Me oleme paraja seltskonnaga matkanud Vapramäel Vello veres ja liikunud säärase pilguga, et kui näeme mõnda õit, siis kanopime pisikese peotäie. Ja nii me siis hulga peale oleme seda tööd teinud ja oma õied maikuu esimesest kahest nädalast kätte saanud. See ei ole aga täna tühipaljas lillede korjamine. Täna töötab ka metsa ja looduslillede žürii ja väga omapärases koosseisus. Vanemuise näitlejatar Hertailist tuli hea meelega Vello veresse, ütles, et ta ei ole Vadim seal nimiga nii lähedalt kokku saanud, kui seekord, tõotab see tulla. Loomulikult selle kandi peremees Vadim selnin. Ja üks väike kui öelda kuuenda klassi poissi Sparaja kasvuga poiss Asko Lõhmus Tartu teisest keskkoolist. Ja et jutt meil ikka seisaks joone peal, siis palusime appi ka botaaniku eriteadlase inimese, kes ja noh, neid lilli on lausa uurinud. Ülle Kukk Tartu metsainstituudist. Ja kuna kahjuks pärast jalutuskäiku hakkas vihma sadama siis me siin madin senini majapidamises saunamaja katuseserval panime oma näituse üles ja loeme kõigepealt liigid kokku. Huvitaval kombel saime me kokku siin 17 liiki. Ja nende hulgas on nüüd selliseid liike, mis õitsevad praegu võib-olla oma viimaseid päevi, mille aeg õitseaeg on tänavu kevadel juba läbi. Niisugustest lilledest nimetada tahaksin ma siin praegu paiselehte. Seal on juba lehestik välja arenenud ja ainult üksikud viimased õied õnnestus meil leida. Samamoodi õnnestus meil viimased õied leida sinilillel, millel on ka juba lehestik, täitsa suur ja roheline. Aga esimesed õied veetsime me juba nurmenukul ja samuti juba pungad, päris õied veel lahti ei ole, aga pungad on näha ka juba kuutõverohul ja maikellukesed. Öelge, palun, mis lillekesi pisike kollase õiega? See pisikene kollase õiega on kuld, täht ja kuldtäht on ka tõesti viimased õied, sest kuldtäht õitseb sellel samal ajal kui siniRilgi. See on üks väga armas õieke, minu tütrel näiteks on tema tõesti lemmiklilleks tema teisi lilli kohe ei pane tähelegi, kui kuld. Ta õitseb, käituda imetlemas, õied on neil väga toredad, just nagu just nagu tõesti, tähed saavad ennast laiali löönud läbimõõdus. Paar sentimeetrit vapramäe metsa all mäetipust kohe lausa viskasite, kui nägite kannikesi mujal neid ei märganud. Ja kannikesi on Eestis küllalt palju liike, kuid nad kasvavad väga erinevates kohtades. Metsa all on ühed liigid, siis on niidu peal teised, samuti on ka kink kannikene, näiteks kasvab ja nõmmkann kuivadel nõmmedel ja Liirikutel ja teeservadel. Kuid see kannike siin, mis meie siin praegu leidsime seal nüüd koera kannik ja kannikesed on üldiselt küllalt raskesti määratavad. Ja selle tõttu võib-olla tavaline inimene kohe seda liiki päris kindlalt ära ei määra. Aga kindlalt võib ta ütelda, et tegemist on kannikesega, sest temal on omapärane, selline, selline mitte eriti korrapärase kujuga mitmesugustest sinistest lilledest toonides õis. Ma tunnen, et zürii tahab oma sõna sekka öelda, aga enne veel küsiksin, mis seal kannikese kõrval on? Kannikese kõrval on ka jalg ehk teise nimega kassiratas, see on väga tore nimi, mina ei oska täpselt ütelda, millest see nimi on tulnud, võib-olla Vadim sel nin järsku teab. Võib-olla on see sellepärast, et tema lehekene on niisugune ümarik täkilise servaga ja võib-olla siis järsku kastid tahavad teda veeretada või kuidagi sellega seoses on igatahes ratta ja ratta moodi võib-olla sellepärast. Aga Jaan huulõieline õis on, on selline siin lillakassinine kaunis, väikelehtede kaenaldesse tulevad siin välja, aga lõhna ei lõhna tal eriti ei ole. Aga teine niisugune tore sinine õis veel, mis koos maa jalaga kasvab, on äärtest. See siin, see on külma Mailane, siis on natukene puhtama sinise õiega, temal on õied kobaras, võttes toredatest kobarates, ainult tipptipus ei ole õit, kõik on külgmised, õied tulevad imekergesti lahti, kui need nii puudutada, siis nad varisevad, pudenevad kergesti. Teate, temal on selle pärast väga tore rahvapärane nimi, meeste truudus. On? Ots jumala. Otsida kraavikallastelt Järvatelt väga lihtne otsida. Õitseb kaunis kaua, hakkab juba varakevadel peale ja ikka suvelgi veel võib leida. Hingame veelkord sügavalt sisse. See märkus soovitus oli žüriile. Ja teile on nüüd kõigile üks küsimus, milline neist eksponeeritud, võib-olla ka juba lähemalt jutustatud looduslilledest on Teie oma teile millegipärast kas lähedane või seotud mälestustega või just täna täna meeldib teda vaadata, käes hoida. Hertailvist, teie peate alati ettekirjutatud teksti lavalt maha ütlema, aga nüüd, kui tekst on ka oma ja lill on teie oma, milles siis? Ma ei tea, millest see oleneb. Isema kuldne inimene ei ole, aga kollane lill on mul lapsest saati kuidagiviisi jäänud ja silmal ikka näen kollas minu lill, nurmenukk, ma näengi seda siin nurmenukk ja see on väga varajasest hästi lapsepõlvest kus ma kasvasin. Üks lehm oli ma viisindide hääleti karjamaale ja alati seal ühe nurga peal oli palju, palju nurmenukke ja peaaegu ma nägin esimest nagu lillenurmenuku ja see on jäänud ja jäänud. Ja siin ma näen tena varsakabi lapsine nagu ei olekski ta peaaegu nagu lill olnud, aga nii täiskasvanuna, et ta kollane on suurepärane lill. Eestlased millegipärast tõesti teda eriti võib-olla ei hinda võib-olla ka sellepärast, et ta faasis ei püsi kaua ta närtsinud kergesti või, või milles on küsimus, aga sakslased näiteks on varsakabja väga au sees pidanud ja nendel nemad peavad oma kevadpühi ja siis teevad ikka vardad kapjadest pärjad pähe ja kõnnivad nendega ringi. No aga mul on selline tunne, et lapsena, et tähtis, sooja vett kuskil kraavis või soe pidi olemas, siis ta läks lapsakkeks. Seda võiks nimetada, et varsakabja järgi alustati, tehti kevadtöid, näiteks lina hakati sellel ajal, kui varsakabjad õitsesid, sellel ajal külvati lina ja, ja kaera ja, ja samuti varsakabja nimetatakse pelga Ahuna lilleks, et sellel ajal pidi ahvenaid juba nii ahven kudema ja ja kala kala. Kalamehed lähevad välja. Mina vist arvasin ära mikser talvistele kollane lill meeldib. Kollases on ju päikest. Sära ja seda on teis ka, teil on siis ilmselt hingesugulus? Ei oska öelda käe ja kollane, mul iga lill on ju ilus, seda ei saa öelda, et missugune inetu lill, missugune ilus, kõik on kauni, aga loodus surub sulle sinu värvi nagu. Kas teie kodukandis nurmenuku nimetati ikka nurmenukuks, nurmenukk jää Pärnu-Jaagupi kandis ja muidu Pärnu kandist on ka andmeid, et pärnu kandis nimetati nurmenuku taevavõtmeks väga palju. Ja nurmenukk on ju Harjumaa kandis ja seal on rohkem nurmenukk. Aga siis on siin Lõuna-Eestis on nad ju kikkapüksid. Kikka Katsad ja kuke peaks hingede kukke püksi teeldiga pitsaga nurmenukk kanavarvas ja need on, tal on ju üldse üle 100 nimetuse nurmenukul, see on eesti rahva hulgas vast kõige kõige armastatum või tuntum lill juba sellepärast, et tal nii palju rahvapäraseid nimetusi, anjeldaksell, palju nimesid, tulitel, lillel. Kui Lõhmus ma tean, et oled juba omavanuste ja ka päris ornitoloogide hulgas tuntud kui hea linnutundja oled sellel kevadel juba käinud paljudes kohtades neid loendanud ja kirja pannud, aga pidid tundma ka lilli, hästi. Milline nendest täna siin on, nagu sinu lill või või sulle kõige rohkem Ornitoloogilistel käikudel kas ette jäänud või silma jäänud? No mina ei tea, aga ma ei saagi tõesti ka nüüd öelda, et üks lill on nüüd teistest nii peajagu üle aga kuna mulle ka linde meeldib väga vaadata, siis ka mulle meeldivad niisugused taimed, milles ilu leidmiseks tuleb vaadata, noh näiteks siin on väljasse sama kannike. Ega metsast teda niisama tähele ei pane, aga vaatama hakkad. Niiet kallikene maikuu, sinu lin. Ja muidugi, väga armas on ka seesama piiblileht või maikelluke. Tema on nii Lõuna-Eesti kandis, kus ma olen palju olnud metsaalusel pinnasel ikka väga palju teda mõnes kohas lausa Valendav ja siis ta nii silma jäänud ja kuidagi ära harjunud on. Olen sellega. Ja maikelluke, seal on ju ka see lõhn niisugune, et kui väga sügavalt sisse tõmmata, siis võib joovastav on lilledega see oht ka vahel, et ei tohigi väga tuppa tuua või magamisvoodi kõrvale panna. Nende lilledega, mis meil siin praegu väljas on, minu meelest niisugust ohtu ei ole. Aga soo kailuga, mis rabataim on, võib küll seda juhtuda, et pea hakkab valutama, kui seda tuppa vaasi tuuakse. Nii selle kandi peremees, teil ei ole veel sõna antud muhelesite siin vahepeal natukene ja kui noormees rääkis, siis noogutasite peaga. Aga teie lill siit? Ja minu lemmiklill siin näitluse riifi kurjeri. See on. Võilill harilik vili. Ja üldse ju sai enne ütelnud, et kollane värv seal soojus ja kevadet alati oodatakse seda soojust. See kollane värv igal pool. Kui suures Laamakus veel õitsevad, siis on väga ilus ja suurepärane. Nii et võilill on nagu väiksed päike keset väikesed päikesed, nüüd puu vannud talvele, nüüd korraga kõik välja hüpanud lume all ja ka tõid. Jah palju loevad teda umbrohuks ja tallavad ei salli tegelikult, kui ta on ikka ilus küll. Ja kuivõrd umbrohi ta on. Loom oililise väga hea meelega. Või lähed kohe kollaseks ja vaadati ju, läksin ja me panime endile kurgu alla või lille, et kas sina sööd, palju võid või vähe võid, kui hästi kollane kurgualune oli, kui lill oli siinse, oi, sina oled suur võisööja. Ja aga muidu meeldivad kõik lilled, ei saa ütelda seonil lill ilus ja see ei ole. Ja köitidest on oma mälestus, nagu siin on. Praegu ta veel ei õitse saalomoni pid, et see on nagu pika varre pääl üksikud kellukesed. Ja selle lillega, mul on meeles professor Lippmaa ekskursioonid. Nii et esimest korda ma seda lille nägin. Just taevaskojas, kui me tudengit seal ekskursioonil olivad, lipp maetaks, otsioon. Salomoni pitsad. Kõik tormasid diatõite malet. Seal oma pitsati nimi on kuutõverohi. Neid on meil Eestis kaks liiki, üks on mitmeõieline kuudele rohi. See kasvab rohkem salu lehtmetsades, sellistes varjukamates kuuse-segametsades, metsaservadel, puisniiduservadel ja teine on rohkem kuivemad. Jaa, eledamate nõlvade ja okasmetsade taimson, harilik kuutõverohi. Sellel rippuvad üksikud õied ühekaupa, Allaselt lehtede kaenaldesse, aga mitme õielisel kuudele rohul, nagu juba nimigi ütleb, temal on ikka kahe kolme. Tänaseks seitsmeteistkümnendaks maiks saime me jalutuskäigult looduses 17 erinevat liiki. Tore kokkusattumus. Aga maikuu läheb edasi ja õisi tuleb juurde. Kui nüüd teie käest küsida, kuhu teie soovitaksite minna teistel headele inimestele näha veel õisi ja palju õisi. Alustan kõige nooremast Asko Lõhmus, kuhu võiksid sinuvanused poisid ja tüdrukud minna näiteks, kes Tartus õpivad ja elavad, et nad näeksid palju palju õisi. Maikuu teises pooles. No mina arvan, et seegis ikka tahab, see näeb Lilliga. Ja muidugi peab minema siis kas mõne metsaaluse otsima, kus on nüüd ühte liiki lilled või siis kraavipervel jälle teistsugused olenevalt nii kuidas keegi ise tahab. Aga mina arvan, et jah, kõik lilled on ilusad ja neid iga inimene peaks ikka natuke tundma lilli küll. Sellepärast et päris niimoodi ringi kõndida ja mitte midagi näha. Ei, ei ole nagu huvitav. Ta leiab, hilinesid igasuguseid, ta teeb sellise kimbu. Õppisin noorena väga temast ja nüüd ma oskan ise ka juba metsa alt. Tema järgi kimp teha peaaegu rohust, nagu me nimetame, aga iga rohi on omaette õitseb, tal on mingisugune õis, tal on oma võlu. Ükskord tuli noor naine, loo tuli minu juurde keemi käed. Mis need on? Mis nüüd on, kui kaunid need on? Lina Mai mõistatanudele, lina Nino on, mul on nüüd peaaegu aasta läbi. Korjan lina, kui õrn ta on. Linaõis ja siis pärast jäävad niisugused õrnad nupukesed suure pärani kinni, palju tuleb inimest, mis miski on, tähendab, siin on hea, kui on niisugused toredad inimesed, kes oskavad. Kui sa ise ei näe, juhatavad mida vaadata? Teil on päevikut, kus kõik kirjas, mis silma hakanud, mida jälgitud, mida loodusest ära tabatud. Nagu sinilill kõige varajasem õitsemine oli 27. märtsil, see on 59 aasta. Kõige hilisem, 23. Aprill saan 27 päeva vahet. Paiseleht kõige varem viis, viies aprill, kõige hilisem 29 aprill. 24 päeva. Võilill Piva pikemaks. Nurmenukul on kõige varajasem 22. Aprill kõige hiljem 19 mai 27 päeva. Ülane ka 27 päeva, kõige varem, 18. Märts. Kõige hiljem vis tehist mai. Kui palju veerand tunni jooksul võivad lilled pakkuda silmale meelele? Ma ütleksin, need lilled ka liidavad, sest tänases seltskonnas mitmed inimesed said omavahel kokku esimest korda aga tundub, et nagu oleks vanad tuttavad. Selle on üks ühine huviala, mis paneb ühes suunas vaatama ja nägema. See on tore ja rääkimata sellest, kuidas ta siis nagu hinge poeb või, või meeleolu muuda. Näete, vihm läks üle kõik Volemises naeruse näoga läheme linna tagasi, täis tuld ja tööisu, kes kooli, kes tööle. Üks sõna võib-olla et need kooliõpetajad haiksesti räägiks lastele, kes ekskursioonile näevad, nemad rüüstetööd teeks nagu esimene asi, nagu kullerkupud ja aasiku juba õitsevad siis 20 30 40 50 last, kõik pääle ei jää mitte midagi. Tallavad ja kisuvad välja ja viskavad sambaid nagu võililled ka, kõik pääle teevad omale pärgu ja Jeltsin sama viisataks sõber maha. Niisugune looduse mitteaustamine, lille, mitte austamine. Mis pärast inimene ütleb, inimest peab austama kõiki ohustama, olgu ta kasvõi rohi.