Kas sul mugavam? Volvol täiesti, istuge siis ma istun kõrval. Minul on see aparaat ka kaasas ja ma usun, et kas juba käib ja köiteid. No ma. Olen sündinud neljandal aprillil 1800 87. aastal hiljasti Maar Aidu vallas turja külas. Minu vanematel oli seal omaette kohakene. Põllutöölised olid oma ameti poolest. No ja kui nad kümneaastaseks sain, siis tuli, hakates säädus järele koolis käima. Käsi siis külakoolis kolm aastad nagu kord ja koos olli. Viitsis pealegi ja kooli hakkasin käima Paistu kihelkonnakoolis. See oli kodus umbes kaks kilomeetrit kaugel. Üldine nähtus olli, et kohvisti oli olla esmaspäeva hommikust kuni laupäeva keskpäevani. Sest õppida Ühe tuli koolis. Ja kui ma nüüd ikka kihelkonnakooli lõpetanud olin seitsmeteistkümne aastane, nii, ja nüüd siis oli mõelda ka elukutsele, siis elukutseks valida. Päästad kooli juures karjas ja kolmisteri elu ja olu näinud siis tekkis vulgaar, kavastus õpil koolmeistriks ja nii ma siis tegin. Siis oli postilises kuuldused Tartumaal veel külas Tõravere külas vajatakse koolmeistrist. Mul oli jalgratas ja sõitsin tatav silla kohale. Veto. Leidsime ka poolt ja kolm oli vasta Tõravere kooli kolmiseks. Jah, jah, selles kooli ajal olin ma sõin. Neli kümnendat aastat 1000 940 eestlase avadki Elva keskmool. Tütar jäi sinna terav retoorika edasi kooli juhatajaks ja mind viidi üle Elva keskkooli pääle. Seal oli mul siis õppeaineteks, oli. Psühholoogia loogika, saksa keel, inglise keel ladina keel, olin seal kolm aastat ja siis mõtlesin, et jään pensionile, aga vahepeal taheti oli ka kuskile nii, no asendajad on paaris kohas ja 75 aasta vanuselt liivane kool oli kallaste vene kiskuma jah, ja kommunid siis vabaks sain, olid niisugused hindu? Tõravere Tõraveres külas oli nii 40 aastat püsivalt, et uurida selle küla ajalugu. Ja siis hakkasidki Käina Tartu riiklikus keskarhiivis. Elva kodumuuseumi juht irt andis. Huvitav, et ilma selleta ei saanud seal käia ja ja siis ma käisin ja uurisin Selle Tõravere küla ajalugu nii edasi kirjutatud kõik. Ja nagu teiega juttu ajada ja teid kuulata, kui täpselt ja aastaid ja asju reastate nendest aegadest, kus praegused inimesed keskeas ja vanemad mitte midagi tean, siis võib ainult imestada ja isegi võib-olla kahelda, et kas te ikka olete sajane. Nõnda ma ise ka mõtlen nendes esimesest abielust isal kolm tütart ja kolm poega ja nii edasi ja üks tõde maalimis. Kui meie olime kuskil kahekesi ja keegi võõras nägi, ütles nõndaviisi, kas te olete sugulast? Siis see maali ja mina? Paali elas varaks 102 aastat. Ja nüüd noh, mina olen siis 100 aastane tähendab, isa poolt kuidagi siin nähtus, et ma nii vanaks elada. No ikka vist on, vundament on isa poolt, aga juude olete hoidnud ka seda? Noh, seda peab puhkama, pead toituma ja karske. Kohvitass seisab nagu naelutatud. Ja kui on tasane tänava, siis ongi väljas ka kõndinud. Nii et jõudu mul seda jalgadel on. Nõrkus, mul ei olnud trepist, allaminek on palju kogu aeg, kui ma trepist üles tulen. Trepist alla, aastaid jälle teises, hoiate ikka käega muredelt kinni. Paugu, pöia tul kaks-kolm aastat. Teil on vist üldse elus omane olnud, ikka ülespoole tõusta ikka abikoolmeistrist koolmeistriks siis keskkool ja ülikool ikka ülespoole, on see vist veres olnud see minek ja see tuleb paremini välja. Kui nüüd täiesti selge ei paista siis istun akna alla ja Twildega loen ajalehte, kiil peamiselt, kullake, huvitab edasi lugemine. Hooldamisel aga nüid litrali joone nii suuri võimalusi hooldada kui nüüd siin pojal on siin hoopis teine asi, oli vedu, kütte, muret, ta toiduvoore jämedad, aga noh, see infoya, palun. Ei olegi veel öelnud, et poeg on Kurtna linnukasvatusjaama juhataja või direktor. Kui ta nüüd öeldakse, direktor. Ja nii on mul ka ise algul mingis ju nii nimed ta oolse võistleja oma isa eest tema isa ammu juba surnud. Aga mina, Voldemar nagu isa. Mina pean ütlema ka, et ta on väga tore äiapapa, mul, ta on mul 30 aastat jube papakse olnud, hästi reibas, hästi rahulik, alati abivalmis lapsed, lastega tegeleb praegugi tal kolmas põlvkond juba täna hommikugi vaatas veel väikse anti järgi, enne kui see lasteaeda läks ta kunagi keelomaabist. Üpris rõõmsaks muutsid meelesõbrad õnnitledes wind ka õnne nende eluteele ja tervist, millel ülihind. Oma sajandi võttis kokku mikrofoni ees. Ja luges juubeliluuletuse. August Turp kauaaegne pedagoog, Eesti vanim kooliõpetaja.