Tere laupäeva, see on raadio kaks ja kuri karjas ja mina olen Kaur Kender vastas Olavi Ruitlane. Alustame kohe kõige tähtsamate kõige värskemate uudistega, et mida nimelt ilmus kaks nädalat tagasi Tõnu Õnnepalul uus romaan mandala ja nädal tagasi. Ja see on endiselt kõige olulisem uudis ja nädal tagasi oli siis Tõnu meil saates ja see saade vähemalt, mida mina tegin, kujunes eetiliseks läbikukkumiseks, sellepärast et. Ma ei suutnud mitte midagi muud teha, kui lihtsalt vaimustusest läikivate silmadega Tõnule otsa vaadata ja ega keegi ei suutnud, aga sellest me oleme vahepeal nädal olema seda raamatut sundinud inimestel lugema kümnetele inimestele kõik lugenud. Ja kõik on šokis, kõik on vaimustunud ja väga paljud on armunud ja väga paljud on õnnelikud ja see ongi teinud inimesed õnnelik just, ja see on siis Tõnu Õnnepalu raamatut mandala ja, ja vabandust, et me küsime täna ja rääkisime, sellest tuleb ka veel juttu, miks see niimoodi on. Aga mul jäi natukene see mandala ja Tõnu Õnnepalu teema hingele, et minu arust ei saanud nagu selle asjaga Olavi nagu kõike ära klaaritud, et sellepärast ma kutsun su duellile. Räägi räägi sellest, palun eelmises saates peale selle, et me rääkisime mangalast, rääkisime ka sellest, et milline peab olema korralik kunstikriitika ja sealhulgas siis ka kirjanduskriitika ja nurisesime, et seda ei ole. Minu ettepanek on lihtsalt siis see, korraldame tulli, kes kirjutab ilusama usutavama ja huvitavama arvustuse. Tõnu Õnnepalu, Mandala, mis sina või midagi? No selge see, et kirjutamist hakkame rääkima. Mulle meeldib Ta olla võitnud, aga, aga küsimus on see, kuhu me selle arvutusega paneme. Paneme selle internetidesse lühiarmastuse niimoodi raadiokuulaja tahab kohe teada, me ei, me, ma arvan, et me peame ikkagi kirjutama pika arvustuse, ma arvan, teeme jah, teeme sellise poolteist lehekülge poolteist fikseeri küll 40 lehekülge ja, ja siis paneme selle internetidesse üles ja ma arvan, et seal selles samas raadio kahe R2 foorumis ütleme, et kuhu me need arvustused üles panema, võtad sa mu duellikutse vastu ja see ei ole väga keeruline. Lepime siis selle kokku, mis kaotaja seab. Et ma mõtlen sinu peale. Vabandust, et ma varastasin sul selle nalja. Paneme paika, saate lõbuks, mõtleme välja, eks ole kas saate lõpuks või ütleme internetis välja, aga jah, me proovime siis edasi anda seda, et huvitavamalt ja põnevamalt, mis meile selle raamatu juures meeldis ja mis selle juures tähtis oli, ma arvan seda raamatut. Mind huvitab kõik seda, loeksid jah, just see on raadio kaks ja kuri karjas ja mina olen Kaur Kender ja mina ei ole Kaur Kendra, Olavi Ruitlane. Ja läheme kohe peale lugu edasi järgimiseks. Kaur Kenderi ja Olavi Ruitlane ja täna on meil külas Jarek, kellel ilmus sel nädalal esimene esimene luulekogu ja sellest luulekogus siis järekiste kõigis tema tegemistes. See saate teises tunnis ja meil on. Meil on väga hea meel, et Jarek tuleb, sellepärast et saame järekile veel ühe korra aitäh öelda, sest Jarek oli üks see, kes oma võimsa õla pani suvel alla kuri karjas, luuleüritustele ja siis, kui tema meie pundiga liitus, siis noh, peale seda tekkiski selline tunne, et me oleme võitmatud, et me võime kõike. Jah, ütleme, et kui meil hakkas ikkagi nagu rüütlast pihta, aga juhtus nagu niimoodi, et kõik, kes meie juurde tulid, need sinna lõksu jäid ja meile appi hüppasid. Ehk oli üks suuremaid suuremaid osaleja, seda kõike me ütleme ka Jarekile nüüd juba siis saate teises tunnis, kui ta meile külla tuleb ja ja ega me ei peale raadio, raadiokuulaja ütleme, käraka testima ja kõik teavad kärakat absoluutselt. Meil on siis teisi tähtsaid uudiseid ka, nimelt on praegu käimas arstide streiki arstide streik on isiklik, sellepärast et Olavi ära palun. Kuidas palun, võtan mikrofoni ära, kuidas ma võtan sealt mikrofon ja ei taha ära võtta, haige inimene siis köhi, treikam praegu. Ja arstid streigivad hirmsa hooga ja meedikute streigi kohta mitte peale seda, et Olavi haige, meil ei olegi muud midagi öelda, kui Olavi loeb kogu selle teema kokkuvõtteks ühe luuletuse, Andres Ehin, Andres. Kliiniliselt ja luuletus pealkirjaga leegion. Me sammume meil nimeks leegion. Meie juhiks on peata kana, ei küsita sellest, kas keegi on peata nooruk või veaga vana. Jutustab sellest, et silmapiir on käega katsutav, peagi Milkuplis kustunud, viimane kiir, sihtsegane teed, me ei teagi. Oma rähmastes silmadest, tahame just kanapimedust kõikjale kanda. Siis saab õpetus sellest, et valge on must. Palju lihtsam on edasi anda. Ja see on raadio kaks ja kuri karjas ja mina olen Kaur Kender, MINA, OLEN Olavi Ruitlane ja vanalinna asukad protestivad kloostri kõrvale rajatava pordumaja vastu. Mis seis on, mis asi on pordumaja pordumaja on see, kus saab, ma arvan, raha eest seda, mida abielumehed saavad väga palju, nagu mul on kohe uudis nagu lahti striptiisiklubi. Kas seal saab nagu raha, seda kõike, mis, mis nagu bordumastaks saama, mis striptiis, öelge kohe välja, et sinna tuleb lõbumaja, ütles üks kloostriga lähedalt seotud inimene, kes oma nime avaldada ei soovi, aga mul on teine uudis lahti, kus üks inimene soojuma nime avaldus on Jüri Kuuskemaa, eks ole, kas on ise nagu täiesti punaselt riides siin nagunii mingi risk on rinna peal, lõbustadesse on ikkagi, olukord on lihtsalt kõlvatu, aga ma ei saa aru, mis on jah, vanalinna elanikel siis igasuguste selliste eluavalduste vastu, et, et ma ei saa aru, miks klooster õnnetu on, et see tähendab ju seda eksinud hinged, töö tuleb koju, tuleb ligemale õnn. Õnn tuleb õuele. Meie oleme igal juhul küll selle poolt, et igale poole, kuhu tahetakse teha erinevaid asutusi, neid ikka saaks rajada Tallinn ikkagi hansalinn. Ja siin peab olema komplekt nagu esindatud ja selle julgustuseks siis kõigile teistele, kes arvavad samamoodi, et ei ole seal kloostrile pordumaja kõrval häda midagi, loen ma ette siis Olavi rüütlase luuletuse tädi Sofi. Olavi Ruitlane, tädi Sofi eile öösel panin taha tädi Sofi-le ja täna aseprokurör mind kutsus kohvile. Mul tuli üles tunnistada, et panin Sophile, sest jõhkrad küünejäljed olid jäänud krohvile. Mees noomis mind tõsimeeli nõutust, avaldas, et kuidas süda üldse võttis sellist vanaldast. Veel küsis aseprokurör, et miks just Sofiga. Vastasin, et tahtsin kordki olla profiga. Ja samasugust suhtumist proffidesse mul tuleb meelde, et sellist 2000 802009 ja 2009, kui Genfis maeti üks kuulus prostituut, ma ei mäleta, mis ta nimi oli näiteks rea all oli vist perekonnanimi kriseni. Et ta maeti ümber Genfis kuningate surnuaiale ja, ja siis kohe kuulsa Calvini haua lähedale ja siis oli, sellest tekkis kentsis poleemika ja diskussioon, kas ikkagi prostituudil on õigus sellele reformatsiooni kiriku siis Klooja haua kõrval olla surnu ja aga ikkagi Genfi linnavõimud otsustasid, et nii on ja nii jääb ja ja see prostituutide õiguste eest võitleja maeti kõigi hauaavalduste saatel ümber väga väärikale surnuaial ja ma arvan, et ka lähikondlastele ei olnud selle vastu mitte midagi. Ja, ja ma arvan, et selle selle vastu ei olnud kellelegi mitte midagi, sest noh küll kohalikud protesteerisid, et kas siis Genf on üks suur bordell ja mis ma oskan öelda mingis mõttes jah, ja mitte see ei käi ainult Genfi kohta, vaid see käib iga linna kohta, et iga linnamütoloogia on ju see, et linn on hoor ja linnal on taevalik peigmees, eks, et mis asi see triumfikaar muu on, et kui sa linna vallutada ära, siis ehitati triumfikaar, siis vallutaja Anastaja jalutas seal triumfikaare alt läbi, see oli selline sümboolne akt, seda pani linnale ära, eks. Et noh, see on nii. Ja ma arvan, et siia otsa me peame, ma pean kindlasti lugema, ma tervelt, ma loen, katkendid Indrek rüütle geniaalsust luuletusest 14 juuli inglite markiis. Inglite markiis. Oota pisut Äntši liik oled siis versais või Loovris, kui ma läbi linna liigun vangla poole teraspuuris, oota pisut, anšlliik, oled sa versais või Luuvris? Varsti istun kinniseotult sinu luureagentuuris. Oota pisut antse liik, varsti ripun Kriivi võllas, pisara ehk silmast poetad, kui sealt homme mööda sõidad, oma kuninglikus tõllas. Oota pisut, tantsi liik, homme hukkum. Barrikaadidel. Oled rööpmelist välja viinud mu ekstreemse elulaadi. Oota pisut, ändželiik. Süütan pea bensiinivaadi kohtub alad kinni, pistab hullumeelse büromaani. Oota veidi õngeliik, varsti lõhkenud tankimiini sisse, papa välja saadab vastuluure limusiini. Oota pisut, varsti saab must ajatolla Khomeini, saadan sulle Teheranist musta tulbi või jasmiini. Oota küll, su plangu peale, määrin lõhkeplastiliini, oota sulle külla, saadan mõne oma assassini, oota pisut Angelesi. Varsti kõngen, ahvisaarel võiminud, Fulbed ohverdavad jumalale. Vikerkaarel. Oota, minu Angeles, unustage Kingli koorid, giljotiini les on viidud üheksandal termi tooril, küll siis kahvatuvad palged kuningal või kommunaril. Kui kord triumfikaare vastu põrutan ma aeroplaanil. Oota veidi anšlliik, varsti kogun linna pätid, sinu valge lossi katab puldi üles, sätin. Oota pisut Äntši liik, varsti avan ahvipuuri võidule see sõnum viigu jakobiinid diktatuuri. Oota pisut Angelesi külma, kutsun Moskaviidid Prantsusmaast, me peagi teeme Veeme enni satelliidi. Oota pisut Äntše liik. Varsti loome suurt uraani, sealt ma sinu juurde rooman, teistpoolt, kobija hingaani. Pea, tüdruk, ma imen su huuli kätte jõudnud on 14. juuli. Ei vajama surrogaat, vaid leida üks keelatud liin. Võiks mängida psühhopaadi või kõrisse, keerata viin lõhki rebida. Kleit sul vööst saati surindadel puhata viiv. Ei vajama surrogaat, vaid sinuga olla üks viiv. Kuradid siis änse liiki minu pärast põrgu viigu mässu väed on pea Pariisis, mõistavad, kas pole nali kuningale tribunali võtavad ta käest, Basti, oota pisut Äntši liik. Homme teeme vabariigi, kui see kõik saab läbi viidud, deme nõidadele. Oota pisut ändželik haaramissudee kord lõpeb ootanzi, küll kord leiad rikka hiinlase või juudi. Oota pisut, tema teeb sust filipiini prostituudi. Küll kord karvad aetud, maha eemaldatud, kliitor sulle kongis paneb taha üleminkvisiitor. Oota siiski, Angelesi ütle, kas sa mind veel vajad, võime oma paiga leian väikses vaikses hullumajas. Seal ma unne igavesse suigub marseljeesi saatel. Oota pisut Angeles, lase jalga, psühhiaater, panen kopulatsiooni toime. 10. prionääril moodustame uni, joonid taeva viinsumongolfjääril. Kui ma pole hukka viinud ennast selles õelas ilmas, oota pisut, Äntšerlik, homme olen Tänassilmas. Ja see on raadio kaks ja kuri karjas, mina olen Kaur Kender, Olavi Ruitlane ja mina proovin teha hoopis raadiodiktori hääl, nüüd järgmine teema on järgmine teema on Eesti väikelinnad. Fiktsioon Olavi, meile on öeldud, teil on. Eesti väikelinnapea, palun, palun. Mina alustaksin Eesti väikelinn Pärnuga Pärnust. Üks väga hea uudis, mille me üldse pärnu praegu sõidabki. Nii, ja teine on väga nagu niisugune halb uudis, aga neid on muidugi pärast palju. Hakkame pihta. Akula luule saadef, nii hea uudis on Pärnus see, et et tegelikult me tahame rääkida inimesele praegu, kuidas luud, raamatut sünnivad tänapäeval. Enam ei ole niimoodi, et luuleta, ahastab nagu, kust raha saada, kus midagi saada, kus, kes mind kirjastab, lihtsalt tuleb võtta oma luuletused ka saatana Pärnusse. Kas siis nagu kirjastuse jumalikud ilmutused, kus nagu geenius ja meie hea sõber Sven Kivisildniku kullipilk vaata üle, kas nad sobivad näiteks sarja, kus ka praguzzaliis on ilmunud. Ja siis on sellel pärnus kohe kõrval olemas trükikoda, mille nimi on Gutenbergi pojad. See nüüd selline trükikoda, et nad ei nõua teiegi käest miljonit kümmet tuhandet, isegi viit tuhandet mitte, nad saavad kida 100 raamatut, 50 raamatut või kasvõi 25 raamatut. Rahan Me käisime, kolmatähendab, sina olid haige, sina streikisid koos arstidega. Minu tervis streikis. Okei, sinu tervis on arstide poolel, ma saan aru. Ja ma käisin kolmapäeval ka jumalike ilmutuste kirjastuse raamatu esitlusel, kus esitleti hämmastavalt palju väga toredaid raamatuid. Loete, teete praegu mingi kiiresti mingi nimi siia, et esiteks Jan Kaus elu ja kirjandusesseed uuemast eesti kirjandusest kirjutatud aastatel 2004 kuni 2011 ilmus esseed, siis räägivad Jaan Kaplinski stando Ronalist Tõnu Õnnepalust ehk juba üks põhjus vähemalt võiks lugeda Elo Viidingust, Vladimir Beekmanni, null nullindati eesti kirjandusest ja sekka mitmed üldistavalt suuremat pilti haaravad kirjutised. Teiseks Mihkel Kunnus, minu eugeenika saladus, esseed kultuurist ja kirjandusest. Mihkel Kunnus kirjutab väga huvitavalt asju. Ja on väga-väga tore, et jumalikud ilmutused selle välja andis. Lisaks siis meie hea sõbra Jürgen Rooste laul jääkarudest ja ka Hixi boson tulid välja jumalike silmutustest. Jürgen on meil külas käinud ja neid luuletusi lugenud ja need raamatud on. Mul seda yksi pasanditele jalaga laul jääkarudest, ma olen küll mitu korda lugenud ja peale seda, kui sa oled kuulnud, kuidas Jürgen Loeb on, on ta, on tema luuletused hoopis teistmoodi, Eha loomulikult. Edasi loomulikult siis Jarek Kasar Salis 100 protsenti Salis luulemisson, tõeliselt hea asi, et need sinna ei ole kirjutatud laulusõnad, see on suur, sügav inimlik luule ja seal isiklikult lõbus. Pealegi on see kogu asi, et, et ega seda asja, mida Jarek teeb, keegi teine niimoodi ei tee, nagu tema teeb, et ta on jällegi omas asjas on ta kindlasti kõige parem. Siis loomulikult veel oli Marko Mägi maitsestatud kanad luule, no Marko Mägi elav legend ja kusjuures see on huvitav olukord, et seal elava legendi esikkogu suurepärane nii autori veenvuse esituses kui raamatu lugedes Marko Marko on tõesti eesti luule üks paremini hoitud saladus nagu Mart juurdlased poeetide kuningas, poeetide poed, kindlasti on küll. Ja väga. Ma ei tea, kas ma Marko luuletusi me võime proovida lugeda, aga, aga tegelikult päevikaga Markot kuulama tema enda esituses nii edasi, mis siis jumalike nimetustel on loomulikult veel ilmunud Kivisildniku enda Saari evangeelium valu, raamatu teine köide. Luulekogu Navitrolla illustratsioonidega postapokalüptiline ulme-eepos viimase eestlase hirmutegudest. Saarlasest saarest on saanud Üleilmse usumäratsejate sekti vaimne ja sõjaline juht. Verine tsunami paiskub üle kontinentide. Nii see läheb ja te ei saa sellest mitte midagi teada. Et juba on selgelt kogu kvaliteetne luule sünnib Pärnus ja kuna vene ajal oli kunagi nõukogude ajal oli, oli kvaliteedimärk nagu asjade peale, mis midagi ei lugenud, praegu on nagu kaks tähte, J teiegi jumalikud ilmutused, mis garanteerib kvaliteedi. Lisaks lisaks ilmub veel ka Kivisildniku enne sõda ja kõike seda luuletused, raamatut sõjast, mis vältimatult läheneb. Kuulake raadiot ja tundke sellest rõõmu, kuulake saate, kuulake Kunisaater raadioga ja kuri karjas ja me loeme siia otsa nüüd veel mõned nendest jumalike silmutustes ilmunud raamatutest mõned luuletused. Arvamustund Marko Mägi Olen väsinud kõndimas mööda hullumeelsuse nööri. Muld ära on oma arvamustund. Olen väsinud kõndimas mööda viisakuse nööri. Mul täna on oma arvamust tund. Olen väsinud kõndimas mööda ülbuse nööri. Mul täna on oma arvamustund. Olen väsinud kõndimas mööda vaas hoituse müüri. Mul täna on oma arvamustund. Olen väsinud kõndimas mööda edevuse nööri. Mul täna on oma arvamustund. See tund kuskil kesköö ja hommiku vahel. Ma palun, sa ole sel ajal vait, maga hästi. Ja ole sel ajal vait. Jah. Tore, et sa selle Marko luuletuses saad aru, see Marko luuletuse ettelugemine, see on hale jäljendamine, ma natuke piinlikuks teeb Marko Mägi seda ja kordumatu, kirjeldamatu, et Marko, kui sa praegu kuuled, anna mulle andeks, eks ole, Marko sulle ka aitäh kõigi nende suveürituste ees, et, et kindlasti nende ürituste kuri karjas luuleõhtute raudvara, et IRA inimestele inimeste lemmik, et ilma sinuta poleks need asjad kaugeltki need olnud, mis nad olid, et see oli tõesti super ja isegi praegu Olavi sulle jõuga arvatavasti ja jälle tuli meelde väga lõbus kõik. Meil oli ka halb uudis Pärnust, aga võib-olla vahele lihtsalt peale seda vargad, kuulame muusikat ja raadio kaks ja kuri karjas. Purjon karjub. Ja see on raadio, kahe asja kuri karjas ja peale Kaur Kender ja Olavi Ruitlane ja halb uudis Pärnust ülejäänud uudisedki nagu luuleraamatutesse ei puutu, ongi nagu Pärnus halvad. Et siin juhtus nagu selline asi, et aa tegelikult tegelikult võib ka seda head head uudist võtta. Kas ajaloost tead nagu, et poeet saaks kohtuvõidu? Ei tea, praktiliselt ei tea ikka Buttlar ja kõik teised said kohtus kaotused ja aga praegu juhtus niimoodi, et et Poet toomas f aru, kes vedas seal noorte vaba aja keskuses pikalt nagu bändides ja mis seal salata, kutsus ka mind sinna esinema Jaan Pehki ja eks ta kõik käisime sealt läbi, sellepärast et Toomas Lepp, ma arvan, selline mees, et kui tema näpuga tõmbab, siis tuleb tulla, sest ta annab hästi süüa. Orgunnib hea esinemise, organiseeris rahva ja, ja oskab kalaga nagu tarku küsimusi küsida. Aga nüüd juhtus kolm aastat tagasi, et Pärnu linn põhimõtteliselt andis nagu poeedile jalaga aeglaselt välja teda süüdistati, ma kohe loen selle süüdistuse ette. Niimoodi, millest siis fruit toomas f aru süüdistati? Et ligi kolm aastat tagasi lahvatas skandaal Pärnu toona väikese vabakooli selts viskas oma ruumides tegutseva noortekeskuse toonase juhtfiguuri Toomase varu üleöö välja ja lõpetas sellega ühtlasi lepingu Pärnu lastekaitse ühinguga. Nüüd kolm aastat hiljem lõppes see asi kohtuniku lahenduba, kus see kallid raadiokuulajad, see aplaus, üks teine efekt, kus Pärnu teinud Pärnu sai niimoodi ja Poet võitis. Nüüd ma nimetan natukene arule esitatud süüdistusi. Kõigepealt teda süüdistati noortekeskuse raha omastamises. Edasi oot, keskus, natuuriga endale kolmandate isikute raha tegemises kuni poiste ja tüdrukute verbaalsel teel seksuaalse ahistamise oli aga kohtusse, kusjuures tegelikult läheb edasi. Kohtus oli üks nagu seksuaalselt ahistatud poiss oli, oli, oli esindatud ja andis tunnistuse. See poiss oli umbes kaks meetrit pikk. Ja süüdistus seisnes selles, et ta nagu väriseva häälega Ta tunnistas, et mingisuguses kuskil olen, kus, kas või kuskil väikse kõrtsi arengusse või praktilised ma tea toomas f aru oli väitnud talle, et sa oled paks ja sul on väike peenis. Selleks põhiargument, milles kohtuasi nagu koosseis ja nimetatud poiss, solvatud, ahistatud poiss verbaalselt oli Pärnu politsei pressiesindaja. Ma ütlesin, et see oli siis politsei, andis lihtsalt nagu politsei pressipolitseipoiss, oli see okei. Aga lõpp hea, kõik hea, eks ju. Et nüüd on kuri karjas, nüüd on siis poeet Luunjas ja, ja ta on meid kutsunud esinema ei poetanud on selline, et kui tema kutsub, siis lähevad kõik ja, ja me läheme kindlasti lähmegi. Me oleme nüüd 11. oktoobris Luunjas ja teeme live, et me ei kujuta ette, mida me seal teeme, aga küll me midagi välja mõtleme, aga äkki me loeme siis siia otsa ka? Ma arvan, et see on pika aja väsitava kohtu kuskil istungil kirjutatud nagu luuletus Toomasest arvult ja, ja me igal juhul soovime toomas hehh varule jõudu ja tervitame omalt poolt seda tüüpi, kes oma õel ta kohtusse andis. Aga ikkagi tappa sai lõppude lõpuks kõik saavad tapaga nagu hakkavad luulega sõdima lihtne varem või hiljem kuri karjas, varem või hiljem on kuri karjas. Arvad küll, et su elu on selline, et astud suvalises kohas rongi peale suvalises kohas rongilt maha, aga tegelikult astud lihtsalt rongi ette ja sees rapu põntsu peale? Pärnus küll sünnivad luuleraamatud, onju, aga failid sinna niimoodi lähedam? Ei, see on kuri karjas ja Olavi Ruitlane Toomase Faru luuletuse. Toomas f aru kolmapäeval 30 null viis 2012 istusin kohtus ja kuulan, kuidas üks, 90 pikk ja 100 kilo raske ligemale kolmekümneaastane mees rääkis kohtule, et olin seda kolm aastat tagasi mõnitanud baaris ja öelnud talle, et ta on paks ja väikese peenisega. Seda lausudes ta hääl värises ja silm tõmbas niiskeks. See olevat ta suurde hinge jätnud. Haavad kahtlustan ilmselt parandamatud. Saalis viibis teema mina ja neli naist, mina 37 eluaastat vara, tema mulle 30 eluaastat vana naisadvokaat üks 40 eluaastat vara naisadvokaat, kaks 50 eluaastat vana. Vastaspoole naisesindaja 45 eluaastat vana. Aga see selleks. Täna rahutab mind see, et Kaia Kanepi sai Amsterdamis avatud tenniseturniiril esimese koha. Elu läheb edasi ka suure kehakaalu ja väikese peenisega. Ja see on raadio kaks ja kuri karjas, mina olen Kaur Kender ja mina olen Olavi Ruitlane, tervis streigib koos arstidega ja kuri karjas luuleõhtutel ma kandsin esimest korda ette avalikkuse ees siis ühe luuletõlke kõike, mida ma tõlgin eesti keelde. Kusjuures mille järgi ma üldse hakkasin uskuma, et sinust võib asja saada, on see samal. Nii me, aga ma usun, et te kõik olete lapsepõlvest seda kuulnud ja ma loen teile ette, et nagu Tõnu Õnnepalu meie eelmises saates ütlesite, tõeline tõlge ongi see, et kui sa originaali ära unustada, teed midagi iseenda oma minuga niimoodi pole näinud, ma pole isegi originaali ära unustanud, ma. Mul on see tõlge siin ees ja see on siis muinasjutt tsaar Saltaani, tema pojast, kuulsusrikkast ja võimsast vägilasest vürst Vidoonist ning imekaunist Luigest Saaritarist. Akna all kord õhtu eel ketrasid kolm piigat veel. Kui ma oleksin tsarinna, teeksin võõrus peo, et sinna mahuks rahvas kõigist maist rääkis valimistel saareist. Kui ma oleksin tsarinnasõnas teine tsaari linna- ja maailma jaoks, siis ma kanga kooksin üksinda. Kui ma oleksin tsarinna tsaarile, siis kingiks Himma poja vägilaste soost arvas noorima asjaloost saivast nõnda öelda mahti. Uks läks tasahilju lahti, tulvil sära silma. Paar äkki tuppa astus tsaar olles jutu ajal seisnud õues piida najal, tegi viimaks kuuldu seal talle enim meelehead. Hästi Olesist rinna lausus. Mingem tsaari linna enne veel, kui talv on ees ilmale too. Ja mina seda lugesin. See oli siis Aleksander Sergejevitš Puškin ja mina seda lugesin ja mina mõtlesin, et see asi peaks kuidagi teistmoodi käima. Ja see on siis Kaur Kender. Fletcher, Aleksander Puškin, Fletcheri, Kaur Kender. Muinasjutt, narkotsaar vartaanist, tema pojast, kuulsaste, rikaste võimsast Killerist roslaanist ja mitmest imekaunist džikist, nagu näiteks Tanja Gadja sooja ja Maša Scarfeysseks nende 72 tundi, miks muinasjutt? Legendaarsel pikk jäme jutt peeglil peale pidu, prillid ees, Vatrasid kolm tšikki veel, kui ma oleksin ta naine, teeksin ainult puhast ainet, kullast torust, tõmbaks lakse, ütles pliks, teistest paksem. Kui ma oleksin ta naine, ütles blond, kes veidi kainem Roomas. Raha ma ei loeks, Kutši saaks mu kodupoeks. Kui ma oleksin ta naine, need, kes meie kodus laine, teeks ma ise üles books, arvas kauneima asjaloost saivast nõnda öelda mahti. Ukse ristseliti käis lahti tulvil verd, on silmapaar palendav narkotsaar, olles sellel Toyal Tuidkond hoovis, Rolzin ajal tegi viimaks kuuldu seal paranoiliseks, tal pea. Hästi, ole minu naine karjub peldikusse aine. Nüüdsest peale sinul luban hoida puhas minu tuba. Teie Kaksolollid leidsid nähke, ma ei ole kitsi, siin on 100000 taala, minge surge välja, vaalad. Ostke endale unistusi, kallis, anna mulle musi. Lossi mõrsaga jäid, saar, tellis takso, Chice, paar tsaar, siis tegi pikka jutti, määris igemed suti jada noore kaasa, siis otse pulmavoodi viis, olles ärev lumesärast, kaks Viagradki veel pärast kolme imukat saar sõi liiter viina peale jäi paksontaksowelia tige blondil gepsust, kurk on kibe, mõlematel meel on must tulvil koka masendust suhu, aga noor tsarinna võtma hakkab, kui veel minna, taevas pimedaks ei saa, kõne on Columbiast, silmad, tuvi, tsaar neurolsi Roolsi kipub, käsib naist käia eemale, armetu loll emane lendab tolli, toob ta riiki konteineritäis anud riiki siit edasi kirjutanud, sellepärast et siis tuleks annaks üles. Aga see oli siis hereemiks Aleksander Sergejevitš Puškini muinasjutt, narkotsaar vartaanist, aga ma luban. Ma luban, et ma teen seda edasi, sellepärast et ma olen seda juba edasidendi, et tegelikult ma seda teen. Ja see on raadio kaks kuri karjas, mina olen Kaur Kender ja mina, Olavi Ruitlane, meile tuleb kohe-kohe külla kui oma uue värske uhiuue luulekoguga, aga veel enne seda räägime korraks veel jumalikest ilmutusteste Kivisildniku luuletust. Raamatust uuesti. Buduaari evangeeliumi ja sellest, mis juhtus matustel. Täpsemalt välikomandör sittalagise hilisema kakanakis püha matustel. Lahingud Tokyo tänavatel kestsid nädalaid hetkekski vaibumata matuseid oli võimalik korraldada ainult kord või paar korda kuust. Juudi jänkidel sõjasaagiks saadud tuumaarsenal oli väga halvas olukorras ning mitmed suuremad jaapani linnad tuli seetõttu lunastada sõna otseses mõttes käsitsi. Raskeid kaotusi kandis isegi tsaari kaardivägi ning see tegi prohveti hingele haiget. Võitluskaaslasi keisripalee põrandasse. Ta tabas prohvetid võimas inspiratsioonihoog ning ta kirjutas maitsekalt Obama nahka köidetud märkmikusse. Järgmised surematud read linnule linnul on ikka vahetihasel, muudkui riputab pekioksa külge, aga raudkull käib ise tööl. Seda märkas armastatud jünger prohveti luuletuses leinavatele veteranidele ette lugeda. Suaar lugesimatuselised saidi valgustuse. Hõisati kaevasid nad langenud kangelasel värsketest haudadest välja ning riputasid värisev käsi keisripalee fassaadile. Sellest peale tähistatakse viiendat septembrit, kui rahvusvahelist haki ja kajakapäeva. Tunni lõpuks enne seda, kui meile tuleb külla Jarek, loeb Olavi veel Toomase varu neli näidet selle kohta, millest just juttu oli ehk kohtus toimunud näitusest on, on see nüüd välja rebitud. Ehk esimene näide. Poeet, mina olen poeet, lugeja aga minu meelest tuled sa pask sellest uuest lähenemisest vapustatud lugeja seisab paar minutit paigal ja langeb siis surnult kokku. Antakse ära. Teine näide. Poet. Kohe lahvatab politsei pressiesindaja, kui sireen siniseks vilgub, tuleb peole surma haukuda, kantakse ära. Kolmas väide. Poet. Mina olen poeet, keskealine daam. Aga minu meelest te olete tahkerdaja Sakerda ja raskelt ähkiv keskealine daam vajub kokku, ta viiakse kiiresti ära. Neljas. Mina olen poeet, rahvas, aga meie meelest tuled sa sahkerdaja ahista, värdjas, idioot. Rahvas ei ütle enam midagi ja variseb surnult maha. Ja selle tunni lõpetuseks siis nüüd nagu alati ikkagi. Andrus Vaarik loeb meile järjest järjekordsed luuletused. Buduaari kurja Aitest ja kuulake, nautige. Albatross. Madrused tihti, et leida meelelahutust, püüavad albatross, tohutuid merede linde. Neid, kes saadavad teekonna muretud kaaslased, mõrude sügavikude kohal, liuglev AT alust. Vaevalt nad saavad neid panna laudadest tekile. Kuneda, suuri kuningad, abitud, häbistatud haledalt lasevad oma suuri ja valgeid, tiibasid justkui kasutuid aere külgedel lohiseda. See rändetiivuline, äkki nii Lütsise, kohmakas tema enne nii ilus kui koomiline ja kole. Üks tema nukka seal oma piibu Tobiga osatab teie liivates ahvi vigast, kes äsja veel lendas. Poeedki sarnaneb sellele pilvede vorstile, kes tormis on koduse naerdes. Hamburg pilkab maapinnal pagenduses keset sõimu ja hülgamist. Tema hiiglase tiivad on talle käimisel tüliks. Ülendus. Kõrgemal järvedest kõrgemale orgudest mägedest, metsadest, pilvedest, merest kaugel, teisel pool päikest, teisel poleetreid. Kaugel teisel pooltähiste sfääride rajasid, liigud sina Muvaim osavalt kiirelt ja nagu hea ujuja täiesti lainele andudes. Künnad seal rõõmuga sügavat ääretust, kogedes mehist ja sõnastamatut mõnu. Lenda kaugele siit nendest haiguse idudest. Mine puhasta ennast kõige kõrgemas õhus. Joon nagu selget jumalajooki kirgas tuld, mis täidab läbi kumavad avarust sealpool muresid, sealpool määratud kurbust, mis rõhuvad maadligi udusse, mähkunud olemist. Õnnis on see, kes suudab võimuka tiivaga söösta kiirgavalt vaiksete väljade poole. Seegele teed otsekui lõokesed hommikul vabana lendavad taeva. Kes elust kõrgemal liugleb ja pingutamata, mõistab lillede keelt. Tummade asja, tekenet. Loodus on tempel, mille elusad sambad lasevad mõnikord kõlada segastel sõnadel. Inimlaps kõnnib seal läbi sümboli metsade, kus puuted jälgivad mitmelt tavalt pilgul. Nagu venivad kajad, mis kaugelt kuulates sulavad mingisse hämarasse sügavasse ühtsusesse tohutusse kui ööjat ohutusse, kui valgus. Liiga lõhnad, värvid ja helid, üks teises kajavad. On hõlgusid, mis on värsked, kui lapse nahk on õrnu nagu poe. On rohelisi kui niidud ja teisi lõhnu. Rikutudküllaseid, võidukaid, laiuvaid suurelt otsekui lõpmatud asjad. Ambra muskus, Tüürakesi vaik ja viiruk mis laulavad ülistuslaulu vaimu ja meeltel lennule. A2. Ja seal on raadio kaks ja kuri karjas. Mina olen Kaur Kender, mina. Meil on külas Jarek Kasar voo. Tere, tere, Jarek, ja kõigepealt esimeses tunnis juba ütlesime sind ei olnud siin, aga nüüd me ütleme sulle uuesti, aitäh sulle selle eest, et sa suvel tulid meile appi, tulid meiega koos tegema kuri karjas, lulleritusi sellepärast et peale seda, kui sina tulid, siis need üritused ei olnud enam need, mis nad olid ja sa panid oma võimsa õla alla ja see asi läks kuidagi väga käima ja suur suur aitäh sulle, see oli suur au. See oli väga. See oli minu suve ütleme kõige teravam, kõige säravam ja kõige ilusam aeg. Täpselt sama oli ka seda meile, see oli, see oli suur üllatus, et kogu aeg oli tunne, et sellist asja on vaja, sellist asja oli vaja ja vaatame, kuhu see edasi. Aga täna me oleme siin sellel põhjusel, et sul ilmus esikluulekogu ja ilmus juba, mis sul nii kaua võttis? Ei, mul ei võtnudki kaua, ma olen ju terve põhimõtteliselt terve elu kirjutanud, lullasid ja noh, see tähendab, terve elu, tähendab siis, kui ma õppisin kirjutama, siis ma kohe tundsin, et nüüd peab kirjutama luuletusi. Millegipärast noh, nagu ikka lapsed, aga mul jäi see pisik sisse, et ma arvan, et kõik on nooruspõlves midagi kirjutanud, eks ole, aga aga mul mulje jah, see pisik sisse ja, ja, ja noh, nüüd on, nüüd on täitsa juba olukord on täiesti pöördumatu, et ma kõnnin ja juba mõtlen luules nii-öelda tere tulemast klubisse. Ja et mis sinu jaoks luule on, me oleme seda küsinud igalt meie külaliselt, et niisugune anekdoot igalt poolt mujalt küsinud seda inimest, kes ütlevad, et see on nagu mõtisklus ja ja see on nagu nagu hingepiin ja see on nagu iseendaga avama seal hinge hinge. Huvitav, ma ei tea, mis täpselt see hing on, eks ole, aga aga, aga kui, kui ütleme see, mis ta minu jaoks on, siis ma naudiks küllaltki suured seal mingi mingi nagu hinge hingepeegel näiteks, noh, aga samas ma vaatan, see suvi kunagi, sa ütled, et luuletada nii lihtne luuletavangest oleneb muidugi inimesest selles mõttes mõnel on nagu keeruline, mul on isiklikult väga lihtne luuletada, et kõige paremad luuletused on kõige lihtsamalt tulnud alati. Palun Loen ja loen ma hästi, lihtsalt lihtsalt tulud, näiteks väga lihtsalt tuli luuletus, mis läks isegi luulekogu peale, millega ma olen kõige rohkem rahul, see kõlab niimoodi. Piinlikult täpne naisterahvas, tussist, kägu väljas. No see, see on nagu väga lihtne luuletus, eks ole, seal on kõik olemas, mis ma tahan öelda luulega. Ja ta on väga täpne, piinlik laseb, muidugi, lühike luuletus, ma olen terve elu ikkagi hästi, selliseid ma ei tahaks öelda lohisevaid, sest nad on üsna tihedad ja nii edasi, aga ma olen ikkagi väga-väga-väga pikad on, mul oleks lihtsalt, aga, aga, aga nüüd viimasel ajal viimased neli aastat väga palju inspireerinud. Kuule, aga kusjuures sõbrast Jaan Pehkist olen hakanud kirjutama ka lõhkareid, lühikesi luuletusi ja see on ise oled nendest väga vaimustuses, sest ma saan öelda paari reaga kõik asjad ära. Absoluutselt. See tuleb ka eaga, et sa hakkad õppima vähema sõnadega rohkem ütlema, õpid hindama kähkuka ilu kuidagi nagu seda terve selle kuidagi läheb. Ma tean, et Jaan Pehki Vanapa oma lühivormidega ja liin jätkub, tänu tänu Jaani lavastasin mina ta Vanapa ja nii edasi ja nii edasi, et see on nagu noh, see on jube kihvt, kõik, kuidas läinud on ja nüüd ise ka kirjutanud neid väikseid luuletusi ja mitte väikseid suuri, väheste sõnadega luuletusi. Jarek teeb kõiki asju, neid asju, mida ma tahaks ka teha ja teeb seda nii hästi muusikat ja räppimist ja ja luulet, aga kus on see luule ja räpi kokkupuutepunkte, vähemalt siis, kui muusika hakkab pihta, siis on, siis läheb lahku. Ma olen kogu aeg mõelnud, et noh, tegelikult ei ole olemas ju minu jaoks vähemalt ei ole olemasolule, eks ole, ei ole olemas räppluule või punkluule, on luuleet, on hea luule, on halb luule, et ma olen niimoodi mõelnud sellele. Räpparid kirjutavad tegelikult väga palju ja kirjutavad räpaka. Bella on, mis asi siis? Kuidas sa seda esitad. Jäik on see minu meelest, kui luuletajad hakkavad kuidagi nagu laulma või see on alati hästi piinlik tas, samal ajal, kui näitlejad hakkavad laulma. Vastane, sest ma olen mõnigi kord laulude. Vot see oleneb jälle, oleneb, kuidas see välja kukub, aga kui hakatakse nagu mingi roll, rollimäng mulle ei istu väga luulest, sa pead ikka seisma iseenda, iseenda asjade taga, mitte olema keegi kuradi kolmas, kui me võtame nagu, ütleme, Eesti parimad näitlejad, paneme lugema veel elavaid luuletajaid. Ma ei tea, ma ei tea, ma mulle ei meeldi, kuidas näitlejad luulet lähevad, minust luule lugeda, ainult saab lugeda ükskõik kes, aga kõige parem on kõige huvitavam ja kõige sellega siis on see ilu on selles, kui luulet. Ta ise loeb oma luulet. Hästi, halb on see, et kui luuleta hakkab luulet lugema, seda tihti mõtlen, et ta peab nüüd esinema hakkama. Et tegelikult on tähtis see, et ta peab mõtlema selle luule peale, läks siis on nagu kas me leiame, nagu tähendab ühe näitleja, kes suudaks esitada meile Marco mäge nagu on ju tema omas mahlas ei suuda vis no mark. Marko Mägi on selles mõttes täiesti fenomenaalne mees. Jällegi see kolmapäev oli esitlus ja siis ta oli omas mahlas ja kanged mahlad ja ma lihtsalt vaatasin, et no see on täiesti nagu see show Stand-up selles mõttes, et sa lähed laval karakteri, see on bluules hästi oluline minu minu meelest, et noh, kui sa juba lähed esitama seda luuletust, sa pead nägema seda luuletajat sellest. Ma siin rääkisin, vot see on kuri karjas ja Jarek, palun siis nüüd üks pikem luuletus. Ma loen ühe luuletuse mida ma olen ikka lugenud, mis on tõesti selles mõttes pestoff, et see võtab hästi kokku ühe eluperioodi. See räägib loomulikult pidutsemisest, ööklubis käimisest, mul on hästi palju selliseid luuletusi, aga see on üks selline ülevaatlikum. Luuletuse pealkiri on pahupidu ja selle esitan, nii et see on hästi pikk, nii et võtke, istuge maha. Võtke konjak, eks ole, kes ei konjaki, Theo võtku lihtsalt võileib või piim. Ja kuulake seda luuletust. Pahupidu on pealkiri. Ma teen alkoholiga nüüd sisse väikese pausi, asendan Talimpsiga. Nii, unustasin ära, et mis ma praegu ütlesin, Tauri tallermaa sai klienti ja ega need mäluaugud on vananemise märk, kuid õnneks leiab alati paar noort, kellega juua, nii et madalseis paraneb ja see on tavaline värk. Mul pole joodiku soont. Mulle tegelikult üldsegi maitsebki õlle mürärnõmerrüüp. Samuti joomine odavat solki ja joon läbi kõrre. Te ütlesite süüt. Aga praegu on kindlalt kuskil mõni vahva sündmus, jube möll ja Pummelung, mobla rahakott ja koduvõtmed said kaasa külmul kull kull Jubateeellimpsinentsegi Inesegsbeti jõuan klubi ette, kui poole hinnaga saab sisse veel viimse tekki. Audel on riietel plekid, mõnita normaani märkidega vindiseid mehi ja siis äkki libisen trepil siniseks. Befi manitseja, sa ei naera? Tüüp on üsna gorilla silune olukorda naljatan, et kaerajaan semine järjekorra ette. Mul on selleks elu 24 poolt läbi töötatud moodus, keegi koputas õlale vaata džinnipurgiga superstaari Getter ja siis selgus, et kedagi ei olnud. Ulatan klubikaardi, seal on kirjas Raul Saaremets. Ma õnneks piletimüüja lits on pime nagu Igor Mangi habemes. Jess esimene asi sees, passin niisama, toetades baarileti äärt varjamaks, et perse on veel kukkumisest märg nagu hommikune karjamaa. Siis tellin värvilised dringid, magu tõmbab selga valge kitli tühja pitsi lauale. Kas aparaadis mürisevad mündid põksub paberraha, äkki läheb seedrit härrale? Valage mulle see see sellele peale, stopp, stopp, ainult väikene kiht. Noogutan kandolfile, Jarek, absin. Kaotan tasakaalu, üritades Derek sanda oma ukselinki, too elab juba ise oma elu nagu leiva juuretiski. Uus parim sõber tõstab mu pilgu jõul õhku ja laseb lahti keset diskot, niiet põrkum vastu mürgeldavad matsi, näitan talle särge atakk ja ütlen, ära hüppa mulle püstol. Tantsin nagu konksu pantomiim suures hoos löönud aheltüübil kogemata välja, ninast vere, kuid jätkan kindlameelselt nagu koeral ajanud purjus traktorist, mis mängib paska nagu Sky pluss taksojuhi raadioski sees veidi keerama ja kui oleks alla neelanud vibraatori selgus hetkel teen inventuuri, loen mõttes palved jumala kombel pardal, sest kogu mant on taskus alles. Katsu mind nüüd kätte saada, klubis astun, samm sassis nagu rastapatsi džunglis. Sisimas juba tunnen tärkamas huvi otsida tasast nurka, kus lapiks, kui pajuvarvas hullab, nagu tahaks tantsu tundral mind kanda, surma ära tulla. Ratsia temputab nagu Chris Pontius. Mulle meenub mu põis, sest keegi kallab šampust, lipp toas vaibale. Ma kadestan teiste ainevahetust, võtab pakist krõpsu ja läheb katale. Tunnen ära õhtu esimese puse häda, lõpuks leidsin vetse. Võti käes, ise samal ajal kustes kraabin seinale, eks kösshrändide telefoninumbreid, pika juga nõnda tervitan väljudes sitta järgsis seisnud inimest endale meenuga sica lasin pärast potivee sisse ja pükste peal ei ole pissiplekk, Saaremaa tuli käte pesemisest, üritan jätkata, kus jäin enne pooleli naeratus ees, nagu meigitult, liigun ringi, jää mul ka märkamata, eesti peoliste koorekiht ikka sündmuse keskmes, otse renditud limusiinis. Ühe kena tuntud näo eest seisab ta sõbranna ja on kole. Vaatan talle otsa nagu pornofilmi, kus pornot Pole. Miks on see nii, et ilusate naiste sõbrannad on kollid? Unustan selle väärt tähelepaneku toksida, telefoni võtan peale mitu korda, sest solvusin, keegi ütles, et mu esimene plaat oli eaga. Viimane polnud nii. Siis võtame peale veel ühe, sest äkki hakkab mul kiire, no lihtsalt kammis ära nagu Lauri pedaja, Ringo ringvee. Otsin taskust riidehoiunumbrit Sobral Sobral, mis mobla rahakott, koduvõtmed, aa, need on minu omad. Küllap faasanipoja visiitkaardi eest oma mantel kätte saada ei olnud sobiv tehing, turvamees ab riidepuuga, niiet neer kõliseb sees, tubli mees, kohe näha, tulevane politseinik. Sõbrad eemal röögivad, et ma rutem tuleks, liigun häälte suunas Õlpariga käsi ees nagu kolm Chuck njugem. Ukse suudmest pressin end läbi nagu vana jope vooder kestast sisse tulijatel tuian jalus, sülitan end rahvast õue, justkui noored kaitseväelased metsas oleks söönud kuiva tangu. Värske õhk toob värvid, koht, kus viibinud jälle tavamaailmamoodi, siis tunnen, et ma jumala väsinud astekas. Ma arvan, et ma ikkagi pole Bukowski. Login jala koju läbi leinakaskede all. Maja ees pistan käed tasku. Nii mobla, rahakott, koduvõtmed, peenraha, alusmajapidamispaberirullriidehoiukaart, mikrofon, tuhatoos, õlleklaas, kellelegi promo, CD, plaadikillud ja veel üks mobiiltelefon. Lühidalt oli korralik pahupidu. Ja seal raadio kaks ja kuri karjas ja mina olen Kaur Kender. Mina, Jarek Kasar, kõlas Jarek. Lähme edasi luulekoguga. Ja mis see tähendab? Mis see tähendab? See tähendab seda, et sa oled nagunii palju esinenud nii palju teinud laule ja asju, mis tunne sul on selle oma esimese esimese luulekoguga olla väga-väga uhke tunne on, sellepärast et ma võtan mingisuguse raamatu lahti, millel on minu esinejanimi ja seal sees on need luuletused, mis ma olen kirjutanud. Valik nendest, miks sa, miks sa valisid esineja nime sinna, miks ei pannud oma nime sinna kogu peale, mis see tähendab? Ma ei tea, mul mulle meeldib nagu varjunime all teha asju. Ja õigesti teinud, et ma olen valinud endale varjunimed ei peaks kunagi nagu enda nimel. No ühesõnaga, kui lähed lapsele lasteaeda järgi, siis ma lähen, Jarek Kasar, et see on nagu ilus asi, aga aga nagu ma teen nagu selliseid vimkaga asja, siis mulle meeldib, kui on varjunimi, öeldakse, et minu meelest üks väga paljud ministrid väga paljud võiks varjunimesid kanda Eestisse, siis mõtlesin, et igaks juhuks, kas see varjunimeteema on huvitav, mis teie varjunimed oleks näiteks kui, mis sul on, kindlasti. Meil on varjunime Te, olete siin, nimelt, kui me alustasime nende luuleüritustega, siis esimesed testid, mis me kirjutasime, olid nii hirmsad, et need ei jõua kunagi raadioeetrisse. Nad olid siis üksildane laps ja teine oli eesti film. Ja siis me valisime oma varjunimedeks, Olavi oli siis juuri u ja mina olin MC. Noh, aga see on ju väga hea. Ei, no ühesõnaga, ega seal mingit saladust ei ole, kõik teavad niikuinii, kes ma olen, aga mul lahe, no võtame seda kui bändi nime või võtame seda kui kunstniku nime, no et mulle endale meeldib, ma ei tea, mingisugune niisugune peas on mingit nagu kataloogid, et siis on üks kataloog, on see esineja katalooge, teine kataloog minu päris endaga tallad, mulle meeldib neid lahus hoida. Minu südame praegu soe, raba soojendatud, ses mõttes tegid ooperi, eks ole, sa mängid mingis filmis, eks ole. Lapselikult oled rõõmus nagu, olgu peale, mul on ka väga hea meel, sellepärast me saame Eestis Eestis on, kui sa oled vähegi tuntud inimene, siis sa juhid, saateid mänginud, film, et see on lihtsalt nii, meil on nii vähe inimesi siin Eestis ja kõik peavad kõike tegema. Ja väike luuleraamat erutab sind, see mulle see kuule, see erutab mind väga, ma saatsin Kivisildnik kuule, kuskil 100 lehekülge A4 paksu tihedat teksti ette, siis ta tegi selle valiku ja pani sellest nagu pestofi kokad. Ma arvan, et isegi kui ma enam kunagi ühtegi luuletasite kirjutasin, ma võin vähemalt kuus luulega veel välja anda või veel rohkem. Vanapa Pehk, kes veel luuletajatest no minu üks kõige suurem lemmik on Johnny B, teda ma olen niimoodi lugenud, pole ühtegi luulet, niimodi lugeda teda tamme ja tamme ja tõesti täiesti täiesti kapsaks, neid on hästi palju, noh, Kaplinski, mulle meeldib ka. Jaa, jaa, jaa. Ühtlane, väga istuv au. Väga istub, ütleme nendest võru luuletusest istubki kõige rohkem, Ruitlane, no ma nüüd ei tea, palju ängisid selle gängiga, aga ma üritasin seda kohta sättida, saate lõpu. Ära ja leelo tungal. Mul on hästi palju selliseid räppareid, kelle testid mulle väga istuvad, no ei saa endi kõrvitsast, eks ole, tema tekstid mulle väga istuvad Põhjamaade hirm, mulle väga väga meeldib, Lord, meeldib mulle väga Londoniga viimasel rokist täiega kuri karjas üritusel ja, ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd on, neid on palju ja neid, kes kirjutavad, noh, Kivisildnik meeldis mulle, Sa mainisid leelo tungal leelo oli meil saates ka ja ja tema suhtumine räppe oli täpselt sama soe kui suhtumine luulesse. Ta ütles, et noh, mingis mõttes, see ongi üks ja sama ja kui tema luule poolt kindlasti autoriteet, seda ütleme sina oled kindlasti seda ütlema räppi poolt, et sedasama Jarek, et siis nagu ongi tegelikult asi koos, et siis on kõik, kõik toimib ja kõik on kontrolli all, et midagi. Ja leelo ise on ju ka räppi oma saates. Me ei ole seda lasknud. Teeme niimoodi, et selle nüüd selle jutuajamise lõpus tuleb, kõlab see leelo räpilaule, pange see nüüd paneme ja need kaks. Ja jälle suus nagu põrnika, 10. Rida ajane paus on jätnud oma jälje südaööd meesnikuksuda, maime välja. Maakad olnud mõistusega võistluse varemetel hingad sisse, tossud. Täitsa sellega. Doraicel, mida öelda sõber soovib, olen kindel, et ekslema korraldada käske, mida pole õppekamast plaanis, mõtestame keelte taani keelt, ujukad peale peab tekki, kas teha veel kohe peale vaadates, kohe-kohe kõlab. Sumin Taustaks kiirseinale ehedalt kaasa pähkleb. Ootan sind juba tuli osal sind juba, kuni jahutan sind juba uni ja ootan sind juba, kuni oota. Siin suuni. Ootan uni kuni. Ta ka tan siin tuuni. Ootan sind, ootan uni, uni. Loed lambaid, killa, siis vaatasid vilistanud hambaid, jälle on möödunud minut või tund und, aga pole. Ei olegi und oodates untsu. Maailm on tume Šeingus olnud Ahmaga määrinud lume. Maailm on ohtlik ja tige ja hall. Musta don ringitsus silmade all. Jätlase ootus ja lase end vabaks. Lend nooleks, mis muresid tabaks, mõtlen kõiguks või tuuliseks puuks, mõtlen, mõtlen täheks kuuks, tööd on ju teatud ja päevad on loetud, mida sa mõtled, kui padjale toetud tunnusta, oli tal madal, on Kunila hoopiski oodata sind Unilasse endale kaubelda. Sind. Ootan sind, ootan uni, uni. Siis uni. Ootan uni, uni. Uni luksus. Maie. Keegi ei tee see ja THC mis asjad teistmoodi. Ja see on raadio, kaks kuri karjas ja ma olen Kaur Kender ja mina olen Olavi Ruitlane. Meil on külas Chalis tere, ära teine ja see oli iga Ortlale laulud, kus nad ennast sellepärast et ma olen täiesti kindel, et kui mina ise kuulan seda järelkuulamisest, mul läheb sassi. Kumba. Ma olen, selle saate, kuulaja on ikka väga erinevad hääled, kohe saab selgelt aru, kuidas tikaktsiooniga rahul olla. Küll. Aga minutiks see on, on, ei ole. Väga hea. Ei noh, kohe tunned ära, kellega tegu, aga räägime sellest kiiresti rääkimisest. Olavi Laur ütles, et temal on raske, eks ju, et tema tema on siin võõrkeelses saates praegu ja ma olen muidugi ma olen võru keelt kõneleb võrukultuurist Paril inimene mulle eestlastega, noh, mingi muu suhe ja mul aeglaselt rääkida mulle diktsioonist isegi foorumis raadio kuulnud juba tähele, pandaks diktsiooniga raske samas võru keelt rääkida sama kiiresti kui nagu sina eesti keelt. Vabragu ei ütle, aga, aga mul on ikka tunne, et sa oled üks kiiremini rääkivaid inimesi maailmas, kui sa tahad. Ei, kindlasti mitte ja kusjuures sellega nagu kõikide asjadega, et see on harjutamise asi. Et kui ma oma esimese plaadi välja andsime, noh, alguses laulude, kes mul oli kuidagi mingi selline tunne, et ma pean selle aja sees, mis mulle on antud, ehk siis ütleme, lauluaeg on kolm-neli minutit, ma pean kõik maailma asjad ära. Ja, ja veel kommenteerima seda. Aga praegu on mul küll niimoodi, et ühesõnaga, kui ma olen kontserditel neile esimese plaadi laule teinud, et siis keel läheb sõlme, et ma ei ole enam, harjusin kiiresti rääkima, ma ei tea, kas on vanusega, no mis kuradi 10 aastaga nii palju muutub, aga igal juhul väga keeruline on kiiresti rääkida. Noh, kiiresti ütleme siis räppida, et ma ei, ei tule sellega enam toime ja ma puterdan viimasele, seal on rohkem kui varem, aga see on nagu täiesti loogiline seletus on sellele, et ma ei ole harjutanud enam või ma ei ole harjutanud enam seda räppi, kunsti ma ei ole viimasel ajal harjutama, sest kui ma nüüd kirjutan, siis ma lihtsalt lindistan selle ära. Ja, ja, ja nii on, et ma väga ei harjuta enam. Varem ma ikkagi väga palju nägime vaeva selle fiktsiooniga, kuigi uue plaadi peal on ka selliseid kiiremaid laule, mida sa ikkagi harjutasid. Ega ta nii loomulikult ei tule. Ma tean, et noorena mul tuli loomulikult ma 10 aastat tagasi, ütleme Jüri loomulikult, aga praegu enam loomulikult ei tule, siis ma pean ikkagi vaeva nägema selleks, et öelda puhtalt sõnu välja. Kas sa loeksid meile mõlema luuletusi ja muidugi selleks ma siin olen. Ma lähen luuletusi, mis ei, ei ole luulekogu peal, ma olen peast. Ma loen luuletuse kunsttükk, mis on üks mu enda lemmikuid. Tauno Kangro visanud oma kaaslasele kannu keevat vett näkku. Kena inimesega koos olla polevat mingi kunstnik. Aga mul on luulekogust ka siis midagi lühikest. Tõsine kaalu probleem. Harilikult ärkan kell kaheksa ja seisan kaalule. Täna ärkasin kell seitse. Seisin veel külmkapi ees. Kolmandaks luuletus Viljandi folk. See on ka luulekogust. Siider pangal kusi kandlel pidu rikutud. Ma ei ole kunagi naljakas. Aga mulje, et need on mul olemas, aga mulje, et see kehakaalule, kas ma tean, et praegu on ansambel kõrsikud, on praegu loomelaagris kolmekesi kuskil, nad on keha kaalutavuseks arvestatavad mehed, eks ole, seal oma selles suures angaaris kaugel, kus nad mahuvad kuskil ja aga et sa ei ole ka kõige väiksem, et kus ma tean, ma tean, et ma olen ikka üsna üsna väike võrreldes nende kolme mehega, ühesõnaga seal ei võtnud sind loomelaagrisse. Muidugi ei vaata, ma olen liiga väike, mul on kogu aeg selline tunne, et on kergetest forss, sellepärast et mõtlesin selle peale pikalt, et kui mina kutsusin, siis Jarek nagu luulesaatesse nüüd ja siis kutsus mind trenni, et ma ei saa enam üldse aru, mis maailmas toimub, kõik on väga hästi tagurpidi ja tagurpidi, aga mina saan aru tegelikult et ma olen kuulnud sõnad kohutavalt palju kaasa nagu sumole. Ja mulle mulle see sumomaadlus meeldib. Ma arvan, et see ongi puhtalt sellepärast, et leian, et paksud mehed teevad ka midagi spordi vallas ära. Et ma lihtsalt vaatanud otsa näge, et no mis salata, ma ise ja, ja ega ei tea ka, kui meil eestlane seal ei osaleks, siis ma vaataks seda ka, et ma ei ela kaasa ainult eestlase motsidele, vaid igasugustele teistele tüüpidele, et eestlase üks suurimaid rivaale või noh, praegu on. Praegu on Kaidol halvasti, aga üks hakk ufod jah, et tema mulle mulle ka meeldib tema muidugi hoopis teistsugune mees, aga mulle meeldib, et ta selline sihtkiire ja, ja, ja. Ei, no samas nagu ma vaatasin, kunagi näitas televiisoris brutotreeningut, kus see suur suur koll Depagaati ja liigub nagu liblikas on ju siis paksu inimesele mõiste teiseneb, aga mina ei taha spordist rohkem. Aga mina ei ole lõpetanud veel spordiga. Aga miks siis sellise spordiala, millega, millega, millega treenitav praguga Faureks sumoga tegeleda? Ei no aga meie oleme, esiteks me oleme liiga kõhnad, miks me sumoga tegelasi on üks asi, teine asi on, meie tegeleme. Kui me lähme trenni, siis ma ütlen ausalt, et Lähen trenni siis, siis ikkagi see eesmärk ei ole nagu räigelt alla võtta, vaid pigem see, et ma saaks terveks päevaks hea enesetunde ja see on esimene asi. Ja teine asi on see, et ma tahakski räiget. Saadaks. See praegu praegu, kui ma tahan dokiks saada, siis ma pean lihtsalt käima, oksad laiali nagu. Aga aga, aga ma arvan, et kunagi võib-olla õnnestubki ma tubli oled trennis ikkagi edasi käin siis kunagi võib-olla õnnestub isegi nagu päriselt olla ütleme, natukene sportlikum välja näha, aga noh, ega ma kõhnaks sellega, ma olen arvestanud, et mina kõhnaks ei saa, polegi, mulle meeldib üks asi, mulle meeldib süüa. Ja palju võib-olla kellaajad saaks paika, et neli korda päevas süüa, aga need kogused. Kuulen ja loen, ma siin olen, leidsin tükk aega, aga ma ei ole, ei ole leidnud. Ma loen ühe lühikese luuletuse, millegipärast on see siia valitud. Ja luuletuse pealkiri on. Et kui me just rääkisime sellest spordivärgistisse, on lasta teha endale, et ei ole mingi mehe jutt lasta suurendada mune. Vaat sel jutul on jume. Õige. Selle ma kirjutasingi siis Varnjas? Jaa, jaa. Me olime seal, kirjutasin ühe luuletuse veel, aga mul ei ole seal peas servad, mis ma sulle sulle pühendasin. Mille Olavi Olaviga, eks Olavi Ruitlane või kes muuseas kuri karjas, üks saatejuht. Lohiseb ja pühib oma ninaga kaheksal Fradiga. Juua on haige, aga meil on üks ühine hobi. Meile meeldib mõlemale kalal käia, Olavi käib tihedamini, sest tal on muidugi paat, mul ei ole, mul on paat ka, aga mul ei ole see vette lastud ja ma ei saasta vete lastesse kolakas mõttetada vette lasta majja teda välja sealt aga see selleks. Ühesõnaga tahaksin esitada luuletuse pealkirjaga kirglik kalastaja, sellest olen ma kunagi laulu teinud uue plaadi peale. Kivi kotti kostab köögist vanaema hääl, sülitan kolm korda üle õla, et ikka elava näeb ja tuleb, mis tuleb. Arva ära, mis päev täna on, loomulikult on see neljapäev ja nagu keravälk üleval enne kukke. Nii varasest algab retk kalale ja vaatamata halvale, et Eesti pole norra keegi seltskonnas harras. Ta teab mingil tasemel ahvena kohta. Kui mõned kalamehed on need kõik on lõrris endale, õnged on krussis töötavad teisi, siis mina olen selline kalamees, et öösi tüpa pensit. Aga nüüd tasa, asun õhinaga rihmama. Kas võtan juba taha? Ei, veel pole vaja kima siva sadamasse tagasi. Mul kurat, ridvad, jäid maha. Ma olen lantimas ja naine kaotagi aru, sest ta on kursis, et pean silmas kalu, mõelda, vaided, mehed on väljas ja ei plaanigi patu, pole joonud end luku, vaid on tõesti ankrus. Ja üldse samal ajal, kui mina kaunil hommikul proovin õngitseda lombivahus särgi. Hannes Võrno laseb metsatukas kepslevad nunnu täpilised Pämbil ajud sodiks, vastu mändi. Nahast õmbleb trofeed, särgi lihast, mätsid kokku, barbaarse kotleti kõrvale kuldhambaga sigari otsa olen ärid, mis soodustab globaalset soojenemist. Kaakaga kalata, teatud päev ütlen erutusest mittet kõlada, lahedalt. Ei tahaks ära sõnuda, aga mul on karvane tunne küll, et nüüd kohe tõmban paar angerjat, kas näkkas ei, mingid vetikad näevad välja nagu kruiisi soomlase okse. Näkkas ei back erinevaid asju kirjaga Lotte ja paar Kihnu virve villaseid sokke. Küünetab ei hunnik mõrvar, kilekotte vene allveelaeva korsten, Margus Hansoni kohver nätab ei, aga kodus räägin, ma sain nii suure kala, aga ära läks kohe. Meie laeva nimi on Pamela ja see pole mingi kummipaat, näeb teine välja nagu Georg Otsa tütar. Ees on draakoni pea, mis sümboliseerivad sina täna meie lähedal ei püüa mingeid kalapaate eemal möödudes teenele, suured lained, karjun tsunami, kalamehed ronivad üle äärepaati tagasi. No see oli mul selline kalameestel oli hõõrun silmi. Kas tõesti näkineid siiski vaid laites liiku poi, tundub, et tuleb ühendada akudega aerud. Neptun ei kohtle hästi. On ihnuskoijärvel oleks nagu kaevul kerge pissihäda, kui istun paaditrepile vööni vette, üks korralik sõõm rummi, kui kala ei võta, võtab kalamees, ütlen selle klišee ära juba ette, siis näkkab aja meremulli Maira pista hoian keha kergelt, kongus. Jõhv pingul. Tirin vaikselt enda poole, pean hoogu, muidu laseb kala lahti konksust nagu andres vanast nukust ja siis jõhvraksatab, lendan vussi karbi ümber, vihastana löön jalaga, paadimootor kukub küljest, viskan õngega kajakat. Kui vähem on rohkem, siis üldse mitte midagi, on tegelikult parajalt. Oo aitäh, kuriootel oled siis? Ei olnud veel läbi? Ei olnud, ei ole. Lõpp k surnukirstu 15 meest. Jätsin ikka bändi lõppu. Nonii moodi. Sa kirjutad selliseid tekste, mis on hästi lõbusad ja rõõmsameelsed ja muidugi sul on ka väga selliseid palju tõsisemaid asju, aga kas sa oled mõelnud ka midagi sellist laste asja kirjutada? Mulle meeldib õudsalt lasteluule. Aga ma ise vist ma ei saa üldse niimoodi luuletust kirjutada, et mul on, ütleme, mingi sihtgrupp silme ees, et lapsed. Kirjutama, et ma arvan, et see on inimeses kinni, et ega, ega need, kes kirjutavad luuletusi, mis meeldivad lastele või mis on sellised heas mõttes lapsikud Allasemates lapsikat asja isegi ei tea praegu, aga ühesõnaga sellised pigem halvas mõttes lapsikud need luuletused, mis ei ole üldse mõeldud tegelikult lastele. Aga see selleks, ühesõnaga kahte meest ma tean, eks ole, kes kirjutavad lasteluulet. Üks kirjutab Ekspressis trull, tema mulle väga meeldib ja, ja teine on kirjutatud hästi palju raamatuid ja väga meeldiks Wimberg Wimbergi alla. Ühesõnaga nüüd mõlemad nimed. No ühesõnaga, mulle meeldib selline värk, aga, aga ma ise ei, ei, ei suudaks kirjutada niimoodi, aga ma arvan, et see minu luulekogu meeldib lastele väga. See sisaldab ikkagi selliseid. Noh, siin on näiteks kui ma ise olen, laps, on mõned luuletused, on siin sellest ja no ma siiamaani hingelt igavesti lapseks. Et kindlasti lasteluulega ka väga ikkagi mul on enda raamatuid vahel vaadates selline tunne, et ma kardan, mingis mõttes ei ole päeva, noh, võib-olla ma ei karda, võib-olla ma natuke ootame, et kui tuleb mõni mu lastest viskab mulle mõne mu raamatulaua peale, ütleb, et küsib küsimusi või et ei saa. Miks sa sellise asja tegid, kas sul on mingisuguseid asju oma loomingus mille kohta sa nagu ootad või arvad, et selle asjaga tuleb nagu seletamiste klaarimist lastega? Mis siin selles mõttes seletada, et ma arvan, et poiss, kes on mul on praegu üks poeg, eks ole. Tema on minuga kasvanud koos, tema kasvab minuga koos, ta näeb iga päev, milline on tema isa, ma arvan, et temal ei tule midagi üllatuseks, et pigem ta õpib mind enne tundma kui, kui minu loomingut, mis pärast temale tundub nagu osa minust või ühesõnaga seal midagi erilist. Ma ma arvan, et ma ei pea mitte midagi seletama, kellelegi midagi seletama, et need asjad lihtsalt on ja, ja iga inimene mõtleb niikuinii, mida ta tahab mõelda ja see ongi inimeseks olemise üks selline tore asi, et miks sa üldse pead midagi seletama. Loe, kurat luuletust sulle meeldib, siis kiida, kiida sõrm üles ja kui sulle ei meeldi, siis ära laida. Sõrm alla, aga, aga meil oli ühe kuri karja. Õhtul oli sihukene traagiline seik. Võistlesime kõrvuti, ajasime juttu, kuulasime, olid mingid uued ja siit tuleb veel üks härrasmees. Vanem, kuuekümneaastane, Leo ütleme, Leo ja ta silmad olid täis pisaraid oli, jah, ta tuleb, ütleb siiralt. Räkk, ära tee seda, saad romantik, Sa oled minu inimene ja ja siis ma natuke analüüsid ja mul tekkis lihasele mehe vastu. Jarek, sa oled minu inimene, poeet kelle inimene sa oled, mul on veel tulnud inimesed rääkima ja, ja noh, mul on tulnud, on inimesed öelnud, et mulle ei sobi ropendamine ja ma olen terve elu kasutanud, selliseid. See olengi mina ja see on minu osa, ma ei pea mingeid nägusid tegema, aga ma arvan mängima kedagi, kes ma ei ole, et nendele inimestele nad mõtlevad seda, mida nad tahavad mõelda. Lihtsalt, ma pole nende maitse, et nad nad lepingu sellega ja teine asi on see, et ma teen niivõrd palju erinevaid asju, mul on tõesti hästi palju erinevat stiili, muusikat, hästi palju erinevat stiili, luuletusi ka, et nad, mis kurat, las las inimene teeb, mida jätame, vähemalt Leol on võimalus teha, jätame Reole pool õigustaks romantika, kindlasti romantik olen raudselt. Ma olen, ma olen kindlasti romantik, ma võin, võin lugeda romantilisi luuletusi, palun praegu teile võib mitu tükki mulle väga meeldivad ja surra intellektipuuet. Noh, me oleme ka romantikat põhimõtteliselt, kui keegi usuks ilus luuletus pealkirjaga mõni ime sellest on ka laul, aga luuletus kõlab niimoodi. Miks on see nii, kui sulen silmad, siis naerma ainult pilkast pimedust. Miks on see nii, et pole iial ma kohanud ufod ega kummitust? Miks on see nii, kui mediteerin, siis kipub uni peale kogu aeg. Miks on see nii, kui koondan meeli ei vups välja seinast ükski nael? Miks on see nii, kui loen palvet, ei muutu sellest ilmas midagi. Miks on see nii, et ennustades mul asjad lähevad ikka teisiti? Miks on see nii, et elu lõpust ei paista tulevikku peegeldust? Miks on see nii, kui kuulen krõpsu, on sellel loogiline seletus. Miks on see nii, et kui ma usun, siis leian põhjust mitte uskuda? Miks on see nii, et leida juhtu, kui mõni ime võikski juhtuda? Noh, väga-väga romantik Romain, palun, veel romantilist luuletust. Siin rohkem ei ole. Aga tegelikult seda raamatut inimestele lõpuni ette lugeda. Väga minu meelest väga romantiline. Natuke räige on üks dioloogia vana rokkarahti on selle dioloogia nimi ühest rokkarist, kelle nimi on Ahti, teda pole olemas, aga, aga ma ma kujutasin ette ühte vana rokkari Rakvere Rimi lahti, aga väga hea, väga hea, aga see võib-olla ei ole see, kuula nüüd luuletust. Vana rokkar Ahti ripub köögi laes. Säh sulle, sõlmi juustest lahti pael. Meil on külas tere, mina olen saatekülaline ja kusjuures raadio kahes käib see asi niimoodi või üldse rahvusringhäälingus. Ainult saatekülalised tohivad juua kohvi. Et ainult tiivad on küll niimoodi minule ennem räägiti, minul on termos lahustuva kohviga kaasas, mina võin igal pool juua ja, aga selles mõttes, et seda kohvi, mis siin on masinas, seda võivad ainult külalised, aga nii et tasub tulla siia raadiosse. Jah, ja mina tegin, keegi näinud seda sinuga kohe kõigel laul, mina kusjuures taastamise tühi, aga ma panin räigelt palju ubasid sisse. Kohvi maitsev jah, aga ikkagi on raadio kaks Eesti kõige paremkraadides raadio kahe kõige parem saade, kuri karjas ja ma olen Eesti kõige parem kaur. Aga mina olen kõige parem, kõige haigem, Olavi Ruitlane. Tervis streigib, arstid räägivad ja mina olen tubli. Eesti kõige suurem Shalis ja kõige suurem suuremas ma küll Saliis number üks. Just täpselt, et me ennem arvutasime, et tuleb ikkagi impeeriumi luua, siis kus on siis number üks, millal tuleb lõhna? Siis edasi luulega ja luuletus, mis, mis raamatusse ei läinud, aga mis mul peas lõhnal õlist rääkides kunagi meil oli MTÜ sõprade Ain Mäeotsa ja Rein pakuga nakku kultuuri kaptenit. Ja siis me tahtsime kultuuri teha, tartus. Korraldasime mitmeid sündmusi, üks nendest sündmustest oli Eesti muusikaauhindade jagamine, kus meil olid suured maailmakuulsad artistid, Vanilla Ninja ja, ja veel mõned prints, torm ja täiesti õnnestus, aga ainuke asi, mis ei õnnestunud, oli see, et me jäime raiet miinusesse, et küll selle vaimse laksu saanud. Siis mõtlesime, et peaks korraldama mingisuguse ka suure festivali nagu õllesummer või midagi sellist, millest saaks räigelt kergelt raha teenida, nendest inimesed toovad kohale, maksavad raha, need inimesed, kelle pärast tullakse, vaha maksavad meile raha, kõik maksad raha ja rikkad ja ongi väga hästi. Ja siis me mõtlesime, et noh, et kõik igasugused teeni festivalid ja muide küüslauk, kõik on tehtud, mis, mis meile meeldib. Aga ühte festivali ei ole, on peerufestival lõhnadest ennem rääkisime, et seda ei ole tehtud, et mul oleks tabusid, kusjuures nüüd ma olen kuulnud, selline festival on olemas, ongi Soomes oli peerufestival ja oligi põhimõtteliselt selline festival, mida me tahtsime teha, aga aga ühesõnaga midagi välja ei tulnud, sest me saime eos aru. Ega see ei ole kõige parem mõte, et inimesed ei ole veel selliseks asjaks valmis. Aga see mõte oli ikkagi olemas, mõtlesin, ma kirjutan lihtsalt luuletuse sellest. Kole luuletus, aga, aga noh, ma ei ole ka suur nagu peerunaljade sõber, aga ikkagi vahest meeldib. Ja selline luuletus on peer festival. Kui sa täna minna otsustasid läbi linna, ära hinga, peida nina täna nagu ninja. Õhus levib pruun pilv nagu ükskord, kui me passisime jobu sõbra saunas kerisekividele. Vabadussambal on klaasid udused. Seesugune juhtum ei tähenda muud, kui, et tooge maja kallastele suhkruvett. Alanud on Eestimaa suurim kogu pere pidu ehk veerufestival mille traditsioonid ulatuvad juba ürgaega. No kes meist ei mäletaks lapsepõlvest seika, kus ema käskis kausi tühjaks süüa, sest muidu taevase tähendab festivalile ei saa. Ja siis sa sõid neid ube, sest sa tõesti ei tunne kedagi, kes tunneks, tuleks suve suve kuumemale peole lauluväljakule nagu 88 sinna peale kõik oma koolivaheajad plaanivad korra aastas kogunevad oma ala parimad selgitama välja tublimate tublimat, kellega minale läheb kuldse kannikaga karikas, kellest 100 väärt eesti peerukuningas, kelle peer on ilmekam, kes suudab pikemat jutti vigur beer nimega pileta soolos grupis, nii et tule, lase õhk aga välja, tõmbame selle kultuuripealinnaratta käima. Kultuuriminister on juba tükk aega niisama laval seisneda, tõstke talle ometi tagumiku ette, mikker hiilgavaks, ava pleeruks. Loomalik nagu ütleb peos loodangi, armastus on õhus ja selle sündmuse võlunetiga lõngus, kel on, hõõrus ja rõhub kõhus õhtu lõpuks lõbusalt. Võõrana hõljub mõnust festivali ala pubides. Ära kaota eneseusku, lase puuksu, niiet püksi tükki ei budiseks jagu, langapeer hapukapsad ja ongi jälle selja taga. Bagdad. See on nii nakkav. Veeru laskma hakkab ka suurim, puritaan kiiremini, kui hääldad Est pomi saan. Ma võin tsiteerida, kuidas Rein Veidemann festivali fenomeni lahkas, see, kus üksteise juuresolekul peeretab, see ühendab rahvast fantast emotsioon, kui peo lõpus laulukaare all peeru lahti lööb. Üle 100000 pealine koor tuulevaiksele. Võlla ja ma nagu igast asjast. Mulle meeldib ja kui endal mõtet teha seal aga tahate, mõistsid, et ma tegin sellest kaloog, panin oma Facebooki üles, et tšekiga välja, mul tuli siin lugu välja, noh siis, kui õllesummer veel ajastasin ka, mõtlesin, et väga kuradi hea turundus nipetvahelistelt üles selle looma oma oma oma SoundCloud'i ja panin mingisuguse 16 lai ja ainult väga põhiliselt laikisid siukseid kaastundelaike. Ei olnud väga õnnestunud halastusloit, halastus? Nojah, tüdrukutele see muidugi istu ja selline nagu sa enne ütlesid, et igalühel on õigus armastada, mida tahab ja keda tahab. Tulevikus kindlasti panen sellega mõne luule kuku peale, seal ilus jutt on ka sinna ette veel, kuidas noh, selline ütleme, traagika On seal ikka selles asjas olemas ja see luulekogu, mille pärast me siin oleme, see on 100 protsenti sealis. Jaa, jaa. Lõpetuseks mille sa veel selt meeletama, ma loen lõpetuseks ühe luuletuse, millega võikski siis saate lõpetada, Ma ei tea, kas tahate veel rääkinud, ma tahaks ühte asja küsida, et ma tahan küsida, sa lugesid selle luuletuse praegu peast peastlugemine. Miks see sinu jaoks tähtis on, kuidas see tähtis on ja kuidas need tekstid, kuidas on meil nii palju peas, mis peas on, mul on, mul on, ei, ei, see ei ole üldse keeruline. Mul on pigem raske lugeda raamatust ette mingeid asju, sellepärast et siis ma hakkan puterdama kokutama ja siis ma tunnen, et ma ei ole mõttega päris 100 protsenti asja juures, et kui mulle see asi peas, kusjuures mul jäävad need asjad nii-öelda pähe, et ma kirjutan ja, ja samal ajal nagu enda tekstid jäävad õudselt lihtsalt pähe, tõesti jäävad lihtsalt pähe. Et kui ma pean näiteks kontserdil ette vuristama, siis mul on juhtunud mingeid selliseid asju, et ma olen salmid sassi ajanud. Või kordan ennast salmi või, või ühesõnaga, on nii, kohapeal on nagu sõnad, nagu kuidagi mõte läheb rändama, ei ole mõttega asja juures ja siis siis kaob kohe ära, tekst läheb meelest ära või natuke napsu võtnud, siis ei ole üldse üldse võimalik ühtegi luuletustega, mitte midagi ei tule meelde. Aga need jäävad lihtsalt meelde, et mul on nagu male harjunud lugema vaikuses selles mõttes, et ma omaenda peas ja, ja kui ma hakkan esitama, siis läheb nagu kuidagi sassi, et parem on ikkagi. Ma ikkagi neid luuletusi, mis siin luulekogu saama üritan ka ikkagi peast esitada, sellepärast et mul on põhimõtteliselt kõik pea asetas, muidu läheb lihtsalt sassi. Aga midagi keerulist seal küll ei ole, midagi fenomenaalset ei ole, pigem on see äge, kui inimestel on näiteks selline igav asi nagu Pi täiesti pea koma komadega. Kõik asjad on peas. Et teil on minust igav ja mõttetu, aga see on tore, kui lenda tekst, eks ikka pea seal teinuga enda teksti ole. Ole nüüd, see oli selle nädala kuri karjas. Ma olen Kaur Kender, Olavi Ruitlane, Jarek loeb meile saate lõpetuseks oma uuest värskest luule, kus oli 100 protsenti ühe luuletuse. Maailma lõpp. Maailma lõpp, hea, kõik hea. Legaalseks saad nii palju muutunud plaan, kuid puudub sohi tähispaari hiljem tagasi tulla, et ta alati kõneprobleemi ei annagi, hoiab muidugi ainult laadija kohus, krabi kurjad plaanid hüppavad Muhaldama. Lahedalt kuulatavad materjali napib alati siin allahindlusega. Päeval meelal iga päev plaaniline söök, jook ja tuld lubagi pigistada. Nad ei klapi. Palju põhjal teadsin ja annaksin. Kõige läheb peale maantee. Haigustundja kuurorneeti määrib, hineva käärib nagunii perses, nendele Venegi pulki täis laman keset lahti mopi otsides enam ei meenunud. Unustan, ei mäleta ja pea ümber, sest otsekui sul neljakümneselt Maimiteerin tihti. No mõned jalad kuskile ulatad. Alati sadu saabub, enne, kui ma olen. Raidlejad tahab signaal uperkuuti käinud algul kõike hästi. Teadlane jälle sisse investeerinud, katust kiirelt panin ka puseldes, praegu peabki ostma pillid 100 korda varianti. Poseerib sekundeerin, kes kurat elu sinu eest korrigeerib, rodeerin probleemid, sest elukeeris ma lähen tulele, kümneis domineerib. Ei kommenteeri. Ei reageerinud, et need reeglid teenindajaga mu peegeldrissegi, mida puutu, laguneb jagunema, elu järele, jalule, tõsta panuseid. Olin jale täis. Uuringu saanud Misso pildia, proovin toob, meil juhtub. Äkki ongi nii, et kergelt tuleb ja kaob nii ruttu lõppu näha, juba alguses eesmärk hävines, kaotab valvsuse, et on üks elu läbi meid üks vedu. Kui nii, siis tegu.