Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte olulisematest sündmustest meile, mujal. Stuudios on toimetaja Indrek Kiisler. Täna liitusid meditsiinitöötajate streigiga Pärnu, Kuressaare, Viljandi ja Narva haigla, kus peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud. Tartu ja Tallinna haiglates jäävad tänasest ära ka osa plaanilisi operatsioone. Tallinnas jätkuvad praegu haiglate liidu ja arstide liidu kõnelused, seni veel mingeid tulemusi saavutatud ei ole. Õiguskantsler Indrek Teder ei pea võimalikuks esitada riigikogule ettepanekut anda nõusolek Priit Toobali ja Lauri Laasi suhtes süüdistusakti koostamiseks. Teder on nimelt seisukohal, et läbiotsimistega ilma riigikogu nõusolekuta on kriminaalasjas kahtlustatavate Parlamendi liikmete saadikupuutumatus põhiseaduse vastaselt rikutud. Peaprokurör Norman Aas aga teatas, et prokuratuur on lähtunud kehtivatest seadustest. Tema kinnitusel tähendab õiguskantsleri otsus viivitust kriminaalasja edasises menetlemises. Valitsus otsustas täna langetada taastuvenergia tasusid alates tuleva aasta esimesest jaanuarist. See peaks leevendama veidi elektri hinnatõusu mõju Eesti tarbijatele. Luxembourgis toimub praegu Euroopa stabiilsusmehhanismi avakoosolek, kus määratakse kindlaks alalise päästefondi töökord. Fon saavutab oma 500 miljardi euro suuruse laenuvõime täielikult aastaks 2014. Türgi sõjavägi tulistas ta Süüria sõjaväepositsioone, vastates Süüriast tulnud tulistamisele. Türgi hotei provintsi kuberneri kinnitusel on täna Türgi territooriumile tulistatud kokku kuus mürsku. Süü Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru teatas tagasiastumisest. Aru lahkub ametist üheksandal novembril. Kultuuriministeerium kuulutab avaliku konkursi Eesti Rahva Muuseumi direktori ametikohale välja juba lähiajal. Täna esitleti äsja valminud Londoni olümpiamängude raamatut. Öösel hakkab alates saartest vihma sadama, sadu levib üle Eesti. Sooja tuleb öösel kolm kuni kaheksa kraadi, homme päeval kaheksa kuni 11 kraadi. Lääne-Tallinna keskhaiglas jätkuvad haiglate liidu ja arstide liidu läbirääkimised eelmise nädala neljapäeval toimunud läbirääkimised küll lähendasid osapooli Kun, kuid kuna kõikides arstide ootustes ei ole haiglate liit pädev otsustama ja need ületavad ka haigekassa võimalusi, siis kokkuleppeni jõutud ja tänasele kohtumisele oodati ka riigi esindajad. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kur tänasel kohtumisel ikkagi ei osale, kuid tema asemel on kohal asekantsler Ivi Normet. Arstide liidu juht Katrin rehemaa ei osanud läbirääkimiste eel öelda, kas kompromissile jõutakse ja streik lõpuks lõppeb. Ei oska oletada, ei hakka oletama ja endiselt sellel seisukohal, et streik saab lõppeda siis, kui on tõsised kokkulepped ja kokkuleppele, allkirja alla, et ma jään. Ma muidugi loodan, et võiks täna sinna nii-öelda, aga praegu selliseid ministri käest üks paber, mis ütleb selgelt mitteresidentidele täistööaja tasustamine on nendel plaanis alles 2014.-st aastast, nii et see tähendab seda, et tekkis kohe kuidagi ära lõppeda, sest see on üks meie põhilisi nõudmisi, mis hoiaks noori arste Eestis. Ning arstide liidu president Andres Kork See on absoluutne, lõõdnud residente, töö tuleb maksta 40 tundi nädalas, mis minu meelest inimlikult absoluutselt mõistetav, aga minister ei karvu välja. Ta ütles, et see läheb maksma umbes üks miljon eurot aastas. Käesoleva aasta septembrikuuks on lahkunud Eestist täiendavalt 97 arst. Kui me paneme nende õppekokku, siis on see kuue miljoni euro eest, on lahkunud, olen kindel, kulutas üks miljon eurot, et siis kuuemiljonist ei tahku, lahkub oluliselt vähem hoides kokku piskutele. Praegu raiskame palju. Ning sotsiaalminister Hanno Pevkuri vastus. Presidentide palk teatavasti on täiesti uus nõudmine kollektiivläbirääkimiste käigus tasub siiski tähelepanu juhtida, et kollektiivläbirääkimistel tiks-residentide palk ei saa olla. Ja kuna riigieelarve menetlus on juba selles staadiumis, kus ta parlamendis, siis loomulikult meie omalt poolt maksimumi saame teha selle, et et riigieelarve järgmise aasta menetluses residentide palga teema võetakse teemaks. Täna ma küsisin tegelikult kõikide osapoolte poolt nii-öelda seda kinnitus sellele ja ta kinnitas suli. Niisiis, arstide liidu ja haiglate liidu läbirääkimised praegu jätkuvad ning meil on telefonil Lääne-Tallinna keskhaiglas kõneluste tulemusi ootamas ka Margitta, otsmaa Margitta, kas on mingeid arenguid? Arengud on praegu täpselt nii palju, et tõepoolest siin Lääne-Tallinna keskhaiglas see kohtumine toimub, siin on haiglate liidu, arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu ja koolide esindajad. Praegu istuvad nad ümber laua, nüüd juba siis noh, see kohtumine pidi algama kell neli, tegelikult algas kusagil enne kella viit, nii et veidi üle tunni on nad rääkinud. Praegu on kõik rahulik ja jutuainet jätkub. Et see häälekõmin, mis kostab ruumist välja, on üsna pidev ja voolav, et ja kuna kõikides arstide kuulutustes ei ole haiglate liit pädev otsustama ja ületavad ka haigekassa võimalusi, siis tänasele kohtumisele oodati ka riigi esindajate. Kui alguses oli teada, et sotsiaalminister Hanno Pevkur sellel kohtumisel ei osale, siis praegu on ta siin igal juhul kohal. Ja ministeeriumi seisukoht on ikkagi, et nemad on raha enda käest ära andnud ja palkades ja töötingimustest peavad kokku leppima siiski haiglad ja töötajad omavahel. Aitäh Margitta ning meie jätkame stuudiost streigi teemal. Üks haigla, kus täna peatati ambulatoorne vastuvõtt, on Narva haigla seal täna toimunust teeb nüüd ülevaate Jüri Nikolajev. Narva haigla peausaldusisikuna Tarja Meteeritsa sõnul alustasid täna Narva haigla streiki 48 töötajat, nende seas 16 arsti, mida pole sugugi vähe. See on suur osa streikivate, ainult ambulatoorne teenistus. Natalie Methlizza sõnul möödus esimene streigipäev rahulikult vaatamata sellele, et ainuüksi täna Japteerindamata umbes 120 patsienti. Inimesed, kes täna pidanuks vastuvõtule tulema, suunatakse järjekorrale. Puuplaanilise ambulatoorse vastuvõtupõhiraskus on Narva haigla polikliiniku polikliinik oli täna tavalisest tühjem. Kohata võis vaid neid patsiente, keda streigi ajal teenindatakse näiteks onkoloogiahaigeid ja lapseootel emasid. Polikliiniku vanemõe Irina Lawritsa sõnul anti patsientidele varem teada, et täna pole mõtet arsti juurde tulla. Teadsime varakult, et hakkame streikima, patsiendid on ette hoiatatud, kõik on rahulik. Intsident ega kisa ei ole. Meditsiinitöötajate streik jätkub Narvas ka homme, kui kaua kavatsetakse streikida, selgitab Narva haigla peausaldusisik Natali ameti iilitsa. Kolm-neli päevad Aga ripunni tahame lipunnist. Me lõpetame streeka, millal sotsiaalministeerium, arstid ja õed, haiglate liidu esindajad kokku lepime? Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Kui eelmisel nädalal jätsid Tartu Ülikooli kliinikumi arstid valikuliselt ära ambulatoorsed vastuvõtte, siis sellel nädalal laienes streik statsionaari ning ära jäetakse juba plaanilisi operatsioone. Nii selgitas Mirko ojakivile Tartu arstide eestseisuse liige Jaan sütt. Meil patsiendid, kes pidid tulema sellel nädalal plaanilisele operatsioonile, nende lõikused jäävad ära. Kõik need ärajätmised on juhupõhised ja otsused teeb ainult konkreetse patsiendi raviarst. Kõik vajalikud ja vältimatud operatsioonid kindlasti toimuvad. Seega kellegi elu ohtu ei panda ja valutava pimesoole ka haigla koridori virelema ei jäeta. Kuid mida ikkagi tähendab see patsientide valimisõigus, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. Kogu meie haigekassa lepingu sõlmimise põhiideoloogia on see, et me lakkamatult oma patsiente sõelume, need pannakse järjekorda, kelle situatsioon oodata kannatab mõningatel erialadel siin proteesimistel kae operatsioonidel on oma etes kooringu süsteemid, millega kuna järjekorrad on väga pikad, siis neid vahepeal hinnatakse. Et kas on põhjust ettepoole kutsuda. Streigi lõppu ei oska kumbki osapool ennustada. On kaks küsimust, mis väga selgelt mõjutavad haigekassa eelarvet ja on kaks küsimust, mis lähevad haiglate liidu pädevusest välja. Ma ei hakka kommenteerima, mis need täpsemalt on, et, et kokkuvõttes seda teemat on nii palju ratsionaliseeritud kui võimalik argumendid on, on lauale pandud, et Ma ise tahaks loota, et see on siiski suhteliselt lähema aja küsimus. Mirko Ojakivi, Tartu. Õiguskantsler Indrek Teder teatas täna, et ei esita riigikogule ettepanekut anda nõusolek keskerakondlaste Priit Toobali ja Lauri Laasi suhtes süüdistusakti koostamiseks. Teder on seisukohal, et läbiotsimisega ilma riigikogu nõusolekuta on kriminaalasjas kahtlustatavate Toobali ja Laasi saadikupuutumatust põhiseaduse vastaselt rikutud. Riigikogu liikmete juures läbiotsimiseks andis luba prokuratuur, nagu nõuab seda kehtiv seadus. Uku Toom teeb juriidilisest sasipuntrast ülevaate. Käesoleva aasta jaanuari algul otsisid kaitsepolitsei ametnikud läbi Keskerakonna peakontori ja sealt leitud materjalide alusel esitati hiljem kahtlus Priit Toobalile ja Lauri Laasile. Märtsikuus esitas aga õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ettepaneku number 14 riigikogu liikme immuniteedi menetlusest ettepanekuga viia kriminaalmenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega. Viiendal aprillil pälvis see ettepanek riigikogu liikmete üksmeelse heakskiidu ja 19. aprillil võeti seaduseelnõu riigikogu menetlusse. Tänaseni ei ole sellega küll praktiliselt midagi juhtunud. Kui Andres Anvelt küsis Indrek Tederilt, mis saab vahepeal läbiviidud uurimistoimingutest ja milline on taoliste põhiseaduse vastaselt kogutud tõendite väärtus, ütles Teder, et ta ei tea konkreetsetest kriminaalasjadest midagi, jääb vastuse võlgu. Tänada enam vastust võlgu ei jää ja ütleb pärast riigiprokuratuurile Priit Toobalile ja Lauri Laasile saadikupuutumatuse võtmise taotluse tagastamise järel. Põhiseadus üheselt sätestab, et riigikogu liige puutumatut, täpsemalt tal on teatud immuniteet ja seda saab siis ikkagi ära võtta riigikogu. Antud juhul olid teatud menetlustoimingud nimelt läbiotsimine toimetatud ilma riigikogu nõusolek. Jah, ma möönan, et kehtiv kriminaalmenetluse norm seda formaalset lubab, aga ma olen leidnud ja leian, et see on põhiseaduses sätestatud immuniteedi printsiibi vastane ja selle tõttu ma ka kriminaalasja tagastasin. Prokurörile konkreetne kriminaalmenetlus sellisel kujul edasi ei lähe, õiguskantsleri otsus on selles osas lõplik. Ma eeldan, et prokuratuur peaks siis nendes osas kriminaalmenetluse lõpetama. Riigiprokuratuur siiski kriminaalasja lõpetama ei kiirusta ja kuna riigikogu ei ole poole aasta jooksul mingit lahendust leidnud ja seadust põhiseadusega kooskõlla viinud, ütleb peaprokurör Norman Aas. Mina näen nagu lahendusena ainult seda, et õiguskantsler peaks nüüd pöörduma riigikohtu poole, kellel on nii-öelda ainupädevusseaduse säte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada, et õiguskantsler ise seda teha ei saa. Ta saab ainult teha vastava ettepaneku. Et paraku küll, et nii kaua see konkreetne kriminaalasi siis nii-öelda ootab. Riigikohtu lahendit selles küsimuses ei saa ka meie otsust teha, et kas ja millises osas on võimalik edasi minna. Ka õiguskantsler ise ütleb oma vastuses, et kaalub selles küsimuses erandkorras riigikohtusse pöördumist, vaatamata asjaolule, et riigikogu toetas tema ettepanekut. Anname aga sõnaga Priit Toobalile, kes kommenteerib asja nii. Õigusriigis ongi kohane see, et, et süüdistused või kahtlustused, millel pole alust kohtusse jõudma ja ja kas seal on nüüd selle otsusega öelnud, et läbiotsimised, mis siis Toobali ja Laasi kodudes tehti on ilmselgelt põhiseadusvastased ja riigi saadikupuutumatuse sellega rikutud. Ja loomulikult on Toobal nõus õiguskantsleri seisukohaga, et asi peaks sellega olema lõpetatud. Minu jaoks on asi selge juba kuuenda jaanuari varahommikul, kui kaitsepolitseiamet suurte jõududega läbi otsima tuli, et näitas seda, kahtlustas, millega ju läbiotsimis alustati, tegelikult sellel mingisugust alust ei ole. Loomulikult ma olen varasemalt öelnud, ütlen täna, et kui oleks olnud vaja kohtus enda õiguste eest seista, maks teinud ja jätkuvalt tunnen, et ma ei ole ühtegi seadustega õigusnormi rikkunud. Et minu jaoks on sellega praegu asjal joon all. Aga lõpuks veel sõna peaprokurörile Norma näos. Tegelikult ega see probleem on ju väga keeruline, kui me mõtleme, et ühest küljest kindlasti riigikogu liikme immuniteet on tähtis ja tema suhtes teatud toimingute tegemine ei pea olema kerge. Teisest küljest, kui me mõtleme läbiotsimise peale, näiteks et ma päris hästi ei kujuta ette, et kuidas on võimalik saada enne läbiotsimist näiteks riigikogu enamuse nõusolek. Protseduur kindlasti võtab aega vähemalt nädala ja pärast sellist avalikku arutelu, ma arvan, ei ole mõtet eriti kuskil enam läbi otsima minna. Valitsuskabinet otsustas toetada majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi eelnõu, millega vähendatakse alates tuleva aasta esimesest jaanuarist taastuvenergia tasusid. Riina Eentalu uuris lähemalt. Eelnõu võimaldab alandada tootjatele makstavat taastuvenergiatariifi 15 kuni 20 protsenti. Arvestades uuest aastast oodatavat elektri hinnatõusu, hakkab tarbija mõtlema, kuidas elektriarves kajastub. Majandusminister Juhan Parts. Meie arvestuste järgi peaks tänane taastuvenergia tasu, mis on kuskil 0,97 senti kilovatt-tunni kohta, alanema 20 senti kilovatt-tunni kohta. Miks ma ütlen ligikaudu sellepärast, et see taastuvenergia tasude alandamise kokule? Ta koosneb nagu kahest osast, esimene nende taastuvenergiatootjatega, et me nende tasu seome turuhinnaga, kui oletame see elektri börsihind on kõrgem, siis tasu väheneb ja näiteks kui elektri hind võib olla mingitel asjaoludel ootamatult kõrge, siis seda võsaga tasu väheneb rohkem ja teine kokkuleppe pool oli siis see, mis puudutab Narva jaamades biomassikasutust, mis siis täna valitsuse ühtne seisukoht oli, et kuna riigil poolt võetud kohustus taastuvenergia osas kuni 2020-ni võimaldab mitte kasutada Narva biomassi elektrit järgnevad neli võib-olla viis aastat, siis seda toetusega meie jätka esimesest jaanuarist 2013 ehk sealt tuleb nagu täiendav taastuvenergia toetuse tasu alanemine. Kuidas kommenteerib otsust Osaühingu nelja energia juhatuse esimees Martin Kruus? Kokkulepe ise siis taastuvenergia koja ja majandusministeeriumi vahel sai allkirjastatud siin juba suvel ja oleme selle kokkuleppega rahul, eks need kasud ja kahjud on alati ju prognoosid ja nende üle võib võibki lõpmatusse spekuleerima jääda, et kes siis lõpuks kaotab, finišis lõpuks võidab, aga ütleme hetke teadmiste järgi. Olime nõus sellisele kokkuleppele minema. Minister Juhan Parts. Tegelikult muidugi investorite poolt oli ju väga suur järeleandmine, kuna nemad ju arvestasid, et see oleks nende õigustatud ootus pluss kuni kahe 12 aastat alates tootest, see on väga oluline kokkulepe. Noh, kui me võtame kokku selle perioodi, sest me ju tegelesime selle küsimusega kuni aastani 2020, siis siis selles osas tarbijale vähenenud koormus võrreldes täna kehtiva seadusega kuskil 300 350 miljonit eurot mis on peaaegu pool, et see mõju on eriti ka pikemaajalisemaid Tänastest välisuudistest teeb nüüd ülevaate Janek Salme. Luxembourgis toimub täna Euroopa stabiilsusmehhanismi avakoosolek, kus määratakse kindlaks alalise päästefondi töökorda tänasel juhatajate nõukogu. Avakoosolekul valitakse ESM esimeheks eurogrupi president Jean-Claude Juncker ning tegevdirektoriks nimetatakse Klaus reegling. Seejärel koguneb eurogrupp, et arutada finantsabi saanud ja vajada võivate riikide olukorda. Kinnitatakse portugali abiprogrammi vaheülevaade ning arutluse all on Hispaania ja Küprose programmi tulevik. Türgi sõjavägi tulistas taas Süüria sõjaväepositsioone, vastates Süüriast tulnud tulistamisele. Türgi Hothi provintsi kuberneri kinnitusel on täna Türgi territooriumile tulistatud kokku kuus mürsku Süüriast. Inimesed ei ole kannatada saanud, kõik mürsud tabasid maapiirkonda. Türgi ja Süüria suhted pingestusid eelmisel kolmapäeval, kui Süüria mürsud tabasid Türgi piirilinna Aktšakaleed, kus sai surma viis inimest. Täna anti ametlikult käiku Läänemerealuse gaasijuhtme nord Stream, teine torutseremoonia leidis aset Venemaal Soome lahe kaldal paikneva porto vaja kompressorjaama juhtimiskeskuses. Nord Streami tegevdirektor Matthias Varnigi ütles, et ambitsioonikas taristuprojekt on valmis ehitatud ajagraafikus ja eelarve piires püsides. Nord Streami torujuhtmete süsteemi kaudu kavandatakse järgmise 50 aasta jooksul transportida Venemaalt Euroopasse kuni 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Esimese gaasitoru kaudu algasid tarned mullu novembris. Gruusia parlamendivalimised võitnud opositsiooniliidu Gruusia unistus liider pitsiina Ivani šviili tegi teatavaks uue valitsuse koosseisu. Miljardärist Ivani šviili ise kavatseb hakata peaministriks, kuid ta pole seni tagasi saanud Gruusia kodakondsust. Kaitseministri ja asepeaministrikandidaadiks esitas Ivani šviili Irakli alazzani ja kes on olnud Gruusia suursaadik ÜRO-s. Välisministri kandidaadiks on endine suursaadik Hollandis ja Saksamaal Maia Panšikidze. Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru esitas kultuuriministeeriumile avalduse lahkuda direktori ametikohalt. Aru lahkub ametist üheksandal novembril. Margitta otsmaa uuris lahkumise põhjuste kohta Kristo arult lähemalt. Iga aeg saab kord otsa ja teisest küljest, teate, mina ei ole õppinud, direktor, ma olen ju saanud 10 aastat olla kirjandusmuuseumi direktor ja nüüd kui seitse aastat Eesti Rahva Muuseumi direktor ja, ja ma julgen küll öelda, et see viimased seitse aastat võib korrutada kahega, nii intensiivsed ja kiired on need olnud. Ma ei ole jõudnud isegi mõelda. Ja praegu on lihtsalt selline ilus ja hea aeg. Eesti Rahva muuseumil kollektiiv on väga head. Uue hoone projekt on ammu valmis, nüüd on kõik kogu ehituse korraldamine antud riigi kinnisvara aktsiaseltsi kätte. Uue hoone püsinäituse põhiprojektid on valmis. Palju uusi, selliseid algatusi on alustatud praegu, kõige parem aeg vahetada direktorit veelgi, ERM'ile uut hoogu anda. See oli teil selline varem ammu valmis mõeldud otsas juba või see ei tulnud üle. Kui ma päris ausalt ütlen, siis, kui tuli Euroopa liidus eitav vastus, et ERMi ehitus, definantseerita serlika mulle ääretult suur pettumus. Ma olin viimase hetkeni 98 protsenti kindel, et me saame positiivse vastuse rahastuse ja kõik läheb nende plaanide järgi, millega olin tööd teinud ju tegelikult kolm aastat. Aga ma ei ole siuke uppuvalt laevalt põgene ja, ja nüüd, kui meil on valitsuse nõusolek, aga kõik asjad on nagu uuesti tõusuteel. Nüüd on aeg juhti vahetada. Mida te ise tegema hakkate? Ma veel kuu aega siin teen kõvasti tööd ja mul on veel suured plaanid, mis on vaja lõpetada, aga ma olen väga paljud igatsenud ikkagi selle järele, et õpetada neid, eks ajakirjanik õpetada üldse noori ja mul on kuidagi hinge peal professor Juhan Peegli soov, et meil oleks korralik akadeemiline ajakirjanduse ajalugu. Mu mõtted liiguvad vargsi vargsi sinna suunas. Nüüd, kui kultuuriministeerium korraldab avaliku konkursi uue juhi leidmiseks, keda teie näeksite, kelle kätesse teie annaksite? Kerge südamega. Ma läksin sellise inimese kättegi usu sellesse, et Eesti Rahva muuseum on väga vajalik ka 21. sajandil ja julgeb siin Eesti Rahva muuseumisse plaanida avatud kahekõnet kaasamist, võimaldavaid ettevõtmisi ja tegemisi ja et ta iseenda tahtmised ei ole sellel ajal, kui ta direktor on nii suured, vaid need lähevad suureks hiljem. Tänastes spordisõnumites teeb ülevaate Joosep Susi, kes räägib uuest Londoni olümpiaraamatust. Täna esitleti Londoni olümpiaraamatut kahe kuuga kokku pandud eri autorite olümpiamõtteid ja ülevaated oma olemuselt viimastest olümpiaraamatutest ei erine. Peatoimetaja Gunnar Pressi arvates mõjutab avaldamise kiirus ka sisu. Seda eriti Eesti sportlaste esinemisest, ega seal palju kontseptuaalselt uut ei ole, võib-olla et tegija seisukohalt tahaks juba midagi muuta, aga nähtavasti väljaandjate seisukohalt ei ole aeg selleks küps ja vaatame, mis järgmine kord nihkume natuke rohkem uudislikkusele, natuke rohkem spordiajakirjandusliku selle seal, kus võiks olla rohkem süvaanalüüsi ja kus võiks olla rohkem kirjanduslikus. Viimase paarikümne aasta Eesti üks edukamaid rally sportlasi Margus Murakas otsustas eeloleval nädalavahetusel toimuvad Saaremaa ralliga lõpetada 30 aastat väldanud sportlaskarjääri. 48 aastane murakas on võitnud autorallis viis Eesti meistritiitlit ja ühe Läti meistritiitli. Ta on saavutanud esikohad nii balti kui ka Põhjamaade karikasarjades, lisaks hulga teisi medaleid nii rallis rallisprindis, ringrajal, rallikrossis, jää- ja lumerajavõistlustel. BC Kalev Cramo korvpallimeeskond alustab täna VTB ühisliigat avakohtumises Poolas squasheelekkis vastaseks kohalik Touruv, kes mullu jõudis koduliigas poolfinaali. Poolas on hooaega alustanud kahe võiduga, mille põhjal hindas Cramo peatreener Aivar Kuusmaa-vastast tugevaks. Nüansid on meil paigas, taktikaliselt vist, kuda rünnakul ja kaitses mängida lihtsalt nüüd, mis me andsime rohkem nagu rakendama, et see tuleb nagu paika panna ka minu meelest on seal eks-Jugosee on hästi palju ja treener on jugo ja ja eks see on niuke, ütleme, pusimist tuleb, aga samas oleme endale aru andma, et see on väga tähtis mäng meile ja kui esimene mäng õnnestub, see on nagu, ütleme positiivne emotsioon on kõikidel üleval ja nii edasi minna. Kohtumine algab kell 18 45. Hispaania jalgpalli meistrivõistluste esimene klassiku ehk FC Barcelona ja Real Madridi omavaheline kohtumine lõppes camp nõul kaks, kaks viigiga. Kaks väravat lõid Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo. Barcelona juhib liigat 19 punktiga. Kahvatult koduliigat alustanud Real on 11 punktiga viies. Eestil on õigus kandideerida murdmaasuusatamise maailmakarikaetapi korraldamisele iga kahe aasta tagant. Esimene võimalus avaneb selleks hooajal 2014 2015. Ning päevaga lõpuks veel ilmast, Ülle Jõemaa, palun. Tere õhtust Soome lõunarannikul asuva väheliikuva madalrõhkkonna ümbruses õhurõhk pikkamööda tõuseb ning homseks see õhupööris kaob. Täna õhtul aga liigub selle lõunaosas veel rohkelt sajupilvi üle Eesti läänest itta. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul lääne ja loodetuul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Hilisõhtuks tuul nõrgeneb ja sooja on kuus kuni 10 kraadi. Öösel on ilm pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma. Vastu hommikut jõuab saarte kohale aga lausvihm. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, hommikul pöördub tuul lõunasse ja sooja on kolm kuni kaheksa kraadi. Homne päev tuleb enamasti pilvine ja vihmasadu kandub üle Eesti. Puhub lõuna ja kagutuul mandril kolm kuni üheksa, saartel ja looderannikul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul idakaarde ja sooja on kaheksa kuni 11 kraadi. Aitäh selline oli Päevakaja kaheksandal oktoobril, head õhtut ning kuulmiseni.