Meie eelmises, õieti esimeses saates jumalaema Maarjast ja temale pühendatud temast inspireeritud muusikast mõjutas katse, kohustas ülestõusmispühade aeg, vaikus, sügavuse kulminatsioonipäev aga samas ka ingli Maarjale kuulutuse päev meid peatuma Kristuse kesksel missiooni tunnetamise rõõmul ja kannatused. Muusikast kõlasid katkendid aveel, marjadest, magnifikaadist, staabat, materist, heliteostest, mis nende sündmustega seoses. Täna keskendume Maarjale endale Maarja kujule. Maarja motiiv läbib kunsti läbi aastatuhande. See pole mitte üksi katoliku kiriku suhe temasse katoliku kiriku liturgia. See pole mitte üksi dogmaatiline figuur vaid ikka on köitnud kunstnike, tema ülimalt poeetiline karakter. See erakordne inimene, kus kõige siiramas soojemas mõttes naine on ülendatud jumalikuks kus neitsi ülistamine ühendab ema austamisega tema, kelle poole saab pöörduda kõigi intiimse mas palves vahendaja kõige kõrgema ja kõige madalama inimese vahel. Madonna kultus on läbinud aastasadu ja liikudes täna siiski Tallinnas ringi. Me näeme plakatit Lasnamäe ja noore ema ja lapsega süles. Seegi on üks meie tänapäeva madonna. Maarjale pühendatud kunst on igasuguse mina poeesia läteks. Maarja austamine lähtub oriendist. Bütsantsi kirikust pärinevad põhivormid juba esimestel Kristuse järgsetel sajanditel. Religioosne kliima selleks oli soodus ka Vahemereäärsetel maadel kus oli levinud paganlik, ema ja ka neitsi jumaluste austamine. 431.-st aastast peale Kristust rajatakse 200 piiskopi konsiiliumid effesuses. Et Maarjat tuleb austada kui jumala sünnitajad ja tunnustada. Seitsmendal sajandil ulatusid Maarja pidustused Carooma Maarja kuju mitmekülgsus. Tema, keda nimetatakse pärispatuta, neitsiks igavesti neitsiks taevaste kuningannaks, halastuse emaks, õnnistust tulvil tarkuse truuniks. Meie kõikide eeskõnelejaks. Talle saab pühenduda kõige mitmekesisemat kunsti. Kusjuures õhtuma traditsioonis on üha enam toonitatud tema kuju inimlikke jooni. Maarjale kirjutatud muusikast tõusevad esile kõikvõimalikud hümnid, sekvintsid anti fooniumid juba õige varasest muusika praktikast. Need kõlavad vastu nii rüütliluulest kui meister Singerite loomingust. Renessansist barokist läbi sajandite kuni tänaseni välja. Maarjale on pühendatud päikeseloojangu muusikas Pesperi muusikas viie psalmi järele traditsiooniline Maarja ülistuslaul. Nõnda Monte Verdi kuulsas maarjaVesperis kui ka Mozarti tema enda poolt kõrgelt hinnatud õhtu muusikas Ave marjade ja salve regina kõrval. Me näeme litaaniaid palvelaule lauretanya litaanian, eriti pühendatud just Maarjale kui eest palujale meie eest. Ja siis on veel omaette käsitluses olnud Maarja elu, tema kutsumus, tema roll emana viimaks ka tema surm ja taevasse. Võib-olla oleks hea lähtuda. Mõtiski luht, kuidas seostub Maarja kuju ristiusu olemusega tema eesmärgiga meie eksistentsi? Ristiusk lähtub inimese eksistentsi sügavamast mõtestamisest ja selles suhtes. Inimese füüsiline sünd on vast ainult algus, formaalne akt. Edasine elu on õieti pidev sündimine, iseenda sünnitamine. See tähendab oma isiksust täieulatuslikult avada ja mõtestada. Seostada seda sellega, mis enne meid on olnud ja mis tuleb siis, kui meie vormiline füüsiline eksistents lakkab. Ja on ideaalne, kui inimene suudab sündida isiksusena, enne kui ta jällegi formaalselt sureb. Selles protsessis on oma mõte nimelt mõte seostada ent igavest jõududega. Religioon ladina keeles, seda võib vahel tüve abil defineerida, mõlemad suunduvad enam-vähem samale välja. Need on kas reliigere. See võiks olla taas lugeda, uuesti korrata, üle käia, asju süvendada ja teine tüvi on religaare, mis nimelt ongi uuesti siduda. Ja see viitab meie olemise põhiprobleemile. Kui on tarvis uuesti siduda, siis järelikult oleme seosest mingist väga olulisest seosest lahti pääsenud. Seega oleme oma olemasolus ebastabiilsed. Seostamatud religioonid käsitlevad seda kui inimese pärispatuseisundit, meie ebanormaalset seisundit kus inimkond on nii-öelda läinud oma arengus isevoolu teed. See on vana testamendi pärimuses ühendatud eriti Eeva rolliga eeva, kui esimese inimese Aadama naine. Kes ahvatles Aadama sõnakuulmatu sele teada saama rohkem kui oli antud momendil ette nähtud. Ja sellega siis tõmbas inimkonna jumalast algsest harmooniast eraldumiseni. Esimesed inimesed heideti paradiisist välja. Jumalaema Maarja kuju on selles mõttes e vabastanud. Kui Eeva ahvatles inimkonna arengust kõrvale piiratud eksistentsi sulgumisele tõmbumisele, oma isekus, oma algatuslikusse, sellesse, et kaotati silmist avaram igavene perspektiiv kontaktmaüleste loovate jõududega. Siis maarjakehastab just vastupidist, ta kehastab tolle sideme taasloomise võimalikkust. Ja mitte ainult võimalikust, vaid ta näitab, et see side on juba loodud. Maarjale pühendatud teosed on tihti lähedased kuulajale. Nad on rattud rahvale ja nad ulatuvad kuulajale kergesti. On aga ka muusikat vastavalt ajale ja heliloojale, mis nende lihtsalt kuulatavad ehk polegi, millele peab rohkem pühenduma ka otseselt kuulamisele enesele nõnda näiteks käänd depre loomingus. See on helilooja, keda tunti omalajal kõikidel maadel ja austati kõikides õukondades 15. 16. sajandivahetusel 16. sajandi esimeses veerandis. Teda nimetati muusikavürstiks ülimalt suureks muusikuks. Tin lutergi nimetas teda spetsiaalselt nootide meistriks. Läbi teinud kirikukooride laulja ja kirikukooride juhi maestro küllaltki keerulise ja töökohtade elupaikade sagedase muutumisega eluandev Pree lähtunud kuulsa madalmaalase Okk hemi rangest lineaarses stiilist. Looming kujutab enesest üleminekut omaaegsele moodsemale kirjutamise viisile. Tema esimene maarjasekvents umbes 1500.-st aastast. Maarjast kui karskest puhtast kaunist on meil ehitatud viie häälsena rangele kaanoni pluustikule. Maria on siis väljapääs uuesti tollest suletusest, tollest pärispatu seisundist ja paljudes usundites esineb emajumalakuju. Naisjumalad täidavad mitmesuguseid rolle. Nende roll on loov, son, sigitav roll on kaitsev ja samale Ta seostab kastiihiaga ohjeldamatusega sõdadega. Kurjade jõudude purskega. Ristiusus on sisuliselt vastand mõistega tegemist, son jumalaema kuju. See ei ole mitte jumal, vaid naine kelle läbi jumalat inimkonnale lahendatakse. Lähtudes jumala mõistest. See on midagi sellist, mida inimene ei suuda haarata isegi parema tahtmise korral. Ja müstikute tõdemus, kes on enamasti terve oma elu pühendanud jumala tunnetamisele ongi lõppude lõpuks ikka olnud see, et kõik, mis me jumalast oleme kogenud see on tühine võrreldes sellega, mida me jumalast tunnetanud ei ole. Seega kogu religiooni küsimus taandub ikkagi lähedal nähtustele ja vahendajatele kes seda, mis on oma olemuselt tunnetamatu. Kuid samal ajal kõige algus. Igasuguse loovuse kontsentraat kuidas seda inimesele mingilgi määral arusaadavaks teha ja mis inimese jaoks kõige tähtsam anda läbi talle elu, mõttevõime ennast loovalt väljendada. Ja seostada ennast oma elu alguse ja edasise perspektiiviga. Kas selles ei ole mitte passiivsuse printsiip kui Eeva osutab oma olemuse õieti oma rolli kaudu, mis temal inimkonna jaoks on olnud? Just loova mõtte tärkamisele tähendab isiklikule aktiivsusele midagi omapäi teha, oma valdust suurendada, minna seda teed, mis on keelatud. Kas Maarja selle kõrval ei ole piiratud oma kannatlikkuse oma alistusega oma küll missiooni valmi rõõmuga aga ikkagi vastu võttes missiooni, mille mõtteta ei tea mille sisu ta ei taipa? Selles on üks tõsisemalt paradokse praktilises elus oma pead maailma otsima minna. Mäss seaduste vastu, mis on kõrgemalt poolt antud näib olevat ahvatlev ja loominguline. Kuid ta viis inimese dialektika äri, see tähendab maailma jagunemist algprintsiip ideks, vastanditeks, erijõududeks. Ja lõppkokkuvõttes need aastatuhanded, mis sellises seisundis on läbi tehtud, osutavad siiski sellise vabaduse tinglikust. See on vabadus esialgses mõttes. Kuid Ta lõikab inimese ära palju avaramast oma olemasolu algallikatest ja elu kaugemast mõttest. Sega see vabadus on üsnagi ühe ülbalise eksistentsi piiratud vangikongi vabadus. Teisalt jällegi Too näiliselt passiivne allumine usaldus selle vastu, mida kõrgemalt poolt antakse. Kaugemas mõttes sümboliseerib just nimelt erakordset loomingulist potentsiaali mida just niisuguse valmisoleku häälestatuse läbi on võimalik ära kasutada. Kui Maarjale kuulutatakse Kristuse sündimist seda imet, mis tema läbi peab toimuma siis tema vastuseks on usaldusavaldus. Ta allub totaalselt talle teki, ühtegi isiklikku või isekat momenti. Tõepoolest, tänapäeva inimene küsib, miks, miks alluda, miks peaksin ma pimesi usaldama seda kummalist saadikut, kes minu juurde on tulnud ja väidab, et ma pean pühast vaimust sünnitama? Kõigepealt peaksin ma seda endale teaduslikult tõestama lahti mõtestama ja siis saan ma sellele soovitusele järgida. Vastuseks ongi seesama jumala mõiste, ta on meist nii palju üle. Ta on meie suhtes suveräänne nagu looja igasuguse loomingu suhtes, kuidas nagu skulptor savi suhtes milles ta vormib ja millesse ta oma vaimu sisse puhub. Et meil on oma mõistuse tasandil. Kui me tõsiselt järele mõtleme, võimatu seda ideed lahti mõtestada, see saab selguda meie jaoks ainult praktilise tegevuse edasiste sündmuste käigus. Ja erakordselt oluline ongi siinjuures sisse puhas võimalikult inimlikest takistustest vaba lähtemoment. Valmisolek tolle jumaliku initsiatiiviga kaasa minna jääb üle siis ainult üks tee. Tolles olukorras, kus tasemete vahe on niivõrd suur Songi rõõmsa positiivse usalduse-d ja just see hoiak lubab täita täies ulatuses jumaliku plaani mille aktsepteerimine väljendub Maarja ladinakeelses ütluses. Fiat sündigu mulle, sündigu mulle sinu ütluse järgi ja just sellest kõige sügavamast alluvusest sellest fiiatist väidetaksegi algavat tegelikult kristlik kirik. Valmisolek seda ilmutust seda imet vastu võtta, ilma mingite küsima märkideta tingimusteta vastuväidet hätta. Ja tollest Fiatist viibki otseühendus maarjadefinitsioonile tarkuse droon vastu võtta kõrgemat Missiooni tarkust on eeldus hoopis sügavama olemusliku tarkuse saamiseks kui seda võiks väljendada mistahes pealispinnalise raamatut. 16.-sse sajandisse kuulub omal ajal hästi kuulsaks saanud ja kõikjal järgi aimatud vene Dicta s. Ole õnnistatud taevaste kuninganna. Juba läheneb hilisemale komponeerimise viisile kuuehäälne räni tenori kaanonilaadsele mängule üles ehitatud. Kui lähedal või kaugel keegi ka ei ole, kristlikule religioonile või kui palju või vähe ta poleks. Nende asjade üle mõelnud Maarja nimi ise on meile üsna lähedane tänu sellele, et Eestimaa ise kannab maarjamaa nime meie ümber väiksemad ja suuremad marjad. Väga. Mida õieti tähendab see nimi? Maria on seal mingisugust otsest sõna sisu. Tundub, et see tähendus ei ole meie jaoks päriselt jõge. Maarjanimi esineb õieti vanas testamendis ja ta pärineb aramea keelest. Vanast testamendist tuntakse Mirjami kuju ja Mirjam oli Moosese ning Aaroni õde. Moosese ja Aaroni missioon oli ju omamoodi teineteist täiendav ja ka lõpuks teineteise vastu minev. Milline osa on Miriamil nende kahe venna vahel? Miriamist on teada tema ülistuslaul mis on säilunud ja mis ka väljendab võib-olla puhtal kujul toda kõrgemale poolele suunatud tänu omamoodi selginemist nendes võitlustes välistes konfliktides, mida tookord Iisraeli rahvas pidi läbi tegema. Maria elust endast ei ole tegelikult ju ka eriti palju teateid. Kristlikus pärimuses on olemas juba umbes vastast 200 varakristlik vagajutt mis on fikseeritud apokreufina, see tähendab ametlikult heaks kiidetud pühakirjadesse, mitte kuuluva raamatuna. See ongi raamat Maarja sünnist hilisema nimega Neal Jakoobus Noorema algevangeelium. Traditsiooni järgi Maria pärines samuti Taaveti soost. Tema vanemad olid Anna ja Joakim kes ka vanas eas said lapse. See on siis omakorda paralleel nende imeliste sündidega, mida toob ära juba vana testament. Näiteks Saara poolt pärija saamise lugu. Saara oli Aabrahami naine, kellele ka teatati, et ta saab lapse vaatamata sellele et tal puudusid hea tõttu selleks juba ammu eeldused. Jällegi on siin seesama nii-öelda religiooni sügavama optimismi ja elujõu väljend. Teiste sõnadega, teatud seisundis, kus kõrgemad jõud astuvad vahele maa pealsetesse seadustesse võivad nad neid seadusi muuta põhimõttel, et midagi ei ole võimatu. Tollesama pärimuse järgi kolmandast eluaastast kasvatati Maarjat Jeruusalemma templi juures ning 12 aastaselt olevat andnud neitsi tõotuse. Seejärel hakati talle otsima hooldajat kaitsjat, kuna tolles eas teda enam templi juurde jätta. Sellist inimest, kes tema neitsilikkuse tõotust austaks ja selleks valiti eakas Joosep Ja siis saab Maarja ilmutuse ingel, Gabriel teatab talle, et ta peab sünnitama lapse. Evangeeliumit ise kõnelevad vaid kahest episoodist Maarja elus. Need on Ghana pulmad. Ja Maarja Kristuse risti all. Kanna pulmades toimub omamoodi sümboolne episood. Kristus muudab vee veiniks ja seejuures paremaks. Kui seda algul pakuti. Seda võib tõlgendada siis tolle uute lõpmatute tõdede tolle ennast ohverdava suhtumise sümbolina. Mille allika kristus oma tegevuse ja ohvrisurma läbi avas? Maarja osa on jällegi selgitav ja kuulekusele veenev. Ka seal ütleb ta inimestele, tehke seda mida tema, tema poeg neile ütleb. Ehkki seegi tundus mõistusevastane. Ja teine episood kõneleb Maarjast Kristuse risti all. Risti all seistes lõpeb Maarja elu reaalselt lootusrikas inimlikult oma pojale lootev elu osa. Üks huvitavamaid meie sajandi reageeringuid Maarja elule pärineb Paul hindemiti sulest, keda köitis Rainer Maria Rilke poeesia 1912.-st aastast pärinev Maarja eluajast, kus usu estetiseerimisest ehk taas kunstnik hakkas pöörduma sügavama religioosse keskendumise poole. Hindemiti Maarja laulud on ammu meie huvi köitnud, siiamaani pole teada, et meil oleks Eestis selle linti või plaati. Kuna saime noodi, siis kõlab täna üks kild sellest 15 laululisest tsüklist, mille esimene redaktsioon pärineb 23.-st aastast. Järel pöördus helilooja selle tsükli poole veel tagasi, seda oluliselt ümber kujundades. Hindamist on ise nõnda selle kohta kirjutanud. Tugev mõju, mis sellel teosel juba esiettekandel oli publikule viis mind esimest korda minu muusiku eksistentsi vältel arusaamisele muusika eetilisest vajalikkusest ja muusiku moraalsetest kohustustest. Ma hakkasin nägema ene sees õilsa ja võimalikult täiusliku muusika ideaali. Midagi millegi poole ma oleksin tahtnud pürgida, mida ma tahtnuksin olla võimeline teostama. See teos on üles ehitatud haige kõrgele muusikalisele kontsentratsioonile indemeti sõnade järgi vastastikuse usalduse pinnal kuulajaga võita, paluda Ühe heli ja vastava tonaalsuse sidumist teatud väljendusruumiga on Kristuse kuju reaalseks tsentriks. E nii ma sooni noor Maarja, tema emamaks. Haa siig. Sest Maarja olemine saab mõte alles poja olemise kaudu. Laul, mis praegu kõlab. Marje Tralla esituses kujutab enesest Maarja kohtumist ülestõusnud Kristusega. See on müstilise elamuse tabamine muusikas, kus kõikide saladuste magusus ühineb veel maisega. Nagu siin Rilke kirjutab, veel veidi kaame. Hauast astub poeg ema juurde. Kergendustundega taastub esmaselt ema juurde kõigepealt. See tähendab nende mõlema tervendumist, neil polnud tarvis teineteist tugevasti puudutada. Poeg pani ema õrnale õlale oma peagi iga meiseks saava käe. Ja nad hakkasid elama vaikselt nagu puud kevadel ja igavesti samal ajal. Nad alustasid oma kevadist suhtlemist igavesti kevadist suhtlemist. Praegu, et kolme häälsena mõeldud muusika ainult paarile akordile ja rahulikult lineaarselt kulgeva kõnelevale meloodikale ehitatud. Vaikne, õrn ja mahe. Kujutlusega jumalaemast oma poja risti all. Kas sellega lõpeb Maarja reaalselt õnnelik ema olemise Rõõm rõõm oma pojast ja usust tema vägevasse enese teostamisse. Või ulatub Maarja missioon ka üle risti edasi? Kindlasti ulatub, sest kogu Maarjo elu mõte on nimelt jumaliku plaani täitmise. Sellega kaasamineku mõte. Ja see plaan on perspektiivne, ta on lootustandev don lootust sisendav plaan. Maarjat ongi nimetatud püha lootuse emaks ja ristialune seen on omamoodi kauneim näide täiuslikkust usaldusest selle plaani vastu maarjakehastab lootust sellest seisundist välja pääsemiseks, millesse inimkond on ennast asetanud ja kus on lootus, seal on elu, mitte surm. Seal on midagi, millele võib tulevikus oma arvestused rajada. Maarjaon sisuliselt lootusrikas ka risti all. Sest ta suudab ka seal jumala tahet tajuda, tajuda seda, et isegi nii ränkraske nii masendav sündmus on mõttekas. Temas sisaldub väljapääs. Üks vanas keeta on öelnud, et suurim patt, mida inimene võiks teha, on see, kui ta kahtleb jumala armulikkuses tema kõikvõimsuses. Seega siis mõte on niisugune, et ükski olukord ei tohiks olla küllalt lootusetu isegi mitte jumala poja surm. Vastupidi, just ristiusu paradoks on selles, et surm, väline surm on tegelikult avanemine uueks ja avaramaks eluks. On öeldud, et taevavärava võti on ristikujuline. Ja see on ka ülekantud tähenduses. See tähendab, et ühe inimese rist isikliku elu, rist võib olla võtmeks kellelegi teisele. Taevasse pääsemisel on võimalik ühendada oma isikliku elu rist, oma isiklikud kannatused Kristuse kannatustega mis viib elu kõrgema mõtte realiseerimiseni. Seega oma isiklike kannatuste läbielamiste väärtustamiseni perspektiivse hinna viljakaina teistele kasulik enam. Teisipidi võttes võib öelda, et need kannatused on oma viljakuses ka püsivad. Võib öelda üle kantult, et Kristus on üha jätkuvas agoonias oma maises kollektiiv kehas kirikus inimkonnas kes jätkuvalt põeb neid kannatusi. Kuid samal ajal nende kannatuste juures on lootus. Ja see lootus kandub inimestele edasi nimelt Maarja lootuse temapoolse, nende kannatuste, läbielamise ja lootusrikka mõtestamise teel. Aga kuidas elab edasi, siis Maarja läbi sajandite meie aega praegu. Milles kehastub Maarja eneseohverdus teistele või teisele elamine? Lootuse andmine oma ristikandmise kaudu? Praegu? Üks väga levinud vorme on nunnade ja munkade tegevus. Teiste sõnadega maarjakehastub nendes inimestes, kes on eriliselt pühendunud puhtusele teiste teenimisele ja teiste ristikandmisele. Ka siin kandub edasi Kristuse sündimise puhtusemaistele seadustele mitte allumise moment. Kristus on sündinud Maarja kaudu. Maarja, olles neitsi. Ja selles kätkeb väliselt lahendamatu paradoks, kuidas ühendada näitsilikust emadusega? See on mõistusevastane seaduste järgi absurdne peabki seda olema. Kuivõrd sündmuse algallikaks on jumalik. Läte. Printsiip, mis selle maailma seadusi ületab? Seesama põhimõte on edasi kandunud siis maarjategevuse järgijate juurde. Seesama rüvetamatuse näitsilikkuse printsiip, mis peaks füüsilisel tasandil kaasa tooma ainult viljatust väljendub tegelikus elus hoopis kõrgema viljakusega. Nunnad, kes ennast pühendavad Kristusele võivad olla selle läbi paljude inimeste emad. Ja nõnda neid ka niimoodi nimetatakse. Tuntumaid nendest tänapäeval näiteks ema Teresa Albaaniast pärit noor neiu, kes leidis oma elu mõte selles, et hakkas abistama näiliselt kõige perspektiivid, tuimaid, inimesi, neid, kes olid surijad lootusetult haiget mahajäetud. Ja tema tegevuse mõte oli mitte nende inimeste füüsiline päästmine. Seda oli võimatu teha. Kuid mõte oli see, et nendele tähelepanu pöörata võib-olla kordki elus nende eest hoolitseda ja võimaldada neid surra tingimustes, kus nad olid kogenud kaasinimeste armastust ja hoolt. Täpselt samuti ka munkasid preestreid, kes on abielutud, nimetatakse isadeks. Ja ka see ei ole juhuslik. Sest kuivõrd nad on konkreetsest isadusest loobunud, võimaldanud sellega olla paljude inimeste isad, olles seda palju viljakamalt ja sügavamalt, kui seda suudaks olla füüsiline isa. Kas pole siis nõnda, et just mungad või nunnad elavad oma elu sündimisest kuni näiva surmani tõepoolest ennast kõige paremini teostades, mis üldse võimalik on? Nii see näib olevat. Ehkki meil, kes me seda osa ei täida, on seda raske mõista. Kõiki sääraseid asju on võimalik mõista siiski kaudselt nende inimeste tegude nendest järgi jäävate väärtuste näol. Ja selles suhtes on meil olemas kindel ajalooline pärand. Me teame, et ükski traditsioon ei püsi, kui tal pole tõsist alust. Munkluse ja Nundluse traditsioon on aga läbi elanud kõige erinevamad olukorrad ja on tõepoolest püsima jäänud. Ja seegi näitab meile, et selles peab sisalduma mingi eriti eluline impulss, mingi väga tugev väärtus mis ületab need välised kitsendused, millele need inimesed endi tallutavad. Jällegi näib siin jätkuvat see Maarja põhimõte. Ennast, piirates vähemus vähemolulises on võimalik saavutada uskumatult suurt palju suuremat, kui me oma inimlikus kujutlusvõimes mõistusest kõnelemata. Kunagi võiksime arvata ja loota. Kas ei vii siis kõik sinna tagasi, kui tähtis on sisemine kutse, see sisemine sund mis tõmbas kaasa Maarja ka teistele inimestele pühendunud nunny või munki preestreid on ju väga vähe olnud, nii tugev ja elujõuline ka kui ei oleks olnud kasvõi kloostri või haiglas inimeste teenimise või üldse nii-öelda tänapäeva keeli sotsiaalse toetamise traditsioon kus sotsiaalse sees hingeline toetamine väga palju suuremat rolli mängib tähendab see, mis kannab magnifikaati muusikas. See inglikutse, see sisesund on siiski inimesele kas antud või ei ole, ta ei saa seda valida, ta saab oma elu elada vaikselt, tavaliselt viljakalt, pühendudes oma lastele, oma maale. Ja austades neid üksikuid, kes pühenduvad meile kõigile. Kindlasti on see toime vastastikune. Inimene võib elada oma elu ühel või teisel viisil. Ja kindlasti enamus meist elab väliselt võttes rohkem maisel viisil. Kuid kogu maarjasõnum on selles, et meil kõigil on vaja oma elu ka vaimsestada. Millisel määral seda teha? See on igaühe küpsuse, tema isikliku valiku küsimus. Kuid asi on selles, et kõigil on kättesaadavad samad põhitõed, et kõigil on avatud sama perspektiiv. Ja see on võimalik, nimelt tänu sellele, et mõned, et sellest hulgast on ennast eriliselt pühendunud on suutnud loobuda nendest väärtustest, mis maises elus tunduvad olevat väga olulised ja just tänu sellele on nad saanud asemele midagi niisugust, mis tuleb kasuks meile kõigile. See on eriline pühendumise, eneseohverdamise energia, mida katoliku kirik nimetab ka armuvaraks. Energiast on võimalik katoliku kiriku õpetuse järgi saada kasu ammutada, seda endale toeks ka neil kes ise seda pole suutelised andma. See on nagu üldkasutatav kapital toob pühakut too munkade ja nunnade ka tavaliste, aga tõsiselt pühendunud kaasinimeste teenistusele pühendunud inimeste tegevusest koguneb energia ja juba tema olemasolu tagab ka suurel määral selle kõikuva maailma stabiilsuse. Annab meile lootust, et asju on võimalik parandada nii hullud, kui nad ka momendil ei tundu olevat.