Tere kõigile kommetele, rituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänases saates räägime ühest kaadrist tänases maailmas vägagi levinud mõistest ja sellega kaasnevast filosoofiast ning sellega kaasnevatest harjutustest. Tõepoolest nii levinud ja justkui igapäevane, et võid tekitada pettekujutelma, nagu teaksime sellest juba kõike või peaaegu kõike mis mõistagi ja ei vasta ka mitte kõige valgustatumate puhul. Seega alanud saate teemaks on jooga, India traditsioonilise maailmakäsitluse põhimõisteid ja stuudios on seda iidset tarkust vahendamas orientalist. Martti Kalda. Mina olen Haldi Normet-Saarna. Marti kõigepealt peaks ära seletama, mis jooga ikkagi tegelikult on. Peaks tõepoolest, ja tulekski öelda, et mind ajendas just nimelt seda teemat valima see, et ma olen Eestis juba väga pikka aega märganud, et on olemas suur lõhe nende inimeste vahel, kes tegelevad joogaga, kes nii-öelda praktiseerivad aktiivselt joogat ja Nende üksikute vahel, kes teavad, millisesse taustsüsteem ise jooga istub ja tegelikult see lõhe algab peale sellest samast terminist, et kui eesti keeles öeldakse jooga, siis kõikidele tulevad kohe silme ette mingisugustes huvitavates asendites mehed, naised võimlemismadratsitel mattidel seda ühiselt tegemas mingi õpetaja juhendamisel, võib-olla äärmisel juhul mingisugune idamaine pühamees tegelikult termin, mis pärineb siis sanskriti keelest, on, on suhteliselt primitiivne oma algete poolest, see tähendas ennast või kedagi teist millekski rakendama. Tõenäoliselt algselt see vihjas hoopiski hobuste ette rakendamisele. Ja sealt lähtuvalt on see hakanud tähendama midagi sellist, mille tegemiseks tuleb pühenduda võib-olla rohkem kui, kui lihtsalt tavategevusteks, et see on asi, mida ei saa üle jala teha, see on, see on asi, mis on seotud mingisuguse raske pingutusega. Nii et jooga on tegevus, mida siis keegi teeb pingutades muidugi terminina handa hakanud tähendama tänapäevases maailmas ja, ja tegelikult ka tänapäevases Indias ja Aasias. Just nimelt seda teatud harjutuste ja teatud reeglite kogumit. Aga oma algete poolest on jooga ikkagi olnud eelkõige filosoofia ja mõtteviis ja alles hiljem on tulnud see praktika sinna külge. Ongi tegelikult selline huvitav moment märgata. Ta ET läänest tihti ei saada aru, et pea kõigi idamaiste fenomeni trinähtuste juures on, on see kaks poolt lahutamatult seotud. Ei ole niimoodi, et tal olemas praktika ajal olemas teooria ja need seisavad tennisest kuidagi diametraalselt lahus vaid iga teooriaga käib kaasas praktika ja vastupidi. Ja nii ka siis jooga puhul. Kuidas siis jooga üle pea sinna India kultuuriruumi tekkis ja kuidas välja hakkas kujunema ja millal see kõik toimus? No tegelikult arvatakse, et jooga oli olemas Indias juba väga vanal ajal. Tõestust, et sellele on, on uurijatele pakkunud näiteks hinduse kultuurist leitud pitsatit, kus kujutatakse isikuid jumalaid juba nii-öelda joogapoosides või poosides, mida võiks lugeda jooga poosideks. Aga muidugi jooga kasvab välja sellest samast india asketismist, millest me oleme siin saadetes juba rääkinud. Ja juba kõige vanemates india tekstides kirjeldatakse selliseid askeetlik, kellel on pikad juuksed, kes on ennast Mulla või tuhaga kokku määrinud või selle sees pühendanud ja otsivad Pole siis oma kehaga teatud asendeid võttes teatud dieedist kinni pidades ka oma hingamist kontrollides, otsivad siis noh, omamoodi ekstaasi või ühinemist jumalaga need esialgu veel räägita, sugugi mitte nii-öelda joogast ei kasutata seda terminit. See termin tuleb esimest korda ubanissaadides ja see tähendab seal eelkõige oma meelte ja keha kontrollimist. Et jooga algsel kujul tähendab seda, et isik valitseb oma keha või vähemalt valitseb ta seda paremini, kuidas seda absoluutselt ei tee, siis ta valitseb seda paremini kui tavainimesed. Seal on keegi, kes on sellele pühendunud ja nii-öelda eraldi pingutusi selleks teinud. Nüüd see, millest me oleme harjunud tihtiga jooga puhul rääkima kõik energiakeskused, tšakrad ja, ja energia, mis, mis inimkehas voolab. See idee sünnib paralleelselt, aga esialgu ei ole veel sugugi seotud joogaga, see on rohkem selline natuurfilosoofiline arusaam ja alles hiljem need kaks ideed just nagu suubuvad kokku. Ja kuigi joogal on oma filosoofia ka olemas, siis endise on niimoodi, et filosoofilised koolkonnad käivad tihti paaridena ja joogafilosoofia või joogasele filosoofilisemat poolt pakub siis selline filosoofia koolkond nagu sankja sankja ise tähendab siis numbreid või isegi matemaatikat loendamist. See filosoofia lihtsalt öeldes baseerub sellel, et usutakse, et teeria, aine- ja vaimsus on kuidagi omavahel kombineerunud kõikides asjades, mis maailmas on maailmas endas inimestes. Ja seetõttu selleks, et, et vabaneda, et pääseda sellest nii-öelda maailmaahelatest tuleks vaimsus kuidagi lahutada sellest mateeriast. Ja vot jooga on siis see vahend, mis aitab selle vaimsuse lahutada sellest mateeriast. Nüüd eraldi küsimus on see, et milliste, milliste vahenditega, et esialgu räägitakse sellest, et, et seda saab, et teha oma oma keha ja meeli, kontrollida, aga kirjeldada detailselt, mismoodi seda peaks tegema. Ja pikka aega on joogatermin, mis, mis just nagu pigem tähendab vaimseid harjutusi, võiks isegi öelda, et et sinna jooga termini alla mahuvad. No igasugused askeesi vormid kas või meditatsioon ja, ja, ja muud jumalate kummardumine, pühendumine jumalatele ideaaliks on siis selline joogi praktiseerija pühamees. Ja, ja siis naisterahva kohta öeldakse Yogi nii, aga tänapäeval muidugi Yogi, nii hilisemas skulptuuris tähendab rohkem sellist vaimset õpetaja annat, tihti ka jumalannat erivõimetega isikud ja noh, vahest ka siis mõne guru, sellist naissoost, tihti seksuaalset saatjat, aga algselt siis joogi ja joogi, nii on siis lihtsalt selle jooga praktiseerija, et hiljem on see termin moondunud. Me oleme harjunud, et jooga on tavaliselt hinduismi seotud asi, aga võib-olla on huvitav teada, et et kuigi jooga mõiste joogafilosoofia alged on vanades hindu tekstides siis jooga kui praktika, jooga, kui mingi sellise süstemaatilise tegevuse korjab tegelikult palju varem üles budism. Ehk siis varabudistlikes kogukondades hakatakse joogat koos asketismiga teatud joogavorme, siis võib-olla isegi teadvustamata, et see on jooga sellisel kujul, nagu meie seda tänapäeval mõistame praktiseerima palju varem kui hinduismi, sest noh, vara budismis hakatakse seda tegema kuskil seal viienda ja esimese sajandi vahel enne Kristust, aga tänapäevased joogaharjutused saavad alguse pigem kuskil seal 15. sajandil peale Kristust, nii et seal on 2000 aastat vahet. Muidugi budismi puhul on, on võib-olla see eesmärk natukene natukene teistsugune ja seetõttu ka siis praktika natukene teistsugune, aga oma põhiolemuselt üritatakse ikkagi nende harjutustega ka budismis kontrollida oma keha ja oma meeli. Buda räägib väga detailselt, kuidas inimene peaks täiuslik nii-öelda budismi ideaalide poole. Püüdlev inimene peaks üritama igal oma eluhetkel tunnetada kogu seda maailma, mis ümber on. See on siis umbes nõnda, et kui te kõnnite, siis te tunnetate kivikesi oma jalataldade all, te tunnetate kõiki neid värve, mis teie ümber on seda tempera, et uurida seda tuult, neid inimesi, loomi, kes teile vastu tulevad ja mida täiuslikum on teie sisse maailmatunnetus seda lähemal olete te ühtlasi siis ka sellele nirvanal vabanemisele Se budismis ega tegelikult jooga väga palju noh, nii-öelda kaugemale ei lähegi lihtsalt joogas tänapäevases, kes on see kogu maailma tajumine ja meeltekontroll pigem taandatud sellele, et, et kõigepealt tuleb kontrollida oma keha ja alles siis saab selle juurde jõuda. Aga budism just nagu noh jätab selle võib-olla selle keha harjutamise sealt vahelt välja ja liigub kohe juba selle nii-öelda mentaalse kontrolli juurde, et siin on erinev lähenemine. Võib siis öelda, et budism oli üldse esimene usund, mis ennast natuke joogaga sidus. Jooga kui mõtteviisi ja jooga kui praktikaga, seda küll, jah. Ma ütleks pigem niimoodi, et budismi ja jooga algideed pärinevad samast, samast allikast. Tihti arvatakse, et et jooga on kuidagi selline maailmast põgenemise üritus, tihti tänapäeval üritatakse seda, seda ka niimoodi näidata, näiteks moodsas psühholoogias. Et see on stressist vabanemise kõige unustamise vahend, et lähete sinna joogasse ja siis see on teie nii-öelda happy hour või see, see, see unustuse hetk. Aga kui nüüd vaadata seda budismi siis või budistlikku joogat selles mõttes siis see on ikkagi totaalne enesekontroll, mis ei tähenda seda, et, et see inimene peaks kuidagi selle enesekontrolli hetkel olema noh, nii-öelda pinges. Ometigi ta peab igal hetkel ennast kontrollima isegi veel tänapäevalgi näiteks teravada budismis lõunapoolses budismis öeldakse, et mungad ei maga, neil on unejooga ehk siis ka magades on nad just nagu igal hetkel teadlikud sellest, mis nende ümber toimub. Tõenäoliselt on siin palju vastu vaidlejaid, loomulikult, aga, aga ma ei pea seda võimatuks. Et inimkeha ja inimmõistusel noh, tegelikult me ei tea, millised on need piirid. Kas nüüd kõikide munkade puhul seal nüüd eraldi küsimus nüüd selleks jooga põhitekstiks või baastekstiks, mille peale siis tänapäevane jooga kasvab, on umbes teisel sajandil enne Kristust sellise mehe nagu potentsiaali poolt kirjutatud jooga suutra või nii nagu mõned ütlevad, jooga suutrad. Aga nii nagu omaaegsed teadustekstid Indias olid, see on pigem konspekt kui et õpik. See on väga lühikene tekst, kõigepealt neljast peatükist koosnev lühilausetega edasi antud mõningad jooga põhimõtted, muide kordagi räägita selle noh, nii-öelda selles mõttes praktiseerimisest, et joogast kui harjutustest taas. Et seal on natukene alla 200 aforismi, võiks isegi öelda vanasõna. Hästi, selline napp tekst ja kommentaarideta Ta peaaegu et mõistmatu, vot see on vaja nagu rohkelt kommenteerides seda mõista. Et mis küll on seal siis sees on kirjeldatud neid jooga vaimseid astmeid või ütleme siis inimese arengut, mida ta peaks läbima, juhul kui temast saab siis jooga praktiseerija, need on tuntud siis, kui jooga kaheksa osa. Kõigepealt, et esimene peaks olema siis enese ohjeldamine, see tähendab siis selliseid tavapäraseid reegleid, et ära kasuta vägivalda, räägi ainult tõtt, ära ära varasta ja nii edasi. Siis peaks kontrollima oma meeli ja noh, oma keha tegevusi selles mõttes, et siin eeldatakse puhtust askees jumalale pühendumist. Et sellist süstemaatilist tegutsemist selle nimel siis kuigi see termin aasana asend on ka potentsiaalilt kasutusel ei mõtle ta mitte nii väga harjutamist, see aasana on pigem istumine selles nii-öelda meditatiivses poosis ementatiivsesse noh, eelkõige vaimses seisundis. Et asendab algselt tähendab ikkagi pigem vaimset seisundit kui, kui harjutust. Kindlasti peab kontrollima oma hingamist. Ehk siis see on üks jooga ja tegelikult ka meditatsiooni põhialuseid, et inimene peaks suutma oma oma hingamist kontrollida ja, ja isegi usutakse, see käib joogafilosoofiaga koos ja, ja idamaised, meditsiinisuunad usuvad ka seda, et inimese hingetõmmete arv elus on tegelikult piirata. Ehk siis kes hingab liiga kiiresti, sureb varem kes hingab aeglasemalt ja sügavamalt, see elab siis kauem ja seetõttu on sissehingamise kontroll vajalik, saab oma hingamist suunata, saab oma hingamist suunata, tegelikult jooga-hingamine on praktiliselt omaette teadus, aga ütleme niimoodi, et ma võin omast käest kinnitada, et igaüks, kes, kes vähemalt nagu jooga hingamisega tegeleb see. Sellel on kõigepealt väga-väga teraapiline rahustav eesmärk ja ja kahtlemata hapnik juurdevool kehasse ajusse on sellise sügava hingamise puhul, kus siis ühe hingetõmbega tõmmatakse nii nii nii kõhtu, kopsu kui kõrri õhku ja, ja välja lastakse samamoodi siis kolmeastmeliselt. See on nii-öelda palju sügavam hingamine, kui see tavaline, mida inimesed teevad, järgmine joogaaste peaks olema siis meelte välja lülitamine kõigest sellest, mis maailmas toimub, see on omamoodi selline noh, nii-öelda karpi tõmbumine. Ja viimased astmed ongi tegelikult sarnased meditatsioonile, need on keskendumine mingile objektile siis selle objekti sisule ja lõpuks juba sulandumine sellesse objekti ja noh, kui on juba sulandatud objekti, siis ilmselt ei ole enam vaja midagi praktiseerida, et siis on see eesmärk saavutatud, et need on need, need klassikalised jooga põhitõed ja esialgu ma rõhutan siin taas ei kõnelda mitte mingisugustest harjutustest ja ei kõnelda sellest, et need harjutused peaksid kuidagi inimkeha mõjutama. Täna räägime joogast, stuudios on orientalist Martti Kalda. Nüüd see aasanate pool, see, millega me läänes oleme, oleme jooga puhul tihti harjunud, see tuleb alles kuskil 15. sajandil sinna jooga juurde aasana tähendab siis eelkõige asendit tänapäevases joogas, need on need erinevad asendid, mida võetakse loomulikult mitte puhtalt võimlemise eesmärgil, vaid kaasas käiv nii-öelda selline meditsiiniline filosoofia usub, et nende asendite võtmine käivitab inimese kehas, kus usutakse olevat rida energia keskusi ehk tšakraid käivitab tšakrates ja nende tšakrate vahel asuvates, ütleme siis närvi või sellistes erilistes soontes kosmilise energia, mis lõpuks tõuseb siis pärasoole juurest siia pealaele ja energia aitab kaasa sellele vaimsele tegevusele, mis kaasneb sellega ja ühinemisele absoluudiga. Nüüd nagu öeldud, siis selle filosoofiale need need harjutused ja kogu see meditsiiniline pool pannakse juurde kuskil seal 15. sajandil, vaat siis hakatakse rääkima hatha joogast. Et hatha jooga, põhitekst, hatha, jooga, Bradyypika just nimelt kirjeldatakse 15. sajandil ja seal esimest korda, siis muutub väga konkreetseks nende asendite ehk siis aalsenate võtmine. Ja muidugi, kui nüüd jõuame lähemale pidevalt meie Meie oma joogale siis jooga teeb vahepeal veel veel selliseid hüppeid, et Indias on ta siis sellest ajast alates nagu kogu aeg olnud olemas, aga see ei ole olnud mingisugune noh, nii-öelda masside tegevus. Nüüd kuskil seal 19. sajandi lõpul, Se jooga nagu vaikselt koos teiste idamaiste õpetustega imbub läände Euroopasse, Ameerikasse ja vot seal läänes Ta mõnes mõttes nagu kristalliseerub, temast saab siis liikumine, nähtus võiks isegi öelda, et vaat, seal saab temast fenomen selles tänapäevases mõttes ja temast kujundatakse mingi selline kindla piiriline füüsiliste ja vaimsete harjutuste kogum. Igal õpetajal erinev natukene. Ja muidugi eraldi küsimus on see, et kasse religioosne moment on sealjuures või on see religioosne momentselt lahutatud ja võiks isegi öelda, et, et siis mõnes mõttes lääs kingib tagasi Indiale selle jooga. Sest ka tänapäeval Indias, kui vaadata seda joogat, mis, mis seal praktiseeritakse, siis see on väga paljudel juhtudel. Ma isegi ütleksin, et enamusel juhtudel nendesse jooga eraklates, jooga aatomites pigem baseerub siis sellelt juba läänes kristalliseerunud joogal kui, et oma nii-öelda traditsioonidel või kujutleda oma traditsiooni lihtsalt osakaal on niivõrd niivõrd väike seal. Lisaks sellele tuleb öelda, et jooga kui me rääkisime siin, et ta mõjutas budismi ja, ja kahtlemata on ta mõjutanud ka teisi religioone, siis jooga kui nähtus on mõjutanud maailmarohkematel viisidel, kui me suudame seda isegi aimata. Minu meelest üks paremaid jooga just nimelt sellised taustsüsteemi ja jooga kui fenomeni avajaid, mitte kui jooga, kui, kui harjutustega jooga kui fenomeni avajaid Mirceeaa Eli Aade raamat joogas on selline tõeliselt paks meistriteos mis näiteks suurepäraselt näitab ära kuidas jooga on mõjutanud isegi islamit Eesti keelde tõlgitud eesti keelde. Kahjuks ei ole teda tõlgitud. Et inglisekeelsena on ta on ta kättesaadav, kuigi ta originaalis on kirjutatud prantsusekeelsena, kuidas joogan mõjutanud islamit, siis no vot juba keskajal, kui islamis tekivad, siis sellised sufistlikud ka askeesile keskendunud vormid, vaat tõenäoliselt siis on siis jooga mõjutanud ja ja tõenäoliselt mitmetele sofistlikele praktikatele aluse pannud, et paljud teavad sofistliku praktikat, mis on tegelikult levinud ka islamimaailmas laiemalt. See on siis jumala erinevad, vaata nimed 99 nime pidev kordamine sest joogas tehakse sedasama Šiva nimedega algses joogas siis siis mingisugused harjutused kui sellise ekstaasi saavutamise vahend. Meenutame siin kas või keerlevaid tervisse, seda peetakse samamoodi. Jooga mõjuks muusika ja heli kasutamisteraapiana samasugune hingamiskontroll. Nii et need mitmed-mitmed momendid on väga sarnased need imbuvad islamisse just nimelt sellel hetkel, kui, kui toimub see kokkupuude Indiaga, see laiem, kus Indiast vähemalt Põhja-Indiast saab osa islamimaailmast. Et see mõju on samaaegne, nii et siin ei ole ilmselt erilist kahtlust, et see, et see sealt tuleb seda huvitavam on see, et nüüd see Läänes kristalliseerunud läänes vormud jooga, selle ülevõtmine ja praktiseerimine näiteks tänapäevases islamimaailmas on leidnud väga sellist vastakat vastu võtma. Ta on paljusid islamiriike, kus, kus jooga on äärmiselt populaarne näiteks türgi ja Malaisia. Aga mõlemas riigis on tõsiselt võetud sõna jooga vastu. Vaat nüüd ongi siin see küsimus, et kas jooga on ainult harjutused, kas jooga on ka see taustfilosoofia või veel enam, äkki jooga on religioon? Et kas jooga liikumine kuulub näiteks New Page liikumiste hulka? See küsimärk, kas jooga, noh, on on religioosne tegevus. Juhul kui ta on siis just nagu moslemid, ei tohiks sellega vähemalt selle religioosse küljega tegeleda, sest eks ole jumala üks ja alla on tema nimi ja Muhamed on tema prohvet. Ja seetõttu Malaisias ja Türgis on mitmed usuliidrid võtnud isegi sõna selle vastu, et ei saa joogaga tegeleda, et see on just nagu religiooni vastuollu minemine. Ja see on ilmselt selline igavene probleem, neil Nad ei lõpetagi selle üle arutlemist, kes on poolt, kes on vastu ja. Absoluutselt ja noh, muidugi me võime ka siit tuua paralleeli tänapäevase Euroopaga või läänega või kasvõi Eestiga. Et olles päris mitmete joogagruppidega, kes Eestis tegutsevad, kokku puutunud ja päris mitmete ka joogaalast teostega, mis eesti keelde on tõlgitud, kuivõrd jooga kasutab, eks ole sanskritikeelseid termineid siis tuleb öelda, et ma olen näinud joogat, mis peaaegu ei erine, ütleme siis Pilaatest või lihtsalt aeroobikatunnist. Välja arvatud see, et harjutused on teistsugused. Samas olen näinud joogatundi, mis koosneb kahe kolmandiku ulatuses sisuliselt sellest, mida võiks nimetada religiooniks religioosses tegevuseks ja ühe kolmandiku ulatuses sellest, mida võiks nimetada noh, nii-öelda kehaharjutusteks. Mõlemad on äärmused, mõlemad on äärmused, noh näiteks enamus nendest joogaõpetajatest, kes meil tegutsevad, on selles mõttes nagu idamaises mõistes joogide või noh, enamus on ilmselt naisterahvad Yogiinidena. Siiski noh, algajad just nimelt idamaises mõistes, et ei ole nagu ütleme siis selliseid valgustumise või ime võimeteni jõudnud, mis just nagu peaks kaasnema sellega, see on esimene moment, teiselt poolt ma ei taha mitte mingisugusel juhul öelda, et kas lahutamine sellest religioossest poolest või just nimelt selle religioosse sissetoomine on tingimata väärjooga oma algsel kujul on väga religioosne ja sellega kaasneb ikkagi tõsine jumala Shiva kuld tus kõikides vormides hümnide laulmisega jumalale noh tänapäeval eks ole puuviljade ohverdamisega, nende puuviljade õnnistamisega, nende ärasöömisega, see on kõik osaduse saamine sellest. Minu meelest on palju suuremaks probleemiks see, et paljud jooga praktiseerija ei mõista seda, kas nad soovivad selle nii-öelda religioossest poolest osa saada või ei soovi. Et siin ongi nagu see inimeste enda intensiooni küsimus. Et kas seda peaks tegema või, või ei peaks tegema, et minu meelest peaks olema lihtsalt valikuvabadus. Samas olen kohanud, et, et, et inimesed ei saa aru, olen ka kohanud seda. Et noh, näiteks nendes tekstides, mida tihti kasutatakse üsna traditsioonilises joogas on kasutatud meditatiivse sellise keskendunud seisundi saavutamiseks Läänes jooga praktiseerija üldse ei mõista nende tekstide sisu. Seda esitatakse mingisuguses noh, mingi mingi helina, et võetakse sealt ainult see, see kõla, aga tegelikult ei saada aru, et võib-olla lauldakse hümni mingisugusele jumalale või mingisugune muu muu sisu, seal on mõningates nendes momentidest ma olen siis raviks olnud. Kes mind täna kuulas ja kes võib-olla seni polnud, aga nüüd tundis, et on joogast huvitatud mitmel tasandil, nii vaimsel kui füüsilisel, no mida võiks talle soovitada, kuidas ta peaks toimima? No minu soovitus oleks ikkagi tutvuda sellega, mis jooga on, millised on joogaalged nii-öelda fenomeniga tutvuda ja kahtlemata muidugi tutvuda ka sellega, millised harjutused kaasnevad, et selleks ei pea isegi joogatrenni minema, et Eestis on päris palju kirjandust, jooga, just nimelt selle füüsilise asendite poole kohta ilmunud, no võib-olla kodus ise võimlemismatil joogaga tegeleda võib-olla ei ole hea mõte. Et ikkagi peaks olema mingisugune juhendaja, kes, kes vähemalt oleks selle asjaga kursis, peaks ikka kuskil mingi seltskonnaga liituma, jah, aga minu mõte oli siis selles, et et võib-olla enne tutvuda ja siis minna joogatreeningule mitte minna joogatreeningule ja siis hakata mõtlema, et oi, et kust see kõik pärineb. Et kasulik on ennast enne pisut valgustada just. Selline oli tänane saade joogast. Stuudios olid orientalist Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast uus saade kuulmiseni.