetselt siin üks oli see, et ajalooliste ja kaasaegsete mõjurite eristus pole kokkuvõttes selgelt välja toodud ja teine on see, et prantsuse revolutsioon oli puudu, nii et mõlemad puudutavad kahte lihtsat asja. Raag eristab seal seda, et prantsuse revolutsioon on ja siis saksa filosoofia olid need, mis olid ajalooliselt olulised eesti rahvusteadvuse kujunemisel ja siis toob kaasaegsed, aga samal ajal on ta ise ka natuke hämar selles osas. Kõik need vanad asjad ka kohati nagu sellesse tulevikku ja prantsuse revolutsiooni, mis noh, Eesti seisukoha pealt on kaudsem pigem selle, ta unustab ise ka lõpuks ära. Ühesõnaga, seal on siis nii-öelda fifty-fifty, et seal on raagi enda probleemiga natukene sees. Ja see oligi siis nüüd see seis, kui viimase kõrvaleviskajad olid ära tehtud, siis jõudsime selleni, et meil oli olemas üks portsjon tekste ja siis järgmine protseduur oli nüüd selles, et kui me olime kõik oma igasugusi hindeid, hinnanguid sinna kirjutanud siis oli Külli, see, kes kirjutas esimesena oma ja sinna ülesse, ehk ta valis siis välja nende seast enda jaoks seitse tükki, kes oleksid kõige paremad ja kõigele jäänud, kirjutasid enda read sinna juurde. Siis need, kes nende arvates olite, olid paremad. Ja siis võitjad tulid sealt välja. Võitjad on siin teie ees. Meie nägime neid niimoodi voodidena, me ei teadnud nimesid enne, kui pärast võitjate välja selgitamist Laura need meile teada andis. Ja seal üleval on siis hindajad. Aga selle tabeli ma panin siia sellepärast, et te näeksite lihtsat asja, et zürii tegelikult oma otsustes vägagi üksmeelne. Te näete seda, et kolm inimest neljast vabanud esikohale just selle ühe nime ja esineb ta kolmandal kohal, ehk siis oleks teise preemia kandidaat, et meil oli kaks teist preemiat ja kolm kolmandat preemiat. Ja te näete ka seda, et esimene kolmik eristub teisest kolmikust üpris selgelt, ainult ühel juhul. Nii-öelda tekib selline ristiminek siis, kus üksteisest kolmikust on tulnud esimesse ja üks esimesest on läinud täis. Et seitsmes töö, see siis, mis jäi välja esimese kuueg preemia seast oli kõigil vägagi üksmeelselt samamoodi toodud. Ehk siis me võime öelda, et zürii tulemused tulemused olid vägagi üksmeelsed. Ja nüüd siis need, kes said Auhinnad kolmas auhind. 25 eurot. Marten juurik, Silvia tänav, Tiina vii. Teine auhind 20 eurot, viisa Ottack, mari, eek ja esimene auhind, üks ja ainus ja konsensuslik võiks öelda ikkagi Liina päevo. Õnnitleme kõiki võitjaid ja täname kõiki tegijaid. Kordan veel, mida Tiit Hennoste ütles, et kokkuvõtte võistluse tuum võitis Liina päevo ja loen siinkohal ette tema võidutöö. Kokkuvõte Ilmar Raagi esseest kultuuritus ei ole olemas. Hoolimata kultuuri mõiste mitme tähenduslikkusestja kihilisusest käsitletakse seda sageli liiga kitsalt. Kui tavaliselt võrdsustatakse kultuuri pelgalt kunstide ja loominguga, siis laiemalt ja antropoloogilisele võttes võib kultuuriks pidada meie vaimset elukeskkonda ehk erinevate teadmiste, uskumuste, tavade ja muu kogumit. Esimese lähenemise järgi on kultuur justkui eraldiseisev ja väärtus iseeneses. Teise käsitluse kohaselt tekib kultuur aga inimeste ja nende vaimse keskkonna suhestumisele mistõttu ei saa ükski inimene paikneda kultuurist väljaspool ega olla kultuuritu. Ühtlasi on kultuur ajas ning seda dünaamilisust võivad mõjutada erinevad tegurid. Eesti kultuuri oluliste mõjutajatena võib välja tuua näiteks saksa valgustusfilosoofia, mis aitas tekkida rahvuslikul eneseteadvusel. Lisaks mõjutavad meid Eesti meedia üle ilmastumine ja sellega kaasnev ingliskeelse kultuuriruumi mõju kasv ning paiknemine vene kultuuriruumi naabruses. Sellest loetelust ei tohiks välja jätta ka riiki, mis on ühelt poolt kultuuri tunnus ja teisalt ka kultuuri mõjutaja kujundaja ning mille üheks oluliseks eesmärgiks peaks olema kodanikele parima võimaluse vaimse elukeskkonna loomine. Seega ei tohiks anda inimese kultuursusele hinnangut pelgalt selle põhjal, kui palju raamatuid ta loeb või kui tihti teatris käib. Veelgi enam, kui käsitleda kultuurina kogu vaimset elukeskkonda, ei ole kultuuritud inimest üldse olemaski. Palju õnne, kokkuvõttevõistluse võitja Liina päeva. Aitäh. Te olete iseametilt füsioterapeut. Millest see tuli või kuidas te jõudsite kokkuvõttevõistluseni, otsustasite osaleda selles? Ma kuulasin lihtsalt raadiot ja siis räägiti sellest võistlusest, mõtlesin, et ma vaatan alguses, mis see tekst on. Ja kuna see tekst mulle meeldis, siis ma otsustasingi osaleda, et, et ma arvan, et kui ta oleks olnud mingi võib-olla selline minu jaoks igavam tekst, et siis ma ei oleks, ei oleks võtnud osa. Kui kiiresti te kokkuvõtte valmis kirjutasite? Sest ma mõtlen, ma arvan, et see oli võib-olla paari tunniga, aga ta oli niimoodi hekseldatud, et kuna ma vahepeal reisisin ühest Eesti otsast teise, et et siis oli nagu aega suhteliselt vähe. Kiirustades. Kuidas te seda kokkuvõttet tegite, kas kopeerisid endale teksti ja siis võtsite lõigud välja, kuigi mulle tundub, et pigem ikkagi mõtlesite selle läbi ja siis kirjutasite lühidalt üles. Ma lugesin teda hästi mitu korda niimoodi mõttega läbi ja siis lugesin ühe osa ära ja mõtlesin, et et mis siis, nagu see kõige olulisem idee on? Hea niimoodi, nagu töötasin, töötasin ka läbi vaikselt. Tiit Hennoste ütles, et üks mis tehti, oli see, et taheti panna sisse värvikaid näiteid, mis väga meeldisid. Teil õnnestus sellest hoiduda. Mulle tundus, et võib võib-olla seda vanaema näidet pandi sinna palju sisse, et mulle kaasa näide nagu meeldis, aga samas tegelikult ta selle mõtte edasiandmise noh, nagu et kokkuvõte seisukohalt ei olnud tegelikult nagunii oluline. Et sellepärast ma just nagu teadlikult vältisin, vältisin neid, neid näiteid ka seal. Te lõpetasite kevadel Tartu Ülikooli füsioteraapia magistrantuuri, jah, kuidas magistritööd kirjutada, Ta ta tänapäeval eesti keeles on, kas see on kerge või raske, sest meil üha sagedamini räägitakse ju sellest, et teadust on eesti keeles raske teha ja ja on inimesi, kelle arvates on mõttetu teadust teha eesti keeles, et peaks inglise keele peale üle minema. Mida teie arvate? Mina ei ole nõus, et on mõttetu teha, ta on muidugi raske, et kui põhimõtteliselt kogu see kirjandus, mille põhjal seda teha, on tegelikult inglise keelde et siis on, muidugi ta on, on keeruline. Aga samas ma ikkagi arvan, et eesti keeles võiks kirjutada teadustöid. Sellepärast et noh, minu meelest eestikeelne teadus peaks ikkagi alles jääma. No ütleme kasvõi sellepärast, et, et need teadustööd on tegelikult Need, on ka osa osa nagu meie kultuurist näiteks Tartu Ülikooli teadustööd on, enamasti on internetis kõigile kättesaadavad, et olekski see eestikeelne teadus oleks laiemale publikule kättesaadav. Mitte ainult siis noh, kuidas, kuidas ma seda ütlen, et natukene nagu kvaliteetsem pilk siis asjadele. Mis teie töö teema oli? Mina kirjutasin põhimõtteliselt sellest, et kuidas seljaaju kahjustusega täiskasvanud, kuidas nemad igapäevaselt Eesti ühiskonnas hakkama saavad ja millised on, on nende kogemused kehalise aktiivsusega ja, ja füsioteraapia ka, et see oli pigem selline hästi tahvleid võõrkeelse sõnaga interdistsiplinaarne teema. Selline pigem pigem sotsiaalkriitiline ka, et, et kuidas puudega inimesed Eesti ühiskonnas ennast näevad ja kuidas hakkama saavad? Aga kuidas näevad, missugune on teie hinnang? Ma arvan, et meil on veel päris päris pikk tee minna. Et inimesed ikkagi, et meil on väga raske, väga raske on kodust välja tulla, eriti kui me räägime inimesi, kes ratastooliga liiguvad. Et kasvõi sellised elementaarsed asjad, et nad saaksid oma asjad ära ajada või arsti juurde minna. Et võiks arvata küll, et on olemas kaldteed, et nad saavad minna, aga tegelikult on need võimalused päris piiratud. Ja minu jaoks oli see ka nagu üllatav, et et kui palju nad ütlesid, et nad peavad tegelikult kodus olema, et kasvõi talvisel ajal, et see liikumine on täiesti võimatu. Aga ühiskonna suhtumine, kas see on paranenud viimastel aastatel kaasinimeste suhtumine? Ma arvan, et see läheb paremaks küll sest noh, tegelikult Eestis puudega inimesi on, on palju. Aga, aga ta natuke ikkagi kipub olema olema selline, et et puuetega inimesed on rohkem tõrjutud Eesti ühiskonnas, mulle tundub, meil arenemisruumi, on jah, minu meelest kyll Kui nüüd keele juurde tagasi tulla, kas teie oma töös tööd kirjutades saite kõik oma mõtted välja öelda eesti keeles, siis kasutades ma sain aru võõrsõnu siiski. Jah, sain küll, et ma ei tea, kuidas siis eesti keelespetsialistile seda tööd nagu lugeda on, kindlasti seal seal on sellist võib-olla natukene kohmakaid konstruktsioone, aga ma ise loodan, et ta, et on ikkagi nagu mõistetav ja loetav, võib olla eriala spetsialistidel on jälle see, et kuna nemad on oma teemas nii sees, et siis neil on juba raske mõista, et millest teised inimesed aru saavad ja millest mitte. Aga noh, eksamas füsioterapeut tööd peavad ikkagi oma oma patsientidele pidevalt selgitama asju sellises lihtsas keeles. Et kui hakata erialatermineid puistama, et siis siis vaevalt, et sellest suhtlusest midagi midagi head välja tuleb. Aitäh Liina Pääboja, laseme, lõid tagasi teie järgmise patsiendi juurde ja jõudu ja edu. Aitäh teile. Saade keelehooldekeskuse konverentsil pidas ettekande ka õiguskantsler Indrek Teder ja valisin tema esinemisest katkendi, mis räägib sellest, miks peab seadus olema ka keeleliselt korrektne ja arusaadav ja selle väikese vihje, kes peaksid oskama kirjutada kokkuvõtet ja ehk kes võiksid jõudu proovida edaspidi kokkuvõte kirjutamises, õiguskantsler Indrek Teder. Ja nüüd ma jõuan. Siis õigusselguse põhimõte juurde, mis siis tuleneb põhiseaduse paragrahv 13 lõige kaks. Nii kummaline võib olla õigusselgusetu ei ole, et see on tuletatud siis riigikohtu poolt riigivõimu omavolikeelust. Et sisuliselt saab siis öelda, et riik peab oma inimestega suhtlema arusaadavalt ütlema, et mis on riigi soov ja tahe. Kuigi ega riigikohus nüüd õigusselgusetu seetõttu eriliselt mängib, normi põhiseadusvastaseks tunnistanud ei ole. Kui ma õieti mäletan, siis üks asi, üks üks kaasus, riigikohtu seisukoht lihtsustatuna on, et juristid peavad põhimõtteliselt normist ikkagi aru saama. Isegi kui ta on suhteliselt kohmakalt keerukalt ja mitmetähenduslikult kirja pandud, et siis tuleb normi analüüsida, kasutada erinevaid analüüsi meetodeid, et mis siis on seadusandja tegelik tahe. Niisugune ilus, tore termin, seadusandja tegelik tahe. Olles seadusandjatega nüüd tihedalt kogu aeg kokku puutunud siis ma ütleksin, et selle tahte väljaselgitamine on tõepoolest keerukas. Aga samas on jälle riigikohus korduvalt selgitanud, et öelnud, et õigusselgus ehk kindlus kehtiva õiguse sisus on üks õigusriigi alustalasid. Samuti on siis riigikohus ka öelnud, et õigusselguse põhimõte tähendab seda, et isikul, nii inimesel kui ettevõtjal peab olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus kaasa tuua. Ehk teisisõnu isikul peab olema õigusnormidele tuginedes võimalik prognoosida avaliku võimukäitumist. Sellest tuleneb omakorda, et õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad. Samuti on riigikohus rõhutanud, et tulenevalt demokraatliku õigusriigi põhimõttest peab õiguse aktide süsteem olema õiguse adressaatidele arusaadav. Seetõttu peavad õigusaktid olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni ning selle kohaselt seada oma käitumine. Õigustloov akt täidab oma otstarvet üksnes siis, kui temal sisalduvad ettekirjutused on võimalik täita. Seepärast peab õigusakt olema nii normitehniliselt kui ka keeleliselt korrektne. Nii kõigepealt läheks õigusaktide õigusselguse juurde ja teiseks siis avaliku teenistuja tegevuse õigusselgus. Et eks see õigusselguse temaatika niuksed tõusude ja langustega just õigusaktide osas kogu aeg päevakorral olnud. Ühe hetk puhul võib öelda, et mingi perioodil on need õigusaktid nagu selgemalt, sellele pööratakse tähelepanu ja siis teine hetk läheb jälle asi käest ära. Natukene ajalugu meenutaks aasta 2000. Et riigikogu saalist tõdeti, eestikeelset õigusaktid on viimastel aastatel meie ühiskonnas pidevalt kriitikatules olnud. Nendele heidetakse ette keerulisust palja sõnalisust sõnade kasutamist vales tähenduses, väära lauseehitust kokkuvõtteks eemaldumist eesti keelest. See on toonud kaasa seaduste väärtõlgendusi, arusaamatused ja samuti võimu võõrandumist rahvast. Seaduse mõtte saab väljendada üksnes täpses keeles. Noh, 13 aastat tagasi vabandust 12 aastat tagasi, aga kõlab väga kaasaegselt. Ja siis 15 riigikogu liiget pakkusid välja omapoolse lahenduse. Võidelda õigusselgusetu vastu õigusliku vahendiga, seaduste arusaadavuse tagamise seaduse eelnõu. Et selle paragrahv üks lõige üks nägi ette seadus loetakse arusaadavaks, kui selle mõttest võib vajaliku süvenemise korral aru saada eesti keelt vabalt valdav vähemalt põhiharidusega inimene, kes ei ole õigusloome, õigusteaduse ega selle kitsama eriala spetsialist, mida seadus käsitleb. Eelnõu sisaldas põhimõtet, et arusaamatut sõnastatud seaduse eelnõusid riigikogu menetlusse ei võeta. Aga eelnõu osutus ise ka ülimalt vaieldav aktsia keeruliseks ja seda seadusena vastu ei võetud. Nojah, kas küsitav üldse saabki selliste administratiivsete meetoditega keeleselgus tagada ja eks tänapäeval on kogu aeg rõhutatud, et õiguskeel peab olema selge. Nii systeerin justiitsministri kõnet septembris 2012. Ja ta on öelnud, õiguskeel ei tohi olla ainult juristide omavaheline släng ja nii-öelda kõrgpilotaaž, millest tavaline inimene ei saa advokaadi abita aru ja ega mingit aimu. Seadus peab olema lihtne, selge ja arusaadav. Ainult et nii on võimalik tagada vaata et inimesed austavat riiki õiguskorda. Samas mul tuleb meelde, et valitsus on vastu võtnud hea õigusloome eeskirja mis on 24 lehekülge küllaltki keerulist ja mitmetähenduslikku teksti, et noh, kas need sõnad ja teod nii väga kokku lähevad. No õigusselguse puudused tõusetuvad väga selgelt ja üheselt õigusaktide rakendamisel. Ja õiguskantslerina tuleb mul selle temaatikaga pidevalt tegeleda, et teinekord mina ja mu nõunikud vaidleme päris põhjalikult selle üle, mida siis õigusakt tegelikult siis tähendab, et me peame siis kasutama erinevaid tõlgendusmeetodid, et välja selgitada, mis on siis vastava normi mõte. Ma jätan praegu kõrvale ülgse Euroopa õigusesse pärast, seal on teatud sisulised põhimõtted, et vaidleme alati konkreetse valdkonna osas, et kus jookseb see piir. Et kas on Euroopa õiguse ala või on ta Eesti rahvusliku õigusala, miks ma seda just rõhutan, on seetõttu, et kui ta on Eesti siseriikliku elik rahvusliku õigusala, siis on ta õiguskantsleri mängumaal, kui ta on väljaspool, siis minu käed sinna ei ulatu. Aga see piir on vägagi häguseks läinud ja minu arusaamist mööda on segahägusaks teadlikult tehtud, seepärast toimub selline varjatud Euroopa pädevuse laienemine. Ja see tuleneb ikka väga paljudest aktidest välja. Nii mõned värskemad näited selle kohta, kuidas õigusselgus on vägagi vaieldav, et hiljuti ma saatsin rahandusministeeriumi maksu- ja tolliametile soovituse just niinimetatud Venemaalt siis kütuse toomise osas. Ja selle menetluse raames nimelt ma tuvastasin, et alkoholi, tubaka kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse regulatsioonist ei ole isegi maksu- ja tolliameti ja rahandusministri selgitusi abiks võttes võimalik üheselt aru saada, kas piiril tuleb igal isikul maksta aktsiisi jõhes selles käibe- ja tollimaksu kütuse eest või mitte. Seda juhul, kui kütus asub standardpaagist, kuid ületab sihtkohta jõudmiseks vajaliku koguse. Kerkis küsimus, võib, lasub see kohustus vaid isikutel, kelle kütuse import on kaubanduslikku laadi mis on sihtkoht ja kas teatud juhul võiks ka põhjendatult muutuda, näiteks kui plaanitakse sõita luhamalt koju Võru linna? Vaadatakse näiteks telefonikõne oma isalt Viljandis ning sõidetakse hoopis sinna ja siis tagasi Võrru, et sellega just õigusakti ebaselguse üle meil oli. Majas oli ikka tükk aega pead murdmist. See on üks tegelikult tavapärane näide. Teine tavapärane näide, näiteks ühes teises seisukohas küsisin, kuidas suhtestuvad omavahel kodakondsuse seaduse erinevates normide sisalduvad piisavalt Eestis elamise ja püsivalt viibimise nõuded. Kas need on sünonüümid ning kas iga seaduse lugeja saab sellest üheselt aru. Asusin seisukohal, et õigusnorme lugedes ei ole kodakondsuse taotlejal võimalik piisava selgusega ette näha milline on siis see riigi soovitud Eestis püsivalt elamise aeg, mis oleks piisav talle Eesti kodakondsuse andmisel. Ma just mõtlesin ka ja vaatasin seadused tegijate keelekasutust, ma jälgisin, kuidas riigikogu liikmed esinevad ja kuidas nad keelt kasutavad. Üldreeglina on meie riigikogu keelekasutus suunatud just stenogrammile, kasutatakse kirjalikke tekste äärmiselt palju ja see teebki selle väitluse natukene kohmakaks. Ja ega me sellist väga nihukest ilusat perfektselt ja vaimukat parlamentaari sõna relva eriti ei kohta, mõned mõningate eranditega. Et see on see koht, kus on arenguruumi. Samuti kui rääkida avaliku teenistuja tasandi õigus selguses, siis ka seal on tugevalt arenguruumi. Alustan ka iseendast ja oma majast, et eks me ole siin aegade jooksul produtseerinud pikki ja segaseid tekste küll. Aga ma olen ikka praeguseks kehtestanud ikka päris karmid reeglid, et üks õiguskantsleri soovitus või ettepanek peab ikka olema selline, et sellest saab arutada, on selge. Viimasel ajal see nõue peaks olema täidetud. Peale selle on juristidele komme kirjutada 40 lehte ja sinna võib siis ära uppuda. Et lugeja ei suuda seda hoomata, seda on öelnud riigikogu liikmed on mitteametlikult riigikohtu liikmed, et kui asi läheb liialt laiali valguvaks, siis seda enam ei mõõdad. Üks tekst peab olema konkreetne ja selge. Aga jah, avalikus teenistuses kohtame seda kohmakat ja nihukest selgusetud keelt küllaldaselt. Tooksin ühe näite, mis puudutab süüteomenetlust. Ja vanadest aegadest peale on nagu komme esitada siis süüdistuses mingi episood ühes lauses, see on üks lause. Tsiteerin. Paleeritunajevid süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa toomas Ritscockile seitsmeteistkümnendal juulil 2000 eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal ebaseaduslikult pettuse teel tolliseaduse paragrahv 41 mõistes tuli transiidis oleva kauba 20000 pudelit 40 protsendilist pooleliitrist brändit Belõi aist üle Eesti vabariigi tollipiiri toimetamisele. Milline tegevus seisnes järgnevas lause jätkub kokku ühtekokku 275 sõna. See on kriminaalmenetluses täiesti tavaline, tahetakse olla äärmiselt täpne. Kuna menetlusseadustik ütleb, et süüdistusakt peab olema täpne siis proovitakse see kuidagi niimoodi monstrumina ära kirjutada, mille peale vist keeleinimesed on väga pahurad. Ja samas ma ikkagi rõhutaksin, et riigikohus on selgesõnaliselt sellist praktikat ikkagi tauninud ja on öelnud, et süüdistusakt peab olema keeleliselt korrektne, selge ja arusaadav, see on võimalik. Aga nagu ikka selgelt lühidalt, konkreetselt väljendumine on selline kõrge ülim kunst, mida valdavad ikkagi ainult targad inimesed. Keelesaade. Rääkis õiguskantsler Indrek Teder keelehooldekeskuse viienda sünnipäeva tähistamisel Tartu raekojas. Kokkuvõtte võistluse tuum, aluseks olnud Ilmar Raagi essee ja esimese koha võitnud Liina päeva tööd ja kõigi au hinnatute nimed leiate keele saada Te kodulehelt. Keelehooldekeskuse töö korraldaja Egle Pullerits analüüsib avalikku keelekasutust ja annab Häid soovitusi. Vikerraadios keelesäutsus esmaspäeva hommikuti. Keelesaade on eetris ikka pühapäeviti kell kolm ja kordus on neljapäeva südaööl ja hea meelega pakun teile täna kuulata viimast keelesäutsu ja kes soovib õppida kokkuvõtte kirjutamist, siis kuulake palun arhiivist uuesti Tiit Hennoste saadet. Head aega. Linn Võrumaalt kirjutab nii teles kui ka raadioeetris, tänab saatejuht külalist intervjueeritavat aitäh saatesse tulemast küsimustele vastamast. Ja mida üldjuhul vastab külaline, kes ka tahab näida kultuurne ja viisakas, aitäh. Mille eest see on massiline ja minu arvates ka väga vale keelekasutus on ju kümneid õigeid vastamise vorme. Palun tänan küsimast, kutsumast võtke heaks, oli meeldiv ja nii edasi. Tsitaadi lõpp on ju pärandsama muret väljendanud, kuid et kordamine on tarkuse ema, tuleb seda taas meelde tuletada. Tõepoolest tuleb seda tänamise järel tänamist ette üsna tihti. Kas see üdini halb ja vale on? Ütleja tahab ju head. Parem oleks minugi meelest see, kui tihti avalikkuse ees esinejad peaks meeles teisigi võimalusi ja kujundaks endale suupärase vastuse, mis loomulikul moel õigel ajal huulilt tuleks. Kes ikkagi mõtleb, et mis seal siis valesti, see oli sellele lihtne paralleel. Kui naaber teile heast südamest oma toredast õunasaagist mõned õunad poetab ja teie rõõmsalt, tänan või oi, aitäh, mis te nüüd kobate ja punastategi. Naaber ju ei vasta, sellele aitäh ütlebki, pole tänu väärt.