Tahaksin kõigepealt niisuguse küsimuse. 86. aasta muusikapreemia saanud teos Kalevala seitsmeteistkümne sona. Kui kaua selle tegemine aega võttis? Noh, sellele küsimusele ei saa üheselt vastata selles mõttes, et iga teos vajab eelnevat arutlemist, et kas ah või mitte teha siis teine etapp on, kuidas seda teha? Ja nii oligi enne seda kirjutamist kah olid arvutid, ütleme siis, et ja ja ma kasutasin siin nagu stsenaristika oma abikaasa oma abikaasat, kes, kes aitas mulle leida seda teemat, mida ma Kalevalast peaksin välja valima, sest mul see mõtet kalevalast midagi teha, Kalevala juubeks mulle raudne mõte. Ja siis me lõpuks koos jõudsime selle selle tulemusel, et et me ei hakka sealt valima neid juba niigi hästi tuntud igasugu vägilase, kangelasja ja sõjameeste ja, ja, ja armulugusid muid teisi selliseid storisid, mida on väga palju käsitletud Soome enda helitute poolt ja nendest nendel motiividel kirjutatud autoritegantaate ja sümfooniaid ja kõike muud. Ja nii avastasin enda jaoks seitsmeteistkümnendat Runa seal vibuses käimise. Et see Vana nõiatarkuste tagasitoomine maa peale. Libunen on hiidnõid, kes on surnud ja ei ole kadunud. Tema käest võib veel midagi teada saada. Ja c motiiv oleks meile tänapäevane, tänapäeva satist vist vajalik motiiv, mida ma siiski Kõiki tarkusi teadma, mis on olnud inimeste käsutuses. Aga millal siis noodipaber ettevõtja, no siis muidugi tavaliselt ma enne siiski noh, kas olen leppinud kokku esitajatega ja ja tean, kes seda esitavad ja ja seekord oli selleks siis riiklik akadeemiline meeskoor eesotsas pojaga, tema oligi see initsiaator ka mingil määral. Ja teada oli, et Ram sõidab Kalevala juubeliaastal Soome ja nende esimene kontsert toimub templi audio kirkas teisel juunil 1985. Kõik kõik töötoad on muidugi nii palju, aga kui selle jaoks on antud, nagu öeldakse ja minul kah ja ma ei saanud kahjuks enne sinna töö juurde asuda ka esimesel jaanuaril, sellel samal aastal 85. aastal. Ja siis ma olin sunnitud selle töö ära tegema, mis on risti-põiki läbi mõeldud enne umbes kuu jooksul. Kas nii ette läbi mõeldud töö kirja panemise käigus veel mingisuguseid otsustavaid muutusi võib ka teoses? Tulla võib juhtuda, aga siin peab olema realist. Tähendab, kui niisugune situatsioon juba on, siis, siis ei tohi enam. Siis oled sa läbi kukkunud, seal hakata midagi ümber tegema. Põhimõtteliselt tähendaks, siin on mõeldud praegult seda kahest otsast piiratud aega. Just jah, tähendab, ma olen oma lubaduse andnud ja see on, see on minu töökoht, siis ma pean selle täitma tähtajaks nagu ikka, nagu võitja kohtust. Kuidas selle Kalevala loo edasine saatus on olnud peale kodumaise ette kanda, läks ta kohe. Tähendab no nii, nagu räägitud ta esiettekannetega toimuski sellel samal teisel juunil sealsamas templi kirikus Helsingis. Mees, kord sai noodid kätte märtsikuus, isand kuuega õppisid ringreiside vahelt ja, ja Eestist saidi proovitud või paar siin ja seal koolides ja nii sisse lauldud natukene siis Soomes järgnes terve turnee viis või kuus esitust mitmetes Soome linnades. Joensuus, kus toimusid siis Kalevala juubelipidustused, tegelikult seal Joensioon laulu Juhlat ja Johanson laulupidu nii-öelda selle raames oli siis ka selle teose ettekanne. Kas seda teost on ka salvestatud? Raadiol on kindlasti linte sellest aga nüüd on see kirjutatud üles heliplaadistuudio poolt ja isegi vabandust, ma olen näinud nii, et peaks nagu plaat tulema. Siis midagi, mis ootab meid veres. Jah, mind ka. Noh, ja niimoodi see tavaliselt kujuneb, et kirjutamine võtab kuu aega õppimine kaks kuud siis. Ja siis salvestamine võtab kolm kuud ja siis plaadi valmis saanud veel ühe aasta. Selge kõik veskid ei pea ühtemoodi kiiresti jahvatama. Kui nüüd tagasi vaadata. Varem tehtu peale. Vist on väga palju teoseid, mida on lauldud kodust väljaspool. Missugused autorile teadaolevalt tükid on kõige tihedamini kasutatavad? No siin võib asja vaadata kahest vaatevinklist, kõigepealt sellest et ja on välismaale viinud meie enda, meie Eesti kollektiivid. Need on olnud väga palju ja mitte kõik ei ole mul meeles. Ainuüksi ju ramm on kümneid kordi käinud välismaal ta minu teostega korral mainidagi isegi kaasas sõitnud samuti filharmoonias kammerkooriga olema kaasas olnud kahel korral välismaal. Ja samuti ma tean, et ikkagi väga paljud meie isetegevuskoorid Teaduste Akadeemia naiskoor ja ja. Voorus ja. Ja. Pole tehniliselt, ma ei mäleta, kas nad minu asju laulsid. Endine Ellerhein, eks ole, lastekoor Ellerhein siis naiskoolidest veel teatud teadustöötajate naiskoor ja Tartu riikliku ülikooli naiskond. Teine meeskoor, kõik nad on siin-seal ikka laulnud. See on nüüd üks ja selle kohta mul muidugi on andmeid palju, aga aeg-ajalt peast küll ei ole. Mul seesama Kalevala näide oli üks viimaseid. Kus esitatakse neid teoseid välismaa kollektiivide poolt välismaa dirigentide juhatusel? Noh, siin on olnud mitmeid laineid, mul üks esimesi oli Bulgaarias näiteks Umbes üks, 15 aastat tagasi juba avastati seal sügismaastikud venekeelse tõlkega. Nii et sattusin sinna, kui ma ei eksi Riia dirigendi Ausmodergeevitsa kaudu. Tema koor laulis neid ja tema kooril oli sõpruskoor Bulgaarias ja nii need asjad levisid. Ja need meeldisid seal nii sellele koorile, teised rabasid ka kohe endale ja ja mõne aja pärast tuli isegi üks koor Tallinnasse. Meile meie ühele võistulaulmises oli Sofia tütarlastekoor kes laulis neid seegis, maastik siin Tallinnas. Nii et välismaakoor laulab eesti muusikat. Nii sellele järgnesid teised teosed ja väga palju koore, väga palju dirigente. Siin mängib oma osa Nad tõlgitud tekstiga nootide väljaandmine ja siin tuleb ma olen küll väga tänulik Leningradi kirjastusele, kes on minu teoseid siiski sageli välja andnud ja eriti viimasel ajal on nagu tähelepanu pole pööranud. Ja mulle see väga meeldib, et tekstid tõlgitakse, ütleme antud juhul vene keelde, aga näiteks Bulgaarias või kuskil tsehhis või kuskil mujal on see väga suur abi ja mitte ainult vene keel on siiski keel, mida maailmas tuntakse. Kuigi on jah, siin kaks seisukohta, Ühed on täiesti veendunud, et vokaalmuusikat tuleb laulda originaalkeeles ja püüavad seda teha. Noh, see on mingil määral arusaadav ja mõistetav, kui see toimuma ütleks ühe mingi keeleareaalis piiridest mõeldakse indo indoeuroopa keelte piirides, kus keeled on mingil määral sarnased ja, ja mingil määral mõistetavad üksteisele alates ladina keelest, eks ole. Aga teine asi on juba siin selliste keeltega nagu meie keel on, mida võib pidada nii-öelda Euroopa indiaanikeeleks mida keegi ei oska Euroopas, Ungari ja Soome on samas situatsioonis ka Nii et ma siiski vaidleksin neile mõnikord vastu, las nad laulavad, teised originaalkeeles. Aga on ikka hea küll, kui lauljad saavad ise aru, mis nad laulavad ja kui publik aru saab, millest lauldakse. Ja siin vulgaar laste pulma lausa kiidan neid, et nad vene keeles laulsid. Nad on ka eesti keeles laulnud. Eesti ja enamus teisi, kes on ette võtnud neid asju, on, on, on kõiki eesti keeles laulnud muidugi soomlastel on see asi väga lihtne. Soomlastel on võib-olla see asi veel veel lihtsam kui eestlastel endil, sest sest mul on terve rida asju ja sarju lausa soome keeles, noh, Ingerimaa õhtud seal või isuri eepos on rohkem soome kui eesti keel Vadja pulmalaulud ja teised sellised asjad. Ja egas eesti keelt nii väga raske ei ole siis soomlastele. Ja ma olen kuulnud perfektselt eesti keelt ka näiteks rootsikooride suust. Näiteks näiteks Uppsala Ülikooli meeskoor Orpheidranger. Põhjamaade kuulsaima dirigendi Erik Eriksoni juhatusel on laulnud näiteks Hamleti laule. Kolm mul oli kaunist sõna meie varjud puhtas eesti keeles. Ja sama tegi nende järgi ka Lundi Ülikooli meeskoor. Nemad veel pöördusid minu poole omapoolse palvega, et ma nende jaoks midagi kirjutanud Lundi ülikool ja see vahendus toimus. Harry oldi kaudu meile tuntud. Meie kultuuriatašee Rootsis tema kaudu ja tema, kui ta seda tellimust mulle edasi andis soovitas mul vaadata Lääne-Eesti ranniku ja saarte poole endiste rootslaste asukohtadesse. Sealt tuligi mul idee otsida üles Eesti Rootsi folkloor, nii palju, kui on, tuli välja, et ongi selle folkloori ja seda on üles kirjutanud ei keegi muu Cyrillus Kreek. Need materjalid on muusika muusikamuuseumis olemas ja leidus veel üks inimene, isegi, kes on Vormsist pärit, elab Tallinnas. Nii, ma sain sealt materjali, koostasin tsükli. Pildikesi Vormsi minevikust kolm väikest osa siis asi kirjutatud siis eestirootsi tekstile, eestirootsi keel on teatavasti selline arhailine keskaegne rootsi keel. Nii et siin on kahekordne huvi rootslase, selle selle teksti vastu ma siis vastutasuks andsin neile omapoolset rootsikeelse tekstiga teose siis on veel ütleme, eesti keeles lauldud. Ungaris näiteks, kuigi jah, ungarlased Need on ka väledad tõlkima ja nemad tõlgivad muidugi kohe ungari keelde ja jätavad eesti keele, kus seda ja teist ja lauad oma ungari keeles. Nemad ei eelista seal vene keelt ega mingeid teisi. Nüüd nad on seal üht või teist välja andnud ja näitab, mis nad trükivad, neid seal juba lauldakse, nemad niisama välja ei anna. Ma olen saanud nendelt sellised noodid Ungari väljaandes Kihnu pulmalaulud näiteks. Osi eesti kalendrilauludest. Sügismaastikud Raua needmine on ka selle ette kantud ungari keeles. Näiteks niimoodi. Aga kas päris Kesk-Euroopasse see tormi, see huvi on ka ulatunud? No mingil määral ikka jaa. Kõigepealt hakkasid huvi tundma siit ja sealt, väikesed koorid. Nii kogemata kombel kuidagi järsku kuskil kuskil Austrias seal. Pisi linn Doonau ääres, seal üks tehnikumi või ametikooli muusikaõpetaja kirjutab mulle, et ma olen seda seda kuulnud. Et kas ma tohiksin saada ja ühte ja teist ja nii ta on mitmed asjad seal ära lauludest laulu alguse ka, kui ma ei eksi, serigantaadi no nemad, lapsed ka eesti keeles siis näiteks Tšehhis on päris mitu koori. Üks koor saadab mulle iga aasta oma aruanded, mis ta on laulnud selle aasta jooksul. Need on enamasti seal naiskoor. Need on enamasti sellised väikesed tsüklid või väikesed üksiklaulu, nagu näiteks seal kevadkillud või, või modaalsed etüüdid, tülid helilaadis neid nad usinasti laadsed, kerged asjad, samuti sarnased andmed on mul Saksa liitvabariigist. Ka selliste gümnaasiumi või, või koolikooride poolt lauldakse. Aga, aga võib-olla suurem läbi murre oli jah. Kölni raadio kaudu. CERNi raadios töötab üks üks väga entusiastlik. Muusikatoimetaja on peaaegu fanaatik, mõtleksin Wilfid Brenneke kes on kunagi ka Eestis käinud siin ühel meie kammermuusikafestivalidest, ta on põhiliselt kammermuusika alal aga ta on huvitunud kooride koorimuusikast, kuna tema käsutuses on küll nii raadio, suur suur koor, prohvet Professional, koor, mis koosneb nii-öelda nii nais- kui meeskoorist kui segakoorist. Ja nemad on ei tea kustkaudu alguses saanud üksikuid minu noote hiljem juba minuga kontakteerunud ja praeguseks on nad on nad saanud noh, peaaegu kogu minu trükitud loomingu ja nüüd ma olen neile võlgu juba suvest saadik oma teoste täieliku nimekirja, sest ma elan teisiti ei saa. Ja siin on üks selline juhus. Ma muidugi olen võlgu tükk tegemist oli selle koostamisega, sest varem pole selliseid kujutada kuskil veol. Noh, on mõttetuid ankeete ja nimestik, iga aasta me teeme kuhugi, nad lähevad ja kuhu nad kaovad. Aga siin on üks konkreetne asi, kus tahetakse konkreetse asja jaoks teoste, miks ma ei peaks seda tegema? Nii on sellega, nemad nimelt on laulnud väga suure hulga minu asju. Ja tõesti naljakas, kui see ka ei ole eesti keeles. Mul oli endal võimalus koos filharmoonia kammerkooriga Saksa liitvabariigis turnee kaasa teha. Kaks aastat tagasi sügisel ja Kölni raadios käia. Ja selle toimetaja Brenneke kabinetis kuulata eesti keeles Rovon eelmist katkuaja mälestuste meeskoorile lauljat Pixel itaaniat, hääli Tammsaare karjapõlvest, põhjapanev Liinat, seal muidugi vanas vene keeles, mitte eesti keelt. Sügismaastikke ja veel oli midagi ja veel rida asju, mida on mul ei olnud lihtsalt võimalust ja aega seekord seal kuulata. Samuti said nad on kas kõik nuudid ja minu teada nad valmistatud, et eesti kalendrilaulude ettekannet siis kogu tsükli looduspiltide ettekandmist, millest on sügismaastikud pärit liivlaste pärandus ettekandmist, siis samuti neil juba on käibel seal needsamad modaalsetatiidid ja veel ühte-teist. Nii et tõeline tormise kultusstaadiumisse. Tormis maania ütlevad soomlased. Kas soomlased on laulnud diale, kalla valla ilmselt siis ka küllalt palju varem Veljo Tormise muusikat, mida siis nimelt ja, ja kuidas? Jah, ega soomlaste Kalevala laulnud polegi, seda laulis meie ramm. Nii. Niimoodi soomlased on juba ammu mind avastanud, et see sai alguse rauaneetmisega. Ma mäletan, et Tallinna kammerkoor, kelle jaoks Raua needmine algselt oli kirjutatud laulis seda aasta pärast noodi kättesaamist. Ja soome segakoor suomen laulu insti bow pohhi juhatusel laulis seda Ramona ilmast juba samal sügisel pärast Tallinna kammerkoori. Samuti umbes samal ajal laulis, juhatas insti Põhjala jaanilaule eesti keeles mõni aasta hiljem isuri repost. Soome kooriühing sulas Oll eesotsas sekretäri hoolevilassanderiga. Kutsus mind 1079. aastal Soome nende kurikoorikursustele suvistele koolikursustele seal midagi taolist, nagu meil nüüd on ka hakatud tegema Vana-Vigalas. Seal oli nii-öelda muusikaliseks juhiks seesama dirigent insti Põhjala ja sinna minekuks mul oli nagu, nagu, nagu just nagu tellimise peale oli valmis juba saanud Ingerimaa õhtud mida oli, mis oli mõeldudki nüüd Tõnu Kaljuste Ellerheina kammerkoori jaoks. Aga ma otsustasin seda seal seda seal proovida soomlaste peal, kuidas soome keel kõlab. Sest see Ingerimaa õhtud on Ingerimaa, soomlaste laulud. Ja see, see oli nagu soe sai neile selle nii-öelda pakkuda panni pealt, kohe sai minule kah selliseks stuudium, miks mitte mitte niivõrd teos ettekandeks, sest sellist seal tegelikult ei toimunud, vaid põhimõtteliselt teose õppimine ja tutvustamine. See oli 79. aastal. Samal ajal laulsid selle Reinsalu siin Tallinnas ära ka kuu aega hiljem. Esiettekandes. Niimoodi nii palju oli mul siis ei ole ka loomingulisi kontakti, need jätkavad ka edasi veel. On teisigi dirigente, kes on, kes on huvitunud minu teostest, näiteks sellest samast Ingerimaa õhtutest sai sai hoogu Jyväskylä ülikooli muusika kooro dirigent Pekka kostiainet, see on noormees ise, helilooja juhatab seal sellist kammerkooritaolist koori. Nemad käisid depretsemis, nägid seal ja kuulsid meie Ellerheina esinemist nende võiduaastal tõdes 80. Sealt said nad, noodid olid kohe seda selle ära õppinud kahete kandmas võistlemas meie ele nagu lausa. Pekka kostjanen on rida teisigi asju veel seal ette kandnud, nad on käinud ka Tallinnas seda neil Ingerimaa õhtuid laulmas siin koos laulmas neid Ellerheinaga. Siis on näiteks veel Igast küljest teinegi ülikoolikoor stuudiokoor, need on laulnud sügismaastikke näiteks, ma kuulsin isegi, ma ma viibisin hüvest külas. Igas külas olin ma koos meie kammerkooriga. Ning 84. aastal seal toimus nimelt Soome laulupidude 100 aasta juubel. Nende juubelilaulupidu ja see juubelilaulupidu avati minu lauluga laulusild. Ühendkooride poolt juhatas Tõnu Kaljuste. Ma küsin vahele, kas see oli ikka spetsiaalselt selle selleks puhuks tehtud lugu? Seerumit? Et see oli just see oli kirjutatud nagu selle selle sõprustunde mõju all, mis oli, mis oli meil tekkinud soome kuri koriga sulasoliga just olevi lasandriga kuuluma temale pühendasimegi läks paar aastat mööda ja siis tuligi Soome poolt niisugune initsiatiiv või et ideed, seda võiks ju soomes laulda. Teos on kirjutatud nimelt Kalevala algus värsside. Ühe tüüpilise Kalevala viisi peale, mida Soomes peetakse nii. Kõige tavalisemad tüüpilisemad Kalevala-laulu näiteks sellest meloodias nutsin ühe esimese lõigu selle peale ehitasin siis üles soomekeelse teksti Kalevala alguses sõnad umbes 30 rida ja sellele vastandasin eesti motiivi. Kui ma hakkan laulma laule majja, laskemäe alleaa alleaa, alguses üksteise järel pärast, siis polüfoonilise koos. Selline lihtne lihtne idee. No selle Soome kori liidu kaudu on läinud mõned teisedki laulud seal käibele. Viimati kuulsime lasanderi kehastatud väina naise tarkussõnad, Canterbury tekstile on seal mitmemeeskoori poolt ära lauldud. Samuti eelnimetatud Põhjala noorem vend juba professionaalne Eesti ei ole, muide ei ole professionaalne dirigent, tema on tegelikult arst. Anestesioloog, kui ma ei eksi, juhatab koore nii oma lõbuks, aga terve nende põhjulate perekond on tuntud muusikute dünastia Soomes. Liisa Põhjala klaverikunstnik näiteks Erki Põhjala. Tema, nende vend on siis koori dirigent ja kuulsad abielu lastekoorielupõline juht, asutaja ja juht tema tellismaalt laulu kah Kalevala juubeliaastaks. Ja siis ma pühendasin talle karja kojukutsumise laulu. Seda ta esitas ka Joensuus 85. aasta Joensuulaulupidudel. Siin-seal on veel üks andmeid, on laulud, näiteks meie Ellerheina sõpruskoor Oolaisest, Põhja-Soomest esitas minu asju, ma kuulsin neid isegi sealsamas Jyvaskylas 24. aastal näiteks. Nonii, on see Soome sild on ühesõnaga üsna tugev. Nüüd ma küsiksin, missugune ettekanne on jätnud autorile enesele kõige mõjusa mulje? Noh, see on nüüd küll raske küsimus. Aga ehk mõni niisugune ere mälestus ikkagi esile kerkib. Mälestusi mul on kõigepealt Bulgaariast, muidugi nii, seal kohapeal. Nende korduv on ikka ekstraklassikoorid. Väga palju on seal kooria. Enamasti on tegemist isetegevuskooridega. Näiteks seesama Vassil Arna Uudov, kes käis oma tütarlaste kooliga Tallinnas siinsamas oligi see üks selliseid muljeid siis samuti oli mul suur mulje, kuidas ta laulis, laine veereb oma oma ühe teisest linnast, kui ma eksi, Russe toona värse Russe linna segakooriga. Seda laulu ja veel teisi asju. Aga mis selle mulje siis nii säravaks teeb, kas võõras pilk on lihtsalt mingisuguseid vahekord detaile paremini ära tabanud või? Või on need suuremad entusiastid kui meie omad, kes on harjunud juba paljude asjadega? Raske öelda, muidugi mina kuulen nende esitatud kõige rohkem muusikatest enamasti antud juhul nad laulsid vene keeles mitmeid asju ja seal seal ma juba tajusin paremini, kuidas nad kujundavad muusikat. Ja sealjuures tuntud ja kuulus Bulgaaria vokaal seal võrratu, kuidas nende laul kannab. Ma ei tea, laine Veera peole paremini küll kuskil kõlanud, kui seal kõlas. No siis ma kirjutasin neile vastutasuks ka ühe teose vastaval tasemel muidugi ka siis raskusastmel. Bulgaaria krüptofoni nimetati kolmeosalise teose. Aga ei ole mul õnnestunud nende esituses kuulata küll, jah, meie radiokoori kord. Nii no Soomes on tulnud terve rida häid muljeid. Kasvõi seesama lastekoor kihile väikese laulukesega. Ja võib-olla tõesti tuleb esile tõsta. Nüüd Rootsi isetegevuslikke meeskoore. Erik Eriksoni koorid, tal on ka raadios kammerkoosseisuga vist vist segakoor nemad hooneid, mis ja tema meeskoorid, kuidas, kuidas nad laulavad? Hamletit, laule näiteks või? Või kolm, mul oli kaunist sõnani puhta diktsiooniga, nii musikaalselt, nii, nii kergelt, nii läbipaistvalt, meie ramm ja selle kõrval natukene raskepäraseks kuidagi. No ütleme, eakam ka koor, aga seal on ikka üliõpilastega tegemist, aga see, kui puhtalt tehakse, kui hea kvaliteetse tooniga tegelikult kõlab, see näitab ikka, dirigent on väga suurmeister Erik Eriksson. Ja siis üllatas, üllatasid nad viimasel Tallinna sõidul siin, see oli nüüd möödunu taastamist. Kui Orpheid rõngar käis Tallinnas, laulsin Helletusi oma solistiga. Niisamuti on väga hea mulje Lundi meeskoorist, keda, keda ma kuulsin taadi kaudu. Nad anname kontserdi salvestanud plaadile. Ma siin mõtlesin niisugust küsimust, et paljude heliloojate puhul on teada, et konkreetne ettekannet läbiv interpreet on ka tugevasti tõuget andnud ühe või teise teose vormumisekse sünniks. Kas kooriteoste puhul ka niisugune võimalus on olemas? No ja see küsimus ant on siis juba seotud oma dirigentidega sest noh, need on käepärast. Jah, ei, kindlasti kui ma midagi kirjutan, siis, siis no täiesti kindlasti kindrali aadressile ja kindlale dirigendi natuurile võib isegi öelda. Kas on juhuseid olnud ka interFrediga nõu pidada, siis kui teos ei ole veel päris lõplikult kuju võtnud on selleks tarvidust? No on küll, aga kõige rohkem tarvidust selleks muidugi selle esimese õppimise juures. Tähendab, kui see hakkab juba kõlama ja siis, kui sa tunnetad juba vormi tervikut, siis, siis sa tajud, mis on nii võimisena. Need kuurid, kellega mul on siin kodumaal tegemist olnud kõige rohkem. Nad on väga vastutulelikud on selles mõttes, et nii ole vaja, kui Tõnu Kaljuste ütleb, siis ära muretse, see on lihtne asi, mida me seal kohe ära. Ja nii ma olengi julgenud teha igasuguseid muudatusi, siis. Nii et ole vaja, on üks dirigent, kes, kes oskab mind kuulata ja keda mina kuulan, sellepärast. Kallistan veidi tagasihoidlikum oma omapoolsete nõudmiste esitamisega. No see on vist päris arusaadav? Ei miks, miks ta ei miks mitte, mulle meeldiks väga, kui noor selline tugev professionaal omapoolselt mingisugust tingimused heaks või loeks tingimusi, ta seadnudki tingimused on seadudki. Nii nii vormi osas kui ka näiteks tähtaja osas. Sageli on tema tingitud tähtajad, ta ütleb, et siin on pataka teksti, meil on 10 päeva pärast kontsert Kuressaare kapiitlisaalis Millust tarvis. Nii sai tehtud näiteks praegu koorikontserdiks nimetatav tornikell minu külas. Tema tõi võimule näpu teie tekste. Juhan Viiding oli talle valinud. Ja siis tal oli laululaager tulemas nädal aega ja kohe pärast seda. Kontsert Kuressaare loss? No mina kirjutasin kolm päeva ja oligi lugu. Nii et võib siis öelda, et helilooja, kõige suurem sõber on aeg-ajalt väga hea interpreet. No muidugi jaa, oi, nendega saab muidugi tülitatud ka kõige rohkem, eks ole. Mis kutsub selle esile ja seesama koostöö loomulikult. Igasugune töö tegemine tekitab ju küsimusi, probleeme ja iga, kui tööd tehakse, siis tekivad probleemid ja võib-olla eksimused, eks ole, öeldakse ju, et kes teeb, see eksib ja ja neid asju tuleb koos siis lahendada neid eksimusi, me parandame 11. Lihtsam oleks siis küsida, mitu autoriplaati on Veljo Tormis. Noh, kui nüüd viimane, mis kuus aastat tagasi oli kui viimase puhul arvestada, siis oli kuues, kuues naatori kuus, kuus aastat tagasi. Ja see, mis praegu valmimisel annan, seitsmes Kalevala, seitsmeteistkümnes Rauno peaks siis olema seitsmes. Aga siis on vist veel hulk selliseid plaate, kuhu on sattunud muusikat muude autoritega kõrvuti, mis on nüüd kooriplaadid lausa. Jah, neid on terve rida. Väga paljud koorid on oma repertuaarist asjal olnud, vaata, seal on viimastes näiteks segakoor noorus, siis Tallinna kammerkoor viimastest siis varasematest aegadest, seal oli akadeemia korra Teaduste Akadeemia naiskoor meeskoor ja kes kõiki mäletabki. Ja sama Eesti raadio segakoorinäiteks on siin-seal valiktaatides nimi ja ramm samuti. Oma oma nii-öelda firmal väljastas plaadis on ühe või teise teose peale lasknud. Ja nüüd ma küsiksin siis lõpuks mis meeldib autorile rohkem, kas briljantne plaadistus või mitte, kõige täpsem, aga väga hingeline ettekanne kontsertlaval. Mõlemal on oma väärtus. Ühel on niisugune puhteluline elamuslik väärtus minu enda jaoks. See on see ettekanne, eks ole, neid on olnud. Ja neid on olnud ka selliseid, kus midagi tõesti ette heita ei ole, mida oleks võinud tõesti plaati võtta, neid on küll olnud üks viimane mulje mul, mille pärast on hästi meelde jäänud, kui kammerkoor filharmoonia kammerkoor laulis Saksamaal jaanilaulu lihtsalt tuli pisar silma. Erakordne õnnestub jah. Aga teisest küljest hindama väga plaate, seisiski fikseerib fikseerib teatava seisud nii seisu, nii ettekandes mõttes kui ka autori arusaamisse oma teost. Ta fikseerib, selle, säilitab. Kas on ka selliseid plaadivõtteid, mis olles tegelikult tehniliselt õiged, jäävad hingelt natuke vaesemaks, kui mõeldud? Plaadil kipub natukene vaesemaks jääma juba selle tõttu, et sageli need salvestused monteeritakse kokku. Ja kui palju ühte sama asja tuiata seal ja laulda järjest jälle uuesti algusest siis olemine muutub ka natukene niisama tööks juba. Ja kuuril kaob see, see elav muusikatunnetus ära, see, mis tal on publiku ees. Jah aga samal ajal on siiski plaadistusel palju võimalusi, mida, mida kontserdil ei saa alati välja tuua, kõik dünaamilised vahekorrad ja muud sellised asjad. Ja on ka asju, mis kunagi kunagi korralikult nagu välja ei tulegi. Samane siks viskas runo üks, selline ta ju kestab 42 või kolm minutit. Ja kahte ühesugust ettekannet pole veel olnud, eks ole. Nüüd, plaadile saab ajada siiski mingisuguse niisuguse invariand ja normaalredaktsiooni kokkusena. No see on vist ka üldse koorimuusika praktikas võrdlemisi pretsendenditu lugu. Mis mõttes? Noh, üks kooriteoseid oli ju mitmesuguseid, samasid pikki olemas, aga enamasti nad on saatega küll see on lausa noh, peaaegu nagu hakkab bella, kuigi seal on rahvapillid, mängivad kaasa aeg-ajalt kannel, annab seal helistiku ja niimoodi jah, kui seda nimetada koorilauluks, siis ta on võib-olla tõesti natuke liiga pikk. No ütleme, kooriteos see on sõna, mida koorijuhid eelistavad natuke rohkem ja teevad selget vahet. Corioitsiski eelistavad sõna koorilaul, mina ise olen selle laulu vastu selle, selle termini vastu Alprotesteerinud oma laulukogumik ei lasknud ka nimetada näiteks teoseid meeskoorile, mitte meeskoorilaule. See on ühest küljest ma sellega tahan öelda, et et ega kõik need asjad ei ole laulud selles laulu mõttes ega maarjamaa ballaad ei ole ikka laul. Ja samal ajal ma olen tähele pannud, et kui ma koostan oma teoste nimestik, siis seal umbes pooled teostest kanaalapealkiri laul noh, tasase maa laul ja ja Hamleti laulja, meestelaulud ja nii edasi. Nii et need on väga palju neid laule mul. Noh, see siis kuskilt peabki viima meid tagasi sinna laulude algusesse rahvamuusika juurde.