Ise teise saate jumalaemast Maarjast temast endast ja tema vastu kajadest muusikas. Me lõpetasime, tuletades meelde võimalust ka tänapäeval Maarja moodi elada. Taarja andumust, tema pühendumust jätkata tolles saates Me viitasime sellelegi, et meil ei ole hindiumiti kuulsa tsükli maarjaelu plaati. Esitasime spetsiaal reaalselt sellesama saate jaoks lindistatud ühe laulu sellest tsüklist. Tänaseks on meil see plaat olemas, see on küll teine redaktsioon, hääl orkestriga. Sellel on kuus laulu, 15 laululisest tervikteosest mida hindemit elu jooksul mitu korda ümber töötas, seda väga oluliseks pidades oma loomingus. Kuulakem, siis Maarja saate alguseks selle plaadistuse esimest laulu Maarja sünd. Mis pidi see küll inglitele maksma, et mitte äkki laulma puhkeda, nõnda nagu puhketakse nutma. Sest sellel ööl sünnib ema pojale ainumale. Nii polnud see veel kunagi olnud. Täna me alustaksime kolmandat saadet mõtiskledes. Selle ümber, kuidas Maarjale on konkreetselt aasta 12-st kuust lähemalt pühendatud viies ja 10., viies ja on ka maikuu ja siia Me rõhu asetamegi. Maikuu on ka seotud õieti äsja möödunud pühapäev suure kirikupühaga nõndanimetatud neli pühadega. Et siis tuleb jutuga kiriku rajamisest ja sellest, kuidas kristlik kirik on jumalaema Maarjaga seotud. Kõigepealt aga rusaariumist. Me oleme näinud noori inimesi kandmas kauneid kette kaelas. Tihti nad on ainult kaunistuslikul eesmärgil kaelas. Aga Nendel kettidele on oma väga sügav sisuline tähendus. Sellest me tahaksimegi kõigepealt kuulda. Mis on roosipärg ehk rosaarium ladina keeli? See on helmestest koosnev kindla helmeste arvuga omavahel mingisuguse paelaga või nööriga ühendatud süsteem. Ta ei ole mitte ainult ehe, ehkki ta võib väga kena välja näha, vaid ta sümboliseerib. Kollektiivset tegevust. Ta sümboliseerib ka ühendust igavikuga läbi jumala poja ja konkreetsemalt veel läbi selle poja ema. Väliselt võttes siin on üks roosipärg. Teda nimetatakse Roosi pärijaks, mitte juhuslikult. See siin on toodud siin alt ja ta sõna otseses mõttes koosneb roosiõitest, mis on kokku pressitud Helmesteks. Kuidas see lõhnab? Uskumatu. Nad lõhnavad siiamaani ja ilmselt jäävadki lõhnama. Aga see hakkab risti löödud kujuga. Siis järgneb üks helmes eraldi, need eraldi helmed sümboliseerivad või õieti meenutavad vajadust lugeda meieisapalvet siis kolm omaette helmest alguseks. Millega kaasneb kolm Ave Mariat seda peetakse usu, lootuse ja armastuse meeldetuletuseks. Ja siis järgmine meie isa ja toimub hargnemine. Ja selle hargnemise kohal ongi maarjasümbol Maarja pilt. Siit siis Maarjast alates toimub või kujuneb õieti ring. Ja seda ringi on siis võimalik alustada selliselt, et iga jätk, mis koosneb 10-st helmest, vahel üks eraldatud helmes jällegi meieisapalve. Iga taoline jätk sümboliseerib teatud teemat. Roosipärg on siis õieti kolmekordne, ehkki meie ees on siin korraga 50 helmest. Kuid teda võib käsitleda kolmekordse no selles mõttes, et ta kehastab kolmetsüklit Kristuse ja tema ema elust. See tähendab roosipärg ongi siis kogu Kristuse elu juurde müsteerium vaadelduna, tema ema elu üksikute etappide läbi. Kristuse on siin nagu vaatleja, kes toob need sündmused nende mõtteinimesele lähemale. Ta on Kristuse tegevuses aktiivses tegevuses abistaja rollis, taustarollis. Kuid silmade läbi me näeme just nagu paremini lähemalt neid saladusi. Ja samal ajal muutume ka ise mitte ainult vaatlejateks, vaid nagu Kristus emagi vahendajateks selles jõus selles saladuses, mida siin edasi antakse. Neid tsükleid, millest juttu oli, on kolm. On rõõmus tsükkel. See väljendub Kristuse saamisloos. Kõigepealt Maarja kuulutuses siis Maarja külaskäigust Eliisabeti juurde kus ta saab teadlikuks oma tulevasest missioonist selles, mis temas sünnib Kristuse sünnis, Kristuse viimises templisse, kus ta pühitsetakse tolle aja kommete järgi. Ja lõpuks Kristuse iseseisva elu alguses mil ta esimest korda väliselt üsnagi omavoliliselt äkki lahkub vanematest, ilmub ise templisse ja hämmastava tarkuse ning küpsusega õpetab juba vanu inimesi. Neid, kes usutõdesid, on aastaid uurinud. Teine tsükkel on kannatustsükkel. Siin me Kristuse ema silmade läbi ja temale kaasa tundes käsitleme Kristuse kannatusteed keetsemine aiast läbi okaskrooniga kroonimise läbi kolgata tee kuni Kolgatani ja risti löömiseni välja. Ja kolmas tsükkel on ülev või auline tsükkel. Siin vaadeldakse Kristuse ema silmade läbi seda milleks õieti kogu eelnev tegevus oli määratud surm selleks, et üles tõusta ja üles tõusta mitte ainult üksi, vaid anda see väljavaade, see vägiga teistele Kristuse taevavõtmine, püha vaimu väljavalamine. Ja viimased kaks etappi meile juba natuke harjumatumad meile protestantlikud maas. Need on siis kristus, ema taevasse võtmine ja lõpuks tema kroonimine taevaseks kuningannaks. Need on need episoodid, mis nagu ei ole otseselt piiblitekstiga seotud või sellest välja kasvanud Need viimased kaks episoodi tulenevad ilmselt katoliku kiriku mõte sisemisest loogikast. Asi on selles, et selles kirikus peetakse samavõrd oluliseks kui pühakirja ka kiriku enda traditsiooni. Ühesõnaga siis arusaamade ja tõlgenduste loovat arendamist, mis kiriku väitel toimub ju püha vaimu juhtimisel. Selliste arusaamade järgi on jumalaema võetud taevasse ka ihuliselt. Seda pühitsetakse nii katoliku kui hommikuma kirikus 15. augustil suure pühana ja lõpuks tõstetud taevase kuninganna seisundisse, kus ta saab kosta kõikide veel maa peal elavate kui ka juba siit lahkunute ees. See on siis maarjaelukäigu loogiline lõpp. Tegelikult on ennustuslikult see Maarja enda ülistuslaulus nõndanimetatud magnifikaadis millest meil juttu siin juba olnud ju ka sees, kus ta kinnitab, et nüüdsest peale ülistavad mind kõik järgmised sugupõlved kuskil, see teadmine on temas juba olemas. Ja kui me austame maist, ema, igaüks oma ema ja meie ühiselt kõik oma emasid nii nagu me seda nüüd äsja tegime üleüldisel emadepäeval siis oleks imelik mitte seda ainust tema austada. Kui me räägime emakuningannast läbi ajalookuningate kõrval, oleks isegi imelik üllatuda sellest, et Kristuse ema võiks olla siis oma taevase kuningriigi kuninganna. Ja on selge, et see ema austus on alati kuulunud väga olulisena kõikidesse traditsioonilistes ühiskondades Nende käitumiskultuuri. Ja mis puutub sellesse, et Kristus, ema, nagu tõstetaks meelevaldselt tema olles inimene oma poja kõrvale sama tähtsaks või isegi tähtsamaks siis sellele annab piisava vastuse juba Ave Maria palve ise. See on sama suubumine tegelikult tema poja juurde ainult teatud lähenduses, mis annab talle hoopis meile arusaadavama ja inimlikuma sisu. Sest nagu juba juttu oli kogu religioon taandub vältimatult lahenduste probleemile. Meie oma inimlikul tasandil. Ilmselt ei saa kunagi täit arusaamist ja ülevaadet sellest, mis moodustab religiooni tuuma. Ave Maria palve lõpebki, mitte õieti pöördumisega ema kui kõigeväelise poole vaid ema kui kõige lähedasema isiku poole, kes võib meie kosta oma poja juures. Nii et palve ei lähe kusagile mujale, ei kujuta ennast mingisugust separatismi või kristlusega timist, vaid suubub nimelt kõige loomulikumat teed mööda ikkagi Kristuse juurde tagasi. Ave Maria kraatiatega nominosthikum venelinglatu ilmuleerimas, et Benedictus tõi Ave Maria külatsejatena Tomilast käigu metoodika toimuleerivus. Benedictus tuttas Veldris tulvil. Aga mani bratsejatele dominustikum, veneliklat, võimuleerivus, vääritus brutas, Ventrist tõi. Ave Maria kratsejatena dominas deegu veneliklatu ilmuleeringus Benedictus Spentrist või. Abe Mariel ratsejatena, Tomilast, Heiko venenikalt võimuleerimis, Benedictus tutus kantrist tunnis. Aga Marie graatsia pleenum ta minust helkur, venelikatu ilmuleeringus, Benedictus Spentrist 500.. Ave Maria kratsejableeme dominustreeku meile liikla toimuleerivus emmelenicas Brutus, Ventrist või Jeesus. Aga kas ma tohiksin küsida kui kõik need väikesed, üksikud helmed, mis on 10 Ave Maria vahel ja mis igaüks tähistavad väga olulist momenti Kristuse elus tema missiooni täitmises? Meile ei anta nagu aega sellele mõelda, nad oleksid nagu antud selleks, et me nüüd peatuksi, meie mõtisklesime selle nõndanimetatud saladusi, olgu see siis rõõmurikas kui aurikas või kurbuserikas juures, aga me läheme aina ja aina edasi. Kas ma võiksin seda võrrelda näiteks muusika kuulamisega, millest muusik võib üsna põhjalikult aru saada tema suhetest tähendab olla üsna lähedal muusikateosele kui tervikule ja tema detailide seosele, mis susele terviku moodustab, aga samal ajal muusika voolab temast katkematult mööda, tähendab, täis jäämuusikat kuulates mängides peatuma ühele või teisele detailile, vaid kõiki neid läbi elades peaaegu välgukiirusel. Noh, ta saab elamuse kõigist neist summana või on see vale järeldus? Vale võrdlus. See on kindlasti väga tabav võrdlus, sellepärast et muusika on üks lähedasemaid asju palvele ja pole ju juhus, see on täiesti loomulik, et palveid nimelt on püütud valada muusikavormi. See on hingeliselt lähedane. Ja teiselt poolt selliste palvet lugemine eeldab muidugi keskendumist antud teemale ja tõepoolest Vosse võikski olla niimoodi arusaadav, et see toimub kahes liinis. Inimene võib keskenduda antud saladusele antud teemale, milleks ta võib endale aega võtta ja samal ajal olles seda juba korduvalt ja korduvalt läbi teinud. Ta võib seda tsüklit seda rütmi kiirendada, eriti kui on tegemist kollektiivse palvevormiga. On nähtavasti isegi teatud ideaalne tempo. Ei ole juhus, et keskajal oli üldiseks ajaarvamise k käibeajaarvamise aluseks meie isa, jaame marjapalvete pikkus. Aeg arvestati nii mitu meie isad või mitu Ave Mariat jõuti selle oletatava aja jooksul ära lugeda. Nii et seesama tsükkel kuulus kõige loomulikumasse elurütmi. Nüüd, mis puutub kollektiivsesse momenti, siis see on tolle roosipärja juures eriti oluline. Sest nagu öeldud, roosipärg moodustab terviku, don ring mis algab Maarjast ja tuleb tema juurde tagasi kolmanda tsükli juures ka juba Maarja kroonimise saladuse näol. Ave Maria. Leena doominokäiku, vene diktatuuri muleerivused Benedictus Oktosbetest, oi, jeesus. Ave Maria tratseebleena toominastecum, vene diktatu võimuleerivused Benedictus truktosmeetris doi. Ave Maria kraatsejatlejana dominusteecum Vene diktatuuri moneerivusel Benedictus struktas Ventures Tui. See roosipärja lugemine on katoliiklikel maadel sageli saanud, et niinimetatud roosipärja gruppide vormi. Sellest võtab siis osa 15 inimest vastavalt 15-le tsüklile kolm temaatilist tsüklit ja need jagunevad igaüks viieks osaks. Ja siis jaotatakse see niimoodi, et iga osaleja kui palvetatakse koos, siis loeb oma roosipärja ja teised sekundeerivat. Ka see on tüüpiline vanast kirikust pärinev palve vorm on eest lugeja kes loeb palve esimese poole ja ülejäänud siis kordavad teistpoolt. See on kõige tüüpilisem ju ka folkloor sele esituslaadile, kus kõik sellesse asjasse sisse elavad ühe eestvõtmisel. Ja muidugi ja niisugused vormid on omased ka kristlus eelsetele kultuuridele väidetakse, et kasumeritel, juutidel ja paljudel teistel rahvastel on taoline palvetamise viis, see on ilmselt ka üks väga loomulik vorm. Need roosipärja grupid, aga need 15 liikmelised grupid on ajaloos etendanud oma olulist osa, need on nii-öelda igasuguse tõsisema sihikindlama tegevuse alus. Nii näiteks kui meenutada praeguse paavsti noorust saksa okupatsiooni tingimustes siis tema teadlik tegevus algas nimelt sellest. Ta pooljuhuslikult liitus kirikus ühetaolise põrandaaluse roosipärja lugemise grupiga. See ei olnud poliitiline tegevus, aga seda peeti sakslaste poolt taga ohtlikuks selle pärast 15 inimest, kes olid omavahel seotud niisuguse tegevusega sooritades seda iga päev käies salaja koos. Need kujutasid endast mingisugust, väga tõsist vaimset potentsiaali. Ja jällegi pole juhus, et just selle potentsiaali pinnal arenes nendesamade noorukite poliitiline tegevusvabadusvõitlus okupantide vastu mis piiska konkreetsematele tegudele on ka teisi viise. Näiteks on paljudel inimestel saanud heaks kombeks pühendada Roosipärja helmes mingisugusele inimesele, kelle eest ta selle palve esitab. On inimesi, kes väidavad, et nad õhtul roosipärga palvetades teevad seda kõikide nende inimeste eest, keda nad päeval on kohanud. Ja see on väga hea objektiivne lähenemine inimestele Me tavaliselt liigitama oma mälus nad emotsionaalselt headeks või halbadeks. Lähedasteks ja mittelähedasteks. Jah, aga kui võtta asja nii, et meil saab harjumuseks palvetada eranditult iga inimese eest, kellega antud päeval kokku puutusime, kellega kasvõi paar sõna vahetasime siis esiteks on väga heaks kooliks palvetele endale saitab oma suhteid kaasinimestega seada hoopis objektiivsemale ja sellega ka siis ka positiivsemale alusele. Aga on ka teine võimalus nõndaviisi palvetada läbi öö ja päeva jätkuvalt tähendab jagades 24 tundi nõndaviisi rühmadeks, et mingis raskes üldiselt raskes olukorras olles katkematult palvetada, mida üks inimene ei suudaks, aga mida paljude inimeste hingejõud arvatavasti väga tugevaks energiaks liitudes suudab. Neid põlved on muidugi loodud ja organiseeritud väga mitmel viisil ja võibki öelda, et tegelikult toimub lakkamatu palvetamine, kui arvestades, et ainuüksi roosipärja puhul katoliku kirikus peaks olema kümneid ja kümneid miljoneid palvetajaid kiriku rohkem kui 800-st miljonist liikmest siis see tegevus toimub lakkamatult ööd ja päevad läbi. Ja siingi tekib küsimus. Mis siis saaks, kui seda palvetamist toimuks. Siin on väga selge kontrast väga arusaadaval ja igale inimesele lähedasel kolmelisel pinnal tekib ju küsimus alati, mis on palve väärtus. On tuntud materialistlik küsimus, mis maksab sinu palve? Palju sa mulle palvest annad? 10 rubla või rohkem? Ja siin Vaidki edasi minna ainult küsides, mis on siis küll. Kui me arvestame oma kasu materiaalsetest väärtustes, siis seda küsimust võib pikendada väga kaugele. Kui palju raha, kui palju videomakke, kui palju autosid ja välisreise. Me vahetaksime mõningate tähtsusetut, palveta vastu. Kuid selle ahela lõpp on üsna kiire. Selle taga on meie füüsiline surm ja rohkem koguda neid hüvesid ei suuda. Palve on selle tasandi ületamine. Ja palve on selles mõttes väga konkreetne ja väga kindla kvaliteediga energia. See johtub sellest, et niisugune palve nagu näiteks roosipärja palve teda sooritatakse teatud kindla positiivse tunnuse all. Ta kehastab endast pühitsetud heasoovliku energiat mille taga on taas kristliku kiriku põhiline energiaallikas. See on siis Kristuse ohver kogu inimkonna eest kust kõik seda jõudu ammutavad. Ja asi on veel selles, et need palvet ei haihtu. Nad moodustavad mingisugused nähtamatut energiakogumit, mis jäävad püsima. Ka ruum, kus on palvetatud. See ruum on omamoodi ka muutunud. Inimesed, kelle eest on palvetatud ka need inimesed vältimatult mingil määral muutuvat, kui nad seda ka kohe ei taju. Nii et on väga oluline isegi see traditsioon kasvõi autosse istudes võõrasse korterisse sisenedes lugeda üks palve. Ja me võime olla kindlad, et see palve seal teeb ka edaspidi oma töö kuid on hea palve siis ta ei haihtu naljalt, vaid ta püsib edasi. Ja selles mõttes moraal on üha see, et palvetamine on kõige mõttekam kõige aktiivsem tegevus, mida inimene saab igal juhul peaaegu igas situatsioonis teha kui ta veel vähegi mõistusel on. Isegi siis, kui tema keel ja suu enam ei liigu. Ja see viib moraalil, et jumala käest ei saa midagi poole hinnaga saab kas muidu või täishinnaga. Või õigemini, me saame täishinna vastuseks sellele, et me loobume tegelikult oma olemise, oma tegevuste vähem väärtuslikust osast selles mõttes kaupa, kui seda kaubaks saab nimetada. Tehing jumalaga tuleb inimesele alati väga kasulik. Me anname midagi tühist, aga saame midagi sellist, mis ei muutu valvega. Me loome reaalsust, mis kannab meid edaspidi ka siis, kui me sellest käegakatsutavas reaalsusest oleme juba lahkunud. Kui see on järjepidev päevast päeva ja nädalast nädalasse miks siis just maikuud tähistatakse Roosipärja kuuna? Maikuu on nähtavasti kevadekuu, see on avanemise kuu. On saanud traditsiooniks, et maikuul loetakse eriti aktiivselt roosipärga. Sellele lisandub ka niinimetatud Loreto litaania või ladina keeli laureitaanial itaalia son. Itaalia Toretto linna järgi. Kus siis jäägu, meie koor käis? Kus litaanjon juurdunud ja tema algus õieti kiriku traditsioonist pärineb 16. sajandi lõpus 1571 kui seda olevat loetud lepanto lahingu eel ja selle käigus. See oli siis kuulus lahing Türgi ekspansiooni tõkestamiseks, mis lõppes kristlaste võiduga. Ja ajalooline pärimus väidab, et just paavst sel ajal olevat siis roosipärga palvetanud ja toda titaaniat lugenud taga intensiivselt ning saanud ka ilmutuse lahingu võiduka lõpu kohta enne ammu, kui sellest tuli teade hobusemeeste kaudu. Ka litaania, mis kreeka keeles tähendabki sõna palve on teatud meditatsioon. Kindlalt teemal on kirikus välja kujunenud litaania. Jeesuse nime auks on litaania Kristuse südamele pühendatud. Ja tuntumaid on siis jumalaemale pühendatud Too Toretto litaania. Ka see on põhiliselt mõeldud koguduse palvena, milleks ta kujunes juba vähemalt neljandast sajandist alates. Ja see on õieti teatud teema jaotamine paljudeks eri tahkudeks mitmekümneks tahuks, mille vahendusel inimene saab ehk paremini läheneda antud objektile nagu jumalaemale tema osale meie elus. Ja siis see objekt jällegi sünteesitakse. Nõnda algab too Loretolitaania kolme pöördumisega. Püha Maarja palu meie eest püha jumalasünnitaja ja pühaneitsite neitsi. Edasi tulevad pöördumised Kristuse ema poole. Järgneb teema. Siis järgneb neitsi teema, Kristuse sünnitaja poole pöördutakse väljenditega targim neitsi, vägev neitsi, halastaja, neitsi, ustav neitsi. Jumala emas nähakse tollel itaania käigust, tarkuse trooni, meie rõõmu põhjust, väravat, Patuste pelgupaik, ka haigete kosutust. Ja kogu see tsükkel lõppeb pöördumisega, jumalaema kui kuninganna poole temas nähakse inglite kuningannat, märtrite kuningannat, kõikide kristlaste kuningannat. Meie tingimustes lõppeb ta siis ka pöördumisega. Jumalaema, kui maarjamaa kuninganna poole See kõik on ju armastav ülistus kellegi vastu keda me väga vajame, keda me väga mitmest küljest hindame selle inimlikuks paralleeliks on ju see, mida me kõik ütleme, inimesele, keda me armastame või mida me mõtleme temast. Ja kui me tahame teda iseäranis hinnata, siis me võib-olla neid sõnu välja ütlemata ka mõtleme kõigele sellele heale targale vajalikule ja kaunile, mis tema tundub meie jaoks olevat. Aga ma esitaksin ühe niisuguse küsimuse. Me oleme harjunud. Me oleme kaua aega elanud riigis, kus riigijuhtide poole on pöördutud väga sõnarohkete ja ka väga mitmest küljest ülistustega, keda kõik ei ole olnud üks või teine riigijuht, eriti see üks ammune alates kallist kuhja tegijast ja lõpetades inimsoo päästja ja nii edasi, aga see ei ole ju mitte ainult meie ajakumme. Niimoodi on muidugi ikkagi võimukandjaid, suuri võimukandjaid ülistatud. Mis on sinu arvates esmane, kas inimese vajadus kummardada kõige kõrgemat või inimese praktiline vajadus Lemitada inimliku ülemuse eest? Vahe on kindlalt kvaliteedis, põhjustan austada seda, kes on elu andja kelle käes on võime elu luua. Selles on pea vahe, selles on põhiline rajajoon inimliku ja jumaliku vahel sest inimene pole isegi suutnud siiamaani täit ettekujutust saada põhjalikult analüüsida loodut, milleks on ta ise või teda ümbritsev maailm. Ja me ei ole suutnud ka luua uut elu. Oleme võimelised, saad ainult reprodutseeri maa nii-öelda tehniliselt, aga me ei suuda ka hävitatud elu asemel luua täiesti uut. See ei ole meie võimuses. Ja see on ka kirikute suhtumine olnud alati. Austada tuleb seda, kes on elu andja kellest johtub kogu eluenergia, kes on maailma kavandanud ja selle käivitanud. Meie oleme loodud ja järelikult meie vaheloojaga on paratamatult selline vahekord, mille juurde kuulub küll vabatahtlik kuid samal ajal alati lugupidav suhtumine sellesse loojasse. Teisiti on lugu inimlike autoriteetidega, nende austamine põhjendub suurel määral sellega, kuivõrd nad seda loojat ise vahendavad ja milline on nende suhe tollesse loojasse. Niipea kui asi läheb inimlikule pinnale ja esiplaanile kerkib inimliku võimu, õieti siis juba vältimatult selle võimu kuritarvitamise küsimus. Kui inimene ennast ise seab jumala tasemele Siis on austamine kurjast ja õieti negatiivne nähtus. Ja siit algab inimese alandamine mitte enam alandamine, paid alandamine. Ja taoline austamine komandabki vältimatult grotesk, see iseloomu, see on seotud väljendiga, mida on juba vanasti kasutatud, nimelt et saatan on jumala ahv. Inimlike arusaamiste piiratuse juurde aga ka sisemise ümbersünnivõimaluste juurde viib meid hindemiti maarjatsükli. Viies laul, Joosepi viha, Joosep teatavasti Maarjale antud abikaasa kellel Kristuse sünni puulutus muidugi äärmist pahameelt tekitav. See on õige ägeda loomuliselt liikuv ootuspäraselt vihase loomuline laul kus räägitakse sellest, et ingel nägi vaeva mehega et teda rahustada, aga mees tõmbas rusikasse oma käed. Ja talle ei saanud see selgeks, kuis maarjarüü iga Voltki on tulvil taevase hommikuvärskust ja karskust. Ta vaatas süngelt endamisi vihaga sosistades, mis on ometi teda nõnda muutnud ja siiski isenda singel, sina, puutöö, mees, kas sa ei mõista, et siin tegutseb issand ise sina töötad Nende laudadega ja oled uhke selle peale, mis sa oskad teha. Aga tema suudab nendest samadest laudadest sünnitada lehti ja panna paisuma. Pungad ja Joosep mõistis, kui ta nüüd tõstis oma argliku pilgu inglile, oli see juba kadunud. Ja ta võttis oma mütsi peast ja laulis ülistuslaulu. Me tuleme nõndanimetatud nelipühade juurest Kuidas on need pühad seotud Maarjaga ja miks nad õieti kannavad sellist nimetust? Nelipüha on kristlikus kirikus üks olulisemaid sündmusi õieti meenutus tollest sündmusest. See on tähis püha vaimu väljavalamisest. Se sündmustel tundub meie jaoks muidugi praegu kummalise dogma kuid kui me meenutame, et eriti need, kes tegelevad vaimse tegevusega sõltuvad ometi oma loomingus mõistetest, kas vaim on või ei ole, kas vaim tuli peale, kas ma sain inspiratsiooni siis me saame siiski vast mingil määral aru, et seda vaimu kusagilt antakse. Me ei tea ju, kust ta tuleb. Ja Kristuse eluajal on üsna märkimisväärne, kuidas teda küll ülimalt andunult teenivad jüngrid mitte väga aru ei saa kõigest sellest, mida Kristus neile räägib. Ja kuidas see arusaamine siis tulvab nendesse mitte üksi nende jaoks, vaid ka võimega seda jagada kõigile teistele jagada nii intensiivselt, et sellest on piisanud kogu kaasaegse maailma jaoks juba 2000 aastat varsti see kõik saab alguse siis imepärasest nelipühadepäevast. Ja põhiline ongi see muudatus, see mida vältimatult pidid tajuma ka kõik välispidised. Kuidas nendest pähe haritud arglikest inimlike nõrkustega meestest said äkki säravad targad ja võimekad inimesed kes paistsid silma iseäranis oma julguse ja valmisolekuga oma õpetaja pärast kannatada olles isegi nõus neid kannatusi teadlikult otsima ja kes teisipidi trotsisid inimlikke keeldusid seda õpetust kuulutada ning vastasid särava julgusega neile keeldudele sõnadega jumala käsku tuleb enam kuulata kui inimese käsku. Ja kes olid võimelised ka vapustavaid imesid tegema. Nüüd aga Maarja osa selles sündmuses on teistsugune, mõneti, sest mis puutub pühasse vaimusse, siis tema sai seda ingli kuulutusega. Kuivõrd Kristus sündis pühast vaimust. Maarja oli õieti vaikiv tunnistaja selle sündmuse juures, kes juba teadis mis asi see vaim on, kes kätkes seda endas. Neli pühil Maarjast sai tekkinud kiriku ema. Kui neli pühil nii-öelda avalikustati uus kirik, uus usk tema välispidises kujus, see tehti maailmale teatavaks. Me saime seni kõnelda ainult Kristuse järgimisest, aga kirikut kui niisugust, see, millega me praegu oleme harjunud, ei olnud ju olemaski. Siis just nelipühi suhtes väidab suure kiriku õpetused. Sellest hetkest sai Maarjast tolle sündinud kiriku ema. See kirik õieti eostati Kristuse risti all kui Maarja anti jõnger Johannese hoole alla. Aga avalikkuse ette tuli ta seoses nelipühi ka, nii et selles mõttes nelipühi päeva võib nimetada kiriku ametlikuks sünnipäevaks. Ja on väidetud ka, et nii nagu Eeva loodi Aadama küljeluust nii kirik sündis Jeesuse avatud küljest odaga lõhestatud küljest, see tähendab, siis see oli ka väliselt enda ohverdamise lõpule viimine füüsilises kehas. Aga sealt välja voolav elujõud oli just see, mis avas tuhandeteks järgnevateks aastateks püsiva vaimse energiaallika. Me tähistasime, sedapuhku langesid kokku kaks olulist pidulikku sündmust. Nelipühade pühapäev ja emadepäev. Ja ma loen siit Viljandi Viljandimaa kirikulehest, kas mitte ehk veidi vähendatud või inimestatud käsitlust kirikust. Usklikud on juba vanast pärast nimetanud kirikut nii, nagu oleksid usklikud seda teinud oma vaimulikuks emaks. Kirik on naine, kes jumala sõna seemnest sünnitab jumalale lapsi. Kiriku ülesanne on oma laste eest hoolt kanda, noh nii nagu seda ema teeb igas mõttes. Aga Maarjast minnakse siin mööda. See oleks nagu inimese mõte. Heatahtlike lugupidav paralleel ainult. See on protestantikule kirikule üsnagi omane nähtus ehkki ka seal ei esineda mitte üheselt. On erinevaid käsitlusi, kuid see peegeldab teatavat ühekülgsust, mis kristlikus religioonis on tekkinud peale reformatsiooni. Asi on selles, et keskaegne kirik ühendas endas harmooniliselt kaks printsiipi. Meheliku ja naiseliku. Ja just Maarja sümboliseeris toda naiselikku külge. Sümboliseeris ka kirikut, kirik kui ema. Vastandina või õieti täiendusena, siis Jumalale ja Kristusele, kui isale.