Tere, hea vikerraadio kuulaja, üks nädal hakkab jälle ühele poole saama ning tänases sombuse silmas, mida paremat teha, kui kuulata rahvateenrite saadet ja täna on siin rahvateenrite stuudios kohad sisse võtnud Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja tänases saates tuleb juttu niinimetatud Silver Keiti skandaalist ja, ja selle võimalikust lõpust, aga, aga võib-olla ka uuest ülestõusmisest. Räägime ka jätkuvast, arstide ja meditsiinitöötajate streigist, juttu tuleb ka majandus- ja kommunikatsiooniministri umbusaldamisest ja Eesti energeetikast ning kui aega üle jääb, räägime koolikiusamisest, aga, aga alustame ühest teemast, mis on seotud otseselt tänase päevaga. Nimelt täna möödub 20 aastat iseseisvunud Eesti vabariigi esimese põhiseadusliku valitsuse moodustamisest ja selle sündmuse tähistamiseks peetakse siis Tallinnas Estonia kontserdisaalis konverents 20 aastat Laari esimesest valitsusest. Ja tõenäoliselt tänase päeva lõpus kuulame neid meenutusi selle valitsuse tegemistest veel, aga, aga Postimehe arvamus ja kultuur. Nädalalõpulisa on siis avaldanud Mart Laari pika artikli, milles Mart Laar küsib, kas Euroopa unistus tuhmub. Ja ma peaks ütlema, et see on üle üle pika aja üks väga hea ja põhjalik ülevaade ja, ja võib-olla ka sisse minek meis endis Eestisse Euroopasse ja sellesse, et milline on meie koht Euroopas ja ja mul on hea meel tõdeda et Mart Laar on jätkuvalt, et väga-väga terase mõtlemisega ja see artikkel pakub küll ohtralt mõtlemisainet. Lisage siia, et tol samal konverentsil, mis siis algab tunni aja pärast Estonia kontserdisaalis esimest korda avalikkused astubki siis ka Mart Laar, kes annab lühikese dressiga konverentsi ja ja seda on kõike võimalik sinna õhtus õhtul ka aktuaalses kaameras ja kogu seda üritust laiemalt. Aga mis puutub sellesse artiklisse Mart Laari artiklisse, nagu sa mainisid, Postimehe lisas, siis see on, see on täiesti üle hulga aja selline nagu riigimeheliku lähenemisega kõikjal, kus kus keskendutakse just Euroopa probleemidele ja Eesti kohale Euroopas. Noh, ma nagu ei mäleta viimastest aastatest sellist nagu põhjalikku põhjaliku analüüsi ja mul on hea meel, et, et vanameister Laar oma tagasitulekut kinnistab just sellise põhjaliku ülevaatega. Mis mul muud lisada on nagu see, et mul on hea meel, et artiklile alanud retseptsioon on selline, nagu ma teie käest kuuleb, head kolleegid, sellepärast et see just et selle loo mõte ju tegelikult oligi minu meelest Mart Laar. Kui me täna mõtleme tema rollist Eesti poliitikas, siis on selline mees, kes praegu hetkel kelle sõna on tegelikult vägagi vajalik, ma ütleks selles mõttes, et, et meie koalitsioon on tegelikult ikkagi väga sinna peaministripartei poole kreenis ja mina arvan seda, et, et see, et on olemas selline tugev mõtleja nagu Laar, et see aitab, aitab ka seda valitsuskoalitsiooni, nagu stabiliseerida. Mis on nagu kõige olulisem selles artiklis, mis on seal artikli sõnum, on see, et, et see riik, mis kunagi meil taastati ja mille taastamise juures siis oli Mart Laar ja tema, tema kaaskondlased Isamaa Isamaast ja isamaaliidust hiljem siis et see riik on 20 aastaga muutunud hoopis teistsuguseks nagu, nagu Laar ütleb, et praegu on riik, on maailm on ka muutunud? Jah, aga täidab just nagu Eesti riigile ette visioonipuudust punkt üks. Seda, et riik muutunud raha laialijaotamise masinaks, kus jaotatakse palkasid ja pensione, aga selline selgem ja läbiv idee puudub ja eriti praeguses kontekstis, nagu sa ütlesid, et maailm on muutunud, Euroopa on eriti muutunud. Võiks olla Eesti ju see, kes kes ütleb ka oma sõna sekka, et noh, Euroopa aluslepingud on kõik muutmisel ja ja Eesti ei ole siiamaani oma seisukohti avaldanud. Eesti on olnud kaasajooksik, aga võiks ju mingisugused ideed välja käia, sest siin on see koht, kus ka väike riik saab oma sõna kaasa. Mart Laar juhiksin tähelepanu veel ühele huvitavale nüansile, et soov iga ilma eest iga hinna eest silma paista on Eesti Euroopa projekti üks varjukülg ja oleme kasvanud teataval määral edetabelite usku rahvaks rahvaks ja see tõenäoliselt ei puuduta ainult Euroopa liitu, vaid üldse, et meile meeldib väga palju tegeleda statistikaga. Meil on ka tipp-poliitikud, kes tunnevad end statistikas nagu kala vees ja, ja seetõttu tegeletakse kõikvõimalike tabelitega, aga võib-olla selle tõttu reaalsete probleemidega või sellega, kuidas inimene ennast siin riigist tunneb. Selle võrra tegeletakse jälle vähem ja, ja ma ei taha siin küll öelda, et statistika on üks valede vorme, aga võib-olla võiks, võiks sellest lausest õppust võtta. Ma arvan tegelikult, et see aeg on, on möödas, kus me kus me meil olid niisugused väga sellised kindlad sihid, et vot nüüd me tahtsime saada sinna organisatsiooni sinna organisatsiooni ja teise kohta. Ja siis pärast tõmmata joon alla, öelda avalikkusele, et näed, me oleme nüüd nüüd sinna jõudnud. Me peame siis ma nii-öelda kahe jalaga maa peal ja nüüd taas nagu nagu mõtlema, et, et kes me oleme ja kuhu me läheme ja minu meelest see artikkel on selles selle selles debatis kindlasti väga nagu hea. Mart Laar ütleb siin ühe huvitava lause, ma küsiksin teie käest selle kohta, kuidas te seda mõistet ta räägib siin mitmetest arututest, investeeringutest, mida on Euroopa Liidu rahaga tehtud ja ta ütleb, et et kui me, kui me rajame vägevaid kultuuriasutusi, võtab see ära summad nende ülalpidamiseks ja nii võimegi sattuda nokk kinni, saba lahti korda ja nende vältimiseks peamegi suutma õige mitmele asjale ei ütelda selleks et euroopale jah, ütelda et ta toob siin välja ka investeeringud transpordi, infrastruktuuri ja nii edasi. Aga kuidas teie seda euroopaley ütlemist mõistate või et teades siiski Mart Laar, ma arvan, on väga tugev Euroopa Liiduga liitumist ja Euroopa liitu kuulumist toetav poliitik, et kuidas teie hinnangul seda, seda lauset võiks laiemalt lahti mõtestada. Ta tegelikult ütlebki seda, et, et selleks, et öelda jah, tuleb mõnikord öelda ka ei loniastele just nimelt selleks, et selleks, et me saaksime nii-öelda omavahel võrdsete partneritena vaielda, selleks meil peavad olema ka oma mingisugused oma seisukohad ja, ja kui me, kui meil on need kindlad, siis olgem neile kindlad. Mu Euroopa liidus on ju palju riike, kes on otsustaval hetkel öelnud ei täpselt. No võtame kasvõi poolaegsel, näiteks võtame Suurbritannia, eks ole, kes kes sageli ütlevad ei selleks, et saada oma riigile tulu, sa tead, eks ole, noh, see on nagu mõte. Ja kuidas, kuidas meil on seda tõlgendatud, on öeldud, et kui need riigid, kes löödud ei, et need on siis mingisugused ilmtingimata mingeid paariad, ei, ei ole see alati nii, need on vastupidi, et et, et see, nad lihtsalt tugevdavad oma positsioone võib-olla selles mingisuguses konkreetses vaidluses küsimuses. Nojah, kui me siin nüüd väga põhjalikult oleme sellest Laari artiklist rääkinud ja meie toonud läbi läbivalt ikkagi positiivne, siis ma kujutan ette, et väga paljud kuulajad kuulavad meid väga-väga pahase kõrvaga, nagu sellepärast, et Mart Laari ja tema valitsuse kohta on öelnud, on öeldud ju ka väga palju halbu sõnu. On osa rahvast, kes arvab, et just Laar oli see, kes kõik kihva keeranud, esimest valitseja, esimest valitsust ja kes põllumajanduse põhja lasi ja kõik need tutta, tuttavad väited, eks ole. Aga, aga minu, minu minu seisukoht on ikka see, et kui me pikemas perspektiivis vaatame, et noh, kui mõtiskleda selle üle, et kui ei oleks tulnud Laari esimesest valitsusest, milline riik siis oleks olnud, eks ole, see on aga väga, väga huvitav arutlusteema. Ja, ja teine teema on see, et ma olen ikkagi veendunud, et pikemas perspektiivis no mul on alati olnud ja sellega ma arvan, et on kõik nõus, et Lennart Meri oli eelkõige riigimees, siis poliitik ma paneksin sinna teatud mööndusega, küll aga teise poliitiku ja riigimehena ka Mart Laari kuma, et peaksin kolmandat hakkama välja mõtlema, siis ma oleksin raskust. Samas, kui me toome selle valitsuse tegevust välja, et siis loomulikult paremkonservatiivse ja üsna radikaalse valitsusena, kes tahtis viia läbi reforme, siis ühelt poolt need reformid õnnestusid ja tõepoolest meil õnnestus oluliselt kiiremale arengu teele minna, kui meie lõunanaabrid lätlased ja leedulased, aga aga samal ajal on välja toodud ka seda, et, et see sotsiaalne mõõde unustati sageli ära ja see tähendas ka seda, et, et noh, head sõbrad, meil oli ka kaotusi elavjõus ja tehnikas, ehk siis ehk siis mitmed inimesed kindlasti meenutavad kibedustundega neid aastaid, kus, kus neil tuli kanda väga suuri kaotusi, just sellepärast, et neil oli väga keeruline nende uute olude ja väga kiiresti muutuva situatsiooniga Eestis kohaneda. Ja see on kahtlemata tõsi, aga aga kui sa ütlesite siin, et tahtis läbi viia reforme, siis mina ütleks nii, et sellises situatsioonis, kus põhimõtteliselt maailm pöörati täiesti kapitaalselt pea peale, et, et me väljusime, väljusime sellest okupatsiooniseisundist ja hakkasime oma oma seadusi. Võtsime vastu põhiseaduse, hakkasime looma oma oma, oma riigi, neid institutsioone minu meelest seal see reform ilmasele reformimata. Jah, oli ka neid, kes, kes valisid selliseid, selliseid pehmemaid, teid. Aga, aga ma arvan seda, et tegelikult täna siiski inimesed, kes natukene sügavamalt järele mõtlevad, kui lihtsalt netikommentaare kirjutavad, saavad aru, et tegelikult need otsused olid selles mõttes õiged. Radikaalsem külg oli õigem. Radikaalsem valik. 30 aasta pärast kirjeldatakse seda veel tõenäoliselt hoopis teistmoodi, aga aga jätame selle tööajaloolastele ja läheks, läheks teemadega edasi ja asju siiski. Selle 30 kaheaastase mehe kohta, kes toona peaministri toolile asus, et, et mul on tunne, et et selles mõttes oli muidugi see aeg selline süütu ja puhas, et et ei olnud toona veel sellist sellist asja, et oleksid olnud kontrollivad peasekretärid ja siis sellised PR-nõunikud, kes soovitavad valge kampsuni selga tõmmata ja siis Aadu Kägu televisiooni minna nagu Toomas Hussari filmis Seenelkäik. See juhtus, et, et nii nagu see, nii nagu see praegu toimuv ajad olid ikka teistsugused. Valge kampsun on praegu ka televisioonis sage külaline. Kuigi kampsunid olid ka toona moes, eks ole, aga kampsunid. Aga Siim, Kaido Kama, ma vaatan, Eesti Päevalehe nädalalõpulisa kirjutab, et keegi ei kujutanud toona Laari, et peaministrina, et et valimistele mindi niimoodi, peaministrikandidaati ei olnud ja ühel hetkel selgus, et tuleb hakata valitsust moodustama ja ütleb siis Kaido Kama, et kõik kujutasid ette, et peaminister peab olema soliidne, aga, aga mida meie siis toonane Isamaaliit ei olnud, nii et. Poliitikas ka on kõrsumise ja kasvamise aastad. Peaministrikandidaadiks sai seda, seda saab kindlasti Kalle Muuli mälestuste raamatust lugeda. Nii aga tuleme nüüd kampsunite ja tänase päeva juurde valgete kampsunite juurde ja lubasime täna rääkida Silverkatist, ehk siis see mitu kuud. Eesti huvid avalikus huviorbiidis olnud Silver Keit, mis sai alguse Silver Meikari artiklist, milles ta väitis, et Kalev Lillo andis talle 120000 krooni, mille ta pani oma pangakontole ja kandis siis erakonna kontole, et ja see oli siis selge viide varjatud rahastamisele, mille ta ajaleheartiklis välja tõi. See sai hinnangul prokuratuurist. Ja juhtiv riigiprokurör Heili Sepp oli sunnitud tõdema, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteo kahtluse tekkimiseks, kuid need ei ole küllaldased, põhistada veenvat süüdistust. Ja nüüd väga oluline lause prokuratuuri pressiteatest vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks. See on tekitanud need väga palju, väga palju seisukohti. On välja kujunenud väga selge avalik arvamus, sisuliselt on debatt täpselt sama elav kui sellel päeval, kui Silver Meikari artikkel ilmus. Ja, ja väga paljud küsivad, et kas Silver Meikari paljastus või artikkel üldse midagi muutis. Oi, minu meelest muutis väga palju, sest ainuüksi see, see juurdus, protokoll, mis nüüd avaldada D seoses selle, selle rahastamisskandaaliga ja see on juba iseenesest kõnekas materjal, ma arvan, et iga inimene, kes vähemalt refereeringut on sellest lugenud, sellel on pilt selge, mis tegelikult toimus. Et selles mõttes oli Silver Meikaril õigus, kui ta ütles vahetult pärast seda otsust tulnud intervjuus, et 75 protsendi ulatuses tema, tema üritas nagu kandis vilja asi toodi avalikkuse ette, inimestel oli võimalik kujundada oma suhtumine sellesse asjasse ja ma arvan, et see suhtumine on, on väga ühene. Et see ei ole nii, nagu nagu pärast Kristen Michal teatas, et no see tema demagoogia kõrgpilotaaž, eks ole, ta tänab eesti rahvast, kes kogu selle skandaali ajal tema selja taga keegi nii teravalt, et ta ei tea ühtegi inimestele Ansipi, kes tema oli, aga, aga noh, see selleks, eks ole. Aga noh, me võib-olla jõuame rääkida nendest Nendest materjalidest, nendest põhjendustest, kuidas, kust raha tuli ja kust võeti, eks ole, veel. Mulle mulle meenus üks seik ka peaaegu 20 aasta tagusest ajast, kui üheksakümnendatel oli Postimehes selline nädalalõpulisa nagu ekstra ja seal töötas kirjanik nagu Jüri Pino. Ja siis Jüril oli alati, kui ta tegi persooniintervjuusid, on alati inimestel niimoodi põhjust küsida ühtegi konkreetset küsimust ja see kõlab tänapäeval väga prohvetlikult. Et millal teil oli viimati ebapiisavalt sularaha selle üle toona naerdaga, praeguses kontekstis? Jah, kui me loeme seda kriminaalasja lõpetamise määrust, siis, siis jah, see sularaha küsimus, kui palju seda kellelgi seal kodus on ja, ja kas ta on kapis või kullakangid ja siis see, see on tõesti nagu Peeter ütles, et see räägib ise enda eest. No see oleks võinud ta ilmuda vabalt näiteks sealsamas AK viimasel leheküljel juurikarubriigis, et see oleks nagu noh, Mart Juurele poleks midagi vaja kirjutada. Minul on siiski üks küsimus, et kui me teame, et meil on Eesti kohtupraktikas juhtumeid, kus ka kaudsed tõendid on, on väga tõsiselt võetud kriminaalasjas arvesse on, on, on väga tõsise tõendusmaterjalina arvel siis kui me vaatame nüüd seda konkreetset lugu, on olemas Silver Meikari väga selge tunnistus ja siis on väga palju kaudseid tõendeid, mis justkui võiksid viidata kuriteole ja nüüd on nende tõendite kaalumise küsimus, et me teame, et, et on olnud ka Eesti kohtupraktikas lugusid, kus kaudsete tõendite alusel on inimene süüdi mõistetud, et kui, kui nüüd me lähtume ikkagi väga selgelt sellisest skeemist, siis oleks olnud kindlasti nii Eesti poliitikale kui Eesti avalikkusele parem, kui see kogu see tõde oleks selgunud kohtus. Nüüd jah, küsimus tekib loomulikult sellest, et kui kõik hakkasid ühel hetkel rääkima oma kodus olevast sularahast ja kõigest muust ja toimus väga tugev ringkaitse, mis, mis, mis tõenäoliselt siis pidas lõpuni, et kas siis prokuratuur oleks julgenud selle peale minna või mitte, aga aga aga me teame, et on olnud ka juhtumeid, kus, kus üsna kaudsete tõenditega on kohtusse mindud ja kohus on langetanud nii ühele või teisele poole otsuse. Et selles mõttes mulle tundub, et sinna prokuratuur natukene ikkagi kartma lõi ja, ja võib-olla kogu selle skandaali puhkemise hetkel oleks olnud mõistlikum kui justiitsminister, kes on prokuratuuri selge ülemus, oleks ennast kogu protsessist ikkagi taandanud, sest praegu prokurör Heili Sepp tegi väga head tööd. Me nägime, et oli ülekuulatud või, või mitte, üle kuulatud, aga oli vestlusele kutsutud, väga palju inimesi kogupilt on, on, on, on tõesti hästi välja toodud. Samal ajal tulemus on see, et et selgete tõendite puudumise tõttu on see asi asi lõpetatud. No eks siin on üks põhjus ka see, et ilmselt on prokuratuur ka hellaks tehtud, siin on ju meil Villu Reiljani kohtusaaga lõpp selgelt silmade ees ja ilmselt ei tahetud. See on esimene esimene aste, mis otsuse langetas. See läheb edasi veel ringkonna. Tõenäoliselt riigikogu. Ja seal ju seal ju tegelikult asja sisust eriti ei räägitudki, selles otsuses konkreetselt. Seal olid sellised detailid. Noh, selle selle saaga kohta muidugi ilmus ka väga palju neid telefonikõnede salvestusi, Ekspress avaldas need terve kuhi kuhja, eks ole kus ka nagu pilt oli, selge, mismoodi. Millist sõnapruuki tarvitajatega, noh, see jääb ikka tunduvalt alla sellele, mis nüüd Reformierakonna puhul on avalikuks saanud. Ja kui sa ütlesid, kuidas sa ütlesidki justiitsministri tagasi või taandumise kohta, et. Et ta oleks selle kriminaalmenetluse ajaks ennast ennast taandanud justiitsministriametist. Sa andsid sellele mingi hinnangu, et mina ütleksin, karmistatakse ta hinnangut, mina ütleks, et see oleks olnud ainumõeldav ja selle mõju nii-öelda eesti poliitilisele kultuurile. Alles hakkab selguma ja, ja ausalt öeldes kui praegu siin kuulates siin mõningaid Väljaütlemisi, mida ka siin Kristen Michal on nüüd andnud, pärast seda, siis siis jah. Kuidagi kuidagi kuidagi ei saa üle sellest sellest nii-öelda Piiar masinast, et et ta püüab nüüd nagu ennast ise asetada, siis nii-öelda sellesse nõrgem nii-öelda selle nõrgema poole peale. Aga mulle tundub küll, et, et see, et seda tagasiastumist ei teinud, et, et see on tegelikult see viga, mis, mis, mis ei lase talle ennast selles positsioonis nagu, nagu avalikkuses tunda. No eile ta teatas ju, et ta esimestel tundidel juba vaata, et mõtles, et peaks tagasi astuma, ka partei ei lubanud. Just nimelt just nimelt, aga no ma ei tea, kas oled mees või ei ole. Kui siin juba justiitsministrist juttu oli, siis, siis mõned asjad on see, see silver geid, kel täiesti selgeks teinud, et tõenäoliselt Kristen Michalist ei saa järgmist Reformierakonna esimees, see on, see on väga selge, väga selge järel. Ehk siis tõenäoliselt järgmine, Reformierakonna esimees tuleb Keit Pentuse ja Urmas Paeti vahelisest heitlusest. Seega on võimalik, et, et me näeme siis ka ühte naist peaministrikandidaate siin paari aasta pärast kandideerimas ja ja sellele sellele võimalusele on juba siin tasapisi ka tasapisi ka viidatud, kuigi ma arvan, et ka Urmas Paetil võiks olla, võiks, võiks olla ambitsioone, et, et kindlasti Michal jääb truuks parteisõduriks justiitsministriks nüüd edasi, kuna ei paista kusagilt ka seda umbusaldust enam tulevat, aga aga aga jah, tema tõusmine parteiredelil on, on enam kui küsitav. Aga võib-olla me saame ka kunagi teada, kes tegelikult oli selle asja taga ja niiditõmbaja, et Michal ei astunud tagasi et ja jäi sinna tule alla ja pärast need ülekuulamisprotokollid avaldati ja et sellega lõika säraga ta endal tee peaministri toolile, et kelle huvides see oli? Hakkasin vihjeid andma, aga võib-olla saame teada, kunagi. Nojah, päris võib-olla vandenõuteooriatesse. Tänu teoorias on puhas parteipoliitiline võitlus. Aga noh, kogu selles protsessis on ju ikkagi veel väga palju teemasid ja väga palju küsimusi ja alustada sellest poliitilist skulptuurist laiemalt, aga aga kasvõi näiteks kasvõi näiteks sellest, et et väga-väga oluline väga oluline aspekt selle juures oli ka üks, mis puudutas, et Kalle Pallingu tegevust oli ju see keskkonnakomisjoni istungite nii-öelda salvestuste ja protokollide jõudmine uurijatele ja seda ju riigikogu ei, ei lubanud ja väitis siis, et kriminaalmenetluslik kuulisuvi ei ole kaalukam riigikogu õigusest täita segamatult ilma teiste riigivõimu harude sekkumiseta oma põhiseaduslikke ülesandeid. Ehk siis riigikogu nii-öelda puutumatus ja kogu see vaidlus immuniteedi ja siis tegevuse üle, see sai nüüd veel korra järjekordset täiendust, aga mina ikkagi küsiks, et et kuidas siis avalikus ikkagi nii-öelda riigikogu tööst ka ülevaadet saada. Suur töö on komisjonides kõik, nagu räägitakse, komisjonid, isegi uurijad ei saa komisjoni komisjoni materjalidele ligi. Kui see vajadus peaks tekkima. No riigikogu võimaniteediga seoses muidugi tekib. Või on tekkimas olukord, et kui tahta mingeid dokumente kindlas kohas hoida, tuleks riigikogu liikme kätte anda ja, ja siis on ta kindlas kohas, ehk kui, kui uurimisorganid Jah, ma arvan, et see õiguskantsleri tõstatatud immuniteedi küsimus ka kindlasti võis avaldada oma mõju otsusele, et sellega ei mindud edasi kohtusse. Jah, aga minu jaoks on veel, kui me räägime siin justiitsministri isikust, et, et minu jaoks on ikkagi arusaamatu, miks teised riigikogu erakonnad ei arutanud tõsiselt justiitsministri umbusaldamist selles loos. Tõsi oli aga väga, väga luid. See viib ainult ühele järeldusele, et samasugused asjad toimuvad ka teistes erakondades ehk siis neljas parlamendierakonnas, et siin ilmselt ei ole ka selles Kui me vaatame ka erakondade reaktsiooni sellel nädalal, siis siis seda prokuratuuri teadet kriminaalasja lõpetamisest, seda on saatnud selline üksmeelne ümine, et siin on mõningad erandid, on On teravamalt kritiseerinud endine politseinik Andres Anvelt seda, mis on toimunud ja nii edasi, aga aga valdavalt on olnud ümin ja ühtegi sellist väga Raamat sekkumist või, või jõulist väljaütlemist me ei ole kuulnud. Mis, mis samamoodi ka tekitab küsimusi, et miks siis teised erakonnad siinkohal oma suu lukus hoiavad. Üks huvitav nüanss kogu selles loos, loos on veel ja see puudutab erakondade rahastamist. See mul on hea meel, et, et erakondade rahastamise teema on jätkuvalt jätkuvalt üleval ja nüüd nii kaua, kui see aken on veel lahti, ehk siis erastamise erastamise vabandust, rahastamise küsimus on jätkuvalt, väga tõsiselt päevakorras, riigikogu seda arutab nii kaua võiks ajakirjandus sellele ikkagi väga jõuliselt oma pilku peal hoida, sellepärast et need otsused, mida riigikogus langetatakse, need määravad suuresti ära ka sellega, kuidas meie erakondi rahastatakse ka tulevikus ja me teame, et et Riigikogus on ka mitmed ettepanekud laual, nendest üks puudutab valimiskulude vähendamist ja mulle tundub, et seda ettepanekut võiks küll väga tõsiselt kaaluda, arvestades et see, see kindlasti oleks väga hea signaal avalikkusele. Ja, ja see annaks, annaks võrdsemad võimalused Eesti poliitikat teha ja, ja see annab ka sellisele varjatud rahastamisele üsna üsna tugeva hoobi, kui kui valimiskulud on kontrolli all ja erakonnad on riigieelarvest rahastatud siis siis tekib vähem survet et erakondadele raha anda, nii et seda ettepanekut, mille eest on need peaasjalikult seisnud siin sotsiaaldemokraatlik erakond, et seda tasuks väga tõsiselt kaaluda. Jah, see oleks mõistlik idee, siis inimesed ei peaks kõiki oma säästusid raiskama selle nimel, et riigikogusse pääseda, laenama, lausa laenama, eks ole, või oma viimased. Ma ämma ämma varandust huugama panna, eks ole. Nagu keegi ütles niimoodi, et kui mõni kogub raha selleks, et reisima minna, siis mina kogun raha selleks, et pääseda Riigikokku. Seal on küll ettepaneku juures veel üks, teine oluline koht, et tuleb hakata ERR-is kohutavas mahus tegema debatt, saateid, ma, ma, ma selles ettepanekus küll pisut kahtlen, sellepärast et kui nüüd ülemäära palju debatt saateid siia ERRi eetrisse tuleks, siis selt evalveeriks debatti devar devalveerida ERR-i ja tulemus oleks soovitule risti vastupidine, ehk siis inimesed lihtsalt ei kuulaks enam neid saateid kui, kui hommikust õhtuni poliitikud väitleksid küll riigi jaoks olulistel teemadel, aga ühel hetkel lihtsalt see, et see enam ei tööta, nii et kindlasti mõistlikus mahus debatt, saated ja kvaliteetsemad debatt, saated on, need, mis võiksid, võiksid ka tulevikus nii nagu siia ja on ju olnud nii nagu siiani on olnud. Jah. Nii et selle peale tasuks mõelda. Päevase Silver Keit ei ole just kuigi palju erakondade reitinguid mõjutanud, nii nagu me oleme näinud, et võib-olla pisut on mõjutanud arstide streiki ja ja ega energeetikateemad, aga energeetikateemadega siinkohal võiks edasi minna ja puudutab see majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi umbusaldamist. Sellel nädalal see kukkus ja loomulikult ka siis seda energeetika debatti laiemalt ja mul tekkis küll kogu seda kogu seda diskussiooni jälgides üks väga huvitav mõte, et et kas teile ei tundu, et Juhan Parts peaks järgmistel valimistel kindlasti kandideerima Narvas? Sellepärast et Juhan Partsi sõnu on, on väga selgelt suunatud oma energeetikutele, et me jätkame Narvas elektri tootmist, teeme seda põlema kivist ehk siis ka kaevureid võiks olla väga selge sihtrühm ja ja, ja noh, idee on ikkagi ehitada uus elektrijaam, nii et võib-olla see isegi tekitaks selliseid energeetilisi töökohti Narvas juurde, et, et see võiks ju olla väga selge sõnum Narva inimestel hääletada just Juhan Partsi poolt. Korraks tõmmata nüüd paralleele veel selle eelmise teemaga, siis oli ju hämmastav, kui kiiresti jõuti Juhan Partsi umbusalda hääletuseni erinevalt Kristen Michalist, kus tegelikult see teema kas nüüd võrdväärselt või enam-vähem samavõrdväärselt suuri, oli eetiline küsimus, eks ole. Michalit ei saadud kuidagi umbus lõppudena, Partsil läks kiireks. Lõppude lõpuks oli minister siiski ametnikud, kahtlusalune, eks nii et seal oleks seal tõepoolest tavaliselt sageli piisab opositsioonile ju mingisugusest valesti läinud sõna sõna ühendist, eks ju. Kui kui juba umbusaldusavaldus on riigikogu juhatuse käes Ja, ja mulle tundub, et selle Partsi umbusaldusavalduse juures ei olnud mitte kõige olulisem see elektrijaama ehitamise küsimus vaid haisteti võimalust, nagu öeldakse, mängida populismi peale, sellepärast et teine, samavõrd oluline küsimus, mille pärast rõhutada Umbusel Ta taheti, oli elektrihinna tõus ehk siis elektrituru avanemine ja see on igale valijale mõistetav, et opositsioon võitleb selle nimel, et rahval ei oleks halb elada. Aga mis seda elektri elektrituru avamine puudutab, siis ma siin mõneti ühinen kriitikaga, et majandus-kommunikatsiooniministeerium oleksin pidanud oluliselt hoolikamalt kogu seda kogu seda süsteemi läbi mõtlema, et see on teine lugu, see ei ole, see ei ole nii, et sa paned kogu selle kommunikatsiooni energia õlule ja loodad, et Eesti energia kui üks turul tegutseja, kes hakkab siis järgmisel aastal turul tegutsema, et suudab selle asja kõik ära kommunikeerida, nii need asjad ei käi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vähemalt kommunikatsiooni mõttes on jätnud väga paljud asjad tegemata ja üks asi, mida nad oleks pidanud tõsiselt oma puudutab elektrihindade avaldamist, ehk siis kui on teada, et turule siseneb mingi kindel hulk tegijaid, oleks pidanud vähemalt paika panema selle regulatsiooni, et hinnang tuleks võrdse konkurentsi ja sellise laiema debati huvides avaldada ühel ja samal ajahetkel, ehk siis kõik, kes taht tahaksid 2013. aastal turule siseneda, hakata eesti tarbijale elektrit pakkuma, oleks ühel ajahetkel A hinna teatavaks teinud, siis oleks olnud see debatt oluliselt teistsugune praegu. Me nägime, et see debatt käib iga üksiku tootja puhul eraldi. Loomulikult käib see siis võrrelduna riikliku monopoliga ja, ja seetõttu muutub, see muutub, see täiesti täiesti arusaamatuks ja hoomamatuks ja iga selline artikkel, kus on ainult üks võrdlusmomente, tekitab tarbijates segadust juurde. Siin on väga selge majandus ja kommunikatsiooniministri tegemata töö, aga ikkagi peamine etteheide, mis majandus- ja kommunikatsiooniministrile tehti, puudutab ikkagi seda auvere elektrijaama teemat, mille kohta ka riigikontrolli avaldas oma kriitilise hinnangu. Ja mis puudutab siis kolmesajamegavatise võimsusega elektri täiesti uue elektrijaama tamist Ida-Virumaal auveresse. Ja, ja see on nüüd küll väga huvitav ja lausa põhimõtteline debatt, et mida me siis Eesti energeetikas peaksime tulevikus eelistama, et siin sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser on kirjutanud väga põhjaliku artikli oma energeetika nägemusest ja tema hinnangul on Eesti energeetika tulevik loomulikult välisühendustes, peale selle tuleb keskenduda taastuvenergiale, koostootmisele, gaasi turbiinidele ja selliselt oleks võimalik siis Eesti energeetika tulevikuvajadus ära katta ja mingisugust uut põlevkivijaama Narva ei ole tarvis. Üks üks väga selge seisukoht, aga see tekitab küll väga palju küsimusi, et et mina olles nüüd natukene uurinud, palju need asjad maksavad, ootan, palju maksab tuuleenergia installeerimine, kui palju koostootmisjaamade ehitamine ja gaasiturbiinide ehitamine ja, ja olles nüüd natukene neid neid summasid võrrelnud siis siis need investeeringud, mis tuleb teha sellisesse pool rohelisse tootmisesse on oluliselt suuremad, kaks korda suuremad, kui, kui need investeeringud, mida tuleb teha põlevkivijaama rajamiseks. Ja, ja see on nüüd küll küsimus, et siin siin ei ole räägitud päris ausalt ja, ja siin on liiga palju lähtutud võib-olla sellest riigikontrolli auditist, mis ühelt poolt küll räägib või, või seisukohast, mis räägib sellest, et, et need ühendused, jah, meil lähevad järjest parema lisaks aga, aga meil puudub igasugune kindlus, et kas ka seal piiri taga on piisav tootmisvõimsus olemas sest meil puudub igasugune kindlus, et Lätis oleks piisavat tootmisvõimsust näiteks talveperioodil Läti jaoks ja veel ka Eesti jaoks. Ja kui on külmad talved, kas siis Soomes on seda piisavat tootmisvõimsust nii nii Soome kui ka Eesti jaoks? Need küsimused on jäänud täiesti vastamata ja mind hämmastab ka Sven Mikseri seisukoht, mis puudutab energiajulgeolekut. Ta mõtestab tõesti kitsalt ega julgeolekut, ta mõtestab seda energiajulgeolekut ainult asukohaga Ida-Virumaal jätab laiemad aspektide täielikult tähelepanuta. Nimelt need aspektid, mis puudutavad, ütleme, Vene odavat elektrit, selle tulekut Eesti turule, siinse tootja väljasuretamist ja, ja selle tõttu tekkivat võimalikku energia hoobe absoluutselt need teemad, need ei ole tema jaoks üldse teema. Et kui me nüüd lihtsalt lähtume ainult jaama asukohast, siis me peame ütlema, et me me istume lausa pommi otsas, sest meie valdav osa energiatootmisvõimekusest on praegugi veel Ida-Virumaad. Noh, keegi on teravmeelselt märkinud, et vahet pole, kus see jaam ju tegelikult on, et kui, kui sind rünnatakse, tahetakse sind ilma jätta energeetikast, siis võib sul olla ükskõik kuskohas või võib-olla ka piiri taga, eks ole, ühendustega et see ei ole nagu selline probleem. Aga probleem on selles, et kuidas me ikkagi määratleme seda energiasõltumatust ja energiajulgeolekut, noh hiljuti olid ju Leedus valimised, kus öeldi, öeldi ei uuele tuumajaamale, eks ole, need on Leedu täpselt samamoodi sõltuvuses Venemaa elektrist nagu, nagu nagu Läti, eks ole. Ja nüüd on Eesti nagu ainukene, kes on nagu oma oma ressursside peale jäänud ja, ja. Ma ei tea, kas on päris mõistlik nagu öeldakse, käpad püsti tõsta ja sellest kõigest loobuda. Leedu on ju, veab energiat sisse nii-öelda pärast seda Ignalina sulgemist ju päris päris tugevasti ja samal ajal see nii palju kui mina aru saan, siis rahvahääletus vist seal ei ole siiski tingimata siduv, nii et seal on need otsused ka veel veel suhteliselt lahti, aga kahtlemata see, see, see probleem on olemas ja ma kujutan ette, et, et eks iga inimene võib ka võib ka ise mõelda, et kas kuidas ta, kuidas ta ennast majandab, et kas no muidugi hästi sellise primitiivse näite, et kui, kui inimene arvab, et ta võib kõiki asju osta, osta ja väljast osta ja, ja tegelikult tal endal ei olegi vaja nagu noh, mille millegi eest hoolitseda. Et siis aeg-ajalt on küll, mina olen küll kuulnud, et, et pigem nagu on, on tagasipöördumine toimunud, et et ma ei ütle justeta, et mingisugused põllumajanduskooperatiivi tulevad, aga on esimesi märke, kus inimesed kasvatavad näiteks endale mingisugust nii-öelda aedvilja, et täpselt samamoodi võiks ju mõelda, et, et kas meil on. Kas, kas me ikka saame igas olukorras loota sellele, et, et lihtsalt sellepärast, et ühendused toimivad ja, ja me saame kõige, kõige odavamad, kõige soodsamad, kas me üldse saame mingil hetkel seda elektrit? Eelmisel nädalal ma käisin Saksamaal, tutvusin sealse nii-öelda energy vende projektiga ehk energiapöördeprojektiga, mis tähistab siis seda, et aastaks 2022 loobutakse tuumaenergiast. Tahetakse loobuda ka CO kahte emiteerivatest söejaamadest ja peaasjalikult peaks siis Saksamaa energia hakkama baseeruma taastuvenergiale ehk siis päikesepaneelidel ja tuuleenergial. Ning noh, peale selle tahetakse veel mingeid taastuvaid võimsusi ehitada, mille osas on kõik veel alles algusjärgus pumbata vesi siis, kui on päikest ja tuult kuhugi üles reservuaari ja lasta sealt ülevalt alla. Ka see on üks osa sellest projektist, peale selle veel gaasiturbiinid ja, ja, ja koostootmine, aga, aga nüüd on lõpuks aru saadud etet pärast seda Fukushima katastroofi ja seda väga kõlava nimega projekti, mis siis oleks juskui tähistanud Saksamaa üleminekut rohelisele energiale, et, et seda ei ole võimalik teostada nii et Saksamaainimesed ja Saksamaa majandus väga tõsiselt selle tõttu ei kannatanud. Ja seetõttu on hakatud seda nii-öelda energiive efekti ka pisut tagasi pöörama, ehk siis juba räägitakse sellest, et kuidas ikkagi need CO2 emiteerivad söejaamad peaksid alles jääma, peaksid olema varuvõimsus. Ühel hetkel, kui tuult ei ole ja päikest ei ole, siis tuleb nad ikkagi käima panna, tuleb tõenäoliselt ka ehitada mõned uued jaamad, selleks, et tekiks mingisugune võimsus ja valdav osa kogu sellest debatist on kantud sellest, et kogu Saksamaal vajaminev energia peab olema toodetud Saksamaal. Sellepärast et naabri peale piisavalt lootma jääda ei saa. Et kui on, kui on külmad ilmad, siis Prantsusmaa, kus on ohtralt tooma soomlased muutub ikkagi, eks elektrit, eks importivaks riigiks ja, ja seetõttu peab see vajalik elektrivõimsus olema riigis kohapeal ja see on, see on Euroopas selline selline vaikiv seadused. Vabaturg on küll väga tore asi ja, ja tõenäoliselt hinnakujunduses ta midagi muudab ja mõjutab. Aga aga see elektri tootmisvõimsus ja võimekus peaks, peaks riigis olema ka endal ka piisavalt koha peal. Ja ma vaatan siin majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist, see ei ole nüüd küll päris objektiivne. Aga selles diskussioonis on mulle mulle saabunud ka üks üks üks väike arvutes, mis viitab sellele, et kui, kui kombineerida tuul, koostootmine ja gaasiturbiin sisse hakkaks maksma kuskil 1,46 miljardit eurot, samal ajal võrdlusena näiteks Narva esimene põlevkivi ja maksab 640 miljonit eurot ja kui on toodud veel päike sisse päikesepaneelid, koostootmine ja gaasiturbiin, siis selle kolmesajamegavatise võimsuse puhul oleks see investeering neli miljardit eurot, arvestades praeguseid päikesepaneelide hindasid. Seega. Me võime küll öelda, et see, see roheline energia on väga tore, aga kas ta, kas ta on ka sellises mahus jätkusuutlik, et siin siinkohal võiks avalikkusele ja energiatarbijatele puru silma ajamise lõpetada. No tegelikult on üks suur küsimus on see, et milliseks kujuneb ka Euroopa Liidu kliimapoliitika ja selle CO2 kvootide ja, ja hinna osakaal selles valemis on ju tegelikult päris päris olulise tähtsusega ja täiesti võimalik on ka see areng, et, et tegelikult see, see siin on Euroopa liit öelnud, et tahetakse jõuda mingiks ajaks täiesti CO2 vabale tootmisele, aga võib-olla, et ka nagu selle selle Saksamaa näite puhul, mille sa tõid. Et on ka mitmed inimesed öelnud, et neid asju hakatakse ka mingil määral ümber vaatama, sest et Euroopa Liit lõppude lõpuks ei ela mingisuguses suletud vaakumis, vaid ikkagi mingis keskkonnas ja kui ümberringi toimub toimub sootuks midagi muud, siis ühel hetkel me oleme lihtsalt sellises olukorras, kus vajutad nupule, tuli lihtsalt ei sütti. Või, või öeldakse, öeldakse siis raadios, et lugupeetud kodanikud, meil on vastav energiatarbimise režiim. No siin on üks, üks selline näide, võiks tuua, et kui ma küsiksin, et kas teie kolleegid, olete valmis endale muretsema elektriautod praegu. Mis on ju väga-väga-väga palju promotud asi Eestis? Mina näiteks ei ole valmis, sest ma kardan, et mul oli, nagu öeldakse, ei ole võimalik juhet seina panna, et siis ma lihtsalt ei saa seal autoga liikuda, ma pean ikka kasutama seda vana vana bensiini või diislimootorit, eks ole. No kõige kõige autosõbrad, kes vaatavad Briti menusari kindlasti nägid ka, kuidas seal elektriautosid katsetati ja noh, muidugi see oli väga ekstreemne, et et loodetavasti meie sotsiaalteete midagi sellist ei pea läbi elama, aga, aga jah, ei, kindlasti praegu ei ole. Tere, auto vähemalt pere ainukeseks autoks, alternatiiv, kui kui ta võiks olla pere teine autopoes piima järel käimiseks või hommikul paar kilomeetrit tööle sõitmiseks, siis ta tõenäoliselt võiks olla alternatiiv, aga selle raha eest saaks oluliselt odavama alternatiivi. Jah, ma tean näiteks, et elektriauto võrdub alternatiivenergia praegusel hetkel, eks ole. Jah, et loomulikult tuleb, tuleb arutleda nagu erinevat erinevaid asju ja, ja kindlasti on ka see, et tehnoloogia areneb ja ja näiteks ma olen täiesti veendunud, et sellised asjad nagu näiteks elektriga liikuvad kaherattalised, näiteks jalgrattad ja noh, kus sa saad siis ka nii-öelda vajadusel vändata, eks on, need on, need on juba praegu üsna üsna levinud ja see läheb, hind odavneb ja need levivad üha enam. Aga, aga tõepoolest jah, et sa ei saa loota ainult sellele Ma korra veel tuleks selle taastuvenergia juurde tagasi, et et kui ma nüüd vaatan, mis toimub taastuvenergia vallas nii nii Eestis kui ka raja taga, siis järjest rohkem hakkab silma üks tendents, et taastuvenergia on väga selgelt poliitilistel põhjustel eelistatud. Ühelt poolt makstakse taastuvenergia tasu, teiselt poolt. Ka poliitiline retoorika soosib seda, tõsi, Eestis Eestis küll vähem kui mujale, aga siiski need tasud on muljetavaldavad. Siis millegipärast on, on järjest rohkem tekkinud Euroopas ka energiaasjatundjate seas hoiak või arusaam, et taastuvenergia niivõrd jõuline eelistamine hakkab ühel hetkel väga selgelt turgu solkima, ehk siis taastuvenergia, mis on toetatud, mis, mis ühel hetkel suudab olla siiski piisavalt konkurentsivõimeline, efektiivne tuleb turule ja suudab pakkuda tänu sellele, et ta on toetatud sellel hetkel, kui, kui, kui teda tuleb, ehk siis kui tuul puhub, päike paistab, ta on, ta on kindlasti konkurentsivõimelisem kui konventsionaalne energia, ta suudab elekter pakkuda paremat hinda. Jaa, jaa. Ja siis need konventsionaalselt elektrijaamad, jaamad, gaasijaamad, kõik teised Need panevad oma poe kinni, sest nad ei ole võimelised ühel hetkel seda sammu astuma. Aga siis, kui tuult enam ei puhu, pannakse Käima käivitamine maksab mingi aeg, see asi töötab, aga, aga samal ajal jälle see raha kogu aeg ei ole võib-olla piisav, et nad ei saa võistelda võrdsetel alustel selle taastuvenergiaga, sellepärast et sellel hetkel, kui, kui tuul puhub, nad on sunnitud müüma võib-olla oma elektrit natukene alla omahinna, ehk siis nad ei saa oma kulusid täis ja loodavad nad siis sellele tuulevaesel ajale. Et see taastuvenergia ilmselge eelistamine on ka mitmeid riike Euroopas, kus, kus taastuvenergia pääseb lausa kõige esimesena ehk eelistatuna alati võrku ja siis tulevad alles kõik teised, et see, see turu solkimine ühel hetkel tekitab selle, et meil meil tekib väga tõsine küsimus, et kas meil on olemas piisav energia varustuskindlus. No just nimelt, aga ma võib-olla klaariks selle asja ära, et võib-olla kuulajad said aru, et ma olen õudselt ma ei tea, kliimapoliitika vaenlane, et ei, ma arvan seda, et Euroopa Liidu kliimapoliitika on, on tegelikult väga tugevasti mõjutanud kogu maailma positiivses suunas, no kas või näiteks seeläbi, et et näiteks automootorit tehakse säästlikumad efektiivsemad, samal ajal võimsust mitte kaotades. Need, kõik need euro euronormid, mis neil peale, et see on kindlasti kindlasti positiivne, et selles osas on edasiliikumist olnud. Jälgime huviga, kuidas see energeetikaalane debatt edasi läheb. Loodetavasti kuuleme lähiajal juba poliitikute suust küpsemaid seisukohta. Aga aga kindlasti see, see poliitiline aspekt selle juures on kindlasti väga-väga oluline see mõõde, see mõõde, ma arvan, et seda, seda tahaks nendes debattides ka kuulda, et et ma ütlen, et siin on ka see Neid numbrilisi arvutusi või võib ka teha igasuguseid inimese inimene istub kodus, vaatab või televiisorite, kuulab raadiot, siis ta mõtleb nende numbrite peale, need on niikuinii hoomamatult tema jaoks, eks. Aga, aga see, just see julgeolekupoliitiline mõõde on kindlasti hästi tähtis. Aga muidugi, üks nüanss on veel selles kogu selles energeetikadebatis, mis ei ole siiamaani vastust saanud ja ega me ei saanud seda ka Juhan Partsilt, sealt riigikogu kõnetoolist Käis firmast Alstomi suur energia ja, ja kõikvõimalike side transpordi ja muude lahenduste pakkuja maailmas, kes ehitab siis ka seda auvere uut elektrijaama. Et sellel firmal on olnud väga mitmetes riikides väga kahtlane taust ja ega majandus- ja kommunikatsiooniminister ei osanud täpselt öelda, kuidas seda firma tausta selgitati ja, ja noh, antud juhul ta küll kinnitas, et jah, Eesti tuul on olnud kõik täiesti läbipaistev ja ja siin kahtlusi justkui ei tohiks olla, aga arvestades, et Alstomi olnud halvad kogemused päris mitme riigiga, siis mitme riigivõim, mis seal reisil Võib ka teistmoodi ja, ja igal juhul see, see nüanss on, on küll praegu praegu pesud, selgitamata, et kuivõrd põhjalikult ikkagi tuleb kui ja tausta kontrollida, aga kui me nüüd vaatame seda Alstomi positsiooni energia tootjana, kui ka transpordilahenduste pakkujana, siis siis võrdväärseid firmasid maailmas on, on väga vähe. Ja seega see see Alstomi valik ühelt poolt oli, oli ühelt poolt arusaadav, aga teiselt poolt, kui nüüd on üleval küsimused, siis siis mulle tundub, et nii Eesti Energia nõukogu ja juhatus kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaksid siiski selgitama täiesti üksipulgi lahti, kuidas see firma, millistel tingimustel ta valiti, millised olid need kriteeriumid, millest lähtuvalt üldse Alstomi osutus auvere elektrijaama ehitamisel valituks. Ja, ja kui see on selge, siis, siis mulle tundub, et, et võib ju minna edasi selle selle Narva Narva jaama projektiga, sest et ka riigikogu on öelnud, et vähemalt ühe uue põlevkivielektrijaama ehitamiseks tuleks vahendeid leida. Ja, ja tõsi, ma arvan, et pärast seda debatti seda teiste elektrijaama ehk siis veel 300 megavatti võimsusega põlevkivielektrijaama ei ehitanud. Ta aga, aga, aga mingisuguse selguse avalikus siiski selles Alstomi valikus võiks ju saada. Aga läheme edasi streigiga ja käimas on vist streigi kolmas nädal, esmaspäevast algab neljas, nii et et arstide ja meditsiinitöötajate streik on veninud juba pikale. No mingid seisukohtade lähenemised on toimunud, aga, aga mina küll hinnatas nüüd seda paarinädalast streigikogemust, mida nii avalikus patsiendid, riik kui ka, kui ka arstid ja õed on, on saanud, ma hindaks seda küll tuleviku jaoks väga kasulikuks, sellepärast et see streik määrab tuleviku tarvis väga paljuski ära selle, kuidas, kuidas avalikus sektoris ja, ja üldse, kuidas palgaläbirääkimised hakkavad käima. Kuidas kehtestatakse nõudmisi ja, ja selles mõttes on, on see streik kindlasti teedrajav. Nojah, kui sa ütled palgaläbirääkimised, siis siin me räägime mingisugustest väga konkreetsetest suurustest ja suurusjärkudes ta ka minu meelest streigi üleüldine idee ja, ja põhjus välja toodi, on, on siiski olnud nagu märkis vast abstraktsem. Ehk siis see meditsiinisüsteemi korrastamine, arstide lahkumine ja olen seda enne ka öelnud, et, et niimoodi on ju väga raske nii-öelda ühe hüppega lahendada selliseid selliseid probleeme, eks. Ja Ma arvan, et need asjad on ka kõik kõik kõik venima jäänud, et selle taha selle, selle abstraktse nii-öelda idee taha võib alati öelda, et ikka ei ole veel asi asi noh, meie jaoks korras me ikka ei, ei näe seda teedeks. No siin on jah, küsimus ikkagi nendes palganumbrites, sest see on ikkagi ainukene asi, millest saab nagu kokkulepe, et noh, sellist noh, kuhu Eesti riik on teel, eks ole, koormusest täpselt samuti ja töökoormuses ja tundidega mõõdetav asi. Aga viimastel päevadel on mul küll mulje jäänud. Niisiis riik riigi poolt kui ka siis streikijad, et kurt ja tumm leilis, et nad on läinud täiesti erinevaid teid pidi. Haigekassa nõukogu eile koos juba hakatakse eelarvet kokku panema, oli juba esimene lugemine, eks ole. Nii et valitsus ja, ja haigekassa nõukogu lähevad niimoodi kinnisilmi oma teed lähevad selle pakkumisega, eks ole, mis sotsiaalministeeriumis tulid, need numbrid on, jäävad, Need need muutunud ei ole. Arstid teisest küljest ütlevad, et nad sellega nõus ei ole lõks, et see on lõks, eks ole, ja et lahendamata on ka põhimõtteliselt küsimus, ma arvan, et need positsioonid ei ole mitte lähenenud, vaid hoopiski kaugenenud teineteisest. Ja ma, ma ei kujuta ette, milline see kokkulepe peaks olema sel moel, et kumbki pool kaotama nägu. Sest mida kauem see venib, mida rohkem teed erinevat suunda lähevad, seda raskem on sõlmida sellist kokkuleppe, kus mõlemad pooled on rahul. Samal ajal on üsna selge, et surve selle nii-öelda ühise tee leidmiseks ikkagi hakkab kasvama, sest minu meelest ma siin, kui ma viimasel nädalal ka ajakirjandust ja muud meediat olen, olen vaadanud, siis on selgelt hakanud kostma ka patsientide hääl ja mis võib-olla alguses oli, kuna tegelikult ju streik ei ole selle üleüldine, vaid, vaid vaid, vaid ikkagi midagi, justkui, nagu nendes asutustes toimub, eks. Aga nüüd on hakanud kostuma patsientide hääl ja, ja lugupeetud kirjanik Erik Tohvri nimetas ennast Postimehes pantvangiks. Ma arvan, et see oli üsna üsna tabav, tabav nii-öelda määratlus. Ja aga üks on täiesti selge, et arvestades seda, milline saab olema panus arstide ja õdede õdede palgatõusuks, jaga hooldajate palgatõusuks ning ning arvestades ka veel soovijaid koormuse tuleb vähendada, et siis me võime küll öelda, et et patsient on kuningas ja võib-olla ta midagi võiks võita, aga, aga, aga lihtne matemaatika ütleb, et arvestades, et meil on praegu järjekorrad, kui, kui me vähendame arstide koormuste tõstame neil miinimumtasusid siis lõppkokkuvõttes kas see järjekord, mille pealt peaks lühenema vastupidi, võib-olla võib-olla ainult kvaliteetsema vastu vastuvõtu ja nõu pealt. Et patsient enam kaks korda võid, käib ühe korra ja saab oma oma kindla vastuse siis aga millegipärast mul ei ole usku aga sellisesse asja, sest nähes, kuidas eesti arstid töötavad ja nähes ka seda, et kui vastutustundlikult nad ikkagi oma tööd teevad valdav osa neist, siis siis ma millegipärast arvan, et, et ka see ei muuda siin midagi, et järelikult tulevikus arvestades arstide nõudmisi ja kogu seda kogu seda pilti, me peame ka arvestama sellega, et tervishoiuteenus ei ole enam nii kättesaadav, kui ta oli seda täna. Ja, ja teine asi, mida me peame ka täiesti selgelt arvestama, on see, et, et ühel hetkel me enam selle olemasoleva süsteemiga tervishoidu rahastada ei saa, järelikult me peame leidma muid vahendeid tervishoiu rahastamiseks, siin on kõlanud väga mitmeid ettepanekuid neist kõige tõsiselt võetavamad ajutine haigushüvitist tuleks viia siis haigekassalt töötukassa alla. Vabanda, vabastakse paarkümmend miljonit eurot haigekassasüsteemis, mida saaks kasutada muudel eesmärkidel mis sisuliselt tähendab meie jaoks selle maksutõusu, sellepärast et selle võrra töötukassa maksemäär tõenäoliselt tulevikus enam ei lange või langeb aeglasemalt kui juhul, kui töötus väheneb. Ja varem või hiljem me jõuame niikuinii ka sinna, kus see tasuta arstiabi järjest rohkem väheneb, ehk siis et patsient peab hakkama ise tunduvalt rohkem maksma. Et see on nagu teine võimalus, kus seda raha saada, sest no niimoodi tegelikult Eesti arstiabi on olnud ju noh, see olnud patsient on olnud nagu supp, supelnud heaolus, võrreldes väga paljude teiste riikidega sa ikka lähed, kui sul on tervisekindlustus, siis ei ole mingisugust probleemi, et sa saad tasuta oma arstiabi kätte, eks ole, mis ei ole ju loomulik asi. Paljudes teistes riikides Jah, soovin siin kõikidele läbi rääkida jättele veel jõudu. Arvajate palgaläbirääkimistes on ikkagi väga suur lõhe sees, et kui arstid ja õed soovivad ühe aastaga seda palgatõusu, mida haigekassa oma eelarves pakub neile neile kahe aastaga, siis siin on ikkagi need käärid väga suured. Aga samal ajal, kui me vaatame nüüd ka seda, et palju siis kahe aastaga näiteks hooldajatel palk võiks tõusta 23 protsenti õdedel 17 ja pool protsenti, arstidel 11 protsenti. Tegu on loomulikult siis miinimumtasudega, et et oskate te veel öelda, millises sektoris võiks lähema kahe aasta jooksul oodata, sellist palgatõusu Eestis? Ei oska, ei oska. Kuidas ajakirjanduses on Neeme Delete turul tegutsev ettevõte väga edukas ajakirjandus ette võtta, palju teil siis järgmisel aastal palgad tõusevad? Teha siiamaani ei ole vastavasisulist meili veel tulnud. Kas postimehest ajakirjanike lahkumine välismaale jätkub? Ajakirjanikud vist on selline amet, kust, kust ei ole niisama lihtne lahkuda ikkagi keelepõhine. Lugesin sellel nädalal ühte positiivset intervjuud, mis puudutas Soomes töötavad välismaa arste ja, ja, ja selgub, et Soomes eelistatakse juba läti arste, sest neid saab näiteks odavamalt palgata kui Eesti ametivendi. Et et on ka, on ka selline trend, kuigi, tõsi, tõenäoliselt Lätist pärit arstil on soome keele äraõppimine oluliselt keerulisem kui Eestis arstil, nii et teil on siin õdesid õdesid soolilikult ettegi. Jah. Kui oleks lõpetuseks selline huvitav nüanss, tsiteerida ka Rohke Debelakk Ki ühte libauudist, kus ta ütleb, et Eestis ei peaks olema mitte riikliku lepitaja ametikoht, vaid riikliku lepitaja ametikoht, ehk siis kes sadamas ja lennujaamas lehvitab neile, kes siit Eestist ära lähevad. Siinkohal panevad rahvateenrite tänasele saatele punkti ja täna olid siin rahvateenrite stuudios Neeme Korv Postimehes Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost.