See on raadiokakk. Täna on meil külas moekunstnik Aldo Järvsoo, kes siis Tallinn Fashion Weeki raames oma uue kollektsiooniga ka niimoodi nähtavale tuleb. Aldo, tere. Kuidas on, kas kleidid on kõik valmis ja pinged on maas? Pinged on täiesti maas, et mul on üks kleit veel jäänud ja iseenesest noh, kuna suhteliselt mahukas kollektsioon, siis pole hullu, kui ma ei jõua, aga vahel seekord mingi väga tubli Kas see tähendab, et nii käibki, et kui ei jõua, siis lihtsalt jääbki üks kleit näitamata? No tegelikult, eks ta piinama jääb siis lõpuks, et kui kangas juba on olemas ja, ja siis tahaks ikkagi sinna kollektsioonis ära teha, aga aga aeg on näidanud, aetakse Chousid, et peale seda šõud, siis ma arvatavasti näitan veel korrastada kollektsiooni ja, ja siis on juba aeg-ajalt juurde teha. Aga ma täitsa läbi ennast ei saa nagu rööveldada, et kuna ma ise olen korraldanud seda nädalat ka mingit pidi, et siis ma pean olema korralik. Kas selle koalitsiooni põhjal, mida siis nüüd laupäeval sa meile näitad, võib öelda seda, mis on moes. Kusjuures tegelikult täiesti arusaamatult isegi võib öelda, et kui enamasti ma üldse ei jälgi, nagu, et mis toimub maailma vahest siis tõsiselt see mis ajakirjad ei ole minule mõeldud, moeajakirjad, aga aga seekord läks kuidagi niimoodi, et ma tegin kollektsioonis valmis ja ja vaatasin järgi, et mis maailmas on tehtud, siis kevadsuveks pakutakse ja ühesõnaga ma olen teinud mingisugune täiesti sinna nagu klassi kuuluva asja, noh nagu kõik trendid nagu, mis üldse võimalik kuidagi sisse sattunud. See on nagu noh minu jaoks on, mitte nagu tavaline asi. Et sinu sinu mõtted siis liiguvad maailma selliste kõvemate moeloojatega kuidagi paralleelselt. Sama teeb. Ja see põhimõtteliselt vist kõikidel moeloojatel on, on jah, mingi üks ühisteadvus olemas seal kuskil kuskil taga, aga see tuleneb sellest, et mis kangad on just sel hooajal jõudnud nagu, või jõudmas siis nagu torule mis, nagu meeleolu on üleüldse nagu noh, maailmas valitseb ja et see kõik mõjutab ju kõiki. See ei ole nagu, ei ole, ei ole nii, et jah, et keegi mõtleb välja nüüd ühe trendi ja siis pakub selle välja kõik kopeerima, et, et lihtsalt inimeste aju siis töötab suhteliselt samamoodi ikkagi moekunstnik eriti. Aga eile Aldo meile üks kuulaja kirjutas või postitas ühe sellise väite, et praegu on moes, mis asi see oli, nüüd Eplum jah, et kas, kas sinu kollektsioonis on ka Peplom olemas asi? Jaa, me eile uurisime järele ka, et see on selline, et niimoodi etalyes nagu hästi on see seelik või kleit või siis pluus ja siis siia tekib selline väike lühike nagu Polang. Eelmine hooaeg nagu. Isegi tulevikumoodi, et me teeme juba järgmise kevad-suve, noh vot see ongi, et et see võib Moes olla väga sõnaga, ma juba plaanisin minna endal Peplumit ostma ja tuleb välja, et olen kui lootusetult hiljaks jäänud. Kas see ei ole meie lihtsurelike jooksul ta praegu ikkagi rõõm ja vajadus, kui sul ei ole Peplumid, pole sind olemas, näiteks? Ma ei tea, võib-olla. Sest et kui praegu laupäeval Aldo sinu show'd minna vaatama, siis pigem, eks ole, ikkagi noh, nagu või noh, nagu sa ütlesidki, eks ole, et see kõneleb ikka sellest, mis tulevikus tuleb. No ühesõnaga moekunstnikud ei, tundub, et ei usu sellesse, et maailm ära lõpeb. Kuigi ma tean, et veel kaks kolleegilise Fritz hammas on, on, on nagu ka öelnud, et nende, nende mood on mõjutatud seekordsest, siis maailma lõpust ja mina, mina hüüan muide ka enda kollektsiooni, mitte siis aastalõpukollektsioonis, aga maailma lõpuga olektsiooniks, mida panna selga. Et kui sa tahad siis ilusti lõpetada seda. Kuuldavasti maailmalõpp on üsna varsti käes. Kas saldo tõesti usud seda siis, et jäädki sinu viimaseks kollektsioonik? Ta oli ikka kevad-suve juba, nii et ma ütlen, et see on nagu mina usun, et tulevad ka kevad, tuleb suvi. Aga Aldo testi me elame selle maailmalõpu võib-olla ikkagi üle. Mis on siis? Ma ei tea, kui palju sa võid nüüd avada meile seda saladuseloori, mis ilmselt siis läheb lahti laupäeval, eks ole, selgesti me näeme, eks ole, mis seal on, võib-olla mõned märksõnad. Mis siis on järgmiseks hooajaks need, mida peame hakkama siis võib-olla soetama või mis, mis suunad üldse on see üks arusaama? Et asi on mis, kui tavaliselt on noh, alati sügisel anne, ploomilillad, pruunid värvid, siis on, tuleb kevad kätte lillad õied, lillelised ja sellised nagu erksad toonid tulevad. Seekord on tähtis seriaal must Satarov must tuleb kevadel. Hüvitav hall. Must ja hall, et siis, kui me oleme nagu sellest porist lahti saanud, siis on õige aeg nagu panna porivärvid uuesti selga vä. Jah, aga noh, see see maailm, kus nagu kus neid riideid kantakse, et seal ei ole pori või kes mõtleb neid algselt välja, eks, et nii et nüüd võiks kevadel kõik musta kanda, et nad Prantsusmaal tegelikult pori täiesti tänavatel ei ole, et meil on noh, selles ei saa süüdistada mitte kliimat, vaid linnavalitsus, teate et meil tiramisu koogid. Iga kevadmaanteede ääres. Aga see mustas Kõneledes kas ei ole siin läbi aegade olnud niisugune nagu seif vett või, või noh, mingil määral selline turvaline lahendus, et kui sa kui sa endale neid neid musti asju ehkki ostad, siis sa jääd pinnale, siis sai jupu, et see on nagu selline asi, millele tasub ikkagi panustada. Eks ta. Noh, see ongi see, et ma, ma ise vihkan musta värvi, must ei ole värv minu jaoks absoluutselt, aga, aga ta on nagu hea selline endale nagu tugev nagu harjutus, et kui ma nüüd võtan musta, et mis ma sääste, et musta teha, kuidagi huvitavaks ta ei oleks tavaline must ja, ja noh, seda saab, saabki siis näha, aga ma arvan, et eestlased on mustast lihtsalt jah nii tüdinenud, et et ega ta siia nagu ei, ei mõju nii nagu et kõik hakkaksid need musta kandma ja aga must jällegi noh, on selline värv asi vaata jala värveks tänasi siis must on selline, mille peab tegema huvitavaks, et inimene sinna ära ei kaoks, muidu ta nagu, nagu noh, öös lihtsalt. Kas sa räägid väga sellist nagu vastuolulist juttu, et sa vihkad musta ma ei tea, kas sa tegid seda siis nagu hambad ristis seda kollektsiooni siis sa räägid, et Eesti inimesed on mustast väsinud. Tahaksid värve, kellele sa seda teed üldse? Teil on kõiki kollektsioon iseendale, et see on kunstnike niisugune omapära, et me ei tee kellelegi neid asju. See on ideaal, on loomulikult see, kui lõpuks kollektsioon kellelegi meeldib ja ma näen neid asju inimeste seljas, aga ma ei, ei mõtle kunagi selle peale, et maalikunstnik võtab pintsli kätte, ta ei mõtle, et väikse niisuguse pildi, mida ma saan jube hästi müüa, mis kõigile kohutavalt meeldib. Ta ei garanteeri, nagu sa ei saa seda garanteerida. Et moekunstiga on sama. Ma lihtsalt teen ju, elan mingit oma nagu niisuguseid asju välja seal. Et ma võin vihjeks öelda, et tegelikult algne kollektsioon oli mul värviline ja ma muutsin kuu aega tagasi ära selle kõik kangad, värvilist saluut, siis juhtus elus midagi ja siis. Ühesõnaga ma sain siukse viha, vihahoo, et ma otsustasin uue kollektsiooniga. See on võimas, see on tõesti, viib meid kuhugi van hoogi aegadesse, umbes nii mõnedki sellised dramaatikat. Testi esimesel tunnil käis meil Tanja Mihhailova külas, kes rääkis, kui palju ta kunsti ohvril on pidanud. Mis kunsti pidanud ohverdama, eks ole. Mis ta teeb seal, neelab muna ja, ja suitsetab, mida ta üldse muidu ei tee. Ja saab peksa ka veel laval. Jah, et just nimelt see ka veel lisaks, et ikkagi niisugust dramaatikat kannatusi on vaja iga kunstniku ellu. Aga kuulame vahepeal Aldo soovilugu son ansambel Graymsja looks, oblivian. See oli siis Kvaimsi lugu, oblivi on, mis on meie tänase külalise, Aldo Järvsoo, eks soovi lugudest, kas sul on selle looga mingisugune kuidagi mingi story ka? See tegelikult kõikide nende lugudega, mis täna siis mängivad, on üksdori. Et mu elukaaslane koostab mulle playliste Youtube'i, teab, et kunagi koju ei jõua ja siis ma sealt saan nagu inspiratsiooniks, ühesõnaga lugusid ja selle kollektsiooni aja loeme kuuldud ainult ühte playlisti otsast lõpuni iga päev ja selle nimi on veidrad naised. Ja sealt veidrate naiste nagu soundtrack kipsis laugu või playlist'ist tulevad kõik need lood lossis. Graymsiga on veel see, et olin väga ametisse kollektsioonile, siis lusikat ka leida ja segada ju väga-väga raske, tõsiselt ei leidnud. Ja lõpuks üks nagu sihukese nagu selgema peaga öösel, selge peaga. Kolme-nelja paiku. Peale kuuekümnendat kohvi kohvijooki olin, kuulasin uuesti playlisti läbi ja leidsin loo, tõi välja, et ma olin kuulanud seda umbes 100 korda, aga majand visoliseerinud enne enda kollektsiooni, kui see oli valmis nagu ja no väsaga Ukraimsilt ongi, mitte nüüd see lugu, seda, seda ma ütle, mis lugu on, aga, aga ma sain, leidsin, ma olin nii õnnelik, Te Tätte saatsin automaatselt meili kell neli öösel, siis nagu elukaaslase hommikul ärkab teavet. Rõõmusõnumid on, leidsin loo. Oled sa kindel, et see oli selline selge peaga tehtud otsus, kui sa räägid, et sa olid 60 kohvi joonud. Kell oli juba öösel kell kolm. Ja ei, see on selg, selge aeg veel. Noh, see selgub, ma saan aru ikkagi lõpuks laupäeval, et me läheme ka ikka kohale ja siis anname oma hinnangu selle asjale, et kui hästi see on õnnestunud või on jällegi tegemist mingi fopaaga fopaadest rääkides, meil esimesel tunnil küsisime ka kuulajate käest, et nad noh, tunnistaks üles, et mis neil on olnud nüüd oma elu siis need suuremad eksimusi ja muidugi Eesti inimene ei eksi kunagi ja meil ei olegi ühtegi, aga palusin küll, et vaata naabri puhul, et sa näed, ikkagi torkab paremini silma, võib-olla mis, mis on, aga ei ole seni tulnud. No Aldo, sina oled tegelikult ju inimene, kes kes mõneti siis nagu võib-olla peegli eest, et inimene tuleb sinu juurde saldo, sul on kohe võimalusi tegelikult nad äsada ütleme see pussnuga ribide vahele ja öelda inimesele siis, et et see täna, sa oled ju täielik õnnetus või, või siis on midagi vastupidi, et kuidas kuidas seal on, et selliseid asju on tulnud ette? Ma enamasti. Vanad, hästi mõtlen tänavapildis ma ei pane inimesi tähele, et ma nii nii oma mõtetes pluss ma tõesti ei lahku sealt orbiidilt töö ja kodu eriti kaugemale pole sattunud. Sattusin teisele tänavale, ma olin segaduses, tegelikult, et mis ma siin teen, miks ma siin olen, täpsemalt. Aga see, et ma veel tänaval inimesi tähele panekski ümberringi on need ei, ei. Aga noh, kolleegide kohta võin küll öelda, et kui ikka tuleb, tuleb tõele ja on need näiteks eest ära kukkunud, pääseda tähele pandud, siis ma ei jäta seda ütlemata. Umbes 10 20 korda kulisenedpansi nähte tagasi saadud. Ah ongi kohe niimoodi, et, et antakse ka et tuleb korda ajada see asi mis sa, Aldo, siis mu kinda kohta ütled, et see kinnas on nüüd olnud kuskil poolteist tundi juba kuumaks teemaks, meil see kinnas on suhteliselt sama lõikega, mis peaks mul kombeks. Jaanipäev televaid tänu tuleb välja, et sul on järgmise aasta trendid nagu juba hinges, nagu olen, ma olen seda alati aimavad. Millegipärast. Ojja. Mis ma nüüd oskan öelda? Nii ta on, see on nii, kui need lotovõidud, mida kunagi ei juhtu, tegelikult minuga ka siis praegu tulin ära mõnes mõnel teisel alal, siis aga. Aga kui sa, Aldo, räägid, et sa tänaval inimesi tähele ei pane, aga noh, mõnes olukorras võib-olla sa oled sunnitud ikkagi inimesi vaatama, et kui sa kuskil üritustel käid või et kuidas seal selline üldpilt sulle tundub? Moeüritustel käivad maainimesed ja, ja nad on ikka vaeva näinud, Nad teavad, et seal on moekunstnikud kohal, kes väidetavalt siis vaatavad ma pealaest jalatallani. Aga, aga see viimane on niisugune hea elamus, oli siis teatrist käisin, viisin ema ema ooperit vaatama, ma arvan, et see oli ooper. Aga mind ennast nagu ma proovisin nagu magada sel ajal tegelikult ainus aeg, aga lubadus on lubadus. Ja mis ma siis tegin, vaatasin ringi, et mis toimunud on vahepeal, kui ma ei ole käinud jällegi nagu ooperit vaatamas ja muutunud oli see, et enam ei olnud nii palju kampsuneid, inimestel seljas oli pidulikult mindud teatrisse, mis oli nagu väga tervendav ja, ja see arusaamatu, et miks nad olid läinud, arvatavasti ongi see, et siis meie vihatud soomlased, kes, keda me läheme tänavate õllekastidega on toonud Eesti teatritesse tagasi selle piduliku liini, et nemad käivad siin kultuurireisil, lähevad teatrisse, panevad ilusa asja selga ja tunnevad ennast hästi. Ja eks siis eestlased on sealt üle võtnud, et, et kannavad paranevad ka nagu ennast natuke näevad vaeva, et teater on see koht, kus kus vanasti käidi ilusti riides, võiks ka tänapäeval käia. Aga kas igasuguses teatris peab ennast ilusti riidesse panema, et ma saan aru, et ooperit lähed vaatama, siis võib-olla aru, aga miks mitte Von Krahli teatrisse pead ka pidulikult minema vä? Aga miks mitte, meie jaoks, on see see vaba hetk või noh, see meelelahutus, ütleme siis, ma lähen meelelahutust otsima ja see on vaba. Minu jaoks on pidulik hetk, et see, see on see, kui ma nagu kasvõi ütleme, siis lähen välja sööma, nii arusaamatu kandma, panen ülikonna selga nagu väljas söömiseks ja ma saan iga kord enda elukaaslast õudselt kiita, et sa oled nii tubli toide, otse töölt. Noh mul on töö juures ka ülikonnad. Et, et niimoodi riidesse pannud, et ikka räägid vaeva. Aga see on nagu see on suhtumise küsimus, et tegelikult sa oled sa oma tähtsa inimesega endale tähtsa inimesega, et ajavõttudeks istutama, koostad vestelda lõpuks ometi ja süüa koos, et mis, miks mitte panna ilusti riides. Aga sa ennast kuidagi valge varesena ei tunne, et teised on ikka nagu tossudes ja teksades ja siis sina istud seal ilusa vili. See on kohutavalt hea süsteem pidulike riietega pidulike riietega paned sina selga, siis kõik teised inimesed tunnevad, et nad on halvasti riides. Et nemad on jätnud panemata, Ta ju kõik kõikide säilmed. Mul on kodus ja see ilus kleit, maja seda kandnudki ülikond ei pannud, ehk siis mina ei tea, noh, ühesõnaga see, see suhtumine, aga kui sa lähed, vajadus, noh, ütleme siis, lähed tossudesse dressides, teatrisse sisened. Siis tunned sa ennast halvasti, mitte teised, et. See vähemalt ei saa siis vaheajal ringi patseerivaid Kügeled kuskil seal teed nagu loeks kavalehte ja tegeled literatuuris. Ja aga paneme nüüd taas muusikat. Jah ja järjekordne Aldo soovilugu siis oh monster Shanud menja lugu, liidrit sooks. See oli siis oht monster, Orsanud men meie tänase saate külalise. Aldo Järvsoo järjekordne soovilugu, kas sul on selle looga ka mingisugune stoori rääkida? Õnn Igor nagu õnnelik, kui ma kuulasin seda lugu, et midagi väga mõnusat positiivset on seal õnneks tavaline muusikamaitse, võib-olla ei lähe raadiot, et nagu igapäevamuusikamaitsega kokku, siis selle looga on õnneks läinud, et teda Kedatakse igal pool iga päev ja mina elan õnnelikum. Nii ta on, me rääkisime siin nüüd natukene Foopaadest sellest asjadest, et kuidas kuidas sina, Aldo leiavad, et kas võib olla maast madalast tuleks hakata inimesi lausa kooli tama kuidagi selles kuidagi haridust andma, valgustama inimesi, et et kuidas üldse näiteks oma garderoobi kujundada, luua, mis asjad võiksid, ostsin noorel mehel ja noorele neiul siis näiteks garderoobis olla, et koolist peaksin sellest rääkima, aga kuskil mujalt võiks seda infot saada, et mis sina nagu soovitad, millest nagu alustada noorel mehel või noorele naisele, et räägime noorest mehest kõigepealt. Mis, mis peaks noormehel kapis näiteks seadet? Läheme püssi? Jah, et mis tal on, et tal on kindlasti, eks ole, maast madalast spordipea ja ema on ostnud talle igast riideid mingil ajal ta hakkab võib-olla ise ostma. Ja siis ütleme sealt pealt just, et noh, minu jaoks on Minu jaoks on loomulikult lihtsustatud nagu asi, ma saan aru, et, et paljude jaoks ei ole sellepärast noh, ma olen lihtsalt eriala on selline, et mul käib see lihtsamalt mõelnud ka selle peale, kui keegi küsib, et mis ma selga panen, et et mis mõttes, et ei tea, mis mõttes vaat seda selts, mis meeldib ju Allo aga tema on inimestel, segadused meeldib, meeldib see, aga ei tea nagu näed nagu, kas panna ikka seda. Aga no mis ütleme siis, hea, kohane riietus on alati nagu tore asi. Et säänse vanast silueti päeva päevilt on nagu see ajakiri siluett nagu promos seda, et et inimene peab olema hea, koheselt riides olev daam, siis kannad seda seeliku pikkust oled noor neiu? Ei taha just nagu sest prostitutsiooniga tegelema hakata, siis miniseelikut ei kanna. Et reeglid on kunagi jah, nagu natuke pandud paika reeglid õieti ei meeldi, aga aga noh, põhiasjad loomulikult. Üks selline õpetus on see, et, et kui asjad poes ei istu, et siis ei tasu nagu jubedalt kartma ta sinna sinna moekunstniku juurde minekut. Et enamus enamus kliente tegelikult satubki meie juurde, et arvavad, et nad on võib-olla siis ebaproportsionaalse kehaga, siis tuleb välja, et inimene on selle ideaalkehaga ideaal nagu proportsioonidega. Lihtsalt. Aga ise saab ka asja ümber teha, nii et ma soovitan hoopis nagu leida kõik need asjad, mis meeldivad, lihtsalt meeldivad ja kui need ei istu, siis lasteaed paremaks teha, et mitte kapinurka visata või mis veel hullem, et lihtsalt ostad ja ei kanna ja viska prügikasti, et see on nagu see on niisugune nagu riieta mõnitamine. Miks on ikkagi need nagu mingisugused riideesemed, mis igal mehel peaksid kapis olema ülikond? Ilmselt peaks igal mehel Peaks olema, vot see on jälle, see on see üks asi, et kui naisel on must kleit nagu väike must kleit olemas, siis ta võib seal mingisugune kõnekäänd ka, et siis ta võib tõesti elu lõpuni kanda seda ja olla mis tahes üritusele sobida. Aga mäe pool on see, et ülikonda, ülikonda annab, noh, mul on ka praegu ülikonnapüksid ja tegelikult nagu kapuutsiga pusad. Et Sa võid panen siia peale tegelikult pintsaku ja ma lähen õhtul mingil avamisel. Ja noh, samas ma pean tööl näiteks eksju kostossadega. Et see ei ole nagu see on mõelda nagu seal meeleolu küsimused. Aga ise soovitan jubedal tegelikult spordijalanõusid kanda kingadele vastandina, et et tavapärasel siuksel eesti noormehel on aktiivsem elu, eks ju, et jookseb ühest punktist punktist A punkti B, siis siis peab enda jalgadest natukene hoolitsema, et ei ei väsiks ära. Aga see ülikond kui tihti üldse ülikonda peaks uuendama, et noh, neid olukordi on ikka nagu ette tuld, et üle aastate on vaja kuskile meesterahval minna ja siis selgub, et need, kes keskkooli lõpuülikond ei mahugi enam selga ja võib-olla ei ole ka nagu kõige trendikam trendikam. T-särgi selga ei mahu, et seal miskit viga, eks ju. Et inimene ikkagi kasvatatud kasvab oma pikkuse täis juba seal keskkooli lõpus, noh, tavapärane ja, ja kui enam selga ei mahu, et siis on kas mingi geneetiline viga või või on siis liiga palju autos istutud, mitte jala käidud? Jaago ülikonna trendid ju ka muutuvad, 400? No ma ei tea, üheksakümnendatel olid mingid sellised samblarohelised ja punased lai laiad õlakud, ainult sellega ju enam ei lähegi. Muutuvad niimoodi siis, et nagu üks hetk on kaks nööpi, siis on kolmnepi ja siis on üks need ma soovitan Oskse kesktee, kaks neeti. Siis sa oled nagu jätad kinni panemata, eks. Nii või naa on selle ühe nööbiga pintsak, kui on 1000 moodise kolme nööbiga pintsak, kurikuulus, milleks kolm nööpi pintsak on, ma ei tea, eks siis õmbled. Lähen ööbi juurte, vahet pole, seal vahest on niikuinii kinni. Mis seis siis nüüd praegu on seal ikka väga segane, siis, kas ei ole veel minu meelest kahes reas seal lähevad mingi töö ta peale niimoodi ära, et kui sa. Pintsaku lahti, ehk siis keegi ei saa aru, et seal on mitu rida seal täpsemalt. Mõned teadlased lugema kahjule jälle laseb. Kellelegi õmmelda sinna teise rea nööpe, need on need nööbid, mis kunagi kinni ei käi, minu arust vähemalt. No igatahes ei lähe enam praegu Aga aga ei, no mis tegelikult, aga ma ei soovita kõikidele ülikonda kanda hommikust õhtuni. Et tähtis on leida nüüd üks, üks paar mõnusaid pükse, millega saab igas olukorras olla absoluutselt ja, ja neid siis kenasti iga õhtuga pesumasinasse visata, iga hommik ilusti jalga panna. Kui sa soovid nendega alla, et kõige, kõige hullem on see, kui inimesed, et lihtsalt oma riietest ei hoolitsejad, nad ei pesa, oledki pesu võib-olla korra nädalas ja. Et see ei ole okei, kui teksapüksipõlved on sellised natuke võidunud ja võib-olla nagu paarkümmend sentimeetrit eespool jalad. Just et see, see ei ole, aga see teema teema, mis teeks kedagi ilusamaks, siis. Aga naiste puhul mustas kleidis sa rääkisid, aga mis seal veel on, nagu need põhiasjad? Sügis on käes, eks ma soovitan mantleid, et kindlasti mitte sulejopesid mantleid, ma tahan millalgi. Ma soovitasin villaseid mantleid ja siis mul mingi vihane, et, et nojah, aga et et mina elan maal ja ma olen postiljon, mis ma lähen villase mantliga kuhugile. Et ei noh, see ongi, et sa vastavalt olukorrale loomulikult sa oled tööl, Sist, pane mis tahes, aga kui sa vabat aega veedad, et siis võiks ilusti riides olla ja villane on nagu soojendanud vist inimkonda juba aastatuhandeid. Ja kindlasti ei ole aastatuhandeid soojendanud, see pole estrist mingi ese, mille sees on suletud millegipärast. Aga see on soe, proovivillast, mantlit soe reaalselt, vaat see on tõesti huvitav moment, tõesti, see, see jope, sulejope, see on ikkagi olnud küll väga domineeriv, eks ole, et millegipärast nagu see tuli siia ja see jäi. Ja kui sa käid nagu. Noh, maailmas ringi ükskõik ei hakka siin Prantsusmaast rääkima, eks Kanaadi ilusaid riideid ja, aga noh, vaatame soomlasi, kas näed sama kliima kliimavööde täna pilt on hoopis teine absoluutselt. Ja noh, üks asi on see, et nendel tänavaid koristatakse, eks, et nad saavad seal talviti, et nad saavad ka kuiva jalaga käia. Mitte et tanksaabastega või, või midagi muud. Teine asi on see, et neil purikaid ei ole vist majadel, et nad ei pea kandma neid noh, kiivreid või mingeid pakse mütse. Seal on seal selliseid asju, mis tegelikult lihtsalt meie olukord nõuab, neil on kindlasti testide, see pead pead tuleb kaitsta. Tuleb kaitsta ja ega sa ei saa ju endal talveks ilusaid saapaid osta, sest et kui sa nagu ostad korralikud saapad, paned korra jalga ja siis soolarandid söövad lihtsalt läbi. Ja ja põhines sool, keelati ära, vist üks kolm aastat tagasi. Ei olegi soola kasutada. Vaatamine tänaval Sist ära puhastaks, keelati ära, kuna see läheb otseselt nagu meie loodusesse. Aga. Millest on naistel soolarandid seal saabaste peale ei tea. Võib-olla eesti naised joonistavad neid endale, sest et nad on harjunud sellega, et need on joped, on küll, vaatan, nüüd on nagu skafander seljas või mis, nagu ma ütlesin, mis läänimi selline. Aga kõik on harjunud sellega, et kõnnivad niimodi ringi ja noh, nagu kuu peale tehaksegi. Puusad nagu värvi, vormi ja nii edasi siukseid asju on ka olemas, et tasukski katsetada, lihtsalt otsida endale midagi lõbusat välja. Noh, kasvõi see tutiga ja kiisuga mitt. Just aga kuulame vahepeal jälle muusikat ja nüüd kõlab Flores Florence and The Machine. See oli Florentsendame siin ja külas meil, Aldo Järvsoo, Aldo kas oli ka üks nendest hullude naiste liftist? Veider naised seal veel veidram vaid loomulikult, et, et ma ei igaks juhuks nagu kuulajaseks siis närvide rahustuseks ei võtnud. Kõige veidram raiskas. No eile Aldo rääkisime ka Tallinna moepäevadest ja üks asi oli noh mis, millest me rääkisime, on see, et Eesti inimesed tegelikult väga hästi ikkagi tunne moekunstnike, just noorte puhul Tuudisse teema esile, et peetakse siin moekunstnikeks, kui palutakse neil nimetada isegi siin saatejuhte ja stilistid läbi moekunstnikule näiteks Ženja Fokin, keda siis noored teavad, et kas sina kannatad ka selle all, et sind nagu vähe tuntakse või kuidas sai absoluutselt, ma, mu minuga on kõik korras. Ei tahagi. Nüüd väga tuntakse, et mulle eelistan siiani trammiga sõita niimoodi, et keegi ei tunne mind ära, eks ju, et ei tohi autogramme küsima. Aga, aga see ei ole mitte et Eesti inimene ei tea, vaid tegelikult see siiani moekunstnikke endas, et et nagu kõik kunstnikud, nad proovivad, siis millegipärast kui see asja juures jääda, väga tagasihoidlikuks. Mina sellest patust puhas viimasel ajal tegelikult ma vanasti ikka väga tagasihoidlik, aga siis ma avastasin, et nad täiesti reaalselt ikkagi, et kui isa nagu kui sa teed mingi noh, väga tihti juhtub see, et tehakse mingi küsitlus, et kes siis anneksi moekunstnikud ja sealt tuleb ainult seltskonnategelased ainult seltskonnategelased ja siis sekka on sattunud nagu üks moekunstnik näiteks. Et eks see nagu Tallinna moenädal ongi nagu see see üks nagu sammuke siis inimkonnale vastu. Et tutvustada, näid disainereid, kes seal noh, kolm päeva meil esinejad Kukon siis 21 disainerid on kokku ja, ja me proovime ka lavale lükata kõik, et nad läheks isegi kummardama, et see on see järgmine asi, miks sa ei tunne, moekunstnikud on võimalikult tagasihoidlik, teeb oma asja ära, häbeneb seda veel ka pealekauba ja siis ühtegi ühtegi pilti ei taha, et kuskil avaldatakse tahetud Aavetama looming tegelikult säraks, mitte tema. See on iseenesest mõnus, nagu ma ise helistan ka, et mitte oma siis nagu isikliku eluga kuskil Ladratavaid ikkagi omalooming panna nagu enda eest rääkima. Ma olen alati mõelnud, kui ma kuskil vaatan ka mingit fashion, diviis nagu kollektsioone ja siis kõik need kleidid, need on nii lahedad ja suursugused. Ja siis lõpuks tuleb see moekunstnik, kes on nagu ongi nagu tavaliselt, mingi mustas kampsunis ja pükstesse tuleb vaikselt nagu kummardan kuidagi ja siis nagu jookseb minema ja miks ta ise ei pane ennast niimoodi riidesse ta silma hakkaks? No vot võiks nagu ma ütlesin, et mille, millest tuleneb see, et osad moekunstnikud jõuavad näiteks enne show'd pea ära pesta, ennast üles lüüa, millest see tuleneb ja siis hakkasime arutama ja tuli välja niimoodi, et kõik need moekunstnikud. Ma saan eestipõhiselt rääkida siis kõik moekunstnikud, kes ise ei õmble Siis selle vaba hetke leiavad, et nad võivad ka endale pühenduda, natukene head välja näha ja ülejäänud, kes Estli moekunstnike seas ikkagi enamus tegelikult ise ka mõista, et neil võivad olla õmblejad, konstrueerijad, aga, aga nad teevad seda reaalselt siis ka ise nagu neid esemeid, mis laval on. Tänapäeval on muidugi ka neid isehakanud moekunstnikke ka küll mul on niuke noh, igaüks kirjutab ise raamatu, võib ka filmi teha ja muusikat ja miks mitte ka moekunsti ja et kuidas tunned, Aldo, kas kuidagi noh, mingi külm õhk hingeõhk amatööride koha pealt vahel ka nagu häirivam. Igast materjalist võib millalgi saada tegelikult nagu professionaal, et kui ma ikka midagi väga koledat näen, et siis ma ütlen välja, et ma nagu suu peale kukkunud ei ole. Aga Ma arvan, et see, et need moekunstnikku nagu on juurde tekkinud seal ainult hea asi, et et võib-olla siis lõpptulemus on see, et, et inimesed ka nagu noh, saad aru, et moekunstnik ei ole midagi täpselt seda, et lava peal oli nii imeilusad asjad ja mina ei tea, mina neid küll kanda ei saa, et ma ei ole ju nii ilus nagu modell. Et mida rohkem rohkem siis nagu meie loomingut igal pool on ja esiplaanil, et seda rohkem ju inimene saab aru, et ta võib sealt leida midagi kasvõi näiteks täitsa hea nagu teema on see, et eelnevad aastad on olnud seal küsimus, et kus siis seda osta saab kõike, kõike seda. Ja, ja need on nii, et enamus kaubanduskeskusi on tegelikult juba teinud. Kas Eesti disainerite osa, mis mõjub nendele, ma saan aru, et väga hea reklaamina, järelikult et nad on, on nurgakese andnud ja, ja on neid kauplesin ka juurde tekkinud tegelikult pluss see, et meil on nüüd seal Telliskivi loomelinnakus, kus kõik toimub, siis meil on ka pop-up, kauplus, kus me siis eelmisi kollektsioone ka näitame võimet. Et need asjad kõik, need asjad on ju tegelikult moekunstnike enda taga, mitte siis vaata või, või inimeste taga, kes võib-olla nagu tahaks rohkem teada. Kas on kuidagi tunda või ka mingite reaalsete tegudega on juba tõestatud, et ka näiteks Eesti riigi poolt kuskilt on pandud alla siis õlg ja Andres ka sillutatud teed millekski ja noh, kuidas öelda raha. Et Eesti riik on mind näiteks saatnud, saatnud siis Marat Ma olen üks kaheksa välist sõud teinud ja saanud ilusti Prantsusmaal teha, šõud ja Luksemburgis ja Belgias üle Euroopa nagu tegelikult, aga aga see on ka, see on ka nüüd see, see Toreza esindus värk, et ma olen seal nagu ära käinud, su ära teinud, kummardanud ja, ja see on kõik, et tore moekunstnik Aldo äärse lükkame ta ette, aga vaja esindada. Et hea meelega kannaks loomulikult alati ka nagu sportlased seda Estonia sildi seal täiesti reaalselt kannakseksid. Teine on lihtsalt nagu riietusstiil, et meile võib-olla ei sobise. Aga, aga siin, mis Eestis kohapeal toimub, et siiski ma peaksin seal raadios, noh, kui te ette kujutate, et ma peaksin olema täpselt sellises rõivastuses nagu rallisõitja tavaliselt, et olgem ausad, riik ei, ei maksa midagi. Ainult sponsoreid ja eks ma siis vaja tal ahelpael endal need sellise kostüümi selga ka siis, kui mina paneks, ma ütlen, see oleks, tead mind söödaks äralist seal reaalselt meedia poolt. Et mis mõttes Norjab sponsoreid. Aga teate noh muidugi ei toimuks, eks ju. Et mina ei saa seda Estonia silti kahjuks nagu kahjuks kanda, et see toimub maailmas tegelikult nii, et ta on riigipoolne dotatsioon, on üldse nagu siis moenädalatele vähemalt olemas, moekunstnikest rääkimata. Et kes on mingi tasemele jõudnud, saab seal ka nagu noh, Prantsusmaale, São leegioni liikmeks ja, või siis nagu on ka medaleid antud ja selliseid asju, aga, aga Eestis moekunsti noh, Louis siiamaani peetakse ikkagi niivõrd kommertsiks, et, et ei, ei teate, teie müüte oma asju ka ja venelased need pahed selga. Et ja siis rahva käest kuuled teil tee huvi, ei müü neid asju või moekunstnike säästud. Ei müü neid asju, et neid ei saa selga panna, näeme, siuksed. Vot see muinasjutt, mis oli, kuidas nahkhiir sündis vene multikas, et ei olnud ei lind ega loom. Me oleme ei kunstnik ega siis nagu ka kommerts. Rovaniemi ässa ja saba kinni, nokk lahti, aga meil on ju ka presidendiproua, kes on noh, ütleme moeasjatundja ja ilmselt ka vahel sihuke moe suursaadik ka Eesti siis disainerite ja ettevõtmisi edendab, et tema reaalselt ikkagi kannab. Ja ainult Eesti moekunsti, mis on nagu esi esileedi puhul äärmiselt nagu äärmiselt tore, et kui siin tegelikult Barack Obama abikaasa sattus turmtule alla, et tema eelistas siiski prantsuse moekunstnikke, et ja noh, nüüd võib, võib põhimõtteliselt president või hoopis uus tulla, eks, ja tänu sellele võib-olla et siis meil on kõik jah, sellega väga hästi. Kuidas noh, vähemasti meedia armastab ja rahvas avastab presidendiproua ettevõtmisi kajastada küll näiteks viimane oli siin vaatan, siin pealkiri, presidendiproua jahmatas kärts roosade sukkpükste kingadega sa oled, seda oled näinud, ei ole näinud ma tõesti hästi aru vaatan üldse no vot sõnaga väga laat. Et Aldule meeldis küll, et need sukkpüksid, kingad ja ja asjad vist läksid kenasti kokku. Aga suur aitäh, Aldo, et said meile tulla külla rääkida siis eesti moedisainis natukene ja ja, ja iseendast ka, kas ma sain aru, et sina nagu haarama olen nagu kuskilt universumist või ütleks kollektiiv moekunstnikke kollektiivsest alateadvusest, neid ideid, aga kas see tavaline Eesti elu ütleme siis ja näiteks mina ei tea, niuksed, elektrituru avanemine, kas, kas see võib ka sind kuidagi inspireerida? No mingit pidi tegelikult inspireerib, et mul on siuksed suhteliselt elektrist fitseeruvad kangadzee kastet, et vaja, siis toodavad elektrit juurde. Aga mulda üleni, kõik asi läheb kosmosest, ikka ütlen täiesti ausalt. Laupäeval on siis kõikidele võimaluse Aldo uut kollektsiooni, mis on, nagu ma saan aru risti vastupidi, kõikidele tavapärastele kujutlustele viimase hetke kannapöörde, väga dramaatiline, pikitud Telliskivi loomelinnakus seda näeb, aga nüüd kuulame veel lõpuks Aldo ühte soovilugu bändist, mis kannab väga keerulist nime, Aiemm, häma, ihu, yi. Aitäh. Nii on ja kaks.