Soovitus Von Krahli teatri noortetrupp on tänavu juunikuus kolinud 10-ks päevaks Tallinna linna külje all asuvasse kultuurikatla aeda kus etendub noortelavastus 13. Klassikaraadio stuudios on sellest rääkimas etenduse lavastajat Jim Ashilevi näitlejanna Mari Pokinen. Tere tulemast. Tere. Esietendust leidis tegelikult taset pühapäeval, 10. juunil, pärast mida veel kaks etendust antud. Kuidas nii läinud on? Väga hästi on läinud esik all oli selline tavapärane närv ja elevus oli sees, mistõttu juhtus igasuguseid asju, näiteks ma tõmbasin oma põlve veriseks, aga see on välitükipoolist täitsa, kuna ronime seal väga palju puu otsa ja teeme muud ägedat, nagu noored kolmeteistaastased võiksid teha, siis, siis on see täitsa okei. Et juhtub näiteks kriimustusi ja, aga edasi pidi on minu meelest läinud järjest paremaks. Aga noh, meil on olnud praeguse hetkeni kolm etendust, need saab veel minna. Kuidas huvitav ettevõtmine üldse alguse sai? See sai alguse sellest, et Von Graal planeeris teha suvelavastust. Ja Krahli juht Peeter Jalakas käis välja idee, et see suvelavastus võiks rääkida 13 aastastest. Et see võiks olla tänapäevaselline update 80. aasta, Merle karusoolavastusest olen 13 aastane ja siis, kui ka selle idee välja käis, siis nakatusin ka mina sellest ideest, et kuidagi ringiga jõudsin ka mina nagu selle trupi juurde tagasi ja siis kuidagi juhtus nii et mina sattusin seda lavastama. See ei olnud alguses tal nii, noh, kindel sellepärast, et algul oli isegi mõte, et Merle karusoo ise teeks selle tüki. Aga Merle ütles, et, et tema teist korda elus seda teha ei saaks. Ja siis kuidagi jäi Merle meile naguniimoodi mentoriks. Ja mina siis võtsin nagu lavastamise rolli enda peale. Millest see tikk õieti räägib? Selle tüki lähtepunkt oli sama, mis oli Merle Karusool aastal 80 32 aastat tagasi. Et mindi koolidesse ja koguti kolmeteistaastaste lugusid. Võtsime täiesti otseselt Merle Karusool, et selle meetodi üle, et mismoodi me lähenesime õpilastele ja mismoodi me materjali endale kuidagi kogusime ja, ja mismoodi me siis seda nagu kasutama hakkasime. Ja kui vahepeal said mõtted otsa, siis tuli Merle ja siis nagu andis juurde mõtteid ja noh, millest see räägib, siis ta räägibki. Nii ausalt kui, kui me suutsime kuidagi nagu välja juurida nendest lugudest nagu seda tõde, et räägib tänapäeva 13 aastastest. Et mida tänapäeval sellist murdeiga läbiv inimene üleüldse nagu läbi peab tegema oma igapäevases elus. Ja, ja see on väga põnev materjal, sellepärast et ma arvan, et mida vanemaks inimesed saavad, seda, seda rohkem nad kuidagi võib-olla alahindavad 13 aastaseid, sellepärast et nad nagu võivad. Ta nagu eemalt vaadates sellist noh, nagu laste mulje ikkagi. Aga kohe, kui neile nagu lähemale minna, kuulata, mida nad räägivad või, või jälgida, et kus nad käivad või mis neil üldse huvi tähendab, siis on koheselt selge, et igasugune, mingi lapselik jant on läbi. Ja et need on inimesed, kes ongi nagu mingisugused siuksed nagu metslased lapse kehas või nagu hundid lambanahas või midagi sellist. Mari, sina oled selles etenduses näitlejanna rollis. Kuidas tundub, millised need tänapäeva kolmeteistaastased noored on? Kindlasti ei ole needsamad, kes olid aastal 80. Ja ma arvan, et võib-olla isegi nagu kuidas inimene, mis leveleica elustad läbima, siis siis võib-olla see mingisuguses sellises sügavamas plaanis võib-olla ei olegi muud võib-olla see selline 13 aastaseks olemine või selline piirsituatsiooni selline üleminekuhetkes olemine on vast selline inimteekonna loomulik jätk või mis, tuleb lihtsalt läbi teha. Aga tänapäeva noortel on kindlasti, nad peavad silmitsi seisma väga paljude probleemidega või, või noh, et see, mis neil on täna etteantud, see on kindlasti veidi teistmoodi, kui oli see varem näiteks kogud tehnika ja see, et neil on kõigil nutitelefonid ja see, kuidas nad omavahel suheldes seeläbi saavad ja mis võimalused neil selleks kõigeks on, et ühtepidi ju avab see midagi teistpidi, tõmbab nagu koomale ka. Ühesõnaga, me oleme mõistnud läbinsele nende lugude, mis me neilt oleme nagu saanud, et et see on üsna äärmuslik aeg ja tänu sellele tükile olen nagu rohkem tagasi vaadanud sellele ajale, kus ma ise olin kolmeteistaastane, et oli tõepoolest väga keeruline aeg. Noh, sel hetkel mina olen niimoodi täna tajun, et, et need probleemid, mis mul täna on, või need valud ja rõõmud, mida ma nagu täna endas näen või tajun, on üsnagi samad, mis olid tol hetkel, aga tol hetkel ma lihtsalt olin võimetu neid analüüsime neist aru saama, et siis oli sellist ängi, arusaamatut, ängi niipalju kuivõrd raske või lihtne õli sellesse laste maailma siseneda ja seda lugu rääkida. Ma arvan, et sellepärast ei olnudki raske, et sellest hetkest alates, kui me mõistsime, et see ei ole laste maailm vaid see on põhimõtteliselt seesama maailm, milles meie elame, lihtsalt see on natukene nagu metsikum maailm selles mõttes, et inimesed on kaitsetumad ja kuidagi rohkem nagu niimoodi saatuse tormituulte käes või nii et sees toimub nii palju mingisugust tunglemist ja siis nagu koolikeskkonnas ja perekeskkonnas ja igal pool on nii palju selliseid, mingisuguseid võimumänge ja ja mingeid imelikke, selliseid sisemisi ja välimisi liikumisi. Et ega noh, ongi jah, et nad ise ju väga adekvaatselt ennast analüüsida ei, ei saa sest toimub lihtsalt nii palju ja nii äkki ja siis sellele saab lihtsalt niimoodi hästi emotsionaalselt reageerida. Aga ega kellelgi nagu väga palju mingisugust võimu tegelikult ei ole või noh, et, et näiteks on mingisugune suur selline tarbimisvajadus ja nagu mari rääkis, et tehnikamaailm on midagi muud, kui ta oli 80. aastal 80. aasta lavastuses oli Merle Karusaal lavastuses selline tegelane nagu massikommunikatsioon, kes luges uudiseid päevakajalisi ja laulis laule. Et teda kehastaski selline eraldi inimene. Siis noh, tänapäeval ei oleks mõtet sellist tegelast lavastusse sisse tuua. Sellepärast, et internet on nagu, nagu õhk, mida me hingame ja selles mõttes on info absoluutselt igal pool nagu kättesaadav ja see loob ka mingisuguse eraldi sellise suhtlustasandi mida varem ei eksisteerinud, noh, et ongi, et inimesed on nagu, pidevas ühenduses tegelikult läbi nende väikeste portaalikeste, mida nad enda taskutes kannavad mis loob nagu ühtepidi mingisuguse suure seotuse. Ja teisalt sellise suure suletuse kummalisel kombel. Ja mis oli veel huvitavad, et eile, kolmandal etendusel käis Toomas Lõhmuste, kes kuulus Merle karusoo originaaltrupi ja mängis seal ühte peaosa Toomas Lõhmuste ütles ka, et see on ikka nagu täiesti hull mõelda, kuidas jumal Nende ajast 32 aastat varem oli ju aeg niivõrd teistsugune, et inimesed liikusid hobustega ringi ja nii edasi. Ja nüüd 80.-st aastast hüpata siia aastasse 2012, siis eile, kui ta seda meie etendust vaatas tabas teda taas kord selline taipamine, et noh, loomulikult nagu Villu Kangur ütles esika järgsel olengulat. Probleemid on kõik samad ja noh, tegelikult on kõik sama. Aga siis teisalt, mida Toomas Lõhmuste pärast eilset etendust ütles, siis ikkagi nagu on ka mingisuguseid väga drastilised muutused, mida võib-olla niimoodi noh, niisama ajas kulgedes elades nii väga tähele ei pane, aga kui nende kõrvutama hakata, siis on pilt nagu rängalt muutunud. Mingis mõttes. Aga jah, seda on nagu lahti seletada nagu raske, et mis siis täpselt on teistmoodi ja mis siis täpselt on sama et ju see lihtsalt on mingisugune nagu ajastu vibratsioon, mis on pidevalt nagu sellises muutumises ja mis ei ole enam nagu see, mis ta varem oli või, või isegi see, mis ta siis oli, kui meie olime mariga kolmeteistaastased. Ma ei tea, võib-olla on nendel noortel veel suurem selline, kuna kõik on kättesaadav, justkui jääb, kuna sa saad infot igalt poolt kätte, siis tekib tunne, et sa teadki kõike või et sa, et sa võidki, selle kõigega manipuleerida ja võib-olla neil noortel veel suurem vajadus võtta see vastutus täna enda kätte ja aga, aga see ei ole päriselt täna veel neil võimalik ja nad ei nagu ei oskagi seda päriselt, aga see ongi mingisugune situatsioon, kus on nii kohutavalt, tahad nüüd oma elu, jääb nagu maailma juhtima hakata ja siis selle pinnalt sa üritad teha oma tegusid. Aga samas on ka väga palju takistusi selleks, et sa seda päriselt saaksid. Ja noh, et jah, et täna on seda infot nii palju, et tekib tunne, et miks ma ei või kõike teevad ja. Need lood on siis tõepoolest nagu öeldud, kogutud noorte kooliõpilaste poolt, et kes need täpsemalt olid ja üldse, mille alusel need valikud käisid. Kas te käisite isenic kogumas? Igaüks trupist käis lõpuks kuskil koolis ära ja esitasime alati sama küsimuse neile selleks, et see jutt tuleks nagu läbi sama ülesande. Küsimus oli, mida ma eile tegin. Sama küsimust küsis ka Merle Karusoo neilt siis, kui tema tegi oma lavastust. Jah, me käisime kõik lõpuks koolides ära ja, ja siis jäime nendega ka interneti teel suhtlema aktiivsemalt, ega neist, või entusiastlikumad tega. Ja lõpuks, kui meil oli vaja juba seal nagu lavaseinu krahvid ikka katta ja, ja niisiis siis tulid meile mõned seitsmendikud Isapja või noh, me kutsusime neid ja siis nad tulid. Nii et me katsusime võimalikult palju kaasata neid noori selles tööprotsessis, et mitte nagu jääda kuidagi ainult mingi oma tõlgenduse küüsi, mis oleks igal juhul natukene nagu viltu sem, kui, kui see, mis päriselt toimub. See oligi väga problemaatiline mingis mõttes, et kuidas siis nagu sisse elada sellesse materjali või kuidas meie, kes me oleme peaaegu kaks korda vanemad kui kolmeteistaastased. Kuidas meie saame olla laval nagu usutavad või kuidas meie saame nende lugusid esindada, sest et poistel on ju habemed ees ja tüdrukud on naised, eks ole, et noh, et mismoodi me seda mängu nagu avame. Aga kokkuvõttes ma arvan, et me leidsime selle õige võtmed, et kellelgi ei teki küsimust, miks me nii mängime või, või kuidas me seda teha saame. Meil õnnestus see võti üles leida. Kui paljud neid lugusid või kirjatükke ksukeseite kirjatükke tuli kokku tegelikult väga palju, kui kõik kirjad ja asjad kokku lugeda, siis võib-olla mingisugune paarsada erinevat. Meie ainus kuidagi viis elada sisse sellesse materjali oligi see lihtsalt, et ujutada ennast ülematerjaliga niimoodi, et meil on lõpuks sellest nagu kõrini, et me lõpuks lihtsalt ei taha muud, kui lihtsalt hakata nüüd nagu mängima. Tunned, et võiks veel edasi uurida, et saaksime veel teada, aga, aga ühesõnaga see, me saime aru, et muidu jääkski kinnisel nendesse lugudesse, sest see oli väga põnev maailm, selline nagu eraldi maailm enne seda, kui me päriselt ise mängima hakkasime, see, mis nad meile rääkisid, et seda oleks võinud nagu kuulama ja lugema jääda, aga siis me saime aru, et meil on tegelikult lõppkokkuvõttes vaja teha oma lugu sellest, et nende nii autentne, nende lugude baasilt kui jumalik, aga et ikkagi oma mängija Jah, ja eks meil olid omad ajalised piirangud ka sellepärast, et see lavastus pidi saama valmis mingiks teatud ajaks. Ja see seadis ka need piirangud, et kui paljudesse koolidesse üldse jõuame, et me valisimegi koolid Tallinnast ja Tallinna lähistelt ja tegime selle valiku niipidi, et et me saaksime käidud võimalikult eripalgelistes koolides, kus käivad võimalikult erineva, ma ei tea, ühiskonnasektori kasvandikud. Ja eks jah, kui ta oleks olnud mingisugune selline kolmeaastane projekt, siis oleks lõpuks läinud ka maakoolidesse ja, ja igale poole. Aga praegu me piirdusime pealinna ja selle ümbrusega. Aga mis ei ole iseenesest nagu mingisugune kaotus, sellepärast et me saime ikkagi kokku minu arvates küllaltki universaalsed, oo et ega, ega see ei saa olla niimoodi, et et tuleb nüüd kuskilt maakoolist keegi vaatama ja siis ta ei tunne ära neid muresid või midagi sellist mingites nagu pisi nüanssides võib-olla on mingisugused erinevused kas või selles, et meie lavastuses on õpilastel seljas koolivormid ja igas koolis ei ole koolivorm, onju. Ja noh, mingid sellised pisi noh, mingisugused nüansid. Aga mis puudutab inimsuhteid ja, ja situatsioone ja muresid ja rõõme, siis ma arvan, et need on küll universaalsed. Sest et nendes olukordades on olnud ka meie vanemad ja noh, et igasugustest erinevatest gruppidest inimesed on leidnud, seal lavastas ikkagi nagu äratundmist. Võib-olla, kui rääkida sellest, et mis meid üllatas näiteks või et noh, mind näiteks üllatas küll see, et kui nagu ohtlik nende elu võib olla tegelikult või noh või kui nagu kuidagi nagu suletud ja selline kurb. Noh, see on niisugune nagu vana vana lugu on ju, et noh, et kuidas, et teatris on igav vaadata lavastust, mis räägib sellest, kuidas kõik on jõle õnnelikud kogu aeg ja tõesti kellelgi ei ole mitte ühtegi häda. Kaks vaatust järjest, kolm tundi on inimestel kõik väga hästi laval, et seda ei taha keegi näha. Eks meiega oma, kui need ei näidendit kokku pannes otsisime ikka raskeid kohti ja kuidagi nagu püüdsime otsida üles neid valupunkte, et neid siis kuidagi niimoodi uurida ja näidata. Ja siis korduvalt kerkis esile küsimus, et aga tegelikult see aeg on ju ka väga tore, ei pea ju olema kõik nii halb kogu aeg, kõik stseenid ei pea lõppema, on kogu aeg nii vastikult, et kõik tegelased ei pea olema nii õelad ja nii edasi. Ja ei peagi ja siis me kuidagi minu arvates kokkuvõttes saimegi sellise lavastuse kokku, kus selline äkiliste muutuste mäng on nagu kõik koos, et et me oleme küll laval nagu väga sellised nagu lustlikud ja mürgeldame ja, ja teeme nalja, aga et selle taga nagu vilksatab tiga mingisugune häda või mingisugune valu või mingisugune igatsus ja ilmselt nagu mind üllatas ka neid lugusid kogudes. Et jah, kui kuidas nad nagu tegelikult elavad nagu pidevalt sellise nagu piiri peal või nagu Merle karusoo ütles, et see on nagu selline köiel kõndimise vanus ja tihtipeale isegi see, kuidas inimestel läheb, ei ole seotud nagunii otseselt sellega, kuidas teda on kasvatatud või et tihtipeale on lihtsalt asi nagu õnnes või, või selles, et kas on mingi inglina on seal peal või ei ole. Et mis sinuga juhtuda võib ja, ja kuhu sa sattuda võid, mis seltskondades võid sattuda ja kõik need asjad on mõnikord lihtsalt nagu puhtalt mingisugune elu õnn, nagu, et see ainult otsustada, et mis sinust saab. Sest et noh, igasugune nagu vägivald ja alanduse ja erinevad narkootikumid ja igasugused siuksed suhte võimumängud ei ole üldse võõrad neile. Aga loomulikult noh, nagu ma ütlesin, et ma tahan nagu natukene nagu siuksed nagu maskeeritud kõik, et, et noh, et kõigile teistele nad näevad välja nagu suhteliselt veel nagu lapsed siis inimesed nagu kipuvad seda nagu, mitte nägema või mitte eeldama. Aga loomulikult, kui nad seda läheks, siis siis kolmeteistaastaste põhi nagu soov on ikkagi ka ju varjata nagu seda kõike või kuidagi nagu elada nagu oma elu, et mida sa topid oma nina nagu minu eraasjadesse. Ühtepidi sind võetakse kui last, kui on vaja sind võtta kui last ja teistpidi, kui on vaja, et sa oleksid nüüd, et siis öeldakse sulle, et aga sa oled juba täiskasvanud inimene ja siis sa ei saagi nagu ise ka enam aru, kuskohas veriselt oled. Et, et sul ei anta enam kõike andeks nagu võib-olla väiksematele lastele antakse mõned asjad andeks, aga ja teisipidi lõpuni sind vabaks või nagu noh, mis seal ikka keeruline, kui neid lugeda, neid tekste, üritada aru saada, mida ühes või teises loos on keset poistetüdruk võib olla, aga kui nad kirjeldavad mingit situatsiooni, mida nad näevad vajalikuks panna kirja siis nad ei too välja sealt, et nad ei analüüsid seda samal ajal, et et üks hetk nagu me tegelesimegi sellega, et võtta need lood ette reaalselt läbi lugeda ja siis aru saada, et kes see inimene võib olla, mida ta nagu tegelikult unistab ja mida ta tahab ja siis selliselt inimestelt, kes kelle elu on justkui selline see argipäev, aga mida meie peame võtma? Me peame võtma selle argipäevase sealt välja noh, tegema selleks nagu looks millekski nagu suuremaks. Et siis see oli ka keeruline hetk, sest et kindlasti on see aeg nagu sa köiel kõndiks või see selline nagu mäng elu eest et siis kuidas näha seda seal seda surma ja eluhetke nagu igas igas hetkes neis. Ma olen ka sellega nõus, et, et see on lihtsalt, et aeg, mis tuleb justkui nagu läbi käia, samal ajal seda nautides ja, ja et see on väga suur õnne küsimus, et me oleme näitlejatega hiljem veel rääkinud, et kui hea, et me oleme elus. Mina olen küll mõelda, et see oli ikka nüüd, kui tagasi vaadates oli ikka niisuguseid hetki, kus tundus, et appi ja ka, et kõik läks väga hästi. See on selline periood, kus mäng hakkab muutuma nagu tõelisuseks ja neil ongi päris vajadused ja päris tungid olla nüüd nagu juba suhteliselt nagu täiskasvanu moodi. Ja see ei ole mingisugune nagu teesklus selles mõttes, et tahetakse nagu kuidagimoodi upitada ennast või noh, muidugi seal on nagu igasugused sellised upitamised ja sellised nagu identiteediotsingust tulenevad mingisugused jaburad, sihuksed, mängude pingutused ka aga Nendest sõltumatult tegelikult see on puhtalt selline nõrguke vaimne ja kehaline, selline nagu areng, mis teeb nad teistmoodi inimesteks ühtäkki üpris nagu kiirelt niimoodi. Ja siis ongi neil nagu väga palju pingeid ja selliseid vastuolusid, et et ühtepidi on ju tahaks juba noh, osta endale asju, tahaks ise endale riideid osta ja ise valida, et mismoodi ma elan. Aga nagu raha ei ole, tegelikult on ju nii nagu on inimesel, kes käib tööle, on juba täisealine tahaks juba online suhetes inimestega ja nad paljud nagu rääkisidki, et ja siis mu ekspoiss helistas mulle ja siis ma ikkagi vihastasin ta peale ja nii edasi. Ühesõnaga, juba nagunii-öelda, nagu loetletakse oma erinevaid suhteid mis ei meenuta veel tegelikult nagu päriselt sellist paarisuhet, mis võib olla inimesel, kes on, ütleme, võib-olla 16 alates või, või noh aga jah, et pidevalt neil on nagu üks jalg on nagu siin nagu täiskasvanute maailmas ja teine jalg on nagu lastemaailmas, siis nad on seal ukse vahel nagu niimoodi ja, ja seal on nagu halb olla. Sest nad ei ole ei siin ega seal ja tuleb väga palju vastuolulisi signaale igalt poolt ja mingisugused vastuolulised jõud nagu niimoodi, nagu suruvad neid siia-sinna. Ja siis nad lihtsalt katsuvad seal kuidagi jääda nagu jalule või kuidagi jääda nagu iseendaks. Ja siis see on ka suur küsimus, et kes ma siis olen üldse või mis asi on see mina? Ühtepidi tahaks olla Yaledalt oma nagu sõprade vääriline ja olla nagu Nende moodi ja püsida neil nagu kannul. Ja teisest küljest tahaks olla nagu ikkagi nagu enda moodi ja tahaks olla nagu, nagu mina ise. Ja siis on veel need vanemad, kes tahavad, et ma oleksin ikka veel nende nagu lapse, teeksin kõike, mida nad käsevad, eks ole, see ma ka enam ei ole. Et see ei ole üldse nagu kuidagi selline aeg, mida saaks võtta kuidagi niimoodi nagu lihtsalt või või kuidagi nagu noh, üleolevalt niimoodi muheledes ja muiates, et noh, et küll läheb üle nagu, et see ei ole midagi. See on, see on väga päris värk, mis, mis neil toimub ja sellepärast ei ole ka seal avastus ainult 13 aastastele mõeldud. Vaid see on mõeldud igas vanuses inimestele, sest et kõik, mis seal toimub, on igas vanuses inimesed puudutav ja korraga nagu spetsiifiliselt 13 aastaseid puudutad. Kui mina ütlen, sina ütled kolm, üks üks kui mina ütleks, siis sina ütled kolm, üks üks ka loome kolmeteistaastased, oleme elus, täna siin teile räägime. Me võime küll olla teie jaoks veidi noored, kuid võtke teadmiseks, me pole enam. Tänapäeva noore elu on nii raske õppida, nii palju varem maha laske. Kõik mu sõbrad kannavad juskui massi, keelake ja käskevaid elada, laske elada laske, kui mina ütleks üks kolm, üks, kolm, üks kui mina, üks sina ütled, kolm. Üks karm Skype MSN sambleria imelisel tühjaks nagu kodutöid ei tee mulle, mis tundunud Youtube idioot on see, kes kodus koolikoti puutuvad. Kui mina, sina ütled kolm. Kes on need näitlejad, kes 13 aastaseid kehastavad? Meie Von Krahli noorem uus trupp, siis, kes hetkel ja, ja on ka inimesi, kes ei ole siis Von Krahlis päriselt tööl, niimoodi palgal, aga kõik enamus on siis meie enda kursuselt ja pluss siis veel on Mart Koldits, kes on vanem. Ühesõnaga siis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kaheksas lend, kes oli Von Krahli lend nagu teisisõnu jah, et enamus sellest pundist, kes me kõik koos koolis käisime ja kooli lõpetasime. Ja pluss Mart Koldits ütles. Sedavõrd oli teil siis vist lihtsam omavahel koos töötada, et tunneteks teist. Absoluutselt, ja see oli ka meie jaoks esimene selline iseseisev töö, kus me siis lavastajaks oli meie enda kursavend, et me olime jäetud niimoodi justkui omapäi või meid usaldati, et see oli hästi lõbus, kõik 100 nagu õpetlik. Jah, meie trupi varasem töörütm või tööharjumus on olnud see, et tuleb keegi tark ja osav, kes on ennast juba ammu tõestanud igal pool Euroopas ja võib-olla ka Ameerikas ja siis lavastab meiega midagi. Et sedapuhku jäeti nagu proovisaali võtmed puhtalt meie kätte ja öeldi, et tehke siis nüüd hea lavastus. Igal juhul suur aitäh. Simm, Ashilevi, ema, rippoki nendele siia klassikaraadiosse tulemast saidile piduja ilusaid etendusi. Noortelavastus 13 etendab juunikuus kultuurikatla aias veel seitsmel korral, etendused on tasuta ning lisainfot saab Von Krahli kodulehelt Von Krahli.