Ja see on raadio kaks ja kuri karjas ja see oli Emine Greeninal ja mina olen kurjategija, Kaur Kender ja, ja mina olen Ruitlane, kurjategija, alustame heade uudistega või nomi seadustega, alustame selliste uudistega, mis sel nädalal juhtus, siis tähtsate erinev sai 40. Eminem on olnud mulle kogu aeg võib-olla kõige tähtsam nii-öelda noor räppar, kuigi ta on natuke noorem kui mina. Väga sageli, kui ma mul on tulnud kuskil esinemas käia ja mingisugustel konverentsidel, kuhu mind on mingitel mõttetutel põhjustel kutsutud siis väga sageli ei ole mitte midagi rääkida, siis ainus asi, mida ma teen, on see, et ma et ma võtan mingid Eminemi sõnad ja lihtsalt tõlgin need ära ja sellest on, sellest on suur skandaal tulnud vahel või mitte, suur skandaal, aga inimesed on lihtsalt solvunud, et et see on täitsa huvitav, et lapsed kuulavad Eminemi rahulikult, aga kui täiskasvanutele seda Eminemi sõnu eesti keeles tõlkida ja mitte öelda, et see on Eminem, siis väga paljud solvuvad ja pahandavad ja me oleme juba märkinud. Kuuenda klassi inglise keele õpikus on minemist igav lõigud sees lastele tõlkimisega. Ja lapsed lastele nagu meeldib. Mulle tuleb meelde lugu, kuidas Toomas Vilosius kunagi ütles, et tudeng peaks vaatama seda, kuhu ta topib oma asju ja selle peale korraldati Tartu Ülikoolis mingisugune konverents, kuhu mind kutsuti, ma ei mäleta, kas moderaatoriks või jutustajaks või ükskõik mida tegema. Ja mul ei olnud selle järjekordselt midagi öelda ja siis ma lihtsalt tõlkisin ära Eminemi loost. Ain pakk oli vist lugu, tõlkisin ära paar rida. Ütlesin siis sellist asja, et kui ma iial paneksin mõnda lauljat, kes on show business, siis, siis see oleks Jennifer Lopez ja Pav tädi. Sa tead seda. Ja ma vabandan, Pahv, tädi ja mul oleks ka täiesti ükskõik, kui tšikk oleks mu oma ema ikkagi paneks teda ilma kummita ja lõpetaks sisse ja siis saaksin ma poja ja uue venna korraga. See on täiesti laulu tekst ei saanud nagu aru sellest jah, et selle peale seal oli vist osa, kes meid kuulasid, olid arstid ja, või arstitudengid igal juhul. Täiesti märkimisväärne osa saalist tõusis püsti ja lahkus selle peale, harjunud südamelööke kuulama. Seda kõige Eminem on südamelöögid. Eminemi sünnipäevast me räägime veel. Me käisime seda ilusti, kusjuures ma käisin tähistamas Eminemi sünnipäeval käisime seal issiga Vietnami restoranis, sõime erinevaid toitusid, semine Vietnami toitudest arvab ja seda ei tea, aga noh, me arvasime hästi, et see oli väga hea koht seal pronksi tänaval. Raigo on kõigile maks, räpparid ja see on, ma olen ka ju räppar, läheb Haapsalu. Aga sellest me kunagi räägime kunagi teinekord. Aga siia ma loen nagu alati, igas saates me loeme. Indrek rüütleid. Musta kotiga, Sigmund, mul pole und, mind petab juba peegel ja peast on ammu kadunud, viimnehoid on lahti kõht ja laual vill Meegel. Ning voodikapil from ja Sigmund Freud kui Sigmund sittus seinakella alla ja isa käest tal saamata pikk malk nüüd joodik laseb püksid tee peal alla ja metsast tuleb partisanisalk. Nii värssides võin ülistada sitta, ent kahjuks sitt on endistviisi siit kõik filosoofid sätiks ühte ritta Ta. Ja annaks neile tallis robuskit. Siis unenäo, ma nägin õige ropu, et kokku sain ma suure rotiga, kes hoiatas, et veel kui katsun nokut, juut Sigmund tuleb musta kotiga. Jätkame siis Eminemi sünnipäevaga ja mine, kusjuures Eminem on tõesti noored, ma vaatasin huvi pärast, et kui vana on C, kes on ka tore räppar ja luua kuigi jah, ja mina olen tõesti kaasaegne, nagu ta ise ühes oma loos ütleb. Pärast laseme siis cheesy on 69. aasta mees, tead sa veel mõnda 69. aasta, ma teen ennast, aga nii, et siis oled sina, oled liiga tava, tead, aga ennem kui me läheme järgmise teema juurde, mis on väga kuri ja väga hull, siis siia kuulame kindlasti otsa veel ühe Eminemi seal raadio kaks ja kuri karjas ja ma olen kurjategija. See on siis raadio kaks kuri karjas, mina olen Kaur Kender, mina, Olavi Ruitlane ja nüüd jätkame kurjade teemadega. Et ühe hästi huvitav asja sünopsise draakoni aasta 23. jaanuaril 2012 algas Hiina horoskoobi järgi musta draakoni aasta, mis on eriti soodne andekatele aktiivsetel isiksustena. Teise veebruari õhtul toimus Nokia kontserdimajas suurejooneline Eesti muusikaauhinnad 2012 galakontsert, kus osutus suurvõitjaks Ewert and the Two Dragons. Viies koju viis auhinda. Samal õhtul kiirustasid auhinnad pus akustilise indie-rokki viljelev ansambel koosseisus Ewert Sundja vokaal, klahvpillid, Erkki Pärna kitarr, vokaal, Kristjan Kallas trummid, muud löökpillid, Ivo Etti kitarr, bass, vokaal lõpuni välja müüdud kontserdile. Et esitada oma tuhandetele fännidele üle mitmekümne nädala muusika müügiedetabelites esikohal püsinud plaadilt lugusid. Tundub, et Eesti muusikataevas on vallutatud ees ootavat kontserdit Kanadas, Lätis, Leedus, Soomes, Iirimaal, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal, Mehhikos, Brasiilias ja Ameerikas. Kas suudetakse vallutada ka ülejäänud maailm selle püüdluse täitumist, Me järgneva aasta jooksul jälgimegi? Vot nii, vot nii. Ja miks me sellest räägime? Me räägime seda sellepärast, et sellest taheti teha dokfilmi Renee Reinu mägi tahtis sellest teha dokfilmi ja tahtis, tahtis ja ka, aga ei, selle jaoks ei andnud FDA raha, sellepärast et seal EFSA raha jagamise juures on selline ekspert tyyp andsin ühe ropu sõnagrupp, kus on sellised idioodid nagu Maimik ja Kiur Aarma. Vau, ma saan aru, et sel ajal, kui toimus nende dokkide hindamine, et kellele raha anda siis sel ajal Maimiku ei viitsinud isegi kohale tulla, ilmselt sügas kuskil tagaruumis mune ja vaatas oma kormoranide filmi, eks. Ja, ja ma ei tea, mida Kiur Aarma tegi, vaatas ilmselt vanu kahvli salvestusi ja ka nühkis ennast ise, millest me ilma jäime. Millest me ilma jäime, on see, et Ewert and The Two Dragons ilmselt on üldse esimene selline eesti bänd, mis sellisele tuurile USAsse sellisel kujul läheb, et, et see on minu arust midagi, faking suurt on toimumas ja, ja kogu see idee, kuidas seda teha, et kuhu see filmigrupp oleks saanud nagu bussis kaasa sõita, kõigi nende spurdi, kämmid bussi külge, pussi sisse, mitme kämiga fotokaga filmida, nagu sihukesi erinevaid plaane, võta see kogu see kontserdi asi. Saada osa sellest, et äkki tõesti võib-olla on toimumas midagi suurt ja olla selle nii-öelda saamisloo juures ja olla selle saamisloo juures just ja siis mehed, kes teevad kormorane, otsustasid, et, et ei saa, et seda ei saa teha. Ja kui ma, kui ma eile või millal ma kuulsin sellest, ma kuulsin sellest juba vist kolmapäeval või siis ma vihastasin ennast seaks. Siiamaani tunda, kusjuures ei taha, ma olen siiamaani, ma olen siiamaani vihane, et selles mõttes, et noh, võib-olla on aeg nagu öelda otse sellistele eesti filmid pidele, et mida neist nagu tegelikult arvatakse. See võiks nagu olla niimoodi, et kui sa oled elus kormoranid teinud, siis seal on nagu kunagi suud lahti ei tee ja sa kunagi ei mükitad, sa jäädki nagu istuma neid oma kormorane vaatama. Olen kormoranide pärast raha kinno viinud, tuleb tunnistama ka, noh, aga see oli täis pask. See oli piinlik. Nojah, aga pask. Aga ma käisin kuradi Unkote vaatamas. Väga-väga hea, kusjuures oli Unkot, kas, kas see on siis nagu ebastabiilsusele küll niimoodi, et nad nagu vaata kas kas umbkottidega ei olnud mitte sama asi, et, et nad ei saanud selle jaoks kuskilt raha, nad pidid oma raha vahele panema, siis nad pidid pingutama oma rahast julgelt teha nagu midagi tegid oma raha eest midagi head. Et võib-olla selle eesti filmi häda ongi see, et, et vastutus on ära kadunud. Saadakse raha kuskilt Epsast saadakse raha kuskilt Kulkalt ja noh, seal ei pea ju kellegi ees vastutama, et kujutad ette, kui nagu Maimik oleks pidanud filmi jaoks raha küsima reaalsetelt inimestelt näiteks kormoranide jaoks ja oleks sellega täpselt sellise kormoranid tootnud, noh kui ta oleks küsinud raha tõsiste inimeste käest, ta oleks mulli saanud, kui ta oleks vähe tõsisemate inimeste käest küsinud, siis tal oleks käeluud ära murtud. Ja kui ta läks päris tõsiste inimeste raha võtnud, see oleks ta Männiku karjääri viib. Et see on nagu sellise erafilmitootmise võlud on see, et, et sul tekib surmahirm. Sa pead pingutama ja sa saad aru nagu sellest, et sa pead nagu vastust andma selle eest, mida sa teed. Selline riiklik rahastamine sellisel kujul, nagu see on see, see, see soodustabki, seda, et, et toodetakse asja, mille eest inimesed ei vastuta. Samamoodi. Ma kujutan ette, et sihuke riiklikult tellitud kirjandus tuleks ka samasugune nagu riiklikult telliti Nõukogude ajal kirjandust. Niisugune niisugune noh, mõttetu lalin, eks, kuigi noh, oli ka väga häid, kes nagu tegid, aga ikkagi ma arvan, et, et need rahad, mida filmis jagatakse, on ju tegelikult, et väga suured, et noh, me räägime ikkagi kümnetest tuhandetest eurodest ja kogu aeg seda kõike peaks muutma. Seda kõike peaks teistmoodi tegema ja mul on tunne, et selle Ewert ja Two Dragons sellega peaks midagi ette võtma. Et see asi ei saa niimoodi jääda. Paneme järsku mängima järgmise loo. Järgmisel hoo ka tervitame Eesti neid filmitegijaid, kes kui vähegi veab, jäävad varsti kõigist riiklikest rahadest ilma. Ja see on loomulikult tõuda äge pankrot. Reedest laadi olen ekspluateerinud, mitut joogipaati, rumal vana, palun oma kliendikaardi puidutunni, ma pean oma atentaat loba maha tuumapohmell? Ei, pole lõpp, tuleb läbi käia, ta annab hinga sendi. Tengelpungade jälle nendin. Et ei maksa kunagi piisavalt oma äridega suurem jagu alati üle, ainult. Ainult pidevalt pole hea, sai ka teada, et ei ole. Saada. Täiendavat abi ei saagi. Seda. Ei saagi, aga kultuuris ka kodu toob, aga ei tohi päriselt puljongit veidi panna. Aga sõprade käest raha laenata või kinnisvara auto, ostuplaanid, Mohammad, iga jumalapaigad, mida ta kuhugi rull läheb, jälle ehmatas, autot ei räägi, saaks vähemalt jalgratta heaolu nii raske, kui karvistataksime välja, suured saagid. Tasime maha sellel laari tehasest imbuda, ära tõmbasime kraavid nagu tuulehaug kuivast suust, kui autoklaavi nõudnud jõuline kellaadi küll hakatakse ära, võttis fotoaparaadi vastu lõugu, kaks korda saali nuppu, aga ei saa. Pappi, saagid. Välistamatu. Abipappi. Kraadiga taristute pappi. Kõik tseremoonia meetritesse pappi. Kahekesi pähe rulli sageli sümboolselt uuendaks kuludega nulli. Esinedes tahame, et meil oleks pardi pangakaart eirikast aastat, kas teeme seda kõike sõpradele tasub ka või on korraldajasiga, jätab esinemistasud ta ju nägi ka tavaelus korra ta naisele ostma kalli kasuka. Seal raadio kaks ja kuri karjas olen Kender, Ruitlane jätkuvalt, räägin edasi Ewert and The Two Dragons sellest tuurist USAs ja selle filmi, sest et ma arvan, et me peame midagi tegema, ma arvan, et me räägime nende filmitegijatega. Me räägime Ewert and The Two Dragons siga ja arvan, et, et see on selline väärt asi, mis tuleks panna sellisesse saiti nagu hooandja käpp mõnigi projekt on saanud just. Ma lugesin just seda, seda, seda sedasama asja, seda võlaõigusseadust ja et kui sa midagi avalikult lubada avalikku tasu, lubad, siis avalikku tasu pead nagu lubama ja, ja ma arvan, et et noh, me uurime välja, täpsemalt palju selle asja jaoks vaja on, ma arvan, et küsimus on mõnedes tuhandetes eurodes, et saaks selle usa otsa üles võtta, et vaatame, mis edasi saab, et prooviks selle mõned tuhanded eurod kokku saada ja saata ikkagi poisid nagu seda ajalugu, mida, mida tehakse, mida Ewert and the Two Dragons USAs tegelikult teeb, saadaks seda filmima. Ma arvan, et me omalt poolt kuri karjas poolt lubame, et kui see hooandjas nüüd see asi üles tuleb, noh ma arvan, et see on päevade küsimus, aga vaadake igal juhul hooandja veebsaiti, sellepärast et see on üldse selline tore veebsait, kus on võimalik toetada neid kultuuriprojekte mis teile huvi pakuvad ja mis ise luua neid ja ise luua neid, just et seal näiteks Peeter Laurits ja projekt, millest me ka siin varem saadetes oleme rääkinud, see toimis väga hästi, see võimaldab sellistest sellistest roosades diablondeeritud sigadest mööda minna ja saada raha nagu päris inimeste käest, need, kellele lähevad päris asjad korda ja need, kellel ei ole mingisuguseid oma risthuvisid ja need, kes ei pea oma oma perse varjamiseks nagu maha kiskuma neid asju, mis on tõesti midagi väärt ja, ja sellepärast see hooandja asi ja me omalt poolt, et alustame, alustame sellega, et me, me lubame, et kohe esimeses raundis nagu hooandja ees Ewert and Two Dragons ja Draakoni aasta dokfilmiprojektide üles läheb Merva, et me paneme kumbki omalt poolt kohe kindlasti 100 eurot, täpselt nii. Ja siis vaatame, mis edasi saab, me kavatseme rääkida sellest kõigile, me kavatseme rääkida sellest kõigile raadio kahes kõigile oma kolleegidele pärast, et see, mis tehti, on idiootsus ja, ja kui keegi seda korda ei tee, siis peavad selle tegema kurjategijad. Aga et sellest teemast nüüd natuke maha tulla, nad ei taha nende sigade peale rohkem mõelda, räägime edasi ainult. Ja, ja ma ütlen veel siia ära, et muidugi loomulikult teises tunnis on meil külas päike, meil on teises tunnis niisama suur ja soe, just suur ja soe, väike Jaan pehkinud, see saab olema mulle tõeline psühhoteraapia, et ma saan suhelda. See eriline mul täna nagu mingisugune perekond siin üks armsamaid sõpru ja teine sõber on siin, et noh, inimesed, kellega me igapäevaselt Võitlen Rizzislafamiilija iiliks plain, veider, aga mõnusat enne järgmist lugu, ma loen ette veel ühe Indrek rüütle luuletuse, kes on meie suur ja kallis sõber ja ma, ma helistasin Indreku ära, äkki kuulan meil praegu eriti armastust? Indrek, aitäh sulle selle eest, et sa suvel meie juures käisid, aitäh sulle su luuletuste eest ja ma loen ette siis Indrek Rüütel. Üks pisut kummaline mees, kord seisis raudteeklubi ees ja nägi välja nagu pätt, ent ometi meile andis kätt ja ütles, teine mees on see, kes omaks võtab Kristuse ah Kristust teda vajangi veel läbi mitme sajandi Ma palvetanud ennegi, kui tapsin Edward Kennedy, kui küngastel Hastingsi all mul kadus valge kaelasall on see siis kristlus kindlalt Vistma, ennem olen Sembudist, kui teie inglite büroost Juudastele ohvreid tooks. Ja teiseks mainin seda, et veel kihvtim mees on Pinot Ta keelutundja komblusment ja hunta pentarügement kohannad täis laeva trümmi, raadiost kõlab rahvushümn, kus hommikuti Faive klokk, mind äratavas papa Doc ja lõunaks ootab palmiviin diskreetne repressiiv Reim kus kaardiväelastest paleerne saabuski Herduvarieer, talviipan korra Waydensen I Got meister Harri Henn, kes Tartus kaitseliitu loob ja maarjamaale korda toob. Mulle näidatud veel pole ust, siis silmann, sindki, Carlalust, skisofreeniline pilk, kui maha koorunud veinisilt peas aia dollade Barrett ja Karlovas on mina rät nii üles ütlebki mu närv. Käi põrgu, KM Sinijärv, et üle aja kestate ja lastele meist vestatavam plära kõik ja tühi jutt ja mulle peale tuleb nutt, kui kuskil teie lõusta näen, siis tunnen tõesti, talv on käes ja jalga panna tuleb vilt ning kätekäpikud, näe kukkuski nüüd eest mobilt sai küllalt nokut näpitud, sest nõnda juua pole hea. Ehk paljugi annabki üks pea lõppema, üks lugu peab, mis kokku käkitud. Kuri karjas raadio kaks. Raadio kaks kuri karjas ja see oli Emine seisi ränegaid. 40 43 aastane vanad mehed panevad päris hästi, nagu siingi me oleme hästi tolmavad muumiad. Ja kurat, ma ei saa ikkagi üle sellest, et Eesti filmiteemast ja sellest Maimiku ja Kiur Aarma asjast, et tegelikult me ju kirjutasime suga kahekesi sellise räpp-luuletuse nagu Eesti film 100 ja me ei ole seda eetris ette lugenud? Ei ole, vist ei ole jah, ja mul on tunne, et praegune konkreetne Ewert and the Two Dragons Bruckimine lihtsalt vallandas selle, mis juba meil ammu peas on, et me juba ammu ei ole rahul sellega, mis moodi see asi toimib. Ja siit tuleb siis meie Olavi Ruitlane ja Kaur Kenderi ühine tekst, eesti film, faking 100. Ma lähen kummikuga kummikuga, ilgelt mõnus pauk tuleb nagu summutiga ja ükski rehi ei köhi, et mul puudub inimlikkus, hinge rikkus, inimeste asjad üldjuhul ongi see, kes nende elu ära sittus, olen mina, nina okei, aga kes oled sina, elav sitahunnik, seepärast tulebki kummik ja saad aru, Gabisi ongi sots abi ja teine sammas ja ripendav hammas, kabi ongi tasuta arstiabi. Kabi. Teate, minu pruudil on suurem kui Brad Pitt võib endale lubada nii libeda ja mugava paadiga lihtsalt võib-olla üksnes Abramovitši lähe omadega kreeni, ülejäänud topivad ibuprofeeni perse. Käia lugege pakendi infolehte haigusnähtude püsimisel, pöörduge perearstile, kes suunab teid tagasi vederastile tagauks kiunub hingedam pasased, sured, kavatšokk perses, lõpuks jääb tasaseks elu sita maitsega muraka keelekas haigekassakaitsega pärakupaistega poiss naistega, aga mina olen kummikuga kummikuga, ilgelt mõnus pauk tuleb nagu summutiga ja ükski rehi ei köhi, et mul puudub inimlikkus, hinge rikkus, inimeste asjad üldjuhul ongi. Seega terve elu ära sittus, olen mina ja okei, aga kes oled sina, elav sitahunnik, seepärast tulebki kummik ja saad aru, Gabisi ongi sots abi ja teine sammas ripendav hammas, kabi ongi tasuta arstiabi, türa, kabi. Brad Pitt ja Angelina lapsed on kõik ema suust kukkunud, hukkunud alpinisti hotell, verekivi Eve Kivi suure suuga teeb suure linna ja muuga võidki perse minna Aziz, film saada purki, kui Julia Roberts käägib kilost kurki kolm meetrit sekundis koos Lottidega kaamera jalajad. Ja ei aitasin jõusal, räägi, mis tahad. Maimik ja Kiur Aarma. Miski ei aita kui imed ja mitte ainult pastakast, kuhu ma jäingi. Et kui õmbled kleidi peldikunurgale ideesedast, Heidy Purga veel andke jutt, jätke jätkub jutt saaks kuidagi katkestamata. Tuleb jätta pereauto vahetamata, vot nii, ruudi, võtad pruudi oma metsiku maie, teed talle hargi vahele võsaraie, aga kui sa seda suudaks, siis tegelikult perse oleks ju ka tegelikult ainult taaraautomaat, vot nii, taat Maimik, seal käiksid pudelit perse, ei olekski kogu case saarma, pluss kolm meetrit kurki ja situb purki, pede, viha, küüneviha, lahkliha, karmavõlast, Satara punkti G punktiks. Crowouki veel ja ma olen tõmmanud need punktiks. Ja Volkswagen Passat panega tont mulitz neelab rohkem kassad kui su kuradi ront. Eesti film 100. Ja see on kuri karjas, raadio kaks Kender ja Ruitlane ja räägime natuke hooandjast, et hoone on see, millele me paneme siis praegu suured lootused. Ewert and the Two Dragons tuuri dokfilm saaks valmis ja hooandja ees on praegu üleval sellised märkimisväärsed projektid nagu näiteks festivali hullunud Tartu kogumik Alo Kaare, luuleraamat väike värsivihik, animatsioon, uneskõndijad, värviraamat, haldjaprintsessi ja tema sõbrad. Kui te klikite kohe seal üleval avasta suurepäraseid projekti, siis on seal tõesti noh, igasuguseid igasuguseid huvitavaid, huvitavaid asju ja. Ja võlu on see, et sinna ei peaaegu kogu oma raha ära panema, piisab väikesest toetusest. Kui toetajate hulk on piisavalt suur, siis projektid lihtsalt täis. Tunduvad just nende projektidega niimoodi, et need projektid saavad tõesti end rahastatud siis, kui, kui rahaga, kui saab ja inimesed, kes teevad tõelist kunsti ja kultuuri, saavad seda kõike teha bürokraatia, paberimäärimise ja lolluse vabalt, et sellised Eesti kultuuri Evelin sepad nagu Maimik ja Kiur Aarma ei saa teile ligi, et kui te teete neid asju hooandja kaudu ja ma arvan, et üldse kiita, et nii palju see internet ja kõik sellised asjad aitavad, et, et ühel hetkel on kõigil neil hambad ja ma arvan, et siia tulekski lugeda Betti Alveri luuletus hambad. Okei. Betti Alver, hambad. Minu hambad peavad kõike ingveriga mandli viimaks palju lootes palju maitstes mõtte vürtsiseks saab viimaks kõrgel vildakas mansardis, kärjemeest ja kullast lausa kirjutan ehk eesti eepos paastudes Hanuris kausa sametist paraadi kleidis kortsus põsine roosat kohvi, vahin kullipilgul alla, juues leiva juurde kohvi ning ma närin ruttu, nutan kuuldes uue ajas õiged hambad. Muidugi on valed, aga pisarad on õiged. Siia otsa kohe luuletuse piss, sellepärast et sellega on ka hambad sisuliselt. Ma kuulsin Toompea lossi nurga taga ja polnud kindel, teiselt poolt ei tulda. Ei tulnudki, kuid selle vastu, aga ma märkasin episse imbu mulda vaid tormab ummisjalu alla orgu, kus haljad, põõsad, sügav vallikraav. Mu selle peale vajus nina norgu, ma mõtlesin. No kuis ta kätte saan, kui seal on rohkem Kusisid kui 100 kõik pikemad kui minu väeti piuks. Ma läksin alla oma pisurada, kui vete piirilt kostus äkki niux ja minu väike surmahirmus vesi nüüd Jägala lendas ülesmäge ja tema kannul neljakümnekesi, kõik riigikogu omad, tulvil väge. Ma oma pissihuku järel nutsin. Nüüd piiran Toompea lossi välisust teos loosung mehed pingetega. Braavo siis on kuri karjas Raadio kaks ja ma olen siia veel ühe Indrek rüütle luuletuse autoportree, sellepärast et meile tuleb kohe külla Jaan Pehk. Kohe saame sellest vihast Ülari püha ja me saame kohe mõelda muust, aga ka Indrek rüütlaskab ilusti meie hingele pai teha ja see on Indrek. Hea keretäis lõunama laiskust on minu põhjamaaveres selles poisis, kes ammu läinud raisku ääretus pattude meres. Tubli annus inglise kootikat ja prantsuse fatalismi, pigem kreeka kui rootsi erootikat. Hispaanlaste anarhismi, ühe jabura aju luulusid joodiku filosoofiat. Selles supist, kuhu kord kuulusin, olen lahkunud katastroofini. Indrek rüütlat vaatleja. Linn kihisev ja käratseb kui Istanbuli laat. Ma istun selle trepi peal, Ma olen eksponaat. Nii päevast päeva õhtuni ma midagi ei tee, sest päev saab otsa nagunii ja mulle meeldib see, et mingit kasu May, too, see selge on ja punkt, mu kujutles, ma ÜRO-st ja siin on vaatluspunkt. Miks püüelda veel kõrgusse, kui naguinii poon, kõik saadame põrgusse ja põhja enda joon. Ja see on siis raadio kaks ja kuri karjas ja meile tuleb täna külla Jaan Pehk ja Hindrek rüütle võtab ilusti kõik need teravad nurgad maha, mis mulle siia stuudiosse tulles ja ma arvan, et siia otsa me kuulame siis nüüd juba 43 aastast, aga siis, kui ta selle loo tegi oluliselt nooremad, geisid kuri karjas. Raadio kaks ja kuri karjas MINA, OLEN Kaur Kender ja mina, Olavi Ruitlane ja see on selles mõttes tore saadet Se Eminemi 40 tuletas mulle meelde, et üks asi on küll räpp, aga teine asi on, on, on see muusikaline põhjad, mis all on ja ma ühel öösel. Nüüd ma kirjutasin oma esimese fänn meili, nii et ma tõesti võtsin esimest korda julguse kokku ja kirjutasin, kirjutasin inimesele, keda ma fännan ja noh, need, need inimesed, keda ma fännan, töötavad meil siinsamas raadio kaheselt. Nimelt Paul Oja, tiitši kest ja kriitikal teevad siin samal meie laupäeva õhtul saadet programm ja programmi ekstra ja, ja mina olen kogu aeg seda kuulanud ja mõni isegi kirjutanud ühe ühe luuletuse, ühel ühel hullul ööl. Et mismoodi programmi kuulamine käib ja selle luuletuse ma siis nüüd ka ette loen. Programm 11. gramm raadios programm 12. gramm. Selline oli programmi ulatus ja see, see minu fänn meil oligi ühele ühele mu lemmik teatas eile, et ma olen kirjutamist võtnud kogu aeg nagu lugude või laulude või muusikategemist algusest peale, et muusika ongi minu jaoks olnud kogu aeg tekstide metafoor, et raamat on ju nagu plaat ja just tiitšeide tegevus või asi on mulle olnud tähtsaks metafooriks kirjutamisel. Kui ma kuulan, mingit head Tiits ei säti, siis ma õpin alati midagi kirjutamiseks, et, et mul on tunne, et selline lugude miksimine ja rütmide tajumine ja nende väikeste trikkide vahepeal tegemine, korduste tegemine, et see on, see on nagu kõik see asi, mis mis on seesama rütm, kus tuleb ka, kust tuleb ka proosatekste, kust tuleb ka luule. Naljakas on see, et tegelikult Eminemi juurde mina hästi ammu väga huvitava persooni kaudu. Ja kui seal oli enne sinuga tuttavaks saamist tükk maad ja see inimene oli Mülleri Sass väga-väga hämmastav koos Tartu vaim versus nagu esiräppar mingis mõttes ja ta ütles, et ta armastab Eminemi, kuulab ja kusjuures seda, seda nagu infakul, ma mõtlesin ise ka nagu Eminemi ette ja tegelikult pikaks ajaks. Eminem oligi minu jaoks kogu räpp. Aga jah, et Tiidžeerimix kui kunsti loomise meetodit, et sa võtad mingi olemasoleva loo täiesti uueks. Nii et noh, vaevu-vaevu originaal tuntav, et sageli ei olegi tuntav paljudele, sest paljud ei kuulegi originaali. See, mis ma ütlesin eelmises saates, et ma olen kogu aeg tahtnud olla Paul Oja, Tiitse kesti kriitikali kolleeg, et see ei ole, see ei ole lihtsalt suusoojaks öeldud, sellepärast et mingis mõttes ma olengi tundnud, et just nemad ongi need, kes teevad seda asja, millest mina aru saan ja, ja mida mina teen. Vaata, mina, mina olen nagu väga suur peoloom näiteks broneerige endale peo järgmiseks nädalaks, eks ole, kuni biosaabumiseni oma jube bioloog, õppida tulemast. Ma tavaliselt hüppan alt ära, nagu sina oled, lohistasid mind ühele tartus olevale mingisugusele peole ja see tuli otsa seda kannatada, kusjuures see ei olnud, see ei olnud väga raske. Et ma sain aru, et tegelikult tüübid tegelevad lava peal loomisega ja see on tõeline kunst, see, see pidu, kuhu ma siis Olavi edasin, oli kabemm kolm galerii Karu versus Paul Oja, miksteibi siis salvestamine ja, ja see tuleb üheksandal novembril sinilinnus, kusjuures ühe korra veel, et igal juhul ma lohistan su sinna ka ja, ja see ongi looming ja, ja, ja ta on selles mõttes ka just loomingut, on ka noh, meetod, kuidas, kuidas nad seda asja teevad, on võib-olla Paul Oja, on mulle nendest tiitšeidest üldse kõige kõige niuksem. Nagu ma saan aru, et ma kõlan praegu nagu Justin Bieberi fänn. Aga ma, ega ma seda väga ei häbene, sellepärast et mul on tõesti need asjad, mis Paul on teinud, väga korda läinud ja, ja, ja lähevad ka edasi, et, et see Pauli, aga jagakesti ja kriitikale ja oskus tegelikult, et inimest tantsusaalis tantsupõrandal naerma ajada on minu jaoks midagi sellist, mille nimel tasub üldse peole minna. See, kuidas me käisime sellist üleeelmisel sekund juhul, kui Paul ja, ja Janno läksid hoogu ja ja tegid korraga sellise New York miksi, kus nad pool tundi mängisid, et lugusid, mis olid kuidagi seotud New Yorgi kesse kuulasid, ühte lugu ei teadnud, mis järgmine tuleb, lihtsalt naersid või siis, kui suvel oli see kurjuse laul, kus peale mingisugust väga karmi Aiskyuubi korraga saad sa vastu pead Bonjoviiga. D tore live, siis see on selline selline hea tunne. Kui ma olen kirjandusest rääkinud, siis see, see ei ole mul lihtsalt mingisugune vastandumine või puus või soov öelda, et ei, et ma ei ole kirjanik, sest ma, sest ma ei tunne ennast ka nii väga kirjanikuna, kui ma tunnengi ennast mingis mõttes diis heina ei tee, küll muusikat, et ma, ma ei oska muusikat teha. Aga see seesama meetod või seesama asi, mida ma näen, et et ma ei ole seda eriti niimoodi kirjeldada proovinud, peale selle ühe fänn meili saatsin. Aga see on niimoodi, et sa võtad mingi olemasoleva asja ja teed selle täiesti ümber, et näiteks ma kirjutasin raamatujupijumal ja jupijumala ei ole mitte midagi muud kui piibli esimese mõne lehekülje riimiks. Ma võtsin selle ja, ja tegin ta täiesti kaasaegsed. Ta seisab omaette täiesti nagu, nagu seisab ka Tiitsee tehtud, eks juriimiks, aga, aga seal kuskil all on originaal ja ja ma arvan, et siia sobibki lugeda, polegi lugenud, alustama ikkagi teksti tekstist põhitekstist, et olge nüüd valmis. Mihhail Lotman kunagi ütles mulle ühes loengus umbes niimoodi kuidagi, et Kender, te olete imelik, et nii kui te loete piiblit samastutada kohe jumalaga, nii et harjunud sellega, et Piiblit saab lugeda. Alguses lõi jumal taeva ja maa ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja jumala vaim hõljus vete kohal, jumala ütles, saagu valgus ja valgus sai, jumal nägi, et valgus oli hea, jumal lahutas valguse pimedusest. Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse nimetas ta ööks, siis sai õhtu ja hommik esimene päev. Jumala ütles, saagu laotus vete vahele ja lahutage veed vetest ja nõnda sündis jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. Jumal nimetas laotuse taevasse, siis sai õhtu ja hommik teine päev ja jumal ütles, veed koguneb taeval ühte paika, et kuiva näha oleks ja nõnda sündis ja jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu nimetas mereks. Jumal nägi, et see oli hea. Jumal ütles maast, ärgake, haljas, rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seemned nende liikide järgi maa peale. Ja nõnda sündis. Maa laskis võrsed haljast, rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi ja viljapuid, mille vilja sees on seeme nende liikide järgi jumal nägi, et see oli hea ja siis sai õhtu ja hommik kolmas päev ja nii edasi. Ja, ja see minu raamat jupijumala riimiks on siis kuni selle kohani, kus on Moosese esimese raamatu neljas peatükk, algab Cain ja Abel. Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi kaini ilmale ja ütles. Ma olen issanda abiga mehe ilmale toonud ja teema sünnitas, taasta venna Aabeli ja siin on see koht, kus ma jupijumala lõpetanud on, lõpetanud natuke teistmoodi kui piibli. Aga see meetod iseenesest see, see ja see, kuidas ma seda asja tegin, see, see on pigem, see on meetod ja tiitleid kunstis, ma tunnen seda, et, et see on nagu võib-olla selles sellises kaasaegse asja, mis mind kõige rohkem kõnetab. Ja meil on siis täna kohe külla tulemas varsti Jaan Pehk ja ma tahan rõhutada raadiokuulajatele seda, et kui me väga hindame seda, kui te kuulate, et meid podcastis ja järelkuulamisest ja kõike seda, aga, aga palun, palun, palun ärge tehke, kes seda sel ajal, kui on eetris programm ja programm ekstra sellepärast, et neid tasub kohe eraldi kuulata. Aga kohe, kui, kui te tahate uuesti meid kuulata, siis peale programmi ja peale programm ekstrat ja siis on kuri karjas. Kaur Kender. Ruitlane meile tuleb külla Jaan Pehk ja nagu alati, selle tunni lõpetuseks loeb meile maestro Andrus Vaarik. Vot lääri kurjaõisi, aga praegu läheme edasi ikkagi tagasi tulles v tigedate tehase juurde, praegu läheme edasi tõutäägiga ja hundinahas lambad. Laenata meeldida ja aega Meie kool On jamade hirm. Maanteed. Netikino tagasi, enne kui jõuad silmapilgud, laename, nentinud äratame vedela banaanivabariigi mediaan, maitia meile dekvaat uutes tema kasvatada. Meile pikad näpud pea 1000 aastat, võõracetyotas, kardan, pole keele puhul. Taskuvargad, portfell tegemisel, kooper ei tohi. Hoopis pumbad tahab ära teha, säravad need kostüümid ja kasvada laiali margast. Kolme üksteise sees, mille päästab ülikonnas karpkala. Sees eristuks, kui need endale pähe automaat ka on või saavad rahakotivarga viheda. Usaldama hakanud Mobi laua taha. Varga. Häravitukato värvi tutvub põdraport, mõnega tame, toeta sorry, üllatage kedagi japsid, pöörnharboriaiwatuurima käitun tänavatelt ammu läinud või pole olnud hästi säilinud. Aga rikkamaks ka siis, nagu koerapoegagi. Automaatpiloodi. Automaatpiloodi rahakoti. Harva harva. Majakad. Rubens unustus, jõgi, laiskuse, meele, Raijad, värsketest Tihudest, padi, kus armastada ei saa. Aga kus elu järele jätmatult liigub ja tulvab otsekui õhuvool taevase merimerede vees. Leonardo da Vinci sügav ja tumepeegel, kus võluvad inglid, leebe naeratus näol üleni saladust täis paistavad hämarusest, millesse maastiku sulgeb mõni liustik või mänd. Rembrandt vilets laatsaret täidetud ohkest ja mille ainuke ilustus, kullatud suur trotsi, fiks, nikkus, nutune palve haisuna tõuseb rämpsust, mida äkitselt valgustab talvepäikesekiir. Kus näha võib Heiraclesi Seltsimas Kristusega ja kus sirgena tõuseb vägevaid kummitusi, kes keset videvik rebivad surilinu laiali, ajades sõrmi? Poksija vihasööstud faundlikud, riivatused, sina, kes oskasid korjata jõhkrate pättide ilu, suur uhkusest, paisul süda mehes nõrgas kollases puse. Sa melanhoolne sunnide vangide keiser. Foto see pidulik karneval, kus mõniga õilis süda, kui liblikas lehvib ringi tiibade pildudes tuld. Kerged ja värsked dekorid lühtrite säraval valgel, mis heidavad juurde veel hullust, kui täies tuuris on pall. Tundmatuid asju täis hirmutav unenägu. Looted, mis küpsevad vardasse ümber sabati, möll vanaeitesid peeglite ees või alasti noori lapsikel teemani. Võlumiseksiitsuka libiseb jalg. Verejärv, kus kummitab halbu ingleid kaldaid piiramas igihaljaste kuuskede müür. Ja kus piinatud taeval veidrat fanfaari mööduvat kui mõni Veeberi allasurutud itk. Need, sajatused, need plassweemiad, need kaebed, ekstaažid ja karjatused, neete de ummitse, Nutom kaja, mis 1000-ks laborientides kaigub südamele, mis suvelik, jumalik oopiumi suits. See on hüüd, mida 1000 tunnimeest järjest annavad edasi. See on käsk, mida suust suhu kannab 1000 Vilgatsi hääl. See on majaka tuli, mis laidetud 1000-l kindlusel. See on suurtesse laantesse eksinud küttide hõik. See tõesti issand, see siin on parim tunnistus, mis oma väärikusest meil iialgi tuua on see tuline nuukse mis veereb aegadest aega, et kustuda seal, kus alguse saab sinu igavik. Vimm treppidel lõpeb kinni maailmu lumi punastel NSV Liit kõnelindil. Tiivel tuli trepikoja pimeduses JB viinidele lävele. Tuuningut. Karjusin. Varajane sügis tuleb külma talve. Riin treppidel lõpebki maailmu punaste lilledega. Nägin sind pimetoor, ta tuli trepikoja pimelu. Riinidele ära veel ei võtnud kaasa, karjusin majade hääl varajane, siis tuleb külmal talve läbi mäluda. Aga? See on kaks. See ei ole minuga, see on maailm, tüdrukud ei tohi üksinda õues käia, sest nurga tagant tulla haige tüüp, kurika põues. Ja sul on tunne, et midagi on valesti seal sinu süda sültes, käes on edetabelid igast talendisaated, kus tuleb kõige parem, jätan su mure, kui võlg olnud, see on Sky plussi põlvkond, rikkurite õukond bussireis, kui põis on Europeenraha kukub maha kõll kõll ja see tundmatu küsitest dominant, tipaatia. Kui elad nostalgiast, kes on Jeesus, lubas need Melania, seal loomapiinaja son nalja pärast kiima ajajas sõbra, naise voodi, see on hunt lambanahas nagu lotokolmapäev rahvustelevisioonis. Ma annan silme ette kurja kasuema, siis on kõik, mis talle omane, see on, kui viskad autoaknast õllepurgiga jalakäija uimaseks. Ogar tarbimine on kunst, mis kuulub rahvale, kes on isad, tülikad reklaamid. Kui on valimised, see kobaaniliselt üritad, on postkastid Pole armastuskirju vaid ainult arved. Okei, vahvad, tore. See on paras, on kõik normaalne, kuid see ei ole minu teada. Ei ole, minul. Ei ole minuga. Ole minuga. Ei, minul ei ole, minul ei ole minuga. See ei ole, minuga. On kallis sõber, keda tunned hädas, kes vastu ei tunne, tänu kes hoopis varastab su tagant, see on tema. Nagu see on pettumus peeglis alaväärsuskompleksis. Metsas varitsemas nagu kelmid, mees, kes teeskleb, et teenimises tööd teha, ei meeldi seal röökloteerist pikal lennureisil pooleli jäänud haridus, peaaegu valikut sai tehtud, teised annet ei raiskaks. Stardikombel vandenõuteooriameistrid ja see, kui lüüa käega seal laulupeo rongkäik, kui sa oled tuubadžike, sul hakkasid päevad kombinatsioonid. Ja see on raadio kaks ja kuri karjas, mina olen Kaur Kender, mine, Olavi Ruitlane. Meil on külas Jaan Pehk hurra lõbu. Tere. Tere Jaan. Alustasime sellega, et esimeses tunnis rääkisime pikalt, et oli Evenemine 10. sünnipäev ja sellest, et veel on mingisugused asjad. Alustasime toredalt Salizzi looga seda asja. Ja on sul on ka tulnud luulekogud välja. Ja viimane, mis tuli, on 100 protsenti, Jaan Pehki tuli chi ehk jumalat jumalike ilmutuste. Kirjastuse alt lasin kõrval kohe 100 protsenti, Jaan Pehki 100 protsenti nagu Zareisi ja raamatul on natukene Jaan Pehk paksem nagu päris, nagu päriselus. Jah, ja varem on ilmunud kolm luulekogu sisukord tulgu kui tuled ja. Ja osad neist on igal juhul raamatupoodides saadaval, et me oleme neid neid käinud otsimas ostmas, et need viimased on kindlasti olemas. Jah, aga olema jaan, alustame Su luuletustega. Olgu ma siis alustan siis luuletustega, vaatan, kuidas ma leian üles selle mida ma tahtsin lugeda. Ahah, ei leia. Neile ei anna. Võtan mingi teise raamatu, ma ütlen niimoodi suvalise koha pealt lahti ja kõik kõlbavad, aga see ongi hea luulekogu tunnus on see, et sa võtad selle ette. Ma olen jaaniluulekogudega täpselt sama teinud. Sirutad käe välja, võtad selle luulekogu, vaatad lahti, loed muheled. Mõtled, hea küll. 25 sõna mõtlesin, et küll ma olin ikka kahekümnesena loll kolmekümnesena, mõtlesin, et külmanika 20 üheksasena loll. Nüüd 37. ja mõtlen, et küll ma olin ikka eile loll. Homme olen kohe loll-ülehomme, olen juba homme loll. Varu tava, 100 aastane, võiks öelda, et ma olen sündinud loll. Jah, võib olla küll, jah. Vägi Jaan, kust tuleb Jaan Pehk, milles sa ennast kokku oled pannud? Praegu tulen raadio kahe köögist, üks hetk, ma võtan lonksu vett, aga mõnus vesi on seal veeautomaadist. Külm, me oleme siin, kadestan sinu lühivormi ja ja, ja aimame natuke, teame, kus sa oled ilmutada. Kas sina, Jaan, seda lugu tead üldse, et tänu sinu laulule Me saime Olaviga tuttavaks ja sõbraks seda lugu teadma. Ja seda ma tean raadiot kunagi sa veel vist arvasid, et see on hoopis Aapo Ilvese. Ei arva. Kuidagipidi. Mulle esimene inimene, kes tähendab, kui ma kuulsin seda lugu, kuule, sa Riimse väikeseks poisiks soidiks oli niivõrd geniaalne, et ma hakkasin, ma teadsin, et selle riimitegijaga ma pean tuttavaks saama, sõbraks saama, siis ma helistasin esimesele inimesele, kes ütles mulle, et ilmselt sõna Aapo Ilves ja ma ei olnud sellega rahul selle vastusega, sest ma teadsin, et see ei saa olla. Aapo Ilves, kirjutas Ta sihukese riimi ja siis helistasin teisele inimesele oli, oli selle Herkki Merila, kes ütles, et Ruitlane Eestis kirjutab selliseid riime ainult Ruitlane punastama ei näita. Aga, aga see on see lugu ja ma ei häbene üldse seda lugu. Täpselt niimoodi. Ma lasen sellel kostada. Wind kiidate, eks ole, aga ma nagu ei pane nuppu. Et aga jah, see juhtus küll niimoodi. Selle looga oli Oliver eelnev jama, trolle me oleme nii mitu korda rääkinud, loeme Jaani luuletusi, kuuleme luuletusi. Aga ma hea meelega ei loegi enda luuletust, et kui nüüd rääkida sellest, kuidas mina üldse luulega sõbraks sain, siis. Ma arvan, et üks põhilisi tõukejõudusid oli hoopis üks Johannes Semperi tõlge. Mida ma lugesin, ma arvan, võib-olla see kuues ja seitsmes klass väliskirjanduse õpikust ja see on siis Françuis, filoni ballaad, kadedaist, keeltest. Vooraxis valges Arsendriogsüüdis lubjas, mis kustutamata tahia pigis, sulanud tinas Arsendisulfiidis rasvas ja tõrvas ja varvaste higis, saastas ja solis, roisus ja regas, pidalitõbiste jalgade uhtmes, huntide, rebaste sapilügas, kõõmas ja kaapis, taldade pühkmeis, rästiku verese mürgiski veel käigu kareda laima ja keel. Kassi, Roiude hallitanud ajus Roland penide veniva skaalas rapitud kalades sogases laius kollases väeblis Etsivas soolas higiseks aetud hobuste vahus vees, milles mulistanud, kärsanud ja koonud mürgises vees Sublimaatide lahus vees, kuhu heidetud loomad, mis koolnud usside konnade Limaski veel käigukadeda, laima ja keel elava nastiku jahedal nahal veres, mis kuivama pandud, on pannil juuksuri juures just täiskuu ajal räppaja mustusel loputusvannis toobris, kus pesnud end roojased, naised. Nõus, kuhu uhutud haigete muhud, sammaspoolikud, kärnad ja paised vees, kuhu puistatud, nurjunud tuhud väävlit ja tõrvast suitsev alleel käigu kareda, laima ja keel. Kui teil on nõristuseks kurn või sõel või kui te püksi põhikulunud võrguks, siis tehke nii, et need maiuspalad nõrguks ja saadud segus keetke keel, mis õel. See oli selline sellises selline pauk kunagi, kui ma nagu lugesin, et siis ma sain aru, et luule saab lahe olla ja sealt ma arvan, et tuli selline tõuge, et ma hakkasin nagu rohkem luule poole vaatama. Aga luule ongi lahe. Uskumatult palju, hea. Kes oleks seda arvanud, et hetkel me oleme kõik avastanud aga see on kuri karjas ja kuulame siia vahele esimese jaaniloo. Vehkima. Või? Ei. Ole. Ja. Raadio kaks ja kuri karjas ja Kender ja Ruitlane ja meil on külas Jaan Pehk ja, ja see oli siis lugu zombi-is, on ka Olavi sinu sõnad ja olid seal isegi seal videos. Ja võtab mind vahepeal kaasa käe otsa abiliovi. Mingi muusikaauhindadel Tal on viinud mind, aga ma ise ei lähe täna õhtul ja viib mind hoida raamatu. Ei, ta ei lähe. Täna õhtul läheme ka kindlasti. Edgar sõjani siia ja me elame nagu Johan elab minu peal. Ja siis ma alati nagu imestan, sellepärast et kui nagu jaaniarmas kaasa hommikul ärkab, eks kohe kuulen lõplikult. Lõpp läheb üle ukse ja kui jahu tuleb, ei kuule mitte midagi, et kuidas sa saad ning vaikselt astuda. Pehme jalg ilmselt. Igal hommikul igal hommikul materjali, mida ma siin kuulen, jaan aga, aga tagasi luule juurde. Hea küll, ma loen siis vahepeal enda luuletuse. Telesaates küsiti teismeliselt, miks narkootikumid halvad on. Nad kahjustavad mu mainet. Spordiluuletus Boruutot vist eelmine kord lugesid. Aitäh lugesin. Nii tore, et sa võid kuulad ja mul mul kõrvad liikusid praegu klappide all õnnest Gerd Kanterist laen palun. Kanterile heida ketas publikusse, Gerd ja näed verd. Spordiluuletusi ja siis üks parafraseeringuga luudest astusin lihtsate asjade juurde. Astusin lihtsate asjade juurde. Laual on õlu ja silgud. Niivõrd ei häiri, et tuba on jahe mul, kuivõrd need silkude pilgud. Astusin lihtsate asjade juurde. Kuuris on kirves ja halud. Niivõrd ei häiri, et kirves on nüri, vaid see, et mul puit tuua palud. Astusin lihtsate asjade juurde. Seisan su maja ees hanges, niivõrd ei häiri, et kaev, see on külmunud, kui see, et wet pole panges astusid lihtsate asjade juurde lihtsamaks, enam ei lähe. Ja kui ei olegi targemat teha, sul õppi luuletus. Ja see ei olnud palve, see oli käsk jah, et ei õpi siis palun see tähendab, kas sul on ka kaasas see luuletus üks nendest suvistest kuri karjas üritustest? Üks luuletus läks väga nende selles seltskonnas, kellega me igapäevaselt suhtleme, muutus nagu täiesti mantraks käibefraasiks on, kuidas käituda. Ja leian. Kui sa palun selle loeksid, sest see on, ma arvan, et seda ei ole ühtegi luuletust, mille mõnda värssi oleks mulle viimastel kuudel rohkem tsiteeritud kui seda, sest see läks kuidagi väga õigesse kohta siis on raadiokuulaja, läheb ka kerge käituda. Kuidas käituda? Veenev hääl sinu peas kordab just see tänaval vastutulev, väike poiss tapab kunagi su lapse. Kuidas käitud? Tapetakse, sulelähedane, inimene, kõnnib masendunud mööda linnatänavat pea küsimustes plahvatamas. Vastu astub kunagine õpetaja, noh, Jaan, kuidas läheb? Ah nii ja naa, vastad. No kuidas siis nii ja naa. Tuleb ikka öelda, et hästi läheb mina sisenda endale alati, et just minul läheb kõige paremini, sul peaks ju ka hästi minema, olen sind televiisoris näinud. Kuidas käitud? Ärkad peale joomist, pärnu poeetidega, munakivi sillutise paljassitt püksis, rosolje triip rinnal, aga suu ees pehme svammiga võsa, Petsi mikker. Taamal irvitav kaameramees. Kuidas käitud? Ja aitäh, aitäh et see on raadio kaks ja kuri karjas ja meil on külas Jaan Pehk, mina olen Kender ja siin on veel Ruitlane ja kuidas käitud? Raadio kaks ja kuri karjas ja jätkame. Meil on külas Andres. Ma tunnen ennast kohmetult nagu alati, suurte loojate seltskonnas tunnen ka kohmetult nagu igal pool, ma tunnen ennast kohe eriti, ma tunnen ennast kohmetult selliste inimeste hulgas, kes võivad nagu kõiki neid asju, mis Mulle väga meeldib ka mingisugune sama asi, et mõeldaks tekstidega ja, ja, ja ka muusikaga. Kunagi toimusid mölljaaniga toitelised, mingisugune väga huvitav nagu sõbralik töösuhe, et Jaanistus Türil Windows Messengeri taga ma tegin sama asja kuskil Ülenurmes, meie vahel oli väga palju kilomeetreid. Ja siis vahetasime tekste ja heliklippe, tegime mingeid ilusaid laule. Ja see oli see aeg, kui ma mäletan, et sa ütlesid mingil hetkel mingi paar pisikest lugulatelt. Et need on nagu mingid siuksed, Miatuuride moodu, siukesed, lühikesed asjad olid, võiks ju täitsa mate lood olla. Jah, kas see oligi siis selle lühikeste kõige tuntud orelipoisi lugude algus, tegelikult see üldse see nimi orelipoiss tuli ka tänu sellele, et sellesama Windows Messengeri kaudu mina küsisin sinult nõu, kuidas teha endale hot keskkonnas on kodulehte. Ja, ja siis sinna oli vaja sinna hot punkt ja siis oli kaldkriipsu taha lihtsalt mingi mingi asi mingi nimi panna, siis ma lihtsalt mõtlesin täiesti suvaliselt, pani sinna lihtsalt orelipaist, mõtlesin kirjutada ka sinna, flööditüdruk võiks üks, mis asi, eks ole. Ja lihtsalt kirjutasin selle orelipoiss ja siis ma sain selle kodulehe nagu tehtud ja samal ajal kuidagi ma tegin neid lugusid ka just neid miniatuurne ja, ja siis saigi see orelipoiss lihtsalt kuidagi nagu. Kes neid, eks ole, tegime, me tegime esimese plaadi üldse sinu abiga 30 eksemplari. Tartus Kirjanduse Majas kõrvetasime seal vanas Noorte Autorite koondise toas esimesed üldse orelipoisi jootekolviga. Enam-vähem. Aga see lühivorm, see, kas selliseid enne nagu suuretutest kuskil nagu armas või võib-olla küll, kuigi tegelikult tal oli mul arvuti oli nii halb kunagi, et kui seal programmiga üle poole minuti läks, siis ta nagu jooksis kokku. Et see oli vist 32, oli rammi, et tõsiselt vähe nagu, et seal, et üldse midagi seal jookseks, arvutused. Kusjuures see on erakordselt huvitav, et see kuidas tehnika määrab selle, et kui pikk on teos, et sama asi on kirjandusloos palju olnud, et näiteks miks on Dostojevski lause väga pikk, miks Dostojevski kirjutab väga pikki lauseid on see, et ta ei pidanud kirjutama, Ta dikteeris ta dikteeris nii pikalt, täpselt nii, kuidas mõte tuli ja siis õe ja see teine ja Puškini värss imelühike rida, miks, sellepärast et ta üritas alati rea lõppu jõuda ennem kui hanesuleotsast tint otsa said. Et samamoodi ka tõtt, kuidas? Ja siis ma eeldan seda, kvantarvutid tulevad lood ei lõppe kunagi ära, nagu, et siis. See on võib-olla selline otsitud põhjus nende lugude lühidus, aga, aga lihtsalt selline asi oli ka, et kui ma tahtsin pikemalt ei oleks nagu alguses on seda saanud teha. Kui ma sain teise arvuti juba parema, siis selles olid lühikesed lood meile juba kõigile armsaks saanud. Kuidagi nad levisid käest kätte, et ega ma neid kuskile raadiotes ei andnud, endale levisid ja palju käest kätte niimoodi, et mingil hetkel ma kõndisin mööda Tallinna linna ja siis kuulsin, kuidas kaks neiut omavahel sosistasid üksusest näha, see on orelipoiss ja mõtlesin, et mis, kes, kes, kes, kes tutvutud. Siis sa said aru, et sa pead olema, siis, ma sain aru, et ma olen orelipoiss. Palun, loed meile luulet ja nüüd ma loeksin enda kodumaise ühe suure lemmiku Kivisildniku luuletuse põis ei põle ära. Põis ei põle ära. P Kangrole p kirjanikule. Eesti kirjanik meenutab lapsepõlve. Jälk. Eesti kirjanik meenutab olukorda, kus ta midagi öelda ei oska. Nüüd ta siis ütleb. Jälk. Eesti kirjanik võtab viimases hädas lasteraamatud appi vanapagana jutud kolumats ja Jälk eesti kirjanik rebib nostalgiat. Esimene erootiline koolipreili. Jälk. Eesti kirjanik ja tema raske elu hundid, marukoerad, langenute mälestussammas, lähedase isiku surm, jälk. Eesti kirjanik ja tema loitel igatsus vaimuvalguse järele Kolumbus tasuja katku villu. Jälk. Eesti elanik jääb looduse ilust oimetuks. Jälk. Eesti kirjanik lööb otsustavalt mõrvaletti. Jälk eesti kirjanik, flirdi Porvukese ja haavatud soldatiga. Jälk. Eesti kirjanik, punnitab kujundi elu nagu teater. Jälg. Eesti kirjanik on mures Isamaa pärast. Gängsterid, vaesus, vända, gängsterid, kriis. Eesti kirjanik paneb viimase välja. Vaeslaps, Songib tuhas ja leiab vanaisa põie. Tule, süda läigib. Rao. Kõigile eesti kirjanikele issand olla räppar. Et see on kuri karjas, Raadio kaks ja meil on külas Jaan Pehk ja kuulasid Sor Raadio kaks ja kuri karjas ja meil on külas ja on tehtud, mina olen Kender ja Ruitlane. Mina olen Jaan Pehk, mina tean, Jaan Pehk, sa oled õppinud tekkinud keskkonnakaitse ja O, kusjuures üks tüüp, kellelt ma kunagi auto ostsin, oli ka keskkonnainseneriks või keskkonna kaitseks õppinud. Dolph, Lundgren. Keskkonnaveatu nagu hea edasi minna, kõrve väga oluline aluspõhi nagu olemas. Mis sa oled keskkonna heaks ära teinud. Noh, ma arvan, et keskkonna heaks ma otseselt heaks olen, nii palju teen ma halvaks, midagi teinud. Et olen püüdnud ikkagi loomulikult lihtsalt niimoodi käituda. Mina olen küll läinud meid nagu väikeseid nüansse, kui ma tulen sealt ära, keskkonnakaitse, loodussõbraliku inimese, kui sa nagu oma maja hoovi peal, lastele nagu naat õue peal, kõik kõlbab süüa, eks ole. No et naat on selline kasud nagu maades jaanis seletab lastele tegelikult, mis seal, kus isad või kuulavad seda suure huviga, et seal ma arvan, et see on ikkagi sealt pärit, võib-olla küll, jah, siis nad tõid seda mulle sinna, sõin ja siis seal oli muidugi see oli ka linnusitta täis, ma sõin ikka selle ära. Sitasurma pole keegi, ei ole muidugi ta nägi välja, kuidas, nagu hapukoor natukene niimoodi, et ma ei hakanud ütlema. Aga tegelikult on, ma olen, ma olen kolm aastat, elan sinu all ja see majakeskkond on, on väga, väga tore olnud. Aga loodusulatuses eriti vist ei ole. Jah, ma looduslüürika ei ole väga, nagu võib-olla kunagi ammu sai, sai midagi kirjutatud, aga üldiselt ma. Ma vabandan, et ma segan, vahele tuleb üks iga kord, kui loodusest juttu tuleb, puhastan ja vahel, kui tuleb tänaval meelde seeläbi pärast seisma, et hea sõber Tõnu Õnnepalu, kes on õppinud bioloogiks, ma kuidagi oli niimoodi, et sattusin metsa jalutama nii õudselt tahtsin nagu talle näidata, kuidas mul läheb ka korda see, millest tema nagunii palju diab loodusest ja kõigest ja siis ma ei metsas seisma ja osutasin ühele poole ja küsisin Tõnu, et kas see puu on nüüd lehis või metsis. Ja mul on siiani häbi praegu nagu tähendab välja kuulutanud niisuguse, see on nagu ei lähegi ära ja ei no aga see ei, mul ei ole kunagi olnud probleeme selle tunnistamisega, et ma olen loll, aga võib-olla selle lehise otsas oli metsis, noh siis ei ole, kui oleks nagu teder olnud, siis on nagu luuletajana, aga väga lihtne, eks ole, tedre ja puu vahel ikka teed vahet, eks ole. Aga võib-olla valuks luuletusi. Olgu, kuna ma sealt kuulsin, siis aretist luges enda loeksite areki luuletuse. Kaalul on muidugi täpselt ei tea, ta luges minu arust endale need lühemad ära. Siit raamatust aga ma ikkagi loena tema raamatut 100 protsenti Chaliis avaluuletuse kunstiinimesed. Meenutan üht eksi, olime poes, tõstsin korvi kaks õlut, eks pani õlled tagasi riiulile. Me joome ainult veini. Me oleme kunstiinimesed. See oli väga interpretatsioon sellest ja, ja see Jarek oli meil külas ja see oli sama tore kui praegu on kõik niimoodi, et aga jätkame Jaani luuletusega. Miks me siin oleme Purigariast luulet? Olgu, tegelikult ühe Luut loodusluuletuse leidsin. Naabri koer lõugab ööl ja päeval juba seitsmendat aastat varjupaigast võetud. Pöörasin tähelepanu, et tahaks öösel magada ja päeval rahulikult aias toimetada, võtta midagi ette. Lärm on. Naaber teatas uhkuse värin hääles hoidjad, vargused ja muu kuritegevus on siinkandis märgatavalt vähenenud tänu koerale ja koer ise augud tänu sellele, et on omakorda mulle väga tänulik. Aga kellele mina peaksin tänulik olema? Kas koerale, naabrile või varastele, kes ei tule ega tule? Seda seda sellepärast, et koer nagu iseenesest ei ole loodus, eks ole, juba aretatud koera nagu inimene juba stange ära aretada, aga peremees osa loodusest, seal, kas ma tohin ka ühe luuletuse lugejad? Muidugi ma loeksin indrek rüütlet. Ja, ja loodus. Ja see minu suur häbi bioloogia. Vabandage Kuperdanaga. See on Indrek rüütla luuletus, üksildase bioloogidelleerium. Miks nii tihti näen sind unes õlleuimas näkineid seisab paljajalu lumes, loeti nokia pabereid. Punab taevas koit või eha, olen sinu kaitsevaim ümber, sinu sooja keha keerdub mingi ronitaim. Lindilt kostab tuttav kära, piiksist juunior tina soor. Õues tormab eesli mära, teda paaritapkentaur jälle kihab katseklaasis Diet töölnelise err, kiin laual. Sinu lillevaasis loksub nitroglütseriin biokateedri ukse kohal läbi lõikamata närv haihtub hõbedaselt luhalt. Roheline kaitsevärv tallab inimnäoga kalu, ebajalge pseudopood tekitab ehk veidi valu, ajju löödud elektrood. Kumpsu tahte allutanud anassaavi LSD, et on jälle põhjustanud anomaalse nähtuse. Hädadega ikka harjub, kuigi pepule vesivill kuulata, kuis appi karjub, lumehanges krokodill. Uue ilma kardiograafil tõuseb, langeb intervall, kogunevad möirafid ikka sinu aknal. Istuvad su läve taga, eedenis su elupuul, kuni pole lõpetanud eksistentsi lõhkekuul on väljaspool aega ja ruumi on teisel pool asjade merd on teisel pool suudlusi, kuumi on teisel pool valatud, verd on teisel pool lõppu ja algust on väljaspool mõistust ja kaost on teisel pole ääretut, valgust, päiksekiir ja paikne jaoks. See on kuri karjas ja kuulame siia muusikat. Kuri karjas raadio kaks. Ma mõtlesin, et ma loen ühe luuletusega Andres Monapalt. Olustikuline. Istun aknal. Vaatan välja ja söön juustu. Mida teie sellest arvate? Sellega üksnes luuletustes, mis seal oli kohe peas. Jah, see on need lühemad, jäävad jah, paremini pähe tegelikult on pikemalt ka peas, aga neid ei noh, nii palju oma omapead ei usalda, et nad kindlasti urinal ette kohe pähe tulevad. Millal esimesed luuletused tulid, kas Tartu NAK on ka kuskil, kuidas esimeestega seotud või on see juba nagu mingi Tartu NAK on võib-olla natukene selline hooandja oli küll, et kuigi noh, ikkagi luuletasin tunduvalt varem. Aga jah, Tartu nakkis kindlasti sai seal seigast igast asju, saiad põhimõtteliselt nagu raamatuid ja nalja. Kogu aeg. Proovin tegelikult peast ühe luuletuse veel lugeda, mis on mulle lapsepõlves oli väga palju lasteluuleraamatuid ja üks mu lemmikuid, Lehte Hainsalu raamat, kui ma ükskord seal oli hästi palju luuletusi, mis algasid kõik sellise reaga, kui ma ükskord ja kui ma ükskord midagi teha tahtsin ja siis on mingi selline luuletus. Kui ma ükskord juua tahtsin. Tahtsin väga saada juua, teistel polnud aega tuua. Tahtsin juua koledasti. Ema ütles varsti-varsti. Õde hüüdis, mis sa kisad kannatada, käskis isa. Läksin ise salamahti köögiukse, tegin lahti Eima, leidnud kopsikut kollast joogitopsikud. Riiulil oli mitu kruusi kõrvutuid ja täitsa uusi. Tahtsin ühte, kas juhti suhkrutoos läks ümber niuhti, kopsas kassi tassile, sealt veel pähe kassile, kiisu miisu hirmust kange, kargas vastu piimapange piimaämber kolinat ka vajus ümber, solin taga. Joosti kokku, löödi lokku. Ema peksis käsi kokku, õde tegi pika jutu. Kellelgi ei olnud ruttu. Aga keda sa ise loed siin Eesti praegustest, kes sul südame põksuma panevad? No ütleme, et ma ei oska neid nimesid tegelikult niimoodi siin väga öeldi, et noh, siinsamas Jarek paneb mul südame põksuma, eks ole. Siis me oleme sugulased ka ja kust pidi käki kuskilt kaugelt ja võib-olla. Ja siis, kui on, võib-olla siis on juba, on hea öelda, tegelikult olemegi Kivisildnik Kivisildnik lugesin. Et Sven on ka üks ja kindlasti ja siis noh, sina jah, kuule. Sama jutt, et mina hakkasin mustrit tõmbama. Kalad ma ise pressi muidugi selle jutu praegu lihtsalt ego tripperi jääma praegu mangul silmadega pärast muidu ei ütle tere. Ja tuleb ära, eks ole, siis ma pean mingi mustriga kokku. See ei ole Kivisildniku luulet nii hästi ette loetuna kuulan kui Jaan täna lugesin, et minu jaoks oli täiesti Kivisildnik uus tahk, avanes praegu vanad head tekstid ikka aeg-ajalt kuulnud. Kivisildniku luule on selline, mida on kahjuks rohkem kaasas ei ole praegu, aga mida just esitada hea, kui ta on paberil, et sa loed seda ja siis esitad, et muidugi noh, tal on neid ka selliseid toredaid lühivorme näiteks. Mul on kästud kusta teie kaevu. Super. Aga aga me oleme siin ikkagi sellepärast, et kuulda, Jaan, sinu luuletel, aga ütleme, möllame natuke, vaatame, luuletaja, kuulame nii kaua ühe Loovjal vahele. Siiriga ja lähme tantsime. Siiri Oviiriga lähme õhtul tantsima. Kontsungaja Tiiduga lähme õhtul tantsima. Veljo kajab Reeduga tantsima. Aimega ja küll liiga lähme tantsima. NATO-s aga ja EVK tantsima. Juba ka välja, lähme õhtul tantsima. Selle loo peale ei saa nagu töö heaks mitte minna, et see lugu on mul autos. Tuleb minna tantsima. Tantsima. Aga siis loen ühe luuletuse, nagu oligi tegelikult arvata. Helistas ajakirjanik, tere, kaste aia Metallica kontserdil käisite? Ei käinud. Kas teil oli selleks kindel põhjuseta sele käinud? Oli küll, aga ma ei soovi seda põhjust teiega arutada. Ahah, selge aitäh. Meil on täiesti arusaadav. Nägemist. Poole tunni pärast internetis uudisnupp. Jaan Pehki ei käinud Metallica kontserdil, nagu oligi tegelikult arvata. See on tõestisündinud lugu, nagu, nagu oligi arvata, eks ole, ja. Vahepeal nagu proovinud põigelda ma olen, ikka, pean ikka ennast rohkem muusikuks nagu. Aga need laulutekstid on ka ju luuletused. Ma küll ei oska veel vahet teha, et võtad c5 tagant ära, on luuletus ja pole siin raamatule viis taha, on laulja. Nojah, ega ma ei oska nüüd öelda, et et kas muusik või luuletajat, ilmselt mõlemat. See on muidugi üsna mõnus, kui nagu natukene oskad seda muusikat teha, et siis on nagu, iga juures. Võiks nagu teha. Jube vaev, ma võin omalt poolt öelda, kui ei oska muusikat teha, muusikat tahaks hirmsalt teha, aga kui juba minu tasemel nagu ei oska, siis ei ole vaeva. Hakka üritama. Mul on hea meel, et on neid inimesi, kes oskavad ja mul on hea meel, et nad teevad seda, sellepärast jää meie juurest nurru. Siis on kuri karjas ja ma olen endiselt nurru, sellepärast et meil on külas Jaan Pehk nurr ja me kuulamegi Midagi. Muud poode? Kolme. Ja poole. Kombeid. Jaan nii tore, et sa tulid, nii tore on siin praegu olla, et võikski lihtsalt niimoodi, et mängida muusikat ja lihtsalt vedeleda ja lihtsalt chillida ja. Lugeda vahel mõne luuletuse. Mõnus mulle ka meeldib see meile veel päris lõpetuseks mingeid oma luuletusi. Ma loen siis sellise pikema. See räägib sellest ajast, kui ma käisingi keskkonnakaitset õppimas Räpina aianduskoolis. Sealtkaudu ma tutvusin ka põld asjaga. Umbes 18 aastat tagasi. 1994 28. september ärkan Räpina aianduskooli ühiselamus Keskkonnakaitsetudengina. Lähen kooli. Esimene tund Hüdroloogia. Õpetaja teatab kurvalt. Suur laev läks põhja, palju eestlasi ühes. Peale tunde jõuan kenasti ühiselamusse. Komandant koputab uksele. Jaan, politsei soovib sinuga rääkida. Tere, kas teie olete Jaan Pehk? Palun istuge autosse. Kuidas te pääsesite olidel päästjalist? Ei, mina ei olnud selle laeva peal, meie ütleme, kas te seal olite või olnud, sattusite te päästeparvele? Ei sattunud? Öelge siis, kuidas on see võimalik, et te olete siin? No ma ei tea, ma käin siin koolis. Kuulge, ega politsei rumal ei ole, me teame, et te käite koolis, aga mõelge hästi järele, mida te räägite. Me võtame teiega ühendust, võite nüüd minna. Naasen arusaamatult, ühikatuppa. Komandant koputab. Issand, kas jälle politsei? Ei tahan, sulle on telefon, Tallinnast helistavad kriisikomisjoni küsimuste laviin. Tere, kas Jaan Pehk, mis aastal te sündinud olete, kui pikk te olete, olete blond või brünett, lokkis või sirged? Brünett Diolokis vastand, sobib, võtame teiega ühendust tegemist. Üks klassivend jookseb koridori peal vastu. Hüüab minu poole. Kuulsin raadiost hukkunute nimekirja ja sealt jooksis läbi Jaan Pehk. Teadsin seda, Jaan Pehki. Ta mitte ainult ei jooksnud, vaid sõitis ka, rataste oli kõva ujuja. Hetkeks lööb silme ette mälestus 80.-test, kui telekast näidati triatlonivõistlust. Jaan Pehk läks juhtima. Olin oma nimeka nime kaimule uhke. Pärastlõunal ootab ees ekskursioon Piusa koobastesse. Ümberringi liiv, liigume mööda vanu käike, järsku käib selja taga tume müttakas. Paar sammu eemal on koopalaest alla langenud paar tonni liiva. Mehekõrgune kuhi. Sel päeval oleks napilt kadunud kaks Jaan Pehki üks. Tere, teine maasse. Samal ajal kodulinnas Türil helistatakse vanematele. Tere, kas teie Jaan läks laevaga põhja? Ei läinud meie Jaan koolis aanu kahju. Mõni päev hiljem Türi vahel liikudes näen mõningaid hämmeldunud nägusid. Oleksin kellelegi justkui võlgu, et ma Läänemere põhjas ei istu, vaid kõnnin keset linna vastu. No kuidas te julgete öelda, Tupus, meri, mida sa nendega tegid? Ja see on kuri karjas ja raadio kaks ja mina olen Kaur Kender ja Ruitlane ja meil oli külas Jaan Pehk ja Jaan Pehk praegu ära jooksma ja jaan paneme lõppu veel ühe loo ja siis peale seda lugu, ma loen veel ühe luuletuse, sellepärast et ma tulen tagasi korraks nendest sigade juurde, kes olid esimeses tunnis ja Jaan sulle suur aitäh, et tulid aitäh kutsumast ja kuri karjas veel natuke peale seda lugu jätkub. Kes on raadio kaks ja kuri karjas ja tuletame meelde, et seda meie saadet on võimalik kuulata järelkuulamise serv kaks kodulehel. Esimese tunni teema oli see, et Maimik Kiur Aarma ei andnud Ewert and The Two Dragons dokfilmi tegemiseks raha ja siis kuigi Jaani külaskäik rahustas mind kõvasti, aga ikkagi päris maha ei rahustanud, sul oleks siia lõppu ühe Indrek rüütle luuletuse. Nüüd üles-alla ning alla ja üles ja vasakule, vahel paremale ka. Me tõstame mässu, meid puuakse üles ja tihti teibasse lüüakse ka. Kui vaatan üles langevat teramis hooga läbistab kaela ja käed mu pea siiski veerebki korvi kui kera, kuid edasi tormavad võidukad väed. Me orieküdgedi ahelad, üha on enam pingul, käib mässulme rind, meie eesmärk on kindel ning võitlus on püha ning võidu eest makstakse Dynane hind. Kes kahtleb ideedesse kindlasti sureb vaid sädemest piisab ja möllabki maa. Me teame, priiust meil oodata tuleb, kuid seda iial ei anna meilt saar. Nüüd seina ääres on paremad pojad ning püssid palge tõstab Karee Endrentslites voolavad šampuseojad, meid ootab masti talvepalee või propagandaski purju end juua. Siis tean, et ei olema lihtne bandiit ei ole ka röövel. Mu kohus on tuua kord mõõga maa peale, jumala riik. Me lahingurelvaks on tänavakivi ja sihtmärgiks tihtipeale vitriin. Taas tuleme kokku ning paisub rivi. Imperaatori tõlla all plahvatab miin, kõik ahned koerad ja sead lööme maha. Ning selle jaoks alati kaasas on buss. Kauem raudu ei enam kanda ei taha. Me ammugi teame, et elu on nuss. Kuri karjas Kaur Kender, Olavi Ruitlane