Aga nüüd paneme oma vaimu ja keha valmis selleks, et hakata võõrustama meie külaliste, nimelt on siis filmimees Rao Heidmets jõudude meie juurde külla. Ära tere Rao. Täna on sinul üks tähtis päev, nimelt esilinastub taas uus film muna. Kas see esilinastus on nüüd alati ikkagi see, et täitsa närvis, ei tea kohe, mis teha, kuidas olla söönud ei ole täna muidugi midagi ja ilmselt ei ole ka maganud läbi. Terve öö kindlasti tõelise närvi tõi sisse Se raadiosse tulek, oli see suur asi, aga Vilma ikke tuleb aeg-ajalt, et väikeharjumus on juba tekkinud sellega. Nojah, ilmselt on siukene. Paksuks kasvanud, mitte su filmid, väga harjumuspärased oleksid mees juba juba ennist rääkisime ka, et, et seal on ikkagi juhtub, et igasugu asju kummaline on see maailm sageli ja ikkagi nõuab ütleme siis kuulajalt ikkagi sellist, kuidas öelda kaasaminemise julgust ja, ja ka vastupidavust vahel. Sa tahad öelda, et ei saa lihtsalt aru? Kaido arusaamine Üks asi iseenesest on ju, vaata nii nagu meiegi Lauraga rääkisime, et nukufilm, et noh peaks olema väga lihtne on ju kukepea aga hakkad vaatama ja siuksed nagu tüüpilised. No nagu, nagu siis öeldakse, noh narratiiv võib seal olla ka väga ära peidetud, seal juhtuvad väga kummalised asjad ja niuksed vahel ikkagi armastad võõrutada või võõrutada või. Armastada jahvataks selle filmi tegemisega nii on, et et teda saab harva teha ja ta on lühikene, 10 minutit, kui seal kaks aastat pead mingit kümnetest asja tegema, siis kui ta veel sinna otsa mingi äärmiselt lihtne asi, siis seal kolmandal kuulsad täielik siiber ei taha enam edasi seda teha ja siis on juba tohutu ehkki tööd ära lõpetada, et selle tõttu ilmselt tuleb mõelda sinna sisse mingeid selliseid kummalisi asju, võib-olla isegi tõesti, millest algul päris ei saa aru, kuigi nii ei tohi öelda, et režissöör peab saama kõigest aru kohe algul ja nii edasi ja nii edasi, aga ikkagi, et sa nägu ütleme, et ei tee lihtsakoelise asja, vähemalt üritad mitte teha lihtsakoelised asja. Rao võib-olla alustame sellest, et ega see nimi ei ole ka kõige tavalisem, Rao Heidmets, Heidmets võiks küll öelda, et noh, enam-vähem, aga RAO olgem ausad, see on päris huvitav nimi. Noh, jah, ega selline ta pandi. Minule pandi ühe, teise rao järgi, et kui ema oli sünnitusmajas, siis seal palatikaaslast käis üks, nelja aastane rao vaatamas. Tema poeg oli siis rao ka need kuskil elab Eestis veel rauas ja minu järgi on üks rao pandud, need kolm on kindlasti. Vähemalt kolm aga teada selle nime mingit algupära, ka on see mingist teisest nimest. Ütleme, et ma niipalju tean, kui ma tahtsin omale hotmaili aadressi teha, mõtlesin, teen RAO midagi. Ma ei ole siis ma oleks saanud rao 2846 ja kõik ülejäänud India laiendiga. Et kunagi ma olin rokifestivalil Ukrainas ja sealt sõitsime rongiga ühe öö ja minu palatis. Põlamorongiga sõitnud kupees oli, eks tütarlaps Indiast, kelle perekonnanimi oli Rao. Mul oli sama naine kaasas, siis ma ütlesin talle, et kui me abiellume, siis võtan tema nimel, siis ma olen raa raam. Kõlab väga uhkelt, igatahes kõlab väga uhkelt. Aga meil on. Nagu alati, ka külalisele väike selline soojendusküsimus ka või mis, mis see tähendab, nagu ma ei oleks siin juba juttu puhunud, aga aga soojendas, küsimus tuleb nagu sellest, et me esimesel tunnil arutasime nagu Eesti kutsehariduse värki ja meil käisid külas kaks noort poissi, kes on tõesti noh, käisid Belgias näitamas oma kutseoskusi ja saavutasid seal päris hea tulemuse, et noh, igatahes tundub niimoodi, et Eesti tulevik on sellest aspektist kuidagi nagu päris helge. Need noored poisid oskavad teha tööd ja, ja tundub, et tahavad ka Eestisse jääda. Kuidas, kuidas sulle tundub, et nende kutseoskustega, et alates sellest, et kas sa ise oletsemine seina naela lööja ikkagi saad, nagu ise hakkama ei kutsutud, otsid pigem nagu töömeest? Tead, kuna sai valitud kohe peale tipi-kooli lõpu, animaatori eriala, see tähendas, mida ma siis ei teadnud, see tähendas seda, et sul on jõle pikad lõigud elus, kus sa ei saa palka ega ei ole tööd, need, sa pead mingi muu asjaga endale leiba teenima. Ja, ja ütleme, et mille muuga sa teed, kui sellise naela löömise või, või mis iganes on ehitatud umbes kaks maja ja ma ei tea mis iganes ütleme, et igasugu töid, aga raagus andma teha. Kus need oskused, kas, kas juba kodust või ikkagi töö õpetes tundidest oli kasu? Tead, need tulid kodus sellepärast, et lapsepõlves isa ema ehitasid maja, noh, vene ajal oli maja ehitamine, noh, elustiil. Terve elu ehitasid ühte maja, maja sai valmis, tuli garaaz teha, siis tuli saun teha, tuli ära lõhkuda, veel suurem garaaž, tehast, maja ära lõhkuda. Suured, kogu aeg ehitati alati saada ju mingit asja, eks ole, ja, ja mõtleksid ja vanematel, kui on võtta keegi, kes teed. Noh, paned tööle poisi. Aga tule tuleks selle juurde tagasi, et et nagu sa ütlesid, et nukufilmide tegemine ei olnud sinu esimene amet. Oled õppinud tippis praeguses tehnikaülikoolis. Olen õppinud tehnikaülikoolist, tahan öelda, tehnikaülikoolis, tol ajal oli jah, ta tipp. Aga mulle see kool meeldis, tähendab äärmiselt ei meeldinud sõjaline õpetus, mis seal sees oli, sellega see oli nii väike samm Vene armeesse sattumisega seal iga nädal üks päev oli tõeline stress ja peavalu. Vähemalt pääsesid siis kaheaastasest teenimisest. Jah, ma pääsesin, kuna käisin filtri teel iga nädal ja tegin mingisuguseid morse harjasse, millest ma ei saanudki lõpuni aru, tegin eksamid selles isegi ja vene keeles. Raadiojaamade Ma ei tea, ma ei oskand eesti keeles, ma ei saanud aru, kuidas nad töötavad. Tähendab, see oli see, ütleme, see oli selline väga huvitav, sa, see kehakeel ja miimika, see, kuidas sa teise inimese näost võib välja lugeda. Hakkad juba valele teele minema. Aga ma saan aru, et sa oled nagu spetsialisti spetsialistiks koolitatud elektroenergeetika ja elektrivõrkude alal, et siis põhimõtteliselt peaksid siis sina olema nagu. Sandor Liive, sa mõtled? Muidugi peaks saagi isa ja kuskil sai vigadeta. Aga teine asi on just see, et me kõik räägi mulle meiegi. Tekkinud sellest suuresti kogu elektrituru avamine avamisest, sinul peaks olema siin nagu kõige parem mingisugune tarbija lähenemine kas või et sa tead, mis selle elektrisiis turu avanemine tähendab ja sa oled ise mingit kindlasti oleksid kavalad nõksud juba ära teinud, et võib-olla annab meile ka siis selle koha pealt nagu nõu, et mida siis tegema peab, kui sa oled niisugune elektrovõrkude spetsialist. Ja, ja olen jah, ja kooliajast on mul meelde jäänud see, et igal juhul tuleb elektrik, peab, võtame käed taskus, siis on kindel, esse särtsu ei saa. See on nagu põhiline. Aga, aga jah, need mul on kahjuks ütleme elektriküte, nii et see mind natuke erutab, see teema. Kavalad sa pead välja mõtlema siis selles mõttes, et ikkagi selle hinnatõusule kirvel, nagu öeldakse, kuidagi mahendada. Ütleme, et kõik kavalad asjad on nagu untsu keeratud, sest vanasti oli sihuke voolumõõtja, töötas tagurpidi aeg. Ja see sobis nõukogude aega, sest see nõukogude aeg oli ka niisugune nagu huvitav. Kuskile pandi mingit magnetit ka vahele. Kistaks seda asja, keegi ei tohtinud ust lahti teha, kui isa tepsi, siis ise impeerium kui varises, ütleme niimoodi. Nii et oled sina ka praegu. Sa noh, oimetu või võimetu siis selle elektrituru avanemisel No kui nad minu käest küsivad, siis ma ütlen, ärge avage, aga ei tule. Kuri kahtlus aga paneme praegu peale muusikapala, see muusikapala on nüüd küll, ma ei tea, kas 60.-test või 70.-test nüüd Rao sinu valitud kollise lugu. Siia int hevi siis maid. Jah, et miks selle loo valisid. Oh tead, see oli tol ajal, kui äitlust kuusi sai kuulda Luksemburgi raadiost, õhtul kuskil hakkas levima, päev oli levinud siis uneajast, krudiside, siis läbi mingi tohutus ahina ja mingi segamise siis aeg-ajalt kuulsid mingeid lugude jupikesi, kunagi ei õnnestunud nagu tervet lugu ja ma alles nüüd hiljuti disaininud, tead kes seda mängijat Youtube'ist otsides leidsin selle. Nüüd ma vahin mõnuga neid vendi, kes seal mängisid, seda nii põnev. Kuulame seda lugu loodetavasti ilma krabisemisetaja algusest lõpuni. Siin me oleme saates Tõnu Pedaru, minu nimi, Laura kõrvits, meil on külaline Rao Heidmets. Heidmets, kes tõesti täna jällegi uut filmi esitleb kinomajas. Aga Raos aineid kuulata oma lapsepõlve, siis ühte lemmikut hullist, et nüüd täispikkuses ja ilma krõginateta raadio rosinateta. Jah, kuidas, kuidas kostusid? Seina vinge värk, kuigi ma ütlen, et läbi krõbina tol ajal oli parem, eks ole noh, ütleme jah, ilmselt ise olid nägu näguvad selles vastuvõtu eas ja nii edasi, et, et see ei, ta on hästi mõnus. Mina olen ka näiteks leidnud, et neid asju, mida omal ajal sai raadiost läbi krõbinat kuulata, et kuidagi nagu võimsam isegi tooreme jõud kuidagi oli seal taga, no jälle nimi on nostalgia. Tõesti jah, et, et see on puhas, see, aga, aga mõne loo puhul isegi väike pettumus, et tal nii puhas ja steriilne on kuidagi. Aga muusikat mängime täna veel, aga nüüd siis RAO võib-olla räägiks sellest, kuidas sind ikkagi nüüd nukufilmi võib üldse filmi juurde jõud siis tegelikult ma saan aru ikkagi õppisid elektrispetsialistiks ja, ja siis hakkas kuidagi see filmivärk peale, kas see oli kuidagi tudengina, said sinna kokku nende punkaritega ja paratrusti värk, vaata Pärnust. Tulime kaks sõpra, Jaak Arro ja Hardi Volmer ja nemad olid kunstikalduvustega ja läksid, Erkki kool. Mina ei olnud siis ja läksin tippi kooli ja, aga et me nagu suhtlesime edasi ja nemad tegid päratrusti ansambli ja siis me hakkasime sealjuures filme tegema, need mina olin nagu kaameramees ja, ja noh ütleme see filmi tegemine oli nii, et hommikul või laupäeva hommikul siis kogunesime Erki, alles otsiti mingeid kodinad ja riideid, rekvisiit ja siis mõtlesime koos välja, millest teha, ja siis osteti vein ja siis testi valmis. Ühe päevaga õhtuks oli veel valmis Moldaavia vehnolist. Tõenäoliselt, eks nad olid odavamad need Moldaavia Sa räägid, et filmi sai ühe päevaga fall valmis, et mis siis nüüd viga on, miks nii kaua läheb aega ühe väikese filmi tegema? Tead, eks see häda on, et nad raha annavad selle tegemiseks, kui ei anta. Kujuta, liiga pikk, kas sa midagi sinnapoole nagu hiljuti siin Indrek Neivelt kirjutas, et et Euroopast tulevad suured rahad, mehitame Maydimis mastaapset pompöösset asju valmis, mida pärast ei jõua isegi üle üleval pidada filmiga vist iluhull lugu küll ei ole. Ma filmiga nii hull lugu ei ole, eks jõle äge oleks teha pompöösset filmi, mingeid ajaloolisi lahinguid seal 1000 ratsameest vasakult tuleb kas aku filmis? Tegelikult. Teha raua, näiteks Kalevipojast või Kalevipoega, ilmale ikkagi korralikult tegemata. Loomulikult vajaks nagu tegemist. Võiks olla ju nelja tunnine nukufilm kalevit. Kui keegi rahastaja teeme kaks, kaheosaline kalevipoeg tegutseb jälgi. Algul on Kalevipoeg, Kalevipoeg lööb jälle, see tuleb tagasi, eks ole kalevipoja tagasitulemist vahetama oodanud. Ja siis siis tuleb see kolmas osa ka. Aga läheme ikkagi edasi, päratrusti ka tundsid, et noh, poisid, said ka ikkagi popiks, eks ole, et sa tahtsid ise ka ikkagi kuidagi niisuguseks, noh, mina ei tea, popiks poisiks hakata, hängisid siis noh, oma endiste sõpradega edasi ja lahutasin filmi juurde. Ei ja ei tea sealt, võib-olla tuli sihukese filmi tegemise imu peale, sest ma tol ajal ei olnud võimalik teha mängufilmi, nii et selle Moskva koolis käinud. Isegi hädise katse tegin pidi vene keeles kirjutan mingisugusesse essee ja jõle kihvt oleks seda täna lugenud. See vist tõeliselt jube vigane välja näha, aga ma kuhugi saatsin vist meie kultuuriministeeriumisse oli sügaval vene ajal, aga vastukajasõidult ei tulnud, proua ei tulnud, need ei jäänud muud üle. Kui valida, siis nukufilm. Sinna siis läksid ja, ja sealt nagu vaikselt hakkas pihta, et mis, mis ametid, olid sa siis seal nagu kuidagi esialgu õpipoisi või selja Anites ja, ja sealt edasi. Ma olin tipi ajal akadeemilisel ühe aasta, siis juhuslikult tehti nukufilmis animaatorid, torite kursus, nii et ma käisin seal, lõpetasin selle ära ja, ja siis nad juba hakkasid mind tööle kutsuma, mul oli üks aasta veel koolis käia. Ja need oli soe suhe asutusega juba tekkinud. Ja siis oli vaja ainult suunamisest kõrvale saades vene ajal teadagi kolm aastat kõik pandi tööle, ei olnud nii, et lõpetad kooli ära ja pole tööd, tööd oli, minu töökoht, oli Kilingi-Nõmme elektrivõrk. Kuidas sa sealt ära said ja noh, ma ei tahagi võrkudes nüüd sa ei pea seda aga, aga sinna läinud see oli ainuke võimalus mitte minna ja, ja ma sain igasugu kirju lubati vangi panna. Päriselt. Ta arm tööliste riigis ikka olla töö tööle, osaluga sunniti peale tööle ei lähe vangi. Siis oli vajagi tööle saada, ei keegi ei saanud sind tööle võtta, kuna sul oli suunamine, nii et ma sain, ma pidin tädi juures Väike-Maarja majavalitsus olema, remont, ehitustööline paar kuud ja siis nende paberitega tallinn. Kõik ei olegi nii lihtne. Sealt ikkagi sai sihukeste Slikerdavist õpitud ikkagi, mida, mis läheb ka muidu elus vaja, muide see oli hea lugu sinna majavalitsuse ainuke töö, mis ma tegin seal kolme kuu jooksul oli, panin ühe lei krigiilbi seina peale jääma. Kui ma ära läksin, sealt siis järgmine elektrik, kes sinna tuli, ütles, et kes selle tegi kohe maha võtta. Oi, ma mõtlesin, et sinna saab panna, kunagi oleks saanud palases mälestus võeti kohe maha. Leelovaatlik, pikast viltu läks, no aga mind õpetati, et kaks kätt taskus elektrit tööta õigusega. Nii et siis ikkagi said nukufilmi tööle, et mis need siis olid, need, need pimestavad oskused mida sa seal demonstreerisid? Pidin tikutopsiga tegema ühe etüüdi, ma mäletan ja siis see oli natukene selline üks tikutopsi, liigu muud moodi ka natuke selline erootiline. Võib-olla see meeldis neile Maidleja, et seks müüb. Isegi vene ajal muide siis kui ei olnud seksi juba siis müüs. Aga oli sulle sinu sellest tippi haridusest kuidagi kasu ka selle animatsiooni õppimisel. Tead, ma arvan, et sellest tipi haridusest vähemalt ma loodan või arvan, tähendab, seal tuli tõesti palju õppida matemaatikat, füüsikat, et äkki oli mingi ajutrenn. Kui sa regulaarselt pead vaevama oma pead igasuguste ülesannete ja asjade väljamõtlemisega. Noh, ütleme vabakutselise elus on see natuke aidanud, et sa pead kogu aeg midagi välja mõtlema. Mida noh, alguses ei ole, mida, kes lõpuks peab midagi välja mõtlema, et raha saada. Nii et edaspidi läks juba lihtsaks, et tippis pingutasid täiega ja siis edaspidi ideed lihtsalt jooksevad peale. Noh. Tead, nad on tuld siiani, ütleme. Tore, ärgem oma pead praegu rohkem uute küsimustega hetkel vaeva kemm, vaid paneme peale uue muusikapala, mis siis? Rao Heidmets on meil välja valinud ja Scott McKenzie on artist. Kas see on nagu mingi hipivärk? Noh, see on jällegi tollest ajast ja jälle see vend, keda ma katkendlikud läbi eetri sahinat kuulsin ja keda ma nüüd hiljuti hiljuti mõned aastad tagasi YouTube'ist leidsin. Mikey teda ahin aeg-ajalt panen klapid pähe ja kuulan mõnus. Siin me oleme saates siis just äsja kõlas Scott McKinsey laulis San Franciscosse minemisest. Meil on külas filmimees Rao Heidmets, San Franciscos. Oled käinud? Kahjuks ei ole, ei ole veel, aga sa oled käinud küll päris palju ringi oma filmidega seoses filme on pärjatud nii siin kui sealpool, ütleme siis maakera. Et üks esimene edu, mis tuli, ma saan aru, oligi siis tuvi tädiga ja kes käisid ise ka Kiievis kohal või auhinda vastu. See oli Kissiniofis, oli, oli see tuvitädi seal üleliiduline noorte kinemato Clevistide festival, mingi ja olin, olin, siin oli Eestis terve grupp. Mäletan, et meid viidi mingisuguse koleda bussiga kuhugi kolhoosikeskusse. Istusime laval, noh, tol ajal näidati filmitegijaid rahvale, rahvas, sihuksed, noored istusid saalis ja Heiki Ernits oli kaasas, istus mu kõrval ja just saalis oligi, vasakul istusid poisid, paremal tüdrukud Eiki ütles mulle, et kujuta ette, et viie aasta pärast nüüd vasakul poisid on paremad tüdrukutega abiellus selle nime, läks siis joodeti mingist värsket veini ja oksendasin Moldaavia veini ikka. Sellest oli mingi värske selline just. Kas ta üldse oli valmis käärima hakanud? Noortele noortejook, ütleme siis niimoodi värske käärima läinud. Et nõukogude ajal filmifestivalide glamuur oli siis selline, et kolhoosis ja peeti peale. Jah, absoluutselt, ja ma saan aru, et nõukogude ajal, kui sind juba pärjati seal selle papa Carlo ka, siis siis lendasid ka vist teised mehed või oli see mingi teine festival? Ta on vist peaaegu ainuke Eesti film, mis on olnud kanni filmifestivali võistlusprogrammis papa Carlo lühifilmide programmis ja tol ajal, kui ta siis seal võistles mulle Moskvast helistati Tallinnasse, et meie esindaja on sõitnud teie filmiga kohale natuke viisakas, teatati täitsa imelik, miks režissööri loojale, teatest, kui ta võidab, et siis me kutsume sind Kaaga võite teadagi viimasel festivalipäeval viimasel õhtul kuulutatakse välja need kohe said aru. Aga oled võitnud juba nõukogude ajal Portugalis päris siukse priske. Auhinna ka, et see oli nüüd, mis filmi eest? See oli sellesama papa Carlo teates Grand Prix Estonia festivalil. Ja, ja tol ajal ikkagi vist oli väga harva rahalise auhinda seal tõesti oli Grand Prix s 2000 dollarit näiteks 1000 dollarit kaheksakümnendatel. Seal olid nagu miljonär Tenno, see oli samal ajal ehitasin juhtumisi maja ja see oli peaaegu vaatad pool maja rahaliselt pöörane summale. Imestama panev, et ikkagi nõukogude võim sul selle 2000 dollarit üldse kätte andis. Mul õnnestus, järgmine aasta kutsuti mind žüriis sinna ja kui palusime, et nad ei kannaks üle, eks ole, nad rõõmuga ei kandnud seda üle ja kui ma kohal olin, siis nad ka ei tahtnud seda kuidagi kätte anda. Terve nädal aega olin nagu süte sees ka, eks see mees oli juhtumisi ära ja ta jäi haigeks vahetult enne ära sõita tuleb ja see oli tõeline tsirkusesse saaks enne lennuki väljaminekud selle raha kätte, aga noh, läks õnneks. See oli tõeline õnn. Mida ikkagi mõistame? Nii, aga neid auhindu hind on, kus sa oled kõiki ära sõitnud maakerale teinud tiiru peale. No ei ta nüüd nii hull lugu ei ole siin maakerale tiiru teevad ikka teise elukutse esindajad ja, ja kinomehed nii väga ei käi, vaata festivalidega on see värk, et tavaliselt esitatakse umbes 2000 filmifestivalile, siis tuleb selektsioonikomisjon ja peab sealt 50 välja valima. Ma ise olen. Õnneks õnnestus olla. Jaapanis Hiroshima festivali selektsiooni komisjonis, ma mõtlesin jess nüüd kuu aega, so Jaapanis olles selgus, et terse kuu aega me vaatasime, noh, ma ei tea, 16 tundi päevas vilk jõudmas. Mul oli niuke mürgitus filmi vaatamisest ja me pidime välja valima siis 2000-st mingi 50 film, eks ole, püha müristus. Süda tilgub verd, head filmid järjest, lükkad välja, välja, välja, välja, välja. Mõtle jah ja, ja tegelikult noh, teil oli see pime kino saa sealt oleks saanud nagu vaikselt nagu ära minna ja linna peal käia, vahel. Ja siis tuleb tulla tagasi, teha tähtis nägu vähe, igalühel oli väikese otsaesise lamp ja selle järgi WC olid. Ta jälgis teras, seal tööd. Seejalgne lihtne, Jaapanis on kõik läbi mõeldud. Ja kas natukene jäi ikkagi vaba aega, tahaks ikka teada, tähendab, jäi paar päeva päeva seal, aga nad viisakad inimesed kutsusid pärast festivalile ka nii et et seal oli nädal aega tõelist siukest Jaapanit. Ei ole see ka meelakkumine see festivalil käimiseks, et noh, nii jaan siin istuda, nõiatada toolile, nuriseda, tegelikult tahaks jälle minna ükskõik kus suunas, aga see, kes tulid ja kust sa tulid, käisime Peterburis. Ja seal oli niisugune festival nagu missid, tumen, sõnum inimesele ja, ja see on nendel päris niisugune suur ja korralik festival, aga õnnestus selles žüriis olla. Aga äärmiselt pikk programm, seal olid lühimängufilmid, lühidokfilmid, täispikad, dokfilmid ja animafilmid. Kõiki neid oli suhteliselt palju, jälle oli 11, mina olin seal ja praktiliselt kogu aeg oli vaja filme vaadata, aga noh, nägin, mis hetkel tehakse. Aga räägiks nüüd sellest kõige värskemast teosest, muna muna siis, täna esilinastub kinomajas. Ja tegelikult on meil jah, tõesti on hea, et Youtube on olemas, sest et Youtube'is kiiguta natukene sinna filmi poole ka, et natuke räägid sellest filmist, kuidas siis alguse sai idee, inspiratsioon? Vaata jube palju räägitakse seal nendel teemadel ja mitte ainult ei räägita, vaid saadetakse ka ilmaruumi laiali teateid meist ja otsitakse kontakti ja tahetakse kangesti teada saada, kas keegi kuskil elab ja, ja miks ta juba ei tule meid aitama siia ja, ja noh ja jääks nendel teemadel on jõle mõnus mõtiskleda ja vahel mõtiskleda, mõtiskleda siis. Ma arvan, et ma vaatasin sipelgapesa sel hetkel, kui see mõte tuli, eks ole, aga et tegelikult ma vaatan sipelgapesa ikkagi selle pilguga, et kuidas nad mulle kasulik saaks neid tööle panna, kuidagi süüa saaks, nende tähendab ma ei püüa nende hingeelus üldse laskuda ained, mis nad mõtlevad, need sipelgad seal ja neid aidata. Ja siis tuli mõte, et võib-olla need tulnukad ka võiks tulla siia ja vaatavad meid selle pilguga, et mis siit võtta annaks siis kellelgil tuleb hea ideed, panevad maanaised ennast paljundada. Päris ütleme, et siit jällegi mingi teine haak oli see, et, et Eestis on jõle vähe rahvastati kui saaks probleemid, jah, kui saaks kuskil üks miljon last niimoodi tuua, eks keegi sünnitab kuskil munaga. Kaks kärbest ühe hoobiga. Et see oleks ju, noh, sa ei tea, mis probleemid meil seal on, äkki on ka sama jama. Muna ei ole klassikaline nukufilm, see on tehtud segatehnikas. Mis asi see sega, tehnikon? Tehnika ongi see, et on mängufilm ja, ja animatsioon Nukufilm siis kokku keeratud ja siis on veel arvutitöötlus seal ja, ja siukene. Kas see on selline tulevikumuusika? Mulle tegelikult meeldib, on olemas üks niisugune nukufilmitehnika nagu piksallatsiooni siis animeeritud näitleja. Ja mulle õudsalt meeldib sellest tehnikast teha näitlejaga natukene põnevam näitlejat ekraanil vaadata on põnevam, kui nukusest ega nukunägu ei liigu või ütleme, kui ta liigub, siis liigub nii puisel deta, ei tekita minus mingeid emotsioone, pigem vastik vaadata, eks ole, aga näitleja näge tähendab näit, lähiajal on ikkagi niisugune miimika ja kogu see värk ja veel, kui seda kaadri kaupa õudsalt liik, siis see võib päris huvitava tulemuse anda. Et võib-olla sa oled ise neid nukke nii palju vaadanud juba, et sa oled nagu nukust ära tüdinud tahad, vaata, inimene, kui on ju kindlasti neid, kes kes. Just traditsioonilist nukuga fännavad. Ei noh, jah, ütleme mulle meeldib näiteks selline nukufilm, nägu teeb Jans vank Mayer niisugune sürrealistlik või niisugune, et ta mulle natuke tundubki, et joonisfilm on selline ilus, joonisfilmist saab ilusa animafilmi nukufilm tahab koheseid, kest vähe robustsed lähenemiste seksiks karmi teemat või ta nuppu veel on natukene siukene rähmakas. Kuulame vahepeal muusikat, ka sinu järgmine soovilugu on Vessi lugu, laane, see on ikka hoopis teistsugune nendest erinevatest Eelme eelnevatest. Ta ei olegi see vanaluga, vaid ta on, nüüd ütleme, niisugune uuemat sorti asi. Sulle meeldib, mulle meeldib jah, jah, just nimelt seal on mingi selline power sees ja ja kuulame alanet. Siin me oleme täna külas, Rao Heidmets animafilmimeister ja täna tõesti ka uue filmi muna esilinastus aga raam, ma saan aru, et vähemasti täna näidatakse ka kõiki teisi või kas kõiki, aga mõningaid teisi filme ka sealsamas majas? Mõningaid jah, näidatakse need peale muna on veel neli filmi. Kas need on sinu lemmikfilmid tinglikult? See on vaata et lemmikfilmid, jah, ma ise valisin. Ajaproovile vastu pidanud või ikkagi kõige paremini sinu kiiksu maailmavaatega sobivad. Ja ütleme ausalt, ega mulle ei meeldi kunagi oma filme vaadata, on alati, kui võimalik, lähen saalist välja, tähendab, ma ei tea, miks ei meeldi. See on nagu hakkad joonistama, hakkad paljast naist joonistama, tuleb traktor on ju? Ei saa, ütleme, hakkad igat. Vilm oled hakanud jälle ühede mõtetega tegema, tuled tulevad teistmoodi ja kogu aeg, sa näed vigu ja asju need mõtelda, võin elada tulevikule järgmisse Vilve juba. See tähendab siis, et sa ei ole mitte ühegi enda filmiga lõpplõik lõpuni rahul olnud. Eino, ma ütleme, lepi nendega kokku, et see Vilma valmis, ma enam ei torgi, teda, aga aga tahaks, tahaks ühte jõlejad filmi. Selle ootel võiks küsida ka suurema küsimuse, et eks ole, kui oled ise juba nõukogude aega näinud, et kuidas siis selle Eestiga on, kas, kas see on see Eesti, mis nagu nagu ootasid või vika ootaksite. Paremat ei, ei, ei, see on, ütleme, see on parim, mida, mida, mida võis saada, tähendab mina, ausalt öeldes olingi juba nii vana, et ma ei oodanud midagi, tuli ootamatult ja, ja nüüd ma olen nagu jõle Ell sellel teemal, kui ma näen, et kellelegi kellelegi tegevus võiks ohustada selle asja lõppemist või kui vaatad, kes siin ümberringi meid vahivad ja piinlevad. Täitsa konkreetselt rääkida meile taha ei taha, tähendab, aga ütleme, et kõik, mis praegu toimub, minu meelest on väga-väga õiges suunas ja väga hästi. Inimesed võiks vaadata asja selle pilguga, et kõik on väga hästi. Elu Eestis on mitte ainult võimalik, vaid ka väga hea, ütleb Rao Heidmets. Aga ega siis midagi? Kuidas, mis, mis siis nagu selline järgmine film on juba peas olemas, sul on mingisugune idee, inspiratsioon toimunud, et tahaks nagu. Tööle hakata, vaata ütleme et kogu aeg on see mõte peas, et kelleks hakata, kui ma suureks kasvan, kelleks ma hakkan, ega ma ei tea, tahaks filme teha, aga ega see on ka keeruline raha, see on vähe ja neid neid vähesidki anta hästi ja et kellestki peab hakkama ja seda ma mõtlen. Kohe, et oled oma näpu andnud, siiski sõrme andnud ja midagi muud, eks ole, ikkagi filmile elektrivõrkudesse ikkagi tahaks minna. No ütleme, see on variant, ma saan sellega leiba teenida. Aitäh, Rao Heidmets meile täna külm külla tulemast, RAO uus film, muna esilinastub täna, aga ka Youtube'is või vaata, on ta juba täitsa olemas. Ja täna õhtul kell seitse, siis kinomajas lisaks munale näeb veel RAO filmide paremikku papa Carlo teater, elutuba, instinkt ja kaasasündinud kohustused. Meil on veel ära mängida üks muusika Palamis. RAO valis. Ja ja selleks on aneemrunny lugu, tuju või ämber.