Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervisehäire seekordsest Ta ootab avastamist tänava Equador, elulised kontrastid, kaunis koloniaalarhitektuur, sõbralikud inimesed ja meiesugustele sobilik kliima, teevad seal olemise põnevaks ja meeldivaks ja umbes seesuguseid muljeid oleme ka ekvaatori maa kohta kuulnud ja kogenud. Hendrik oled selle kõigega mõistagi nõus, aga siiski, kas esmamuljete hulka kuulus ka midagi jahmatavalt ootamatult ja mitte just positiivses mõttes? Ja seal oli küll igasugust, aga tegelikult ega ainult üksi väga negatiivseid üllatusi ei olnud, et need olid ikka pigem positiivse poole. Alates sellest, et tänapäeval on Ecuadoris imeodav ringi reisida, sest bensiini hindan eravustud mis ei ole ka mingi ime, jah, arvestades nende majanduse eripära, mis on väga mitmekülgne ja huvitav tegelikult ja naftatööstusel on väga suur osa sellest Seal ei teinud niisugune ilus hoogne Ladina-Ameerika lugu nimeks sus piiro, mida võib tõlkida vaatepilt või vaade. Minu meelest see on ilus muusika, et iga kuulaja, kes seda kuulab, tal kindlasti tekivad mingid kujutluspildid, need võivad olla igalühel erinevad Need, need pildid, mis selle muusikaga silma ette tekivad, see on loomulik ja jälle, kui ma Ecuadoris ringi liikusin, siis, siis seal oli ka tõesti uhkeid vaateid, pilte just sellel maal liikudes. Sest need maastikud on ikka ikka väga-väga uhked. Ja noh, võimsad mäed, uhked ookeanirannad, lõputud Amazonase metsad. Et need on kõik väga vägevad ja, ja kõik tulevad, kõige uhkemad vaated ongi mägedelt. Jah, aga näiteks ka meri ja need saared seal keset ookeani, need on ka ikka ikka väga niuksed suurejoonelised ja, ja, ja ilusad. Ja maastikud on mitmekesised, muidugi osa niisugused loodusmaastikud aga siis on ka inimmaastikud. Ja inimmaastikest on ka niimoodi, et nad on ka ikka Ecuadoris erilised. Ja kui kujutlen, et, et keegi tuleb Equadori esimest korda oluline see, et kas ta on enne käinud Lõuna-Ameerikas või ei ole. Ja kui nüüd mõtleme näiteks niisuguse rändaja peale, kes ei ole enne käinud Lõuna-Ameerikas, aga on käinud Euroopas siis nende, ütleme, niisuguste inimmaastik, eriti linnade puhul all tekib vist üsna kerges seos mingi Lõuna-Hispaania linnaga eelkõige sest seal on palju sarnast, ütleme nagu Euroopaga võrrelda, siis, siis võib-olla lõunaispaaniana rääkimata keelest, aga, aga noh, see kuumus ja nüüd palmipuud mis on ka Lõuna-Hispaanias olemas, Ecuadoris on neid küll palju rohkem linnades. Ja, ja see inimeste välimus ja riietus, tus ikkagi enamik inimesi, kes linnas tänavatel selle silma hakkab, nad on ikka väga-väga euroopalikult riides ja, ja tuttavlik, on see tänavapilt kuidagi, et mingi, ma arvan, mingi juhuslik foto kusagilt Kuito linnatänavalt, selle võib küll sellisena teha, et, et ei saagi aru, et kas see on Euroopa või, või Lõuna-Ameerika. Hispaanlased on sinna oma raudse jälje. Nojah, see on nende ajaloolise traditsiooniga sinna jäänud ja ja on ka praegu tugevalt tunda. Ja linnades on muidugi ka see, et noh, alates majade stiilist ja lõpetades ütleme sellega, mida sa seal poodides leiad või, või millised on kohvikute kohvikute õhkkond, näiteks on väga-väga sarnane ikkagi Hispaania omale. Ja tase on täpselt nii nagu ka Hispaanias, et, et sa võid leida niisuguse väga peene kohvikus, võid leida üsna räpase kohvikuga enamik kohvikuid, niuksed, õdusad ja mõnusad ja seal nagu see linnamaastikud ja tänapäeva Equador, aga kui sa lähed maale, siis enam Hispaaniaga segi ei aja mitte kuidagi maa on ikka väga-väga teistmoodi. Noh, alates lihtsalt juba ütleme külade stiilist, külade majad on teistsugused, need majad on noh, ütleme rohkem hurtsikud kui Hispaania külades ja materjal näiteks ka tihti mingi kohalik materjal, seal rannik, Kuualadel, Ecuadoris on ta nüüd palmilehtedest punutud ja nii edasi. Ja inimeste välimus seal maal, nad on teistsuguste näojoontega seal seda euroopalik osa ei ole nii valitsemas nagu linnades ja, ja riietus muidugi, et maainimeste riided eriti andides ikka naised kannavad ikka neid, need väga värvilisi, keetsime rahvarõivaid kolkaküladesse on nii tavaline ja kannavad neid igapäevaselt igapäevaselt ja ja viltkübarat niisugused tüüpilised, nii nagu kuskil postkaardi peal ikka kujutad ette see andide inimene nii, ja, ja sellised nad seal on. Ja nüüd mõtleme niisuguse inimese peale, kes on käinud palju Lõuna-Ameerikas ringi, aga nüüd tuleb esimest korda Ecuadori, et kuidas tema siis nagu võrdleb seda mõne brasiilia või või mõne muu Peruu ka näiteks vä. Et võib-olla natukene see, et Ecuador on ikkagi üks niisugune, noh, ütleme puhtamaid ja, ja korrastatud domaid maid. Et näiteks mõnel Lõuna-Ameerika maal ikkagi see vaesus mõnes kohas ikka riivab väga tõsiselt silma, näiteks Peruus ma mäletan, aga Ecuadoris ka maal liikudes sa ei märka nose seda vaesust, mis paneb südame valutama. Eriti vaeste inimeste kiht ei hakka nii silma ja teistpidi kõik toimib seal ühiskonnas, ütleme alates sellest, et kui buss ikka see kell peab väljasõit mustaks, sõidabki päriselt see keel välja ja ja kuidagi niisugune kord ja tsiviliseeritud on Ecuadoris vahest üle Lõuna-Ameerika riikide keskmisena. Millised need. Bussid ja üldse ühistransport seal on, kuidas need välja näevad, ma olen lugenud reisikirja, et igavesed vanad logud ja päris naljakad ja omal kombel armsad ja minu meelest Kuito ühte bussi kirjeldati, nii et see meenutab viinamarjakobarat. Tegu on inimkobaraga. Ja muidugi on nad vanad tihti ja, ja nii-öelda vanad margid ja ja tihti ka inimesi paksult täis. Aga Nad liiguvad tihedalt ja mis veel kõige olulisem, et noh peale seda alati ja see on odav. Ühesõnaga transport on odav, hop on hop, off-tüüpi. Neid on seal ka, liiguvad nii aeglaselt, et saab käigu pealt maha ja peale tulla. Ja igasugu variante on ja ja ühesõnaga hästi lihtne, ütleme rändajal, kellel ei ole nüüd oluline see, et ta saab peenelt reisida, siis siis sõnaga just transpordivõimalused on hästi mitmekesised ja näiteks ka see, et toit ja öömaja ja ka see missa noh, igapäevaseks tarbeks ka rändur näiteks poest pead ostma. Et kui sa nüüd võrdled need Ecuadori hindu eesti omadega, siis nad ei ole kindlasti kaks korda odavamad, aga nad on veidi odavamad kui Eestis. Ja selles mõttes tunned ennast seal nagu hästi, et kõike on võimalik saada, kõik toimib. Probleeme pole mugavuse ta noh, ütleme täiesti talutav võtavad ja hinnad on natukene odavamad. Ja eks selle kõige taga on, on see Ecuadori majandus- ja see majandus on hästi-hästi mitmekesine. Ja kui nüüd natukenegi mõelda, ütleme iga selle majandussektori peale, siis näiteks põllumajanduses on niimoodi, et ta on hästi mitmekesine, noh, sellepärast et lihtsalt seal on tohutud kliima eelised, kui sa võrdled kas või Eestiga ja hirmus palju kasvatatakse ikka kohvi, suhkruroogu jaga kaod ja muid niisugusi. Aga mis on juba ütleme, globaalselt väga tähelepanu väärne Ecuadori põllumajanduses ja mida võibki nimetada Ecuadori põllumajanduse põhisambaks seal just banaanikasvatus. Ligi 60 protsenti kõikidest tuludest, mida Ecuador saab põllumajandustoodete müügist välismaale, moodustavad just banaanid üle poole nendest tuludest. Ja kui vaadata nüüd maailmalaiuselt, siis on ikkagi, ta on üks maailma kõige suuremaid banaanitootjaid ja näiteks Euroopa Liit saab kõige rohkem banaane kahest riigist maailmas, need on Ecuador ja Kolumbia kaks naaberriiki enam-vähem võrdselt müüvad. Ja need siis selle loogikaga. Meie siin, kui me mõnikord ostame banaani poest tooma endale koju, siis väga võimalik, et see on tervitus Ecuadorist. Ja teistpidi see on siis, see tähendab ju ka seda, et Ecuador on tõeline banaanivabariik banaaniparadiisi ja ja, ja põhjus on väga lihtne. Lihtsalt see, ütleme andide ja ookeanivaheline tasandik ideaalse kliimaga, banaanikasvatuseks täiusliku kliimaga ja lihtsalt seal väga suur osa inimestest ainult banaani kasvatamisega tegelebki. Ja üks väga oluline majandusharu Ecuadoris on kalandus Stani ookeani ääres tohutud veed, mis on Ecuadori territoriaalveed ja seal ookeanides on just nendes ookeani osades, on, on väga palju kalarikkusi näiteks tuunikalapüük on, on väga suure tähtsusega ja tuunikala müüakse, eksporditakse palju ja annab väga palju tulu. Ja loomulikult suur osa ranniku elanikkonnast, Ecuadoris saab jälle oma igapäevast olu sellega, et ta siis püüab kutseliste kalurite kala või suur osa inimesi, kes on vaesemad, nende igapäevane, ütleme, see lihaollus ei ole mitte liha, vaid on just kala, sest kala jätkub, kala toidab inimese Ecuadori inimesi hästi palju. Ja noh, eriti olulised mereannid jälle juba globaalse pilguga vaadates on Ecuadori jaoks krevetid. Equador on üks maailma suurimaid krevette, tibüüdjaid jälle krevetid on selline maailma kaubanduses väga tähtis artikkel annab palju stabiilset tulu põhjusele looduses. Et siin ümber teriti siin jälle, meil on siin tore särav, gloobussin silmade ees. Me vaatame siia peale, et just siin Ecuadori rannikul, näiteks siin kui ajakooli ümbruses on soolsus, temperatuur täiuslikud krevetid, tõde arenguks ja lihtsalt loodus on kinkinud sellised krevetimered siia siia, Ecuadori rannikule ja seda nad siis kasutavad. Ja jällegi, see on väga oluline Ecuadori elanike jaoks. Ja nüüd siis peale selle põllumajanduse ja kalanduse on siis tööstustööstus, on ka jälle hästi mitmekesine. Me juba praegu näeme, kui tohutult Me kesine on, on kogu Ecuadori majandus võrreldes Eesti majandusega, näiteks tööstuses on niimoodi, et väga oluline osa on metsad, tööstusel ja metsatööstuse alustala on loomulikult seal need Amazonasele kasvavad metsad kus on palju ka veel siiamaani puutumatut metsi. Aga, kus ka metsatööstusel on, on väga aktiivne tegevus ja peale Eestiga võrrelda, meil on ka metsatööstus tõesti Eestile väga oluline. Aga Ecuadoris on näiteks maavarad, mida Eestis ei ole näiteks vase kullakaevandused väga olulised. Ja muidugi põhiline nagu Tööstuse alussammas, nii nagu põllumajanduses. Banaanikasvatus on Ecuadoris, tööstuses naftatööstus ja naftavarud on võimsad ja, ja see annab Ecuadoris kohe tunda, et tõesti, eks seegi, et näiteks transport on hüppeliselt odavam, selle aluspõhi on see, et kütus on odav. Kui sa rendid Ecuadoris auto, siis kütuse hind on odav, sa sõidad taksoga näiteks Guitas mingi veerand tundi, 20 minutit taksosõitu. Eurodes paari-kolme euroga saad raudselt kama. Nad Tallinnas ikka ei saa, et täna hommikul raadiomajja tulles katsetasin küll juhuslikult just järgi, et, et ma ei saa ikka 20 minutit Tallinna vahel taksoga sõita. Ta kahe kolme euroga ei tule välja. Aga Ecuadorist tuled ja noh, see muidugi see bensiini hind, see muidugi muudab Eesti ja autoomaniku kohe väga nukraks, sest see on seal noh, praegu kuskil ütleme niimoodi 50 eurosentiliiter. Et ikka tublisti üle kahe korra odavam. Aga noh, põhjus on muidugi lihtne, et seesama nafta on seal samal oma maal olemas ja see seda kasutatakse. Ja, ja näiteks ta on kõige tulutoovam tööstusharu Ecuadori jaoks annab 50 protsenti kõigist tööstuse ekspordituludest. Ja teistpidi jälle Lõuna Ameerikat üleni vaadates on ikka nii, et Ecuador kuulub viie kõige olulisema Lõuna-Ameerika naftatootja hulka ja naftatööstus mõjutab väga tugevalt Ecuadori arengut igal sammul. Ja ühtpidi noh, see on ju nii-öelda pruun kuld, nagu öeldakse ja annab palju tulu, seal liigub tohutut rahasummasid ja eks igal pool, kus liigub palju raha, on ka konflikte ja selle nafta ümber on, on neid ikka päris mitmeid ühestne. Rääkisime suurest konfliktist juba eelmistes saadetes, kui, et siis naftatööstus nihkub Amazonase põlismetsade sügavustesse, mida see kohalikele elanikele kaasa toob ja kohalikule elustikule paratamatu sisse kirjutatud konflikt tuleb mingil moel leida mingeid kompromisse. Et see on nagu üks niisugune suur konfliktide allikas, aga, aga teine niisugune suur konfliktide allikas praeguse aja Ecuadori riigis on pigem riigi teadlik poliitiline suund. Et nende käitumine tähendab naftatööstuse suhtes on tugevalt poliitiliselt mõjutatud tatud ja siin ei saa me üle ega ümber praegusest Ecuadori presidendist Rafael Coreirast, kes on ajanud seda naftatööstuse valdkonda ka päris jõulise käega ja kahes suunas on ta nüüd väga tugevalt seda mõjutanud. Esiteks on ta lihtsalt öeldes hakanud pigistama välisfirmasid, kes tegelevad naftaga Ecuadoris ja ta on siis deklareerinud, et üldiselt on seal niimoodi, et on maised firmad, kes tegelevad naftatööstusega ja välismaised, nad on nagu läbipõimunud või koos toimivad seal nagu kapitalistlikus riigis ikka. Aga nüüd Rafael Corera on öelnud umbes niisuguse loosungi, et, et välisfirmad saavad liiga palju tulu Ecuadorist naftat võttes, et Peaks proportsiooni muutma ja jaotama seda niimoodi, et, et Equador saaks rohkem kui seni, et oma riik, et saaks sellest naftast nagu rohkem kasu endale ja selle võrra muidugi välisfirmad vähem loomulikult tohutu võimsad naftafirmad, neile see ei meeldi mitte üks põrm hirmsasti protestinud igal moel. Ja, aga noh, ega sa ikka riigi poliitika vastu ei saa ja on ka päris mitmeid välisfirmasid, kes nüüd viimastel aastatel on tegelikult nii-öelda pauguga ukse kinni löönud ja lahkunud Ecuadorist, sest pigistatakse nii kõvasti neid. Aga Ecuadori enda inimestele see loomulikult meeldib, sest raha jääb nüüd nende poolele. Ja, ja seesama riik ongi niimoodi kuulutanud, et see lisaraha, mis sealt nüüd naftatööstuselt tuleb, läheb väga suurelt jaolt sotsiaal pappidel Ecuadoris. Ja see rahva Elgoreira on üldse sihukene, huvitav persoon, ta on andnud president alates 2007.-st aastast praegu siis teist ametiaega ja tahtmatult tuleb nagu võrdlus meie Toomas Hendrik Ilvese ka, et ka meil Ta on meie president on teist ametiaega ja ta on meie presidendist kümmekond aastat noorem. Nii et noh, mingis mõttes presidendi kohta ka väga noor alla 50 aastane aga niisugune kindla käega ja eelkäijatega võrreldes on ta täiesti selgelt muutnud Ecuadori poliitikat ja seda võiks sõnastada nii umbes niimoodi, et on pööranud rohkem näoga rahva poole. Panna meie inimese kurvalt ohkama ja ja võib-olla meie. Suured tähtsad ja targad võiksid natuke selle Ecuadori poole vaadata, õppust võtta. No ja ega meiegi tea, mis siin meie poliitikast saab. Aga Ecuadoris on igatahes niisugune pööre toimunud koos selle Rafael kor eravõimuletulekuga ja mõned nimetavad teda siis nagu vasakut poolseks ja mõned lausa nimetavad sotsialismimeelsed üks ja need, kellele see kõik siis ei meeldinud, ütlevad, et Ta on üks igavene populist. Aga noh, igal juhul tema avalik poliitika on selgelt pööratud selle poole, et hoolitsen oma rahva eest. Ja muide, selle niisugune tumedam pool on ka see, et jällegi hoidku jumal, et Eestis niisuguseid asju juhtub, aga aga oma kõva käega anda näiteks hakanud piirama ka ajakirjandust ja on seal mingit kohta mitu juhtumeid praegu, kus riik on kaevanud ajakirjandusse kohtusse ja ja pigistatakse niisugusi, teravaid ajakirjandusväljaandeid, et see näiteks on jälle ei ole nagu väga hea märk. Et hea asjaga peab ikka midagi ebameeldivat kaasas käima, isa ilma. Jah, ja, ja ikkagi peab ütlema, et see Lõuna-Ameerika taust on väga teistsugune, kui Eestis otse võrdlusi on ohtlik tuua, jaga Raphael Coreira, niisugustes põhimõtetes on tegelikult palju nihukesi mõtlemapanevaid ja, ja väga ilusaid põhimõtet teid. Et ma olen lausa sisse võetud praegu näiteks Ecuadori uuest konstitutsioonist, mis võeti vastu 2008. aastal. Ja see on esimene riik maailmas, kes kuulutab ametlikult oma riigi suunaks ühe printsiibi, mis on looduse õigused ja see on kohe mitu punkti selles konstitutsioonis käsitlevad seda, et mis need loodusõigused on. Ja no seal on nagu noh väga lihtsalt öeldes on umbes sedda elukooslusi tuleb hoida ja et looduslikud elukooslused inimkooslustega kuuluvad nagu samasse ritta, et see on, aga mingil kombel ei ole väärtuslikud rikkumata looduskooslused vähem väärtuslikud kui, kui inimkooslused. No see on ikka üsna radikaalne tegelikult, kui mõelda, et need, mis selle taga, mis sellest kõik kõigest johtub. Ja teistpidi võib-olla eestlasele jälle, kes nüüd meie nagu seda riiklikku nihukeste loodusessesuhtumist nagu mäletab, on see natukene jälle niukene nagu isegi huvitav paralleel, et Eestis on ju riiklikul tasemel vastu võetud säästva arengu seadus. See oli 1995. aastal Andrest, tarand oli meil peaminister ja, ja see säästva arengu seadus oli tolle aja globaalses ulatuses aga väga eriline, sest ainult Costa Rica oli napilt enne seda säästva arengu seaduse vastu võtnud ja Eestis on seevastu võetud, kehtib kes nüüd seda märkab või kes seda ei märka ja ja võib muidugi öelda, et mis üldse loeb, et need on ilusad sõnad ainult seal kusagil. No tegelikult, kui sa hoolikamalt vaatad, siis mingisugune mõju selle Eesti säästva arengu seadusele ikkagi meie riigi majanduslikul käitumisel on sellepärast et see säästva arengu seaduse tuum on ju õieti selles, et majandust tuleb arendada, nii et kogu aeg peetakse selle juures silmas keskkonna säästmist iga liigutuse juures ja, ja seda on tunda, kui sa seda oskad märgata ka Eestis küll vahelduva eduga ja erinevatest poliitilistest parteidest, kes on võimul nendest sõltuvalt ja nii edasi. Aga nüüd, kui see, ütleme, säästva arengu seadus, mis on ka muide ÜRO poolt nagu heaks kiidetud ja isegi Euroopa liidus nagu öeldakse, et, et see on eesmärk, mille poole kõikidel riikidel püüelda siis Ecuadori konstitutsioon see on tegelikult iga kõvast mõnevõrra krõbedam, et seal noh, selles põhimõttes, et, et ütleme, elusolendite elukooslused on kõik võrdsed ja inimkooslus on üks nendest, see on juba, see ikka lõhnab ikka ütleme selle kuulsa Albert šaitzeri põhimõtte järele, et aukartus elu ees, et kõik elav on väärtuslik, kui ta juba on elusolend ja inimene on üks nendest, see on väga-väga teistmoodi suhtumine. Ja üks teine huvitav printsiip on veel selles Equadori uues konstitutsioonis, mis 2008. aastal vastu võeti. See kõlab niimoodi parem elu inimestel ja muidugi esimese hooga mõtled, et mis seal siis nii on, et noh, kõik riigijuhid kuulutavad, et me anname rahvale paremat elu, hoolitseme, nende elatustaset, tõuseks, et nad hakkaksid rohkem raha teenima, et nad saaksid paremini osta igasuguseid asju ja, ja tarbida ja, ja jämedas joones. See ei ole üldse see, mida Ecuadori konstitutsioonist selle parema elu all mõeldakse, sest noh, mina muidugi oma nii-öelda maailmavaatega võtan ka seda parem elu nii-öelda euroopalikus mõistes natukene sarnaselt selle toreda lauamänguga mida Asko Künnap on välja mõelnud, mida saab poest osta ja selle lauamängu, noh, niisugune idee on ju see, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. Ehk siis üsna niuke irooniline mäng, et nagu pole muud, kui krahmid endale varandust kokku ja ühel hetkel tuleb surm, kui sul tuleb, siis loetakse kokku, et noh, et kellel on kõige rohkem varasem jah, see on mingi väga euroopalik niisugune suhtumine, mis on parem elu, aga Ecuadoris tuleneb hoopiski teisest põhimõttest ja see lähtub kohalikud põlisrahva maailmavaatest ja kui seda paremat elu tegelikult tõlkida kitša keeles on ta algselt kõlab niimoodi, et Sumak kapsai ja kui sa need lahti sõnastada, siis see tähendab pigem terviklik kui elu. Või siis võiks öelda siis niimoodi, et, et harmoonilist elu ja see on see põhimõte, mille järgi kohalikud põliselanikud on alati elanud. Ehk siis see niisugune maailmavaade. Et et kõige olulisem tervikliku elu puhul on see, millised on sinu suhted ümbritsevaga esiteks siis millised on sinu suhted inimestega ümbritseva kogukonnaga ja teiseks, millised on su suhted ümbritseva loodusega ümbritseva keskkonnaga ja milline on üldse sinu sisu ja, ja see sisu lähtub just sellest, et sul on kujundatud õiged suhted oma ümbritsevate inimestega ja, ja ümbritseva keskkonnaga. See on, see on tegelikult ka väga teistmoodi mõtte, parem elu. See on jälle midagi sellist, tegelikult mis võiks meidki siin mõtlema panna ja eritis selles maailmas, kus tõepoolest kehtib millegipärast muuhulgas ka põhimõte, et võidab see, kellel on surres rohkem asju. Ja ta paneb vähemalt nagu teistmoodi mõtlen, tegelikult see, see põhimõte ja, ja seal konstitutsioonis on muidugi väga ilusti seotud, nagu veel vot need kaks printsiipi, see looduse õiguste printsiip ja parema eluprintsiip ja see tuleb väga loogiliselt välja sellest samast selle põlisrahva maailmavaatest. Sellepärast et loodus on selles vanas põlisameeriklaste maailmas niisugune jumalustatud jõud, seda kutsutakse Patša maamaks, sellest me oleme ennegi rääkinud, keetšuadel on see väga-väga tähtis ja tihti tõlgitakse see padjamaailma nagu et maaema. Aga see ei ole täpne, oleks võib-olla öelda maa looja, mis on siis midagi muud, ehk siis ilma ema, ehk see on selline universaalne jõud, kes hoiab ja loob kõike elavat. Ja need kaks asja siis loodus ja patsia, mamma, need on samad asjad seal Equadori konstitutsioonis ja, ja ma lihtsalt ei saa muidugi. Ta on ette lugema Ecuadori konstitutsiooni seitsmenda peatüki 71. artikli alguse. Sest seal on täpselt öeldud, mis on, mis. Ja see on siis niimoodi, et loodusel ehk patsia maal, kus sees on elu ja kus luuakse elu on õigus täielikule austamisele selle eest, et ta hoiab alal ja toas, loob elu mitmekesisuses ja arengus. Niisugune sõnastus on siis riiklikus konstitutsioonis ja minu meelest loed ja laskud päris sügavates mõtisklustes ja selle peale, et mida see kõik tähendab, eks ole, et see on ikka väga-väga mõjuv ja kahtlemata originaalne, kui võrrelda kõigi maailma riikide institutsioonidega. Ja kui nüüd, et noh, mõelda realistlikult, siis muidugi iseasi on see, et kuidas selle uue konstitutsiooni järgi reaalses elus Ecuadoris ikkagi toimimine õnnestub, seda tegelikult ju ei tea, see ei ole lihtne. Ecuadori reaalsus on ka see, et, et seal on palju vaesust ja, ja palju ebaõiglust ühiskonnas mitmel tasandil ja pingeid ja kõike muud. Ja kahtlemata sellest ideaalist on hetkel asi kaugel. Aga mingid pisikesi niisugusi ilusaid märke on olnud näiteks just seal Amazonase metsades on sellel samal põhimõttel on näiteks nüüd ikkagi ütleme naftatööstust ikkagi päris tõsiselt pidurdatud. Et vaatamata sellele, et tohutud tulud jäävad saamata ikkagi see puutumatu, rikkumata põlis säiliks vahel harmoonia, kaalub üles lihtsalt mingi kasumi. Jah, just, et see maailma nägemine nagu suure harmoonilise tervikuna ja nii kui sa mõtled ainult selle inimese ja inimese kasu peale, siis läheb nagu tasakaal paigast ära ja lõpeb sellega, et inimene teeb endale kahju. Jah, pikemas perspektiivis on see järgmistele põlvedele tegelikult kahju tekitamine, nii et ilus see Ecuadori põhiseadus ja selle üle kas või mõtelda ja mõtiskleda ja mõlgutada talle meeldib see, see annab nagu mõtetele toit ja, ja selles suunas püüelda on kahtlemata kaunis jaa jaa, vaatamata sellele, et, et kõlab natukene nagu nagu ilus unistus. Aga miks ei või olla siis ilusaid unistusi ja tulime siia lõppu, nüüd kuulame seda. Ameerikagi tarri lugu, Spiro ehk ehk vaade või vaatepilt siis selle saatel ongi just paras umbes selliseid mõtteid lasta lennata. Selline oli saade tänapäeva Ecuadorist ja järgmises saates tuleb siis juttu Ecuadori kultuurist. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.