Stuudiosse siin me oleme, saatesse külla on jõudnud inimene, keda ilmselt ei ole vaja lähemalt tutvustada. Maire Aunaste, tere. Tere. No Maria täna valmistume selliseks hõimupäevapeoks ja täna lõime juba meeleolu, terve esimese tunni mängisime sellist moonutada toonset muusikat, mis iseloomustab meie hõimusid, ütleme niimoodi. Kuidas sul endal on vahekord sellise nende sugulasrahvastega oled sa tundma? Vahekord ei ole vaja, aga kuulasin esimest saatetundi. Oli see ikka esimene oli hommikul kell kaheksa, ettevalmistused hakkavad veel nii ja siis seal kuskil poole kahe ajal oli, kuulsin seda lugu, mida ma ei olnud väga kaua kuulnud, sain siis teie saates teada, et selle nimi on hõbedane paju ja teate. Oh jumal küll, pappeline vahet ei ole, sest ma ei teadnud isegi seda ei mäletanud, mis keeled. Ma ei saanud omal ajal vist aru, mis keeles see on. Igatahes ma ei mäleta. Siis juustu Google Translate vaata, mina võtsin sealt. Saad aru, see oli põhiline minu üliõppi, las päevade pidude muusika, mina läksin muide diskurile mehele. Tiskre nimi oli Tiit aasta, aga tema ei olnud ülikoolis mitte kõige populaarsem diskor, seal olid ju Osolini Aabichtia ja Tarmak ja Siilats ja sedasama laulu see oli, see oli selline tõeline rokiajastu. Me tantsisime selle loo sellel hoo, seal oli muidugi palju muud roki ka, aga nüüd ma sain teada, et see on siis Ungari lugu. Ja logo modeegeedee, aga miks sa siis kohe sihlatsite rünnanud oleks praegu sõitnud seilanud, see oli juba pruut või naine? Ka kõik oli teada ja vaevalt et sellepärast te olete naised ülikooli lähevadki seda tihti ju oleme siin märkinud. Nii et ühesõnaga mina läksin diskrile mehele ja ma ütlen küll, et tegelikult sellest muusikast, mida tookord mängiti, oli selline tõeline. No selline tugevad roki, roki rokitegijad olid, olid igasugustel pidudel, oli põhimuusika, oli euro 70. aastate lõpp ja, ja ma näiteks ma võtsin kaasa täna oma muusikat, aga enne kui ma selle oma muusika juurde lähen, ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et aastal 94, kui ma siin raadio kahes üldse oma elu esimesed raadiosaated tegin, siis võib-olla siin toimetuses on veel mõni inimene, kes mäletab, kuidas ma et ma tulin kaks tundi enne Saadet kohale ja roomasin mööda neid plaadiriiuleid, need olid palju, palju madalamaid väiksemaid ja seal oli võib-olla üks kümnendik nendest plaatidest, mida me siin praegu näeme hommikul juba konjaki. Lõpeta nüüd ära, sellel ajal keegi ei joonud nii, ühesõnaga ma võtsin neid plaate, ma vaatasin neid nagu imetegusid, siis võtsin lahti muidugi sõnastikku proovisin ära tõlkida, et mida need loo pealkirjad tähendavad, aga kuulasin lihtsalt, et mis on ilus lugu, et selles sellest samast toimetusest minu niisugune aktiivne muusikaga suhtlemine algas. Nii et ma tahaksin öelda, et paneme täna ma võtsin siis oma muusika kaasa, nii nagu ma viimased aastad ikka olen käinud vikerraadios oma muusikat mängimas, siis siis see lugu, mida me nüüd kuulame, on siis teine sellest ajastust, kui mina olin üliõpilane ja kui kõik tantsisid. Jaa jaa. Et me hakkame kohe muutuks muul railing. No paneme siis selle muusikapala peal, aga ega sa sellest hõimuküsimusest päris ei pääse, aga kuulame selle loo ära. Väärmul raisk. Siin me oleme saates täna meile külas Maire Aunaste ja saade sai sellise mõnusa hooga meil alustatud. Riedentsid ikkagi tõmbavad käima või vähemasti hoiavad seda asja kindlasti üle omal ajal, eks ole, kõik Eesti bändid, mis mängisid elavana kuskil ilmselt mängisid kriinidesse lugusid, ma kujutan ette. Siiamaani mängivad mängijad siiamaani, näiteks kui mina veel tegin, noh selle aasta alguses tegin oma viimaseid saateid vikerraadios, mul oli Jon Fogerti sooloplaadid kogu aeg kaasas, sest mulle meeldib Nojah, et sa oled nagu omasse aega kinni jäänud selles mõttes, kas sa moodsat muusikat kuulad? Proovin mitte kuuletan, raadios mõnikord tuleb, siis vahetan ruttu-ruttu kanalit, aga midagi ikka on külge jäänud ja kõrva kõrva külge niimoodi hakanud. Ja ma ei saa öelda mulle mulle ei, tähendab, et isegi kui ma kuulan kaasaegset muusikat ikkagi Ameerikast. Mulle meeldib selline selline pluuscontry arr kui kantri ja igasugused sellised. Ühesõnaga, mulle meeldib inglisekeelne muusika, siin ei ole midagi teha, aga mulle ei meeldi yks asi. Kui laulusõnad on täiesti mõttetud, siis ma ei suuda seda kuulata. Ja, ja kui noh, ühesõnaga kõik need meie eurolaulud, mis lähevad noh, tähendab, et ma ei saa. Mis, mis seal mõõdetud on, ühesõnaga, kas peab, olemegi sügav mõte sees, mida sa. Jaa, absoluutselt, mille pärast on näiteks kös Winja Porteri ja ja, ja kõik see 30.-te aastate muusika eelingtoni muusika, miks ta tänapäevani on elus ainult sellepärast, et see oli väga sügav muusika. Kui sa ütled I love you, see on siis pinnapealne või. Ei ole näiteks ma järgmise plaadi või mida me varsti kuulame, see on näiteks üks köphini laul, mis ilmus plaadi peal pärast tema surma, noh, mõned kuud lav Vogt in, ehk siis armastus astus tuppa, see on ka tegelikult on lihtsalt mõistetav sisu, aga see ei ole labane. Ja kui on, kui on heliloojad tohutult hea ja siis ta siis ta ei tee sinna kõrvale labaseid sõnu või noh, tähendab selliseid sõnu, mis mitte midagi ei tähenda see, et armastus astus tuppa seal väga, sügav sügava sisuga, eks ju. Aga näiteks Modong ühe näite, kui meil võitis Rockefeller tsenter, see laul, eks ju. Siis ma ei saanud üldse aru, mille pärast Rockefeller Street, eks ju, et siis ma ei saanud, mulle meeldib Ameerika ja, ja mulle meeldib see Rockefeller, no ütleme, see detsenterialets triidid ja kõik see, kõik see ameerikalik, aga ma ei saanud aru. Kas eestlane peab Eurovisioonil laulma midagi, mis kohe tõmbab nagu, et Ameerikal, et siis saa ju võita. Ühesõnaga et meil tehakse selliseid nagu mõttetuid asju vales kohas või tähendab tore laul ja lihtne, aga ma ei saanud aru. Ja mari, kas see laul ei olnud üldse ikkagi just nimelt sinus, sest et ka sinul oli, ma saan aru, Ameerika unistus ja seal ongi nagu unistusest. Ning see 45 aastaselt, mis unistus see oli, mul enam ei unistatudki või 45 aastaselt on sul unistused, on kõik ära unista, et sa saad aru, et sa oled lihtsalt elada oma elu nii, nagu need võimalused on, mina lihtsalt jooksin oma mehega koos Ameerikasse siin sellepärast, et mitte jääda siia üksi või noh, tähendab, et mulle tundus, et üks inimene tähendas minu jaoks tookord rohkem kui, kui need erinevad kontinendid ja mina ei läinud mitte Ameerika pärast. Tagantjärgi olen hästi õnnelik, et ma seal olin viis aastat, aga mitte nii õudselt unistama, joonista midagi, praegu unistan ainult sellest, et saaks jälle tagasi Ameerika viisa ja ma saaksin minna New Orleansi ja kuulata seda muusikat, mis mulle tõeliselt meeldib, millal see on minu otsa lõpeb 2014 2014. Senikaua oled sa Eestimaal olemas ja nii kui aasta lööb ette, siis ma saan aru, et Eesti telemaastik on sinust ilma. Eino jaga asi nüüd selles, nii hull ka ei ole, sellepärast et et siin ma võin olla ükskõik kui hea ajakirjanik, aga, aga New Orleansis või Ameerikas saaksin ma sellest pensionist, mis mul selleks ajaks olen välja teeninud, elada Ameerikas võib-olla üks kuu ja siis ma pean vudinal tagasi tulema, sellepärast et rohkemaks ei jätku lihtsalt raha. Nii et telemaastik saab mind veel kaua välja kannatada. Nonii see asi on kõigile teada, aga hõimuküsimusest sa ikkagi ei pääse. Kas sa, Maire, oled kunagi elus kohanud elusat komi või mari või udmurdi või ungarlased või, või soomlast või? Kui ma tegin, me tegime saadet meie Euroopas, siis me käisime isegi Ungaris ja, ja siis, ja siis ma käisin elus esimest korda palateni järve ääres ja kuna oli selline oktoobrikuu ühine aeg, siis ma ütlen, et ega suuremat pettumust ei ole mu elus ka tükk aega olnud või see, kui ma nägin palatoni Järve ja üldse seda Budapesti ja kogu seda Ungarit aasta oli 2008 ja see kõik meenutas mulle sellist 1980.-te aastate keskpaika siin Nõukogude liidus, nii et see palaton oli väga naljakas, oli väga suur ja keset järve seisis üks mees, kujutage ette, ta seisis Järviselt, oli niivõrd madal ja ümber olid sellised nõukogude aegsed tahhad, sellised tohutult koledad, räämas ja, ja tühjaks jäänud, niiet Ma ütlen sulle, et peale nende kohutavalt suurte veenilettide, mida ma Budapesti toidupoodides nägin, ei näinud Ungaris eriti midagi huvitavat. Nii palju siis meie hõimurahvastest, aga soomlastega, eks ole, vaata soomlastega on ju meil eestlastel on ju olnud vähemalt mingi aeg tagasi, oli kõigil oma kodusoomlane, aga kas sinul oli ka selline kodusoomlane, kes varustas sind nagu sellise hea ja paremaga? Oli jah, mul üks vedurijuhti, aga ma ütlen sulle seda, soomlastel ei kergem saada kui emast pärast lahti saada, nii et mul võttis jubedalt energiat ja aega, et ma sellest vanamehest lõpuks lahti sain. Nii et see oli õudne, ma lõpuks keeldusin Tallinnasse sõitmast, ma teadsin, et ta on Tallinasse ja olid Tartus. Olin Tartus üks nädalavahetus kolm ööpäevateki all, sest ma pidin emale tõestama tõepoolest jätma mulje, et ma olen haige, sest vastasel juhul oleks pidanud sõitma Tallinnasse ja tööle, aga ma kartsin, soomlane hulgub mu maja ümber ja julgenud tulla, aga pärast seda ma teda rohkem ei näinud ka. Aga noh, siin on muidugi 30 aastat tagasi. Sellega võime nüüd hõimu võib-olla siis päevateema lõpetada, aga meil on kõvasti muusikat, ühesõnaga siin Maire terve suure kotiga, muideks. Jajah ja vaat see muusika, mida me nüüd peale see on see, et kui mina käisin esimest korda 92. aastal Ameerikas ja tulin sealt tagasi plaadimängijaga nii, seal on kõik ju nii odav, eks ütleme, maksis seal mingi 20 dollarit. Siin ma ei oleks poolest kuu poole aasta palgast jõudnud siini mängijat tõsta, tulin sellega tagasi ja susin sellesse laseringi poodi, mis on peaaegu kosmosevastasel. Noh, tänase päevani on see see pootsiaali, maastasin sinna poodi ja seda lugu, ma olen küll seitse korda rääkinud, aga kuna see on tõde, siis, siis ma pean seda kordama ja siis ma ei seal välja mõelda mingeid valesid asju. Astusin sinna poodi, ütlesin tervist, seal oli üks selline sinu moodi pikk prillidega poiss. Aga tal oli erinevus sinust see, et ta üldse ei rääkinud kogu aeg. Aga ta ei rääkinud üldse. Ja siis ta seisis seal plaadiriiulite vahel ja. Noh, tal oli vist mind näinud ka televiisoris, enne olid juba need öötelevisioonid, igasugused sellised asjad oli tal igatahes tundis mind ära Adeli vait nagu sukk ja siis mõtlesin. Teate, ma ostsin endale plaadimängija. Mul oleks nüüd ühte plaati vaja, sest nii tark ma ei olnud, et sealt ameeriklastelt New Yorgist kaasa rabada ka mõni praad, sest noh, vist oli ka palju vähe aega seal ja ja oli augustikuu ja hästi kuum ja ma ei osanud ühtegi plaati osta. Ja siis see poiss vaatas mind sõnatult, siis kadus ta riiulite taha ära, isegi ei saanud aru, kas ta sai minust aru või mitte, siis ta tuli tagasi või siis ütlesin, et mul on ühte plaati vaja, see jääb mulle eluks ajaks meelde, see tuli tagasi sealt plaadiriiulite vahelt ja käes oli ta köischwini 100.-le sünniaastapäevale pühendatud. Noh, selline plaat oli, kus siis igasugused Elton Johni sellised inimesed, kaasaegsed artistid siis tegid seda omaaegset 30. aastased ja muusikat, vot see plaat oli mul näpus ja sellest sai minu muusikaline maitse nagu alguse maalt. Hirmuga mõtlen, mõtle, kui ta oleks toonud mulle mingisuguse Eesti süldimuusika näiteks, eks ju. Sest ta andis mulle seal plaadil sini. Ma arvan, et teile peaks sobima see. Ja pärast seda läksin ma siis, kui ma New Yorki uuesti läksin seitsme aasta pärast, siis ma otsustasin, et ma pean ära ostma kõik George kösswinilt välja antud muusika ja alles pool aastat hiljem ma mõtlesin, miks mõttelistel G tähe juures koperdama prooviks nüüd otsida ka teistest heliloojatest midagi, aga tänase George kösswini 138. aastal ilmunud laul Laul la Vogt in on üks minu hästi suurtest lemmikutest ja eriti siis, kui ta laulab taina, Washington, aga, aga siinkohal on ta siis originaalsalvestus. Aastast 30 38. Rin. Roosa. No kus roosa Ma. No aga. Aga? See oli siis George või nii, muusika 30.-te lõpust, ütleme siis, Eestis oli siuke klikiaeg pätsu aeg, ilus aeg nimetavad mõned, mõned nimetavad seda ka siukseks autoritaarseks ajaks, kas praeguse ajaga? Maire, kuidas sina rahul oled, et on ju siin nõukogude aega elatud ja igasugused üleminekuajad, et kuidas tänasel päeval tundub, et ma saan aru, et seal muidugi kibelenud siin Ameerikasse, aga Eesti on ka ikka karvas. Oled sa rahul selle režiimiga, mis siis praegu meil valitseb, mis meil on demokraatia ja õigusriik ja kõik niuksed asjad? Selle peale nagu mõelnud, kas me selle režiimiga rahule tähendab, et aeg-ajalt ma ei ole rahul inimestega, ma olen selline. Mulle meeldib auses ja kui ma näen läbi, et valetatakse, mida õudselt vihale ja siis, kui valetatakse hästi kõrgel tasemel, siis ajab mind õudselt vihale, siis mind on veel üks asi, mis mind elus kõige rohkem häirib, see on hoolimatus, et et kui ei hoolita, et siis, siis ma siis ma ei ole rahul, aga, aga ma saan ka aru, et, et ega sa sellel vingumisel ei ole mitte mingit mõtet. Et noh, siis tuleks sinna, ma ei tea Riigikogusse ise minna ja proovida midagi teha, aga ma olen asjast aru saanud, et see on ka täiesti mõttetu, sellepärast et kui sa oled üks 101 hulgas, siis sa teed ikka lõpuks nii nagu sinu partei teeb ja mulle nagu ma ei ole kunagi kuhugi parteisse kuulunud, sest sest mulle meeldib ikkagi olla väga iseseisev ja omada oma arvamust ja mitte ma ei saa ju nõuda, et terve partei, et oleks, ei, mis ma ütleks täpselt nii nagu mina. Ja kuna see ei ole võimalik, siis ma peaksin hakkama mõtlema nii nagu nemad ja, ja sellepärast saangi aru, et see nii läheb küll minus niimoodi mööda, et mina ei suuda nagu maailma paremaks muuta, et ma siis noh, tervet maailma, aga natukesehaaval ja, ja näiteks üks ainukene asi, millega minu arvates ajakirjanikud tõepoolest saavad muidugi, head mõtted ja niisugused ideed on ka toredad, aga muusika on küll see, mis, mis aitab igal ajal iga ühiskonnakorra ajal ja ükskõik, kui halb meil on, sa võid endale siiski koju luua sellise mikrokliima, et sa oled õnnelik. Ja mulle väga näiteks meeldis eile, kui vaatasin Ringvaates Peeter Sauter heit ja, ja noh, nii nagu ikka meie tänaste ajakirjanike stiil on, et küsitakse, et miks sina ei võiks olla nii rikas nagu seal Rowling või või no ükskõik missugune edukas ameerika või või inglise autor näiteks või selline maailmakirjanik, et, et mõtles, elaksid siis ju teistmoodi ja mille peale ütles Peeter Sauter, et mis mõttes teistmoodi, ma elaksin ju ikka täpselt samamoodi, et ega ma ikkagi vaat istuksin oma kirjutuslaua taga, vaataksin aknast välja ja olen õnnelik omas toas ja ma arvan, et sul ei ole vaja tervet maailma selleks, et et imelik, et ma olen hästi palju neid pärast seda, kui üheksas aasta ma tulin Eestisse tagasi, oled hästi palju nendel aastatel reisinud ja, ja vaata, kui sa tead, et sind näiteks ühel maal ei lasta ehk nagu siis mind, ameeriklasi siis ma olen reisinud igale poole mujale, et, et kuidagi nagu leevendada seda niisugust noh, seda, et mind ei lasta, et siis nagu ma tahan, siis residentsis muumid lastakse vähemalt ja peaaegu kõik need reisid olen ma teinud üksinda, sest meie inimestel pole ju kas aega või raha, aga tavaliselt mõlemat ja kuna minul on nii palju ikka olnud aega ja raha, et ma saan endale mõne reisi aastas lubada, siis alati nendel reisidel. Tähendab, see on lihtsalt kohutav, kui ma olen kuskil mujal, näiteks viimane mu reisija lima jorcalema polnud seal kunagi käinud, olin aprillikuus, istun seal Mallorcal rõdul, vaatan seda loojuvad päikest, kuulan palmide sahinat, lasen sellel soojal tuulel endal kõrvust läbi puhuda. Hoian seda valge veiniklaasi, vaatan täiesti võõraid kohti, neid võõraid inimesi, kes mulle mitte midagi ei tähenda. Ja siis võtan ma loomulikult telefoni ja tegin endale sellised arved, rääkides eesti inimestega, kirjeldades looduspilte kõike seda, kuidas ma tahaksin just praegu kodus olla, et ma teen alati endale teise reisiraha, teen ma selle selle arvega, et kui ma nüüd seekord jälle rääkisin 800 euro eest, siis ma otsustasin, et rohkem ma reisile ei lähe, mul lihtsalt ei jõua, ma parem istun siis siin, räägi nende inimestega. Sa oled varem intervjuudes öelnud ka, et sa ei tahagi rikkaks saada, vaid sulle nagu meeldib selline elu mõtis rikast, vot vot see on täpselt seesama asi. Vaata nagu ütles just Voldemar Kuslap ühes oma ühes oma viimases juubeliintervjuus vist Maalehes. Kirstule ei ole ju taskuid, no mida ma sellest rahast panen endale, vaatan kui Muniell 1000 eurot rohkem parem sõidan, see ongi see rikkus, Need mälestused ja muljed. Mingit muud rikkust mul vaja ei ole, eriti kui ma saan oma last aidata, kui tal vaja. Ja Marian soodiks teinekord seal ka siis Skype'i või Facebooki või mingit siukest asja, nagu kasutada. Ei, ma tegelikult olen selle peale mõelnud ka, ma ei ole mitte kunagi elus muide võtnud arvutit välismaale kaasa. Võib-olla võiks võtta ja oleks järgmise raha kokku hoidma, kui ma siin istun arvutis hommikust õhtuni, siis võtan 10-ks päevaks välismaale arvuti kaasa, et istuda seal Skype'is. No see ei ole normaalne. Nojah, ega lõpuks assotjatega tegelikult seal läheb hästi, telesse makstakse hästi, sa mässad veel. Kirjutad, eks ole, lehis ja nii edasi, raha tuleb. Kõva ei tule. Küsige minu käest, kui palju ma olin vikerraadios pooleteisttunnise saate eest. Ei kokku, palju sa teenid? Tele ja kõik. Ta ei jõua keegi siin kokku arvutada, aga räägime ikkagi ära poolteist tundi oma plaatidega, raadiosaade kahtekümmend viit Euroid eurot ei saanud kätte, noh siis ma otsustasin, et ma lõpetan ära, sest ma kogu aeg muudkui ostsin plaate juurde, inimesel on raadiosaadete muud koostab plaate juurde, aga Moostan, Amazon, kommistublaste iga plaat läheb maksma umbes mingi 14 eurot. Oot, ma arvan, et tegelikult on olemas võimalusi ka, kuidas saab natukene odavam. Minu pärast rääkida, mina ei tõmba ühtegi muusikalukku endale, ma tahan plaadi juures, et siin oleks Eeezzebublit, et ma saan lugeda sellist inimest, kuule, panime vahepeal muusikat, ühesõnaga kui oli jutt siin õnnelikust inimesest, siis ja rikkusest, siis minul on üks õnneliku inimese näide selle laulja näol olemas, kes, kes meile kohe laulma hakkab, see New Orleansist, pärid grand Eliot ehk siis vanaisa Helijat ja, ja ma enam ei mäleta nüüd, missuguse tänava nurga peal tema mängib, ta mängib siiamaani ja ta kodutu ta. Orleansis harjunud, aga seal oli see taifuun või see? Ei, ta on eluaeg seisnud selle kindla tänava nurga peal ja, ja temast siis sõbrad tähendab, et noh, päris muusikud andsid siis, et kuule, anno plaat välja, et, et on selline tänavamuusik ja kodutu, kes on täielikult õnnelik sellega, mis tal on, nii et, et sa ei pea muutma tervet maailma, sa oled iseenda ja oma muusikaga ja kui sa teisi inimesi oma muusikaga õnnelikuks, siis sa oledki rikas. Siin me oleme saates täna külas, Maire Aunaste, Maire siin enne muusikapala rääkis, kuidas ta praktiliselt rohkema raha eest, kui tal sisse tuleb, ostab plaat, telefoniarved küündivad tal 800 euroni. Maire, oled sa mõelnud nagu finantsnõustamise peale, et äkki SMS-laenu või SMS tegelikult kõigepealt peaks ikka arsti külastama, aga kuna ma sain aru, rohkem me enam reisile ei lähe, just nende, just see vastupandamatu telefoniga rääkimise kirg on minus, et ühesõnaga, et jah, et nüüd mul lihtsalt on telefoniarvelt palju, palju väiksemad, ma olen iseendaga viimased kuud täiesti rahul, terve suve istusin ma Tallinnas ja Tartus olin kirbuturul üldse ei kulutanud, ainult teenisin. Kuidas kirbuturule on võimalik nii olla, et sa üldse ei kuluta, seal on ju alati nii palju lahedaid asju, et jah, mõnikord ma sattusin segadusse, läksin vaatama, et noh, et mis siin ja kes siin täna turu peal ka on ja, ja siis ma muidugi tagasiteel jälle krabasin igasuguseid karvaseid ja kõvasid asju kaasa osta. Aga kuna mul on nüüd lapselapsed, eks ju, siis alati need asjad lähevad ka nagu kuluvad ära, lähevad õigesse kohta, nii et aga tead, kui on ikka, ostad endale 50 sendi eest näiteks kindad. No ei ole kahju, eks ju, et et kirbuturul ikka on tõesti väga, väga odavad asjad. Ei, ma saan aru, et sa ostad konnasid kokku. Et panna sinna joosta kokku kellasid, on mulle kingitud kokku ja ma olen ammu öelnud inimestele, konnade on nüüd kriips peal. Palun ärge enam üldse mulle neid tooge. Ja nii kui tuuakse, kohe kingin ära. Edasi. Sa enne mainisid ka, et sa oled nüüd vanaema, sul on lapselapsed. Kas lapselapsed on su konnad endale saanud või, või milline vanaema sa üldse oled selline vanaema, kes ei anna ennast näole? Sest nad elavad Tartus, mina elan Tallinnas. Et väga harva ma neid näen, aga sellel suvel, kui oli pisikene Heleni suvi, Swinging oli näiteks ühe või kahepäevane, siis ma küll vanaema lapselapsega, kes oli siis aasta ja kaheksa kuud sellel hetkel läksin täitsa iseseisvalt, kahel päeval käisid mänguväljakul, nii et ma ei saa öelda, et ma olen täiesti null. Nii ta on Mairega kuskohast üldse ise pärit oled ikka sellest samast Tartu. Ja ei ole sellist asja olnud, et tahaks nagu tagasi, et noh, ma saan aru, et Tartus ei ole televisiooni ja ei ole nalja teete. No ma küsin, ma ei tea, sa tead, sa oled käinud Tartus viimasel ajal. Tartus on televisioon, seal on isegi inimesed, kes televisioonis töötavad, seal on, aga ei, ma ei. Kui ma muide tulin 83. aastal lõpetasin ülikooli ja mind suunati televisiooni siis ma oleksin võinud jääda Tartu stuudiosse tööle, aga seal ei olnud kohta. Nüüd ei ütle, kas see oli õnneks või õnnetuseks. Aga nii see läks, et siis ma tainasse sattusin ja siia ma jäin ja ja ütleme niimoodi, et minu maitse on küll selline, mulle meeldivad kas väga suured linnad või siis täiesti maal elada ja mina elan juba üheksandat aastat keset viljapõldusid, seal ei ole mitte ühtegi teist maja, ainult mingi koer kuskil kaugel augu. Aga üldiselt mulle meeldib elada väljaspool linna. Nii et noh, Tallinna sees ma mitte, mitte kunagi, ma ei suudaks sellega hakkama saada, et ma. Ma olen nii suur egoist, et kui ma kuulen kellegi muusikat kas alt või kõrvalt või pead siis ma ei saa selle. No ma ei suuda elada niimoodi, et ma nagu elan nagu teiste inimeste elusid, ma tahan elada oma elu. Sa oled üksi. Jahve umbes kahel päeval nädalas, mul käib mõnikord külaline ja viimased viis aastat, aga üldiselt elame üksi kahel päeval. Ei käsuta, tuleb väga alati hilja ja läheb hommikul väga vara ära ja kuna mul on seal ka pererahvast, ma üürin ühte imetillukest majakest, mis on nagu osa suurest majast ja need, need suure majaomanikud, et perenaine ja peremees, keda on viis aastat vaadanud, et saunast on küll imelik inimene, need öö hakul alles siis, kui ott pime, sõidab siia üks auto ja hommikul enne kui lapsed lähevad veel kooli, neil on koolis, küllap sõidab see auto jälle ära ja, ja kogu aeg üks ja sama auto viis aastat, aga megi hästi harva ja aga noh, ühesõnaga jah. Tavaliselt mõnikord mul käivad sellised külalised, keda ma ei julge kellelegi näidata, tavaliselt käituvad teismelised nii et julge vanematele oma pruute mehi näidata. Sul ju seda hirmu ei tohiks enam olla, ei, ei saanud üldse aru, lihtsalt see mees töötab ja kogu aeg ta pääseb, öeldi välja alles vastu ööd hommikul alustab jälle, vot see on see televisioonikeel. Tüüpilise eesti mees, jah, tüüpiline eesti naine, tegelikult ju nii-nii hakata vaatama, aga ma vaatasin vahepeal Vikipeediat, Maire. Siin on kirjutatud, et sinu neiupõlve nimi oli Maire. Ööga paluks nagu ma alati ütlesin, siis need poisidel mehe klassi seal viiendas keskkoolis alati nad kõik isegi noh, nagu nagu vilistasid või noh, ma ütlen, et see oli üks põhiline põhjus, miks ma üldse mehele läks. Et saaks sellest Küütis lahti ja see on ikka tõesti õudne nimi. Vastupidi, ma just tahtsin öelda, et hästi poeetiline ja siis oleks meil olnud telemaastikul kaks legendi, Urmas Ott ja Mairi. Ja vot sellist paralleeli olegi veel kunagi toodud, aga vot kui ma tulin televisioonitöö oli, siis ma olin juba Aunastet Ja niimoodi jäigi, olenemata sellest, et palju sulle abielus Tead neid on tõesti lugematu arv. Ja õnneks vikipeedias kirjutatakse igatahes vale arv, nii et need on tegelikult. Okei ise seda Vikipeedia osa ei täida, siis ma sain aru, et muidu sa oled aus inimene jätaks. Mis see ka täita ja jah-sõnad ise kirjutada sinna nii ilusa loo valmis, kui soovib õest ja vot selle peale pole tulnud. Just nimelt virtuaalvõi võrgumaailm, et see ei ole sind veel lõplikult ära võrgutada, et sul on palju avastada sealt. On küll, jah, ma olen tegelikult ütleme niimoodi, et ega mina ei ole selle virtuaalmaailmaga üldse sina peal ikka räägime teie väga harva üldse, kui me suhtleme, aga ühesõnaga minu jaoks on arvutit, et ma kirjutan sinna, saadan oma lugusid Maalehele ja siis ma siis ma kirjutasin ju vahepeal oleme kirjutanud mõne raamatuid, siis ma kirjutan sellega arvutisse ja muidugi ma loen uudiseid ka mõnikord, aga, aga üldiselt minu pärast arvuti võib olematel, aga Facebook'i konto sul ometi on, ilma selleta ei ole ju enam ja mul on seal varsti 4000 sõpra kahju. See on tore, alatega, sõpru jätkub, aga meil on ka muusikat küllaga ja testima. Ütlengi vahepeal jahed Delbertma Clinton on üks siis nendest kaasaegsetest Ameerika muusikutest, kes mulle väga meeldib, aga see kaasaegses tähendab seda, et see on ka selline umbes 70 aastane karvase lõuaga vanamees ja üleüldiselt mulle meeldivadki karvaste lõugadega vanameeste muusika, nagu ma olen enda juures tähele pannud, et et nad on sellised ausad ja vaata inimene, kes on juba vana, ta ei valeta ja see tuleb ka muusikast välja, niiet Delber Mc Clinton. Siin me oleme saates külas meil täna Maire Aunaste, tema enda pereelust oleme, oleme juba rääkinud, aga aga üht-teist jah, oleme juba jõudnud vestelda, aga Maire ja ma saan aru, et sinu viimase aja selline töö on olnud teiste pereelusse sekkumine? Nojah, ikka nagu ajakirjanikud tavaliselt. Siis sealt hakkavad sekkuma võõraste inimeste eludesse ja üpriski õudne, aga õnneks ei saa. Kui sa nüüd vihjad saatele pere pidust, siis see on, tähendab, mina olen seal ainult saatejuht ja produtsendid on mul samad, kes oli, mida teie arvate siis kolm aastat tegime ja see oli üldse esimene saade, kus ma tegin nagu kellegi teise saadet, oli see minu produtsendid. Maarek, Toompere ja Tarmo Kiviväli Nemad pakkusid välja, et teeme sellise, noh, mõtlesid nagu ise formaadi välja sellele, mida teie arvate, ja nüüd me siis läheme selle sama tiimiga edasi ja kui noh, ma ei usu, et nad iseenesest täpselt välja mõtlesid, selles. Ta ei pea, üldse on tänapäeval väga raske mõelda midagi sellist, mida veel olnud ei ole, nii et et ma igatahes tean, et nad on piilunud ühte poola saadet ja vist isegi soomlased seda perepidu teinud. Aga meie mõtlesime küll, noh, mõned nüansid sinna juurde, näiteks see, et ma käin tõesti igal perel enne külas ja, ja teen ühe niisuguse noh, sellise kolme pooleminutilise nagu video, sellise naljaloo sellest noh, mitte perest ei tee naljaloo, vaid panen iseennast sellise idiootliku olukorda, et midagi ma pole näinud, kedagi ma pole, pole kuskil enne käinud ja siis nüüd üks ajakirjanik pealinnas satub astud bussist välja ja aastad kohe, noh, ma ei tea, mis seal maal ikka on ekspori või, või sõnniku sisse, et ma näitan tegelikult neid kohti, kus need inimesed elavad ja, ja praegu on siis meil 12 peret on välja valitud ja ainult paar nendest on Tallinnas ja teised on kõik kusagilt mujalt, nii et tegelikult mina arvan see, et no nendel peredel enne külas käin, see annab natu saatele üht-teist juurde, sest näiteks kui mina mõnikord ja mõnikord võib on ju selline paadunud televaataja, ma vaatan ju nii palju televiisorit kui võimalik. Ja alati siis mingi saate lõpus, onju. Täna on meil üks punt või bänd on jälle saates, nad laulavad sellise loo, siis nad istuvad diivani peal ja siis nad ütlevad, kuidas plaat valmis ja millal on võimalik kontserdil. Kullake, siis ma mõtlen. No aga kes need inimesed on ja mida nad mõtlevad ja, ja kus nad tööd tahavad või, või, või mida nad räägivad muud kui ainult muusikast, et ma tahaksin teada muusikutest rohkem. Ja, ja sellepärast mulle meeldib, et ma näiteks needsamad perekonnad, kes on täiesti tundmatud, kui nad tulevad ja laulavad oma kolm laulu ära, lähevad tagasi sinna, kust nad tulid, ei saagi nendest mitte midagi teada, aga see, kui näen, kuidas nad elavad, et nad kasvatavad kartuleid, kasvatavad lapsi, et see annab nagu mingisuguseid lisaväärtuse, nii et et nii palju ma siis sellele saatele annan. No kuidas tundub siis meie rahva selline elustandard ja elukvaliteet? Tähendab, et nende perede järgi, mida mina olen nüüd näinud, ei saa ma ju elukvaliteedist rääkida, sellepärast et Need on kõik väga tugevad perekonnad, sest ükski selline perekond, kes eluga ise hakkama ja kes ei saaks üksteisega hakkama seal perekonnas, nad ei tuleks eluilmas televisiooni näitama paistnud, laulavad ja pealegi, need perekonnad on sellised, et üks sõidab ühest vabariigi nurgas, teine teises, et nad saavad kokku ja et nad viitsivad harjutada ja nad peavad tegelikult käima, neljas proovis vähemalt siin Tallinnas ja et ega see ei ole, lihtsalt tuleme ja, ja natukene teeme häält, vaid seal ikkagi Aivar Vassiljevi orkestriga koos tuleb laulda ja, ja tuleb teha proovi ja nad tulevad ja nad on sellised kiftid ja mõtlen, et mul on hästi amee, et need 12 esimest perekonda, kes, kes meil siis praegu selles saatesarjas on. Et need on hästi toredad pered, et ma olen, ma olen seda lauset kahjuks juba öelnud, et isegi siis kui pered ei peaks viit, siis nad on väärt seda, et neid Eesti rahvale tutvustada, et nad on, inimestel on niivõrd toredad. Kuidas te need perekonnad üldse leidsite, ega eestlased üldiselt ei ole väga altid tulema telesse laulma. No eriti, kui sa ei tea, mis saatesse sa tuled, ühtegi saadet pole eetris olnud, nii et see tegelikult oli ime. Me otsisime ainult kaks perekonda ise, sest seal keegi ütles ära ja keegi ei sobinud ja nii edasi ja siis tuli välja mingi kaks nädalat enne saadet, et meil üks pere on puudus ja vot selle pere me otsisime. Ja saade Ringvaade otsis ka minu jaoks ühe pere, et need said ka sellega hakkama ja pärast see pere tuli meile saatesse, et ma jõudsin, panime reklaami ja nad lihtsalt tulid. Kuidas siis nüüd tundub? Saade on juba eetris olnud, milline tagasiside? Oi, ma võiksin pakkumist ka, et me tahame ka tulla oma vee, praegu on kaks peret küll pärast esimest saadet pakkunud ja mul oleks väga hea meel, kui tõepoolest inimesed oleksid nüüd natukene aktiivsemalt, sest meil oleks vaja detsembris luba teha neid saateid, mis lähevad uuest aastast edasi. Aga kui sa küsisid, missugune tagasiside siis mina olen lugenud täpselt ühte retsensiooni ühte arvustus traditsiooniks ei saa seda kuidagi nimetada. Ja see siis oli ajalehes Postimees ja, ja siis oli kirjutatud, et ma olen igal pool rääkinud, et, et saad, ei pretendeeri mitte millelegi muule kui heale tujule ja muusika minu arvates on parim asi, mis teeb hea tuju ja reede õhtul kaheksast üheksani, et on ilus. Selline tuntud muusika ja särasilmsed pered laulavad, sellist ei saa mitte mingit kahju sündida, isegi mõtlesin, et kus on siin millestki kinni võtta, et see saade maha teha ja siis tuleb see esimene asi, mida ma olen üldse lugenud. Ja pealkiri on, Meri on, meri jääb, meil sellist laulu selles saates ei olnud, aga ta ütles nii, ja see nüüd on siis saade, mis on olnud igal aastal igal sügisel algab jälle üks ja sama ikka meri on, meri jääb ja arvatavasti rahvale see meeldib. Ma arvan, see ajakirjanik ei kuulunud rahva hulka ja siis noh, näiteks Ivo Linna jälle žüriis ja et noh, ühesõnaga jah, ma mitte midagi, tekib küsimus, kas see nüüd siis on kvaliteetne meelelahutus? Ma ei saanud vastata kahjuks see siis räägiti minu kingadest natukene ja ja siis mees abikaasa tuli ka pisteliselt toast läbi, oli sinna kirjutatud ja, ja ütles. No selle aunaste hääl lihtsalt lõikab kõrvu. Ja siis algas jutt veel sellega, et ega me tegelikult ei tahtnud seda saadet, ega ma sellepärast ei koondunud sinna ühte tuppa kokku, et seda saadet vaadata. Me lihtsalt ootasime jalgpallimatši algust, mis oli poolteist tundi hiljem, me tegime televiisori lahti, nii et ühesõnaga. On olemas inimesi ajakirjanike hulgas, kes ei leia mitte ühtegi head sõna selle ühe tunni kohta, mida mina tegelikult arvan, et inimestel teeb lihtsalt hea tuju. Ei, nad püüavad ikka juba maha teha, no ühesõnaga, lootusetu, aga mina sellelegi vaatamata või igasugusele sellisele kirjatükile kurjale kirjadele, kelle vaatamata ma ütlen, et vaadake kindlasti näiteks homset saadet. Minu arvates on see super ja seal on kaks väga vahvat perekonda, aga lisaks telesaate lõpus Priit Pihlap ja Silvi Vrait laulavad vana pildiraami niimoodi nagu ei oleks mitte aasta lõpp mitte saatesarja lõpp, vaid maailma lõpp. Tähendab, ma pole mitte midagi nii head kuulnud. See on uskumatu. Mul tõusevad praegu karvad püsti, kui ma selle esimese peale mõtlen. Nii et kuulake kindlasti seda saadet. Seda me teeme, Maire vot niisugune asi ka veel, et meie siin noh, Lauraga oleme raadios ja, ja meil on jumalast suvamises selga paneme ja kuidas me välja näeme, kuidas sulle endale, kui palju sul see endale pinget toob ja niisugust ettevõtmiste, et ikkagi teles peab ju hea väljanägemist. Vaimukas olla jah, ongi niimoodi, et et kui sul ikka neid kasvõi ilusaid siniseid king ei ole, siis ei pane sind lihtsalt teles mitte keegi tähele, oled sa nii tark kui tahes ja sellepärast ma mõtlengi saad aru. Kui Bastilist ütleb, et Maire, lähme Stockmannis riideid vaatama, siis ma lihtsalt tunnen, et ma tahan sellel hetkel surra. Te iialgi televiisori sisse minna, et ma vahetaksin tõepoolest eluks ajaks oha teiega, sest ma armastan raadios olemist, see ei ole nagu töö, see on puhas lõbu, sest siin on muusika ja sa võid olla paks ja koledates riietes, nii et. Ei, no see käinud praegu teie kohta, aga ma lihtsalt tütred, kui teil kunagi tulevikus need probleemid tulevad, siis palun Maire, Sulev, varsti sünnipäev tulemas, kuidas oma sünnipäevi tähistad? Üldiselt enne nagu mitte midagi ei juhtuks seal metsas. No mis seal ikkagi, mitte midagi, isegi järgmisel aastal, kui on ootama, see ei, mind ei ole raudselt järgmisel aastal sellel päeval Eestis ei, ei, ei, ei ja olen juba ette otsustanud, mitte ühtegi intervjuud ma ei anna, võib-olla ainult raadios. Paneme siis kirja broneerima aja ära, muide tahan selle peale öelda, et ma olin AK-s ja olin, hakkas just tulnud ja mulle anti alati kõige ebameeldivamaid ülesandeid. Kõik need mehed, kes seal töötasid, suured parteilased ja kommunistid, et proovisid kõik raskemaid vastikumad tööd minu kaela veeretada ja siis ükskord Nad käskisid mul helistada Uno lahele, kes sai 60. Et teeme väikse loo, nii, helistasin Uno lahele. Tervist, minul, Maire Aunastet, ma töötan AKs, teil tuleb sünnide juubel. Ja mis see teie asi on ja viskas toru ära ja, ja täna saan aru, et ma vist aasta pärast see on umbes samamoodi. Aitäh Maire Aunaste, et tulid meile külla ja lõpuks sa oled välja teeninud vee, lõhe, muusikat. Palun, andke, see on muide üks Itaalia lugu ja see plaat on välja antud ühe Itaalia söögikoha poolt New Yorgis, kes on siis pannud oma klientide lemmik lood sinna peale ja see on omanik, kes nüüd hakkab siis seda Itaalia lugu laulma?