Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäeva 16. oktoobri sündmustest minale Mall Mälberg. Täna käisid riikliku lepitaja Henn Pärna juures tervishoiutöötajate töötüli. Erinevad osapooled arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit, kes streigivad, lepitaja juurde ei tulnud. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et haigekassa juhatus ootab kollekt kokkuleppeid kollektiivlepingu osas homse õhtuni. Kui neid ei tule, jääb kehtima haigekassa varasem otsus kohased arstide palgad tõusevad kolm ja õdede-hooldajate palgad kuus protsenti. Haigekassa nõukogu alustab eelarve esimest lugemist reedel. Õiguskantsler tegi riigikogule ettepaneku tühistada ravimiseaduses sätestatud piirang üldapteegi tegevusloa väljaandmisele, sest see on vastuolus vabadusega, sealhulgas põhiseaduse selle sättega, mis käsitleb rahva tervisekaitse nõuete. Peaminister Andrus Ansipi arvates ei saanudki Reformierakonnale rahaasjade uurimine teistmoodi lõppeda kui sellega, et süüdistust ei esitatud, sest tema sõnul, kui pole süütegu, ei saa ka süüdistust olla. Narva-Jõesuus SOS lasteküla, kuhu asusid elama endise kohaliku lastekodu kasvandikud Eesti kirjandusklassikasse kuuluv Karl Ristikivi, võinuks kirjutada, ent ka meie filmilukku. Nii ütles Ristikivi senitundmata filmi kavandi leidnud filmiajaloolane Lauri. Eesti meeste jalgpallikoondis peab täna võõrsil MM-valikmängu Andorra vastu. Senisest kolmest kohtumisest pole kumbki võistkond ühtegi punkti saanud, ka väravaarve on mõlemal avamata. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil enamasti pilves ja vihmane ilm. Sooja on öösel kolm kuni üheksa, homme päeval kaheksa kuni 12 kraadi. Täna käisid riikliku lepitaja Henn Pärna juures seoses tervishoiutöötajate töötüliga konsultatsioonidel sotsiaalminister, samuti haigekassa, haiglate liidu, õdede liidu ja tervishoiutöötajate ametiühingute esindajad. Streikivad arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit täna lepitaja juurde ei tulnud, jätkab Kristi Sobak. Haiglate liidu esimees Urmas Sule selgitas, et Liit pöördus riikliku lepitaja juurde selleks, et töötüli saaks kõiki osapooli kaasates võimalikult ruttu lahendatud. Haiglate liit tegelikult ju riikliku lepitaja poole pöördus, sellepärast et raskus, erinevate osapoolte ootused ja võimalused paistavad olema väga kauged, et jõuda, siis sellise riigimehelik otsus on ja mis oleks vastuvõetav kõigile osapooltele. Haiglate liidu eesmärk lisaks on olnud see, et, et kui jõutakse nüüd riikliku kollektiivlepingu allkirjastamise, siis oleks allkirjastajad kõik olulised tööturu osapooled. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et haigekassa juhatus ootab kokkuleppeid kollektiivlepingu osas homse õhtuni. Kolmapäeva õhtul peab haigekassa juhatus nõukogule materjalid välja saatma, kui ühtegi kokkulepet selleks ajaks täiendavalt ei ole tulnud, siis on jätkuvalt kehtiv haigekassa. Viimane kehtib otsus palkade osas, mis oli arstidel kolm ja õdedel oodajatel kuus protsenti. Kui kolmapäeva õhtuks on mingid muud kokkulepet kollektiivlepingu osas siis haigekassa peab kiiresti esitama uued materjalid, näiteks haigekassa poolt tinglikult pakutud versioon kahe aastaga 15 protsenti. Pevkur sõnas, et sel reedel toimub haigekassa eelarve esimene lugemine ning selle ja teise lugemise vahel on veel võimalik muudatusi teha. Haigekassa juhatuse poolt saab sisend olla vastavalt viimasele kehtivale haigla nõukogu otsusele nüüd üks surve on meil küll peal ja see surve on selgeks saadud riigieelarvele, elik riigieelarve menetlus on oma selgete kuupäevadega Riigikogus ja kui mingit kokkulepet tulevad pärast seda, kui riigieelarve on lukku löödud siis ei ole võimalik minu poolt tagasi ka seda, et riigieelarvest palka saavate inimeste palgatingimused on samasugused nagu kollektiivlepingus. Lepitaja juures käisid konsultatsioonil ka tervishoiutöötajate ametiühingute liidu esinaine Piret kruuser ning õdede liidu president Ester Pruuden. Kumbki liit streigil ei osale, kui vaidlusalune kollektiivleping puudutab ka neid. Õdede liidu president Ester Pruuden. Täna lepitaja toonitas üle, et see pakkumine, mis Tööandjate poolt tänaseks on esitatud, on tingimuslik ehk et võimalik, et teist korda sellist ettepanekut enam meie organisatsioonidele edaspidi tehtav. Mõlemad liidud annavad oma otsuses Tööandjate pakkumise osas teada homme. Tervishoiutöötajate ametiühingute liidu esinaine Piret Kruusel. Loomulikult, kui on laua peal valikut, kas kuus protsenti palga tõusta või 24 protsenti siis tahavad inimesed otsustama ja peavad aruandele andma, et see praegune ette panema. Nathan tingimuslik, eks ole. Ja meie liidu poolt ka see, et kui me seda aktsepteerime, et siis ka streikivate osapoolte alad oleks nagu rõhuda, et nad võtavad ka vastutuse enda tegude eest. Riiklik lepitaja Henn Pärn toonitas, et tal on väga oluline saada homme kokku arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliiduga. Saatsin neile vastava kirjaliku palve kohtu Tamm, kui nad kasutavad seda võimalust, siis võib midagi muutuda, aga praeguse olukorraga tundub nii, et kui kokkulepet Teie sünni või kui arstide liidu valtsi liidu poolt ei tule miinust vastutulekut, siis on rong läinud, see tähendab, et see tingimuslik pakkumine, mis haigekassa poolt oli, võetaks tagasi. Arstide liidu presidendi Andres Korgi sõnul nad homsele kohtumisele minna ei plaani. Riigiprokuratuuri otsus lõpetada Reformierakonna rahaskandaali menetlus süüdistust esitamata jättis palju küsimusi õhku. Reformierakonna juht, peaminister Andrus Ansip oli täna Pärnus Swedbanki majanduskonverentsil ning Ester Vilgats küsis, kas temal ei jäänud mõningaid kahtlusi. Kas uurimine muuga lõppeda ei saanudki, kui pole süütegu, ei saa ka süüdistust olla ja võib-olla süüdistust ei saa ka kohtuasja alla, et eks see asi pidi sellisena lõppema, aga loomulikult, palju küsimusi on õhku jäänud ja nüüd võiks uuriv ajakirjandus pärida siis Silver Meikari tegude motiivide kohta. No ikkagi oli paarkümmend erakondlast, kes täpselt sama palju raha pani oma pangakontor just enne seda, kui ta tegi täpselt sama suure annetus, nad põhjendasid, et nad võtsid selle oma säästudest kusagilt kodust. Miks teie erakonnakaaslased ei usalda panku, siis? No küllap nad usaldavad, aga küllap on ka teil rahakotis kupüüre. Ma võiks ka küsida, et miks te panka ei usalda? Kas teil on plaanis selle asjaga ikkagi edasi tegeleda, võib-olla küsida nendesamade inimeste käest, et kuidas siis ikka juhtus, et seesama summa sattus just see päev siin arvele ja kohe läks annetusena või te olete selle ära lõpetanud? See teie ettekujutus, et on olnud paarkümmend inimest, kes samal päeval on panna, et sularaha arveldusarvele ja kandnud selle üle siis erakonna toetusena, et see päris tõele ei vasta, ei ole tegemist samade summadega, aga üldjuhul ei ole tegemist ka samade päevadega. On uuritud erinevate inimeste pangakontosid ja leitud, et osad inimesed, kes on maksnud raha kunagi arvele, on teinud annetusega maakonnale küll mingisugust põhjuslikku seost, nagu uurimine on kinnitanud, ei ole leitud. Kavatsete teie erakonna sisemiselt selle teemaga tegeleda? Ei selle konkreetse teemaga küll ei kavatse, kui tohutud ressursid on paisatud asja uurimisele, selle asemel, et uurida võib-olla asja Türil või Viljandis, siis ma leian, et veelgi enam, mateeria ressursside kasutamine juba uuritud asja edasi uurimiseks ei ole otstarbekas. Ma arvan, et õiguskantsler võiks uurida, et kas parlamendiliikmete omavahelise kirjavahetuse äravõtmine ja selle kopeerimine on ikka proportsionaalne tegevus demokraatlikus õigusriigis või mitte. Kas parlamendiliikmete pangasaladuse avamine kahtlase väärtusega etega tähendab, on ikka proportsionaalne tegevuse või mitte, et ma arvan, et küsimuse, millega uuriv ajakirjandus ja ka õiguskantsler tulevikus peaks tegelema, selle uurimise käigust lahti tegelenud mitmeid. Õiguskantsleri hinnangul rikuvad ravimiseadusega kehtestatud piirangud üldapteegi tegevusloa väljaandmisele põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ja ta teeb ettepaneku viia ravimiseadus nimetatud osas kooskõlla põhiseadusega. Nii riigikogu põhiseaduskomisjon kui ka sotsiaalkomisjon on otsustanud õiguskantsleri ettepanekut toetada. Täna esitas õiguskantsler Indrek Teder oma ettepaneku riigikogus. Riina Eentalu vahendab. Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on see küsimus olnud õiguskantsleri menetluses 2007.-st aastast. Seadusemuudatusega 2005. aastal on sätestatud ülitugev piirang ehk torulukk, nagu õiguskantsler väljendus. Ravimi turule tulijad ei saa asutada üldapteeki linnades pluss veel juurde oli demograafiline piirang, et sai asutada apteeke nii-öelda maapiirkondades. Õiguskantsleri sõnul on Eestis mulje jäetud, et ravimiturg on jaemüüja ehk apteekri turg. Aga kuna Eestis on üle 90 protsendi apteekidest liidetud sisuliselt hulgimüüjatega, siis Eestis on ravimiturg hulgimüügiturg ja domineerivad paar suurt hulgimüüjat. Ilma nendeta tootja turul ei saa. Võib piltlikult öelda, et son kitsas toru, kus pumbaks on hulgimüüja ja ma rõhutan, et Eestis ei ole praktiliselt nii-öelda sõltumatuid apteeke alla 10 protsendi, kõik on ühendatud hulgimüüjatega. Õiguskantsler leidis piirangu kolm vastuolu põhiseadusega. Esiteks on see vastuolus põhimõttega, et peab olema tagatud rahva tervise kaitse. Teiseks on see diskrimineeriv ja kolmandaks ettevõtluse vabadust ebaproportsionaalselt piirab. Kuidas see puudutab rahva tervisekaitse nõuete Eestis on ravimit kallid, leiab õiguskantsler. Kui turul on dominant ja selleks on paar hulgimüüjat, siis nad dikteerivad täielikult tootjale, mida turule lasta ja mida mitte. Järelikult mõjutab see hinda ja hind on Eesti turul kallis tänu just selle tõttu, et see piirang on uued tulijad turule ei saa. Piiranguga loodi illusioon, nagu lahendataks sellega maa-apteekide küsimus. Õiguskantsleri sõnul aitab see tõenäoliselt kaasa maa-apteekide arvu vähenemisele. Maadeekide küsimus on teine asi, mis on kunstlikult selle teemaga ühendatud. Ja õiguskantsleri ettepanek Minu ettepanek on see piirang koheselt tühistada juhul kui tahetakse või tegeleda maa-apteekide küsimusega, see on eraldiseisev teema. Ja kuna tõenäoliselt Maategi kasumit ei saa siis on see omaette programm, sotsiaalne programm, mis nõuab ka omaette tegelemist. Nüüd välisuudiseid Kai Vare Endine Bosnia serblaste liider Radovan Karadžić pidas täna rahvusvahelises sõjakuritegude kohtus enda kaitsekõnet. Karatseitsi sõnul tuleks talle anda autasu kannatuste vähendamise ees, mitte süüdistada teda sõjakuritegudes. Karadžić sile on esitatud 10 süüdistust genotsiidis ja inimsusevastastes kuritegudes. Muuhulgas peetakse teda vastutavaks Srebrenica massimõrva eest, milles tapeti 7000 Bosnia moslemimeest ja poissi. 67 aastane Karadžić ütles, et ta on mõõdukas ja salliv mees, kes tegi kõik, mis võised sõda ära hoida. Ta kritiseeris ka Bosnia sõja kajastamist, öeldes, et see oli erapoolik ja tegelik hukkunute arv oli vähemalt kolm, neli korda väiksem, kui väidetakse. BBC korrespondent, kes kohtuistungit jälgis, ütles, et paljud ellu jäänud ohvrite omaksed kuulasid Karadžić nördimuse vastikkuse uskumatusega. Gruusia parlamendivalimised võitnud pitsineemanissveeli saab gruusia kodakondsuse tagasi sellest teatas presidendi Mihheil Saakašvili pressiesindaja. Ivani šviili jäi Gruusia kodakondsusest ilma eelmisel aastal, kui selgus, et ta on võtnud ka Prantsusmaa kodakondsuse. Detsembris pöördus ta prantsuse suursaatkonda ja palus oma kodakondsus tühistada. Saatkond lubas seda teha niipea. Kuivana šviili saab mõne teise riigi kodanikuks. Ivanis. Vilja advokaat avaldas lootust, et protsess jõuab kiiresti lõpule. Pitsineeme NSVLi plaanib asuda valitsuseta etteotsa ja selleks on vaja olla Gruusia kodanik. USA presidendikandidaadid Barack Obama ja Mitt Romney peavad tänama teise teledebati. Dim esimesel väitlusel Denveris esines Romney väga hästi ja tema populaarsus on tõusnud praktiliselt Obamaga võrdseks. Obama tunnistas ka ise, et tal oli Denveris vilets õhtu tänal oodata oma edumaa tagasi võita Romney laga tuleb tõestada, et tema enesekindel esinemine Denveris polnud õnnelik juhus. Rühmal Eesti idufirmade esindajal oli võimalus oma äriideid tutvustada Silicon Valleys Ameerika Ühendriikides. Vastukajad eestlaste mõtetele olid positiivsed. Neeme raud käis kohal. Silicon Valley kõnepruugis nimetatakse seda pitsinguks äriideede kiir tutvustamiseks, milleks algajale firmale antakse sageli aega vaid minut. Kaheksale noorele eestlasele anti pisut enam kolm minutit firmast rääkimiseks ja seejärel tas ränioru tuntud äritegelastest paneel kuuldud detailselt andes kiiret vastukaja, mis meeldis ja mis mitte. Üks paneeli kuulujaid oli investeeringute firma fenok Swingers Capital Partner, Anis Usamon, ämbrisse praetud pidet, kantri ja malbopulatsion. Olen üllatunud, et nii väikese rahvaarvuga riigis näeme siin üheksat firmat, kel on kodumaal juba teatud kandepind. Ütleksin, et Eestist tulevate firmade tase on päris kõrge, ütles Anis. Usamann edasi, kõneleb Silicon Valley ettevõtja Arp hool sing. Tema sõnul ei peakski esmakordselt Silicon Valley'sse tulles olema peaeesmärk investoritelt raha saamine, vaid siin oma mõtete õigusele hinnangu saamine. Sulgeme ali pleesklubi Bravovlis pen it's going from, mida loomeni. Silicon Valley on koht, kus idufirmadel tuleb käia. Nad võivad siin nädalaid olla erinevatel, kohtuda kohtumistel, kohtuda endi sarnaste ettevõtjatega ja õppida nii, kuidas olla erinev ning nende kogemuste põhjal siis oma plaanid kokku panna, ütles Arboolsing ettevõtjalt ja mitme eduka firma loojalt Mark Friidlerilt. Küsin, milline oleks tema nõuanne noortele Eesti firmadele. Samping. Geriaatria, ent rajage midagi kiiresti, muutke see nähtavaks ja katsetage seda, ütles Friidler. Üks, mis Eesti idufirmade loojate juures siin Silicon Valleys imponeeris oli noorte eestlaste aktiivne pealehakkamine. Ma arvan, et nad peavad jätkama asjade südamega tegemist ja kui otsivad Ameerikasse investoreid mõtlema, kuidas oma äriplaane esitada. Arvan, et tänasel esitlusel olid nad tublid. Nii ütles maailma suurima ingelinvestorite võrgustiku kereitsu foorumi puhta tehnoloogia komitee juht Alisson Wells. Eesti firmade esitluse siin Silicon Valleys korraldas EAS-i esindaja Andrus viirg koos grupiga Silicon vaikings, mis ühendab Eestit ja põhjamaid. Alati on muljetavaldav näha riiki, kus energiliselt uusi asju luuakse. Eesti on just sellise maana teistele eeskujuks, ütles abida kremoniini Silicon Maidingsi peadirektor. Eesti idufirmad tutvustasid oma ideid Silicon Valleys sel aastal juba teist korda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Palo Alto, California. Narva-Jõesuus avati SOS lasteküla, kuhu asusid elama endise kohaliku lastekodu kasvandikud. Sellega algas üleminek peremajade süsteemile, kus kasvatajaid asendavad pereemad ja isad. Jüri Nikolajevi lugu. Narva-Jõesuu lastekülas on kuus peremaja, kus elab kokku 39 last alates esimesest kuni 19. eluaastani. Erinevalt lastekodust asuvad peremajad hajusalt üle linna, kuid suurem muutus on selles, et lapsi harjutatakse elama peredena, kus kasvatajaid asendavad pereemad ja pereisad, räägib Narva-Jõesuu SOS lasteküla juhataja Riho Kangur. Meil on palju rohkem võimalusi tegevusteks mobo, aja sisustamine, tantsuringid, spordiringid, meditsiiniteenuse, mis iganes ja lastele, loob ta kodutunde. Mis asi on tegelik pere? SOS Eesti lastekülade tegevjuhi Margus Oro sõnul on Ida-Virumaal vajadus uut tüüpi peremajade järgi suur. Kui ma vaatan nagu eestipisiku tervikuna, et mis olukorrad lastel on peredes ja kui palju on peredest eraldamise, siis me võime tõdeda, et Ida-Virumaa on tegelikult üks kant, kus seda juhtub päris tihti ja kus lapsed on päris palju asenduskodudes. Täna siis see, et, et kõik uus maja on täis, meil on hulk inimesi koolitatud siin ära, me soovime minna üle suvest täielikult siis selleni, et töötavad pered ja lapsed on ühes peres ainult ja meil on täna kindel usk, et me suudame suvel selle suure muudatusi läbi viia. Lasteküla juhataja Riho Kanguri sõnul peavad peremajadega Harjumaa eelkõige kasvatajad See nõuab kannatust, inimestelt inimesed tulevad tööle, nad ütlevad, et nad on oma lapsed üles kasvatanud, et kas nad tõesti ei oska, aga tuleb välja, et selle jaoks, et olla peremajas tegija, siis selle jaoks ikka tead küllaltki palju ennast täiendama, seda ei saa sõrmenipsuga teha. Täna ja kohe ja praegu. Margus Oro väidab, et SOS lasteküla muutustega ei kiirusta. Me oleme võtnud sellise pikamaajooksutaktika, et me lähme rahulikult, vaatame, kuidas lapsed harjuvad, kes on need perevanemad, kes on valmis esimesena võtma ja nii edasi ja loomulikult on üks asi veel, siin on palju vanemaid lapsi, 17 18 19 aastat, meil on suur plaan Narvas avada noortekodu nendele noortele ja võib-olla see läheb õnneks meil juba sellel suvel, et siis me saame need vanema noored liigutada ette edasi siis noortekodusse ja need nooremad lapsed võtavad juba uusi perevanema, vaid nagu lihtsalt omaks ja, ja ma arvan, et kõik läheb hästi. SOS lasteküla patroon Evelin Ilves loodab, et lasteküla õigustab end ka Kirde-Eestis. SOS lasteküla suudab luua väga häid kodusid. Kui sa muudad kasvõi ühe inimese maailma, siis muudetki tervet maailma, aga siin on 40 last, kes saada omale hea kodu. Narva-Jõesuu linn andis endise lastekodu peremajad SOS lastekülale 25-ks aastaks tasuta. Rendilemajad ehitas Euroopa liidu toel sotsiaalministeerium Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Karl Ristikivi loomingust rääkides on seni olnud vähe juttu tema filmikatsetustest, nüüd on filmiajaloolane Lauri Kärk leidnud Eesti filmiajalugu koostades arhiivist Ristikivi senitundmata filmi kavandi. Piret therem reisilugu. Karl Ristikivi filmikavand pealkirjaga Lipp tõuseb pärineb aastast 1937, see esitati Eesti vabariigi propagandatalituse korraldatud ideekonkursile, mille eesmärgiks oli leida kavand vabariigi saabuvad kahekümnendat sünnipäeva tähistava suur filmi väntamiseks. Lähemalt räägib filmiajaloolane Lauri Kärk. Ristikivil on siis ühe perekonna ühe talu lugu läbi aastakümnete 20. sajandi ajaloo tõmbetuultes, et see ei ole nüüd, et ainult niisugune poliitiline võib seal kavandades märgata siiski niisugust perekonna ja inimese keskus, nii et ütleme, et inimesed oma soovidest tahtmistes ja elu tegelikkus, mis teeb omad korrektiivid, nagu ikka Filmiajaloo seisukohalt on see kärgi sõnul oluline leid. Eesti film lõi tihedamad sidemed kirjandusega alles 1900 kuuekümnendatel. Ristikivi kavand näitab aga, et katsetusi selleks tehti varem. Kes on ikkagi tähelepanu väärne fakt eest Eesti filmiloos, sest et tegelik kult selline tarvidus pöörduda rahvuskirjanduse poole, see on nii elementaarne rahvusliku filmikunsti kujunemisel. Filmiajalugu räägib nende kontaktide kasulikkusest, asi on selle filmi sajandi teine pool, eks ole, olgu see kevadel või, või sügisball või mis iganes, aga, aga noh, siis, kui seda kõike oleks just eriti vaja olnud. Kahekümnendad kolmekümnendad kasvõi näiteks lätlaste 30.-te tippfilm on kaluri poeg. Ärge, eks ole, et vaat siis ei olnud nagu midagi õieti. Ristikivikavandist kahjuks filmi ei saanud ja ka vabariigi aastapäevaks mõeldud suur film jäi üldse sündimata, teades aga tagantjärgi targana kirjaniku hilisemat loomingulist tähelendu võib vaid oletada, kuidas võinuks filmikunsti teenida. Arvestades, et see oli 37. aasta, et tal tegelikult romaani läbimurre toimus alles järgmine aasta, ta oli täiesti teelahkmel ja selline tippkirjanik, eks ole, kelle romaanide püüti, peab vajalikuks Tammsaare spetsiaalselt esile tõsta, eks ole, selline mees otsib kontakti eesti filmiga teadestama filmihuvi nii-öelda oleks olnud nagu mingi mingi probleem teda filmile täies mahus kaasata. Kahjuks see suurepärane võimalus läks nagu kaotsi. Kärg tõdeb, et Ristikivi Eesti filmikunstile kaotsiminekus ei saa siiski toonast žürii süüdistada. 1937. aastal polnud Ristikivi kirjandusmaailmas veel suurt läbimurret saavutanud. Toonasel hindamiskomisjonil polnud ka aimu, kes ühe või teise märgusõna taga on. Nii on esimese vabariigi aegsed ja tänased hindajad paratamatult väga ebavõrdsetel positsioonidel. Piret Preis Tartu stuudio. Spordiuudistega jätkab Taavi Libe. Eesti meeste jalgpallikoondis peab täna järjekordse MM-valikmängu, kui võõrsil kohtutakse Andorraga, jätkab Alvar Tiisler. Nii Eesti kui Andorra seis pärast kolme valikturniiril peetud mängud on sama Polai punkte väravaid Eesti Konsalkusse, siis tänaseks mänguks peaks üldjoontes olema sama, millega neli päeva tagasi Ungari vastu astuti. Teatanud muudatus ründeliinis, kus Andres ooperi kõrval asendab Hendrik Oja üle pika aja taas valikmängus koondist esindav Tarmo Neemelo. Koondise kapteni ja keskkaitsja Ragnar Klavani seis on endiselt segane. Eile õhtul peetud treeningu tegi mees kaasa, kuid pigem näikse koosseisus alustavat noor Igor Morozov. Tänane kohtumine mängitakse kaheksasajakohalise Lando rahvusstaadionil, kuhu on oodata täismaja publikut. Mäng algab Andorra sellist järgi kell 20. Otseülekanne ka vikerraadios. Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp lõpetas neljanädalase võistluspausi, alistas ATP turniiril Stockholmis hispaanlase Pablo Anduhhaari, kes on maailma edetabelis 42. kohal. Skoor oli kuus. Neli, kuus. Neli. Teises ringis kohtub Zopp maailma edetabelis kuuendal kohal paikneva Tšhehhi toomast Berdykiga, kellele Zopp US Openi teises ringis kaotas. Varese korvpalliklubi alistas eile koduväljakul Siena Monte baski 74 67 Janar Talts. Võitjate eest punkte ei visanud. Mängisite kolm minutit. Kristjan Kangur viskas Siena eest 19 minutiga seitse punkti. Kristjan Kanguri kommentaar. Palju, aga samas Janaril on siin hea võistkond ka kokku saadud, meie rünnakul annab väga head kaitses ütlevad siis nad on väga supersaitidelt müts maha nendest, ega minu minutid ei ole nii suured, et ma tohutult ära väsiks, maksimaalselt 20 minutit ja selle ajaga jõuab ära väsida ja taastuda ka, nii et ei ole midagi hullutuledes võinud kolmeseid rohkem tabada, kuna see on niisugune pool kodusaal, et sina ju harjutatud ja treenitud küll, et selle koha pealt natuke mõru maitse suhu, aga noh, mis seal ikka kõige rohkem on mul kahju nagu mängu pähe saime. Soome võrkpallikoondise argentiinlase peatreener Daniel kastellaani paneb ameti maha, uue peatreeneri määramiseks kuulutatakse välja kurss. Enne Soome perioodi treenis kastellaani Poola meeskonda aidata poolakad 2009. aastal Euroopa meistriks. Soome meeskond lõpetas mulluse EMi kaheksandana ning kvalifitseerus tänavu otse 2013. aasta EM-finaalturniirile. Ja nüüd veel homsest ilmast. Merike Merilain, palun. Tere uus vihmasadu läheneb Poolast ja jõuab hilisõhtul Eesti piiridesse ja sajud võivad olla üsna tugevad. Alles homme õhtul järgi jääda. Öösel pilvisus tiheneb, vihmapilved levivad Lõuna-Eestist põhja poole. Puhub valdavalt lõunakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, öö hakul rannikul kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni üheksa kraadi enne lõunat. Meil on pilves ja vihmane, puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab. Tuul pöördub läände ja edelasse ning tugevneb nelja kuni 10 rannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Sooja on kaheksa kuni 12 kraadi. Aitäh Merike Merilain, niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg, kena õhtut.