Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte Teisipäev Üheksanda oktoobri sündmustest minale. Mall Mälberg. Riigikogu arutas täna Eesti Euroopa liidu poliitikat. Üldiselt valitses seisukohta, et Eesti peab muutustega kaasa minema. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et kui me seda ei tee, oleme edaspidi vaesemad. Eesti on liitumas osa euroliidu riikide süvendatud koostööga finantstehingute maksuküsimuses. Seda kinnitas Luksemburgis Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Jürgen Ligi. Saksamaa kantsler Angela Merkel läks eurokriisi jooksul esimest korda Kreekasse. Kreeklased kogunesid tänavatele meelt avaldama ja kive loopima, sest nende arust on just Saksamaa süüdi valusad kokkuhoiumeetmetest. Tallinna Sadama nõukogu leidis, et Sadama juhatus ei ole rikkunud Muugal Steiner terminali ehitushanget, muutes seadust ning mingit kahju pole sadamale tekitatud. Täna avati pidulikult kauaoodatud Via Baltica Pärnu ümbersõit. Eesti kodanikega sõlmitud fiktiivsete abielude arv kasvab, selgub värskest uuringust. Enamasti sõlmitakse need abielud mitte kodumaal, vaid mõnes teises Euroopa Liidu riigis, näiteks Iirimaal. Eesti Kultuurkapitali uueks juhiks saab Olavi Laido, kes ennekõike Kultuurkapitali suuremat seotust eraisikutest toetajatega. Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan sai viimases Saksamaa liiga mängus vigastada ning pole kindel, kas kaitse saab eelolevas valikmängus Ungariga koondist aidata või mitte. Eeloleval ööl ja homme päeval on ilm enamasti pilves ja vihmane. Ööse on sooja üks, seitse, päeval kuus kuni 10 kraadi. Riigikogu arutas täna valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika arendamisel. Uku toom räägib sel teemal edasi. Peaminister Andrus Ansip ütles oma ettekandes, et Euroopa Liit on muutuste teel. Käib majanduse ja rahaliidu kapitaalremont. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso on kutsunud üles looma tulevikus rahvusriikide föderatsiooni. Seda võib ka teisiti nimetada, kuid mõte jääb samaks. Euroopa Liidu liikmesriikide vähemalt eurotsooni riikide koostöö koordinatsioon, lõimumine süveneb. Ansip. Neid küsimusi, mida selles muutumises silmas peab pidama, küsis ka Eesti seisukoha kujundamisel abi parlamendilt, kuid üldiselt võib näha, et valitsus on otsustanud muutustega kaasa minna. Eesti peaks olema Euroopa koostöö süvendamise eestvedajate hulgas, et tagada meie rahvuslike huvide järgimine, sest ma usun, et koostöö on lõppkokkuvõttes alati majanduslikult ja poliitiliselt kasulik. Seda mõlemale poolele. Koostööst välja jäädes jääme me kõik vaesemaks. Marko Mihkelson toetas IRL-i poolt peaministri seisukohti. Isamaa ja Res Publica liit on kindlalt arvamusel, et Eesti peab Olema uue ja muutuva Euroopa Liidu kujundaja, mitte aga kujundatav. Meil on täna unikaalne võimalus, sest mitte kunagi varem oleme olnud nii lähedal Euroopa tuumikule ning mitte kunagi varem pole. Meie sõnal olnud selline kaal nagu täna ega jutt integreeruvast Euroopas täna eriti suurt kriitikat ei saanudki, kui, siis üpris mõõdukalt keskerakondlane Jüri Ratas. Arvan, et järjest enam oma konkurentsivõimet Euroopa Liit, mis põhineb detsentraliseerimise seal just see annab tugevuse, eelise ja usaldusväärsuse. Selline Euroopa on tugevam kui eurotsoon, kus teeme püüdus ja pingutame oma püksirihma, et päästa Kreekat. Ning äkitselt avastame, et oma valuutaga Rootsi, Taani ja Suurbritannia purjetavad teisel kursil. Tegelikult oli teemasid, millest täna räägiti, muidugi palju. Ka sotsiaaldemokraat Marianne Mikko rõhus hoopis oma kodusele temaatikale. Üks, mis sai kõnest kindlalt välja, oli sotsiaalse Euroopa Liidu teema ükskõik mida meelepärast ka statistika Andrus Ansipi leiutustaks tahtsime ja tahame kuulda mehe sõna, kuidas Euroopa komisjoni soovitusi sotsiaalse Euroopa kontekstis. Eestis ellu viiakse, mis veel peale ignoranzi on Eesti valitsuse, Euroopa poliitika sotsiaalvallas. Euroliiduteemaga jätkame ühenduse rahandusministrid arutasid tänasel kohtumisel Luxembourgis muuhulgas finantstehingute maksu teemat. Kohtumisel osaleva rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on Eesti süvendatud koostööga liitumas rahandusministriga, rääkis Janek Salme. Finantstehingute maksu kehtestamist pooldasid juba enne Luxemburgi kohtumist kindlalt Saksamaa, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Belgia, Austria, Küpros, Suurbritannia, Rootsi ja Holland on samas kindlalt selle vastu. Luksemburgi kohtumisel andsid ka Eesti, Slovakkia, Itaalia ja Hispaania teada, et on koostaks valmis edasiliikumiseks niinimetatud süvendatud koostöö raames on vaja vähemalt üheksa liikmesriigi toetust. Luksemburgi kohtumisel osalenud rahandusminister Jürgen Ligi iseloomustas praegust olukorda finantstehingute maksuküsimuses niimoodi. Ta on embrüonaalses seisundis, et liitunud ametlikult on tegelikult seitse riiki ja täna võtsid veel mitu riiki, sealhulgas Itaalia eesti sõna, et nad on selle koostööga liitumas, et valitsused on otsuse langetas. Meil on praegu pooleli konsultatsioonid parlamendiga minu teada. Nii elab kui rahanduskomisjon siis asjaga tegelemas ja kui sealt ei tule nagu tugevat tagasilööki, siis me ühineme selle tõhustatud koostööga, mida siin rida riike väga peale ajavad. Meie oleme sellisel natuke nagu ettevaatlikult seisukohaga, ühelt poolt väga koostöö poolt, me anname neid põhjendusi. Miks on finantssektori maksustamine tegelemist vääriv asi, kõigepealt puudub neil käibemaksustamine, sed olla, võimalik neile tehnilised rakendada ja eks nemad on suuresti olnud nendega riskide loojad majanduses. Poolt jällegi ei taha ju koormata keegi majandust, tõrjuda finantssektorit oma riigist välja või siis koormata ka tavatarbijast igal juhul olema ettevaatlik, vot siin aga, aga koostöövalmis. Euroopa Komisjoni varasema ettepaneku kohaselt kehtestataks aktsia- ja võlakirjatehingutele 0,1 protsendine maks ning tuletisinstrumentide tehingutele 0,0 ühe protsendine maks. Euroopa komisjon on maksutuluks hinnanud kokku 57 miljardit eurot aastas, millest kaks kolmandikku läheks Euroopa liidule ning kolmandik liikmesriigile. Milline võiks aga olla finantstehingute maksu mõju Eestile? Meil ei ole palju finantssektorit, et meil lisanduks sellega märkimisväärselt maksukoormust kellaga, saaksime panustada ühiskassasse, mis, kui teiste jõul kriisi haldus võib selleks olla kogu võib-olla ka Euroopa Liidu eelarve. Praegu räägitakse tugevalt sellest, et see võiks, vähendades nende osalejate riikide panust Euroopa Liidu eelarvesse. Et neil nagu rahanduslikult ise panustada tuleb suhteliselt vähe, aga võit on nagu oleks. Välisteemadel veel Kai Vare Saksamaa kantsler. Angela Merkel on kolme eurokriisiaasta jooksul oma esimesel visiidil Kreekas. Tuhanded kreeklased kogunesid vaatamata keelule Ateena tänavatele meelt avaldama, kuna nende meelest on just Saksamaa süüdi selles, et kreeklased peavad kulusid kärpima, kokku hoidma. Meeleavaldajad kandsid plakateid Merkel välja. Kreeka ei ole sinu koloonia ning see on orjus, mitte Euroopa liit. Protesteerijad loopisid kive ja püüdsid tungida läbi saksa kantsleri kaitseks püstitatud tõkete. Politsei oli sunnitud kasutama pisargaasi. Kümned inimesed on kinni võetud. Angela Merkel ütles koos Kreeka peaministriga antud pressikonverentsile. Reformide tempo on viimasel ajal tunduvalt paranenud. Ta möönis, et paljud inimesed Kreekas kannatavad finantskriisi ja kokkuhoiumeetmete pärast aga ta lisas, et see raske tee on vajalik, et tulevased põlved saaksid jõukuses elada. Kelle sõnul on Kreekal suur osa sellest eest juba läbitud. Vaatlejate sõnul on Merkeli visiit sümboolse tähendusega, mis toetab Kreeka jätkamist eurotsoonis. Punane rist teeb Hispaanias oma esimese avaliku pöördumise, et abistada neid, kes majanduskriisi tõttu kannatavad. Enne kriisi aitas organisatsioon peamiselt sisserändajaid, aga olukorras, kus iga neljas inimene on tööta, sõltuvad praegu paljud Hispaania pered toiduabist. 10. oktoober on Hispaanias väikese lipupäev, kus inimesed kannavad punase ristiga valget märki ja vabatahtlikud koguvad linnatänavatel raha. See on Hispaanias üks tuntumaid heategevuskampaaniaid, millega tavaliselt toetatakse katastroofi piirkondi, vaeseid riike. Seekordne pöördumine Hispaania enda inimeste toetuseks on sümboolse tähendusega ja tõmbab tähelepanu majanduskriisi sotsiaalsele mõjule, mida sageli ei märgatagi. NATO kinnitas, et on valmis Türgit kaitsma. Türgi ja Süüria on korduvalt tulistanud vastastikku üle piiri suurtükkidest pärast seda, kui Süüria mürsk tab, mis viis türgi tsiviilisikut. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Ankara võib alliansi peale loota ja NATO'l on valmis plaanid Türgi kaitsmiseks, kui seda peaks vaja olema. Samas kutsus Rasmussen osapooli vaoshoitusele, et kriis ei laieneks. NATO juhtkond koguneb täna Brüsselis. Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid prantslane Serzaroshi ameeriklane David Mainlant, kes uurivad kvantsüsteeme. Loodetakse, et nende teadustöö viib näiteks ülikiirete arvutite ja senisest täpsemate kellade väljatöötlemiseni. Nad töötasid välja meetodi kvantosakestevaheliste sidemete uurimiseks ja mõjutamiseks. Eesti Panga nõukogu tänasel istungil toetas nõukogu panga presidendi otsust korraldada audit, et otsida välja ja anda hinnang keskpangadokumentidele ja tegevusele seoses VEB fondiga. Eesti panga juhatuse hinnangul võiks keskpanga auditile järgneda ka riigikontrolli audit, mis looks täiendavat selgust, kuna Eesti Panga siseauditi mandaat ei võimalda kõike VEB fondi puutuvat auditeerida. Tallinna Sadama nõukogu kuulas juriidilist ja ehitusalast analüüsi, mis puudutas Muuga konteinerterminali ehitamisel riigile suure kahju tekitamist. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Riigikontroll leidis oma hiljutise auditi käigus, et Tallinna sadam on eiranud Muuga konteinerterminali ehitamisel korduvalt riigihangete seadust ning teinud 2,42 miljoni euro ulatuses põhjendamatuid kulutusi. Nimelt poolteist kuud pärast lepingu allakirjutamist nõudis Tallinna sadam riigihangete seadusevastaselt, et töövõtja suurendaks ehitatava kai kandevõimet. Töövõtja küll nõustus, kuid soovis talle makstava tasu suurendamist 1,85 miljoni euro võrra. Töövõtja põhjendas täiendava tasu nõudmist vajadusega kasutada kai kandevõime suurendamiseks suuremaid toruvaiasid ja kallimat tehnikat nende paigaldamiseks. Tallinna Sadama nõukogul soovitas aga riigikontroll otsustada, kas ja kui suures ulatuses nõuda sadama juhatuselt sadamale riigikontrolli hinnangul tekitatud kahju kogusummas 2,42 miljonit eurot hüvitamist. Advokaadibüroo Varul. Vandeadvokaat Martin Tamme sõnul oli auditi aluseks kaebus, mille esitas ehitaja, üks endine töötaja. Võib öelda, et sellest auditist sai siis selline süüdistusakt, kus aruandesse sobitati vaid need infokillud, mis algselt uurimisversiooni eitavad ja lihtsalt jäeti kõrvale infomassiiv, mis, mis pildiga ei sobitanud. Priortis viidud uuringute käigus tuli väga väga üheselt välja, et mingeid KMG inseneriehituse ja Tallinna sadamavahelisi salasobinguidega kokkumänge, millele riigikontroll vihjavad, ei olnud ja tegelikkus oli see, et Tallinna sadamapoolne professionaalne ehitusjuhtimine tegi KMG konsortsiumi elu päris raskeks. KMG oli sunnitud võtma lepingu täitmise käigus küllaltki suuri riske ja kandma olulises osas lisakulusid, mida Tallinna sadam ei kompenseerinud. Mis sellest vaidlusest nüüd edasi saab? Tallinna Sadama nõukogu tänasel koosolekul, keda läbi viidud uuringute analüüside pinnalt otsustas matus, ei ole kahju tekitanud. Sellest tulenevalt ei ole ka alust juhatuse vastu mingisuguseid nõudeid esitada, ütleksid, selle poole pealt vaadates peaks sadama jaoks nagu asjal joon all olema. Sest no paralleelselt on teada ka see, ka kriminaalasja ei ole algatatud. Täna avati pidulikult kauaoodatud Via Baltica Pärnu ümbersõit ja läänepoolne ühendustee. Raha kulus ligi 40 miljonit eurot, millest 80 protsenti oli Euroopa Liidu ja ülejäänu Eesti riigi raha. Ester Vilgats jätkab. Täna keskpäeval, kui vihm parasjagu pausi tegi, pandi liiklus Via Baltica hetkeks seisma, lõigati lint läbi ja esimeste autode juhid said maanteeametit väikse meene. Tegelikult pole põhjustena meenutadagi, kuidas esimeste ehitajate koger ja partnerite ning lätlaste pindes siga leping lõpetati jõus pakkuma. Korraldati teesides lõpuni lemming, jäinen Eesti trehhi. Teide rehv. Kas majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske? See on päris uskumatult pika ajalooga ette, et teda on planeeritud võib-olla veel varem, aga 27. novembril tuleb 10 aastane tähtaeg selle objekti kohta Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse tegemisest, et siis me ei olnud veel Euroopa Liidu liikmed, tegemist oli siis eelstruktuurivahenditega inspaga ja komisjon siis oli täpselt 10 aastat tagasi nõus seda objekti rahastamist ja Euroopa rahadest sihitatud sai. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Võib-olla paljudele tundub, et Pärnu on suurem, kui ta seda tegelikult on, sõites seda mööda uhket teed, aga teadupärast teid ei ehitata mitte aastaks-kaheks tegelikult 20-ks 30-ks, võib-olla 50-ks 60-ks aastaks ja ma arvan, et vaadates tagasi võib-olla juba paarikümne aasta pärast sellele, mis on täna tehtud, tundub, et see sai väike ja otse loomulikult on Pärnu jaoks tegemist ikkagi sajandi projektiga. Me oleme saanud juurde 16,7 kilomeetrit jalgrattateid. Tallinna maantee Haapsalu maanteeühendustee valmimisega oleme tegelikult loonud kõige olulisema sellise tuiksoone Loode-Pärnu tööstusküla kasutusele võtmiseks. Tartumaal Nõo vallas asetati täna pidulikult nurgakivi nõo reaalgümnaasiumi tulevasele koolikompleksile, mis valmib järgmise aasta suvel. Kooli tarbeks ehitatakse uus ja moodne gümnaasium ja õpilaskodu. Mirko ojakivi käis nurgakivi panekul. Nii, ja nüüd valasin ta siia sisse ja siis järjest peale. Sellised olid nõo reaalgümnaasiumi direktori Jaanus Järveoja sõnad, mille järgselt nurgakivi paika asetati. Nagu ikka, pandi silindrisse hoone projekt, tänaseid ajalehti, kooli ja valla sümboolikat ja ehitajate esindaja Andres Koger lasi silindrisse ka veidi raha, nagu ta ise ütles. Hoone kasumi, kuid sügisel valmima uus 5555 ruutmeetri suurune hoonekompleks on mõeldud 325-le õpilasele ning seal on ka 245 kohaga õpilaskodu. Sellisest hoonest tundsid puudust juba viimased 20 aastat näos õppinud noored abiturient, kooli õpilasesinduse juht Kadri-Liis Bogens tunnistas, et tal on kahju olla viimane lend, mis peab õppima veel vanades, see on mitte rahuldavates tingimustes. Kadri-Liis Bogens. Noh, tulime kõik lootuses, et ta läks ilus maja ja ilusad kohad, kus pidaja tarkust ikka ilusas kasv. Ses mõttes, et, aga noh, meil on nagu selles mõttes, seal on õnnelik kõik, teised saavad ikkagi seal majas ju siiski olla, kes on nagu järgnevad. Oma praegustest kannatustest, sest Noosseni õppetööd ei toimu. Tartus käime küll kolme maja vahet, aga samas talvel võib ehk natuke ekstreemseks minna, aga praegu on täitsa talutav. Elate nooruse viis, Tartu tervishoiu kõrgkooli ühiselamus. Kooli läksis Bogens nõkku, ent sel aastal ühes koolikaaslastega peab ta koolis käimata sest praegu on kooli ilma oma kooli majata koolon uut hoonet oodanud direktor Jaanus Järveoja sõnul stiilis, et kohe-kohe läheb ehituseks 2001.-st aastast. Viimased ootamise aastad oli ta ka juba üsna ekstreemsed, sest vana tänaseks lammutatud hoone polnud enam ohutu. Jaanus Järveoja. Aasta tagasi nii-öelda tunni ajal matemaatikatunni ajal meie jaoks üks kõige tähtsamaid tunde tagant lagi alla tuli, nii et õnneks keegi vigastada ei saanud. Aga üsna kurioosne juhtum. Hoonetähtaegse valmimise eest vastutab riigi kinnisvara aktsiaselts. Selle juhatuse liige Elari Udam lubab töödega õigeks ajaks ka valmis saada. Ülesanne pole selles mõttes lihtne, sest ühtekokku ehitab riigi kinnisvara aktsiaseltsi riigi koolega Jõgeval, Haapsalus, Viljandis, jaga nõos Elarjuda kõikide osas on meil täna kindel veendumus, et nad saavad valmis. Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Janar Holmi sõnul suudab riik lähiaastal kõik riigikoolid, millel koolivõrgus koht olemas, korda teha. Janar Holm kindlasti ebanormaalsetes tingimustes olevat koolid tuleb korda teha, aga ma julgen öelda, et Eesti probleem ei ole enam koolimajade olukord, vaid pigem ikkagi nende töötajate palgad, kes seal koolimajas sees on. Mirko Ojakivi, Tartu. Kultuurkapitali uueks juhatajaks saab Olavi Laido, kelle Kultuurkapitali nõukogu valis ühehäälselt välja 13 kandidaadi seast jätkab Kristi Sobak. Olavi Laido ütles oma Kultuurkapitaliga seotud visioone kirjeldades, et kultuuri toetamist võiks püüda muuta igapäevasemaks ning õppida sarnaste välismaa fondide tegevusest. Samuti käis välja idee Kultuurkapitalitegevusse lisaringkondade haaramisest. Teades, et on Eestis ka asutusi, kasvõi väliskapitaliasutusi, kes on selline kultuur olemas nagu põhjamaadel on väga tavaline, et toetatakse Kultuur ja võib-olla siis neid rohkem üles leida ja anda neile paremad võimalused, kuidas seda teha ja siis võiks veebikesksemaks selles osas minna ajaga sammu käia ka IT osas, et oleks rohkem selline IT-sõbralik rikkumises inimeste pöördumine võib-olla ka selliseid variante, et kui on mingi kultuuriprojekt, mida Kulka rahastad, võib-olla tänu meie sidemetele võime suunata edasi mõnda teise kohta, kus seda euroliidus rahastatakse, näiteks. Kultuurkapitali juhataja kohalt ärisse suunduv Raul Altmäe rääkis, et kui tema 2002. aastal asutuse etteotsa valiti, jättis olukord paljuski soovida. Ütleme otse ära, et siin oli suur segadus ja probleemide pundart, ega ausalt öeldes keegi omanudki tollel hetkel väga selget ülevaadet, milline see finantsseis on, mis siin paberimajandusega toimunud on, mismoodi süsteem sellel hetkel parasjagu siis toimus, kõigepealt see selgeks teha, siis ära fikseerida mingisugused olukorrad, mingisugused järgmised sammud jõuaks mingisuguseks ajaks kõik need asjad korda teha. Kui mina siia majja tulin, siis oli eelarve suurus 80 miljonit krooni, tänasel hetkel on 21 koma miljonit eurot. 10 aastaga on Altmäe hinnangul Kultuurkapital paljuski stabiilsemaks muutunud, kuid uuel juhatajal Laido on võimalik kasutust veelgi efektiivsemaks muuta. Ma usun, et täna on stabiilselt toimiv asutus, mille puhul võib olla päris kindel selles, et kõik see raha, mis siit läbi liigub, liigub väga selgelt, läbipaistvalt ja toimub siin, annab alati paremaks minna kindlasti ja eks Olaviga oma panuse sellesse loomulikult annab. Eesti kodanikega sõlmitud fiktiivsete abielude arv kasvab, mis on vastupidine Euroopa Liidu üldisele trendile. Nii selgub sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse ja Euroopa rändevõrgustiku koostöös valminud uuringust veel kord Kristi Sobak. Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse juht Kert Valdaru selgitab, et väga raske on täpselt öelda, kui palju fiktiiv abiellusid Eestis. Euroopa liidus sõlmitakse. Meil on mingid numbrid, millega me saame opereerida, aga lõplikku summat ei tea keegi. Eestis on viimasel aastal selgemalt aru saadud, et tegemist on fiktiiv abieluga, on siis 2011. aastal oli neid 35 ja see näitab tõusutrendi, sest eelnevatel aastatel on olnud circa 10. Euroopa Liidu keskmisele vastupidist tõusvat trendi fiktiiv abielude arvu suurenemises näitavad ka naabrid Soome ja Läti ning Leedu koroona choice Iiri majandus ja sotsiaaluuringute instituudist kinnitab tõusvat trendi näitab ka Iirimaal tuvastatud fiktiiv abielude arv. Uuringust selgus, et selliseid abielusid sõlmivad Iirimaal peamiselt balti riikide kodanikud. Peamiselt Läti ja Leedu, aga teatud määral ka Eesti statistika näitab, et nii eelmisel, aga ka silla, kas tal abielluvad balti riikide kodanikud Pakistani, India ja Bangladeshi meestega näiteks eelmisel aastal esitasid mitte-eestlastest Euroopa Liidu kodanikud 2377 abiellumistaotlust millest veerandi moodustasid balti riikide kodanikud ja neist juhtudest Kahele protsendile oli tegu abielusoovi ka väljaspool Euroopa liitu elava inimesega. Põhjuseid fiktiiv abielude sõlmimiseks on Kert Valdaru sõnul mitmeid. Peamine on ikkagi majanduslik, selle eest saavad kas naine või mees raha samal ajal võibki olla tegu konkreetselt organiseeritud kuritegevuse rahastamise allikaga. Summad on päris suured, need jäävad kuskil 2400 ja 24000 euro kohta. Üks abielu. Kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad abielusid, võtavad endale suurema osa rahast abi ellujal endale jääb marginaalne summa seadusandlus, mis kriminaliseeriks fiktiiv abielude sõlmimise aga puudub. Kert Valdaru selgitab. Eesti seadusandlus ei näe ette rektiiv abielude puhul karistust ei väärteona ega kriminaalteo, aga meie leiame küll seda, et saatmast ennetavat sõnumit ringile, kes on huvitatud raha teenimast, fiktiivsete abielude korraldamise vahendamisega, tuleks seaduses näha selline pügal, mis karistab seda. Eesti korvpallikoondise kapteni Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monte baski kaotas Korvpalliliiga NBA hooajaeelses kontrollkohtumises Clevelandis enam kui 12000 inimese ees sealsele jussile 85 91 ava. Poole kolme punktiga võitnud Siena ridades pääses platsile ka eestlane, kes teenis mänguaega 14 minutit. Selle aja jooksul viskas ta kolm punkti, võttis kaks lauapalli ja tegi kolm isiklikku viga. Eelmisel reedel toimunud Saksamaa jalgpalliliiga kohtumises Bremeni Werneri vastu kubemelihast venitanud Augsburgi ja Eesti koondise kaitsja Ragnar Klavan loodab eelseisvateks MM-valikmängudeks terveks saada täna kesklaavauuringutel, kuid pole veel kindel, kas saab reedel Eestit mängus Ungari vastu esindada või mitte. Et eks see selle vigastusega olegi nüüd näha siin lähipäevil, et mis sellega toimub, et praegune hetkeseis on kahevahel, et ei julge kindlalt öelda ka, et ma mängin ja ei julge öelda, et ma ei mängijat. Et see oleneb kõik, kuidas, kuidas nii-öelda keha ennast ravib siin järgmise kahe päevaga. Vist olid juba viimast mängu Saksamaal vaikse valuga mänginud mängumängule? Jah, et alustasin tervel ta 25. minutil, et tõmbasin natuke seda lahendada, et ära ja ja poolajal võtsin valuvaigistit sisse, ütlesin treenerile, et ma mängin nii pikalt kui võimalik, et et kui ei saa, siis ma tulen välja, aga, aga suutsin mängu lõpuni ära mängida. Täna edastati Eesti uisuliidule rahvusvahelise uisuliidu nõukogu ametlik otsus, et iluuisutamise 2015. aasta juunioride maailmameistrivõistluste korraldamisõigus on eraldatud Eesti uisuliidule tšehhi jäähokiväravavaht. Dominik Hašek otsustas 47 aasta vanuselt tippspordiga lõpp arve teha, kuna ei saanud üheltki profiliiga NHL-i klubid lepingut. Auhinnakapis on kaks Stanley karikavõitu aastatest 2002 ja 2008. Olümpiavõitjaks tuli ta 1998. aastal Naganus ning sai kaheksa aastat hiljem Torinos pronksi. Kuus korda NHLi parimaks väravavahiks valitud Hašek pälvis aastatel 97 ja 98 kogu liiga. Ja nüüd homsest ilmast. Eva-Maria Sula, palun. Tere madalrõhkkond liigub ühes vihmapilvedega Lõuna-Rootsist Läänemerele. Sama tsüklon hoiab meid oma mõjusfääris ka eeloleval ööl. Taevas peamiselt pilves ning vihmajagu paljudesse kohtadesse idakaare tuul mandril nõrk ja kohati võib tekkida udu, saartel on põhjatuulel kiirust kuus kuni 10, iiliti 14 meetrit sekundis. Termomeetri näit jääb jahedas õhumassis ühe seitsme kraadi vahele. Homme madalrõhkkond küll täitub, kui päev püsib mitmel pool vihmane. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on homme kuus kuni 10 kraadi. Aitäh Eva-Maria Sula niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg, kena õhtut.