Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 27. oktoobri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Ilma tõttu on elektrita Eestis praegu ligi 3000 klienti. Välisminister Urmas Paeti sõnul tehakse erikontaktide kaudu tööd, et jõuda Nigeri jõe deltas bokseerilt Bourbon Liberty. Röövitud Eesti kodanikust meremehe vabastamiseni Ukrainas peetakse täna homsete valimiste eel. Vaikuse päeva võimul olev regioonide partei tunneb end homse eel üsna kindlalt, sest varasem pea Taali Julia Tõmošenko istub valimisstaabi asemel vanglas. Rahvusvaheliselt sariaalse päeval tuletatakse meelde, et psoriaas ei ole nakkav ja psoriaasi haigeid ei pea vältima. Eestis on umbes 42000, psoriaasihaiged tähistab teater vaarius etendusega suurte varjus. Oma 20 viiendat sünnipäevateater on võtnud eesmärgiks jäädvustada meie kultuurilugu ja kultuurile soojaid. Vanemuises esietendub täna Urmas Vadi autorilavastus tagasi Eestisse. Karksi valla kultuurikeskuses alustas tegevust mulgi oma ülikuul. Jalgpallimeistrivõistlustel alistas Flora meistritiitli juba kindlustanud Nõmme kaljut üks. Null. Enne hooaja lõppu on Floral ja Tallinna Levadial teise-kolmandana võrdselt 80 punkti. Eelolev öö ja hommepäev on lumelumine ja lörtsine. Öösel on õhutemperatuur miinus kaks kuni miinus kaheksa, kohati miinus 10, homme päeval miinus üks kuni pluss neli kraadi. Tuulejäite liinidele langenud lume tõttu tekkinud rikete pärast on täna kella 16-ni seisuga hinnanguliselt ligi 3000 elektrilevi klienti elektrita. Valdav osa neist riketest on tekkinud öösel ja tänase päeva jooksul liinidele vajunud raske lume ja jäite tõttu. Enim oli kell 16 vooluta majapidamisi Saare- ja Hiiumaal kokku seitse, sadamaga 20, Võrumaal 540 ja Põlvamaal 380. Kuna Põhja-Eestis ollakse praeguseks katkestuste kõrvaldamisega lõpusirgel, suundasid sealsed elektrikud nüüd Lõuna-Eesti maakondadesse appi. Kui võtta ühel hetkel korraga vooluta kliente, siis on see number eilsest saadik püsinud küll iga tund mõne 1000 kliendiringis kuid salakaval ilm tähendab seda, et rikkeid on kogu aeg tulnud ka juurde ja töövoog ees on pidev. Eile ja täna on kokkuvool tagasi toodud ligi 37-le 1000-le kliendile. Õhtul temperatuur langeb, siis on ka meie teedel libeduse oht. Endiselt. Emud Nemad andmed Nigeri jõe deltas puksiirilt Bourbon debertereeritud seitsme meremehe saatuse kohta on ikka veel vähe kuid merendusuudiseid edastama portaali merepill, et ta on peatoimetaja Mihhail vaid tempo sõnul kulgeb kõik nii, nagu varasemate juhtude puhulgi. Piraadid ründasid prantsuse firmale Ööbon kuuluvat puksiiri 15. oktoobril. Pantvangi võeti üks Eesti kuus Vene kodanikku. Laval olnud Nigeerlastest meremehi ei puututud. Välisministeeriumi kinnitusel võib röövitute vabastamiseks kuluda veel aega. Välisminister Urmas Paet räägib, mis seisus uurimine on, küsis Margitta otsmaa. No kõigepealt jah, et töö koos laevafirma esindusega ja, ja ka vene poolega jätkub selleks, et saada kõik seitse meremeest, sealhulgas Eesti kodanik vabaks ja kui siin eile öeldi välja, et justkui on algamas nii-öelda delikaatne faas, siis sisexe delikaatne faas on tegelikult sellest hetkest peale, kui need seitse inimest rööviti ja see sisaldabki endas siis seda, et, et kontaktide kaudu jõuda lõpuks siis tulemuseni, et inimesed saaksid vabaks, et ka meie kodanik saaks võimalikult ruttu koju tagasi. Asukoht on teada, on terve hulk detaile, mida kahjuks praeguses etapis ei ole võimalik avalikkusega jagada. Eestil teie juhtimisel on üks edukas pantvangide vabastamise operatsioon selja taga. Kas meeskond, kes sellega tegeleb, on sama? No selles osas küll, et samad ametiasutused, kes ka varasematel kordadel ehk nii kaitsepolitseiamet kui kui teabeamet koostöös siis välisministeeriumiga on need asutused, kes praegu Eesti poole pealt selle asjaga koos siis partneritega mujalt tegelevad, kui aktiivne on Vene pool vene poole. Loomulikult on huvi ka oma kuus kodanikku saada vabaks, nii et nii et ka nemad on aktiivsed ja, ja ka see infovahetus ja koostöö käib meil ka vene poolega ja kui vaadata siin arenguid viimastel kuudel sealsamas Nigeeria ranniku lähedal, siis kahjuks selliseid inimröövid on järjest rohkem levinud ja laevade kaaperdamised jaga sellel laevafirmal, kus peale Meie kodanik oli ja ka siis Vene riigil oma kodanike röövimise näol, kahjuks on ka kogemusi sellest samast piirkonnast, kus siis kas siis laevafirma laekus meeskonnaga või ka vastavalt Vene kodanikke on, on võetud kinni Somaalia ranniku kõrval seesama Nigeeria rannikuni järk-järgult muutumas järjest rohkem selliseks ohtlikuks piirkonnaks. Intsidentide arv on seal viimastel kuudel vägagi hüppeliselt kasvanud. Kas välisministeeriumil on andmeid, noh, inimesed peavad ise registreerima oma asukoha, kas on selliseid andmeid, kui palju näiteks Eesti meremehi võiks selles piirkonnas veel olla laevade peal ehk potentsiaalseid kellega tuleks tegeleda? No kahjuks väga selget tere, meesteliikumise ülevaadet meil ei ole ja eks ma peaks kindlasti lisaks siis Somaalia rannikule ka Eesti meremehed peaksid silmas pidama seda, et Nigeeria rannik on järjest rohkem ohtlik, kus järjest rohkem toimub selliseid inimeste röövimisi ja, ja laevade kaaperdamise, nii et, et selles osas kindlasti ka Eesti meremehed, kes erinevate riikide laevadel sõidavad, kindlasti on sellest juba ka teadlikud, aga kindlasti peaksid sellele pöörama tähelepanu. Ukrainas peetakse täna homsete valimiste eel vaikuse päeva võimul olev regioonide partei tunneb end homse eel üsna kindlalt, sest varasem pearivaali Julia Tõmošenko on vanglas. Krister Paris räägib Kiievist pikemalt. Loone joone Julia vabaks kõlasid hüüded tema partei Isamaa eilsel viimasel valimismiitingul. Ent tema toetajaid oli järel vaid käputäis, ehk nii paar 1000 inimest elusa oranzi printsessi asemel pidi ta leppima tema kirja ettelugemisega. Patria predvame Vöödi ju mul on teie suur põhjus vabandada iga oma otsuse eest vastu minu tahtmist aitasid lüüa. Ukraina tagasi neodiktatuuri kummatigi pole võimudel Tõmošenko kinni hoides väga palju kaotada, leiab reaalsete poliitikauuringute keskuse Penta direktor Volodõmõr Fessenko. Poripüksi tootsime funktsemashenkrostu probleemulju asust, siini paradoksid Tõmošenko ümber on selles, et tema süüdimõistmisele ning jälitamisele reageerivat märksa emotsionaalsemat ja teravamalt euroopani lääs krite Ukraina ühiskond. Talle kaasatundjaid pole just vähe. Aga enam kui pool ringist usub, et ta mõisteti süüdi õigusega põhist, suhtub sellesse ükskõikselt. Tõmošenko asemel loodavad Janukovitši. Vast tulevad ukrainlased nüüd uuele tegijale. Poksi raskekaalu maailmameistrile Vitali Klitško-le. Ilmselt küll mitte kauaks, leiab raadiost fabuda poliitikaanalüütik Vitali Bortnikov. Ta ukrainlastele on täiesti ilmselge, et peab ilmuma mingi juht, mingi messias, kes lööb korra majja, parandab elujärge ning ühiskond lihtsalt vaatab pealt. Nii nad uskusid omalajal Leonid Kutšma ja pettusid temas. Nad uskusid, Viktor Juštšenkot, pettusid temas. Nii uskusid paljud Kajule Tõmošenko Petsusid. Liinale usuvad Viktor Janukovitšit ja juba leidnud aset ka esimene pettumine temas. Aga uut messija pole. Esimene sobib mitmete kriteeriumite järgi just Vitali Klitško. Arusaadav, et peale pettumise pole ka sealt midagi oodata. Oma lootused ja pettumused märgivad ukrainlase büllatandidele homme rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Kiiev. Juust eestist täna tähistati ka Eestis rahvusvahelist psoriaasi päeva, et rääkida sellest ebamugavast haigusest ja et rääkida on vaja, selgub järgmistest intervjuudest, vahendab Margitta. Otsmaa. Selgitada on vaja uuringud näitavad, et enamasti ei tea kaasinimesed sellest haigusest midagi. Arvatakse, et see on nakkav ja püütakse psoriaasi haiget vältida. Sageli keeldutakse teenindamast, olgu juuksuris või spordisaalis, tegelikult ei ole psoriaas nakkav ega kuidagi ohtlik kaasinimestele nahaarst Pille konna. Tahaks kindlasti rõhutada, et psoriaas ei ole nakkav haigus ei kandu ühelt inimeselt teisele üle. Haigust esineb kahel kuni kolmel protsendil elanikkonnast ja Eestis on psoriaasi haigeid umbes 42000, kuid see pole ainult nahahaigus. On siis selge, et on tegemist kogu organismi immuunsüsteemi haarava haigusega oleme inte puhtalt nahahaigus, vaid haigus mõjutab kogu organismi immuunsüsteemi. Täpsemalt on siis psoriaas krooniline nahahaigus, mida kahjuks ei ole võimalik lõplikult välja ravida. Kuid on meil võimalik siis raviga saavutada selliseid pikki lööbe vabasid perioode ja no teine probleem on siis see haigus võib kahjustada ka küüsi ja liigeseid. See võrreldes Lääne-Euroopa riikidega võib öelda, et psoriaas on olnud alaravitud ja üha sagedamini ka Eestis ikkagi lisaks lokaalse ravile nahale kasutame siis süsteemseid, ravimeid, kasutataksegi erinevaid immuunpreparaate ja tänaseks päevaks on tõesti olemas ka uued põlvkonna ravimid, mida kutsutakse bioloogiliseks raviks mis toimivad organismis kindlatesse, põletikulise protsessi sõlmpunktidesse. Psoriaasi haigeid ühendab Eesti psoriaasiliit, mille kaudu saab teavet, koolitusi ja ka psühholoogilist tuge. Liikmeid on 190 ringis, tunduvalt vähem kui haigeid. Nix juhatuse esimees Georg Yorkanov. Põhjuseks võib tuua ka seda, et inimesed nagu pelgavad oma haigust ja paljud ei tahagi sellest rääkida, kuigi need, kes on liitunud, väidavad just vastupidist, et üheskoos olla on palju kergem ja meil on ka teinud väga palju sellist tööte. Et Ta on ta ühiskonna mõista, et reagi haigus ei olnud. Kuigi meie ühingu allorganisatsioone igas maakonnas ei ole veel. Samas ta on eestkoste organisatsioon ja samas ka tervist edendav organisatsioon. Ja päevakultuuripool täna tähistab teater vaarius etendusega suurte varjusama 20 viiendat sünnipäeva. Etendus teeb ülevaate viimase viie aasta lavastustest. Rahvusraamatukogu saali laval 25 näitlejat sama palju, kui teatril aastaid. Teatrijuhi ja lavastaja ja hinge heitis. Hapu sõnul on vaariu samalaadne nähtus meie kultuuripildis. Ta tegeleb sõna tõsises mõttes kultuuriloo taasloomisega, nagu on pealkirjastanud Doris Kareva oma. Intervjuu Heidi Sarapuuga sirbis varjus on aastate jooksul publiku ette toonud eesti kirjanikke, tantsijaid, näitlejaid, lauljaid Heidi Sarapuu. Põhirõhk on kindlasti mineviku taaselustamisel meie kultuuripärandi jäädvustamisel ja teadmiste juurde hankimisel. Kirjandusteatrist on kasvanud teater, mis on vaataja ette toonud hulk meie ja Põhjamaade kultuurilugu ja kultuuritegelasi. Sedapidi hambaarius, ka uurimisasutus. Ja, ja seda suure lõbuga ja suur rõõm on kuulda seda, et oi ei teadnudki, et niisugune teater on. Aga, aga nüüd oleme kindlad kunded. Heidi Sarapuu on naine nagu orkester uurib, kirjutab tekstid, lavastab, hoiab teatri käigus ja jaksaks veel rohkem, kui oleks pisike abi. Ei jagu aega organiseerimistööks ja see on üks ainukene asi, mis, mis tekitab minus kibestus tunde. Et selle 25 aasta jooksul saanud ma ühtegi abilist, kes tõesti tegeles sellega, et me saaksime selles kultuuripildis olla palju nähtavam. Käime suhteliselt vähe maapiirkondades, selleks on vaja eraldi inimene, kes seda teeb, seda organiseerimistööd. Aga see, et teil abilist ei ole, et kas te olete natuke nagu väikse venna rollis rahastamise mõttes? Eesti riigi silmis jah, sest aastaid oli välja mõeldud üks niisugune minu jaoks tobe süsteem, mille nimi oli. Aita see aita andi külastajat arvu järgi. Aga meie teatavasti kes, kes mängime näiteks muuseumi etendusi, kus mahub napilt 40 tooli ei saa kunagi, et ots otsaga isegi kokku, nii et me peame kogu aeg toetusi välja nuruma. Mariuse tegevusest ja saamisloost on seni ilmunud kolm raamatut, täna esitletakse neljandat suurte varjus mis koondab kolm Estonia teatriga seotud lavastust. Elustavad unustamatud artistid Paul Pinna, Benno Hansen, Akulüüdik, Artur Rinne ja teised. Sügisel me kõik tähistame Estonia teatri sajandat sünnipäeva ja see on meie panus. Aga täna peab teater vaarius oma 20 viiendat sünnipäeva. Palju õnne. Vanemuises esietendub täna Urmas Vadi autorilavastust tagasi Eestisse, mis räägib Johnist ehk Juhanist, kes näeb välja nagu Lennon ja keda saadavad kolm ahvi. Samas ei tööta John loomaaias, vaid on toimetaja kirjastuses koolibri tartlast jätkab Hedvig Lätt. Esialgu saadavad need kolm ahvi peategelast Johni ainult unenägudes, ent teatavasti on unenägudel võime mõjutada nägijate enesetunnet. Peategelase Johni rollis astub lavale Rein Pakk, kelle sõnul ei saa näidendi tegevusest päris kõike ära rääkida. On nagu kõik tema eelmisidki tükid on ka tagasi Eestisse niisugune, mille sisu paraku ei saa ära rääkida, sest et, et Urmasele on väga jõuline võime üllatusi ja kvante lugudesse peituda. Ta tagasi Eestisse tahavad selles näidendis tulla just nimelt väga erinevad inimesed ja see Eesti, kuhu nad tagasi tulla tahavad väga erinev. See tükk räägibki sellest, kui erinev võib-olla see Eesti, kui erinev võib olla erinevate eestlaste peades ja kui erinevad on eestlaste saatused. Autor ja lavastaja Urmas Vadi sõnul on näidendi ja samanimelise romaani sundtihedalt seotud reisiga Austraaliasse. Reisil kohtusime erinevate eestlastega hästi huvitavalt välja tuli oli nende suhe Eestisse iseenda nagu identiteeti seerimisse eestlasena ja siis juhtus seal ka üks selline seik, sellele üks väliseesti vanamees, kes oli pooleldi pime, ta kolis tagasi Eestisse. Auto läks pakkidega lennujaamast, noh ja mina lubasin viia tema lennujaama, aga ühel hetkel kaotasin selle esimese auto silmist. Siis see vanamees rahulikult, kuna tuli pooleldi pime, küsisid, et kas me oleme nüüd lennujaamas, sealt edasi tekkiski see mõte, et kus on selle mehe, Eesti. Tulime Eestisse tagasi, mõni aasta tagasi toimus Eestis üks sündmus Bustes peaaegu kõiki eestlasi, ma usun ja otse sündmus on see asi, mis kannab seda peategelast nii Eestis kui tema reisil Austraaliasse. Tagasi Eestisse žanrilt lavaline reise, keri Martöörium. Martöörium on kangelase lugu või kangelase teekond, et ühesõnaga see peategelane, kes läheb oma mõttega ja tegeleb seal Austraalias selle oma Eesti või selle küsimusega, mis teda sinna ja igale poole mujale veab, see tundus kõige täpsem see lavaline reisikiri, Marteerium. Urmas Vadi autorilavastus tagasi Eestisse etendub Vanemuise teatri väikeses majas raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Karksi valla kultuurikeskuses alustas täna tegevust mulgi oma ülikuul. Esimesel kogunemisel räägiti muuhulgas pühapaikadest ja pühakodadest, teatab Piret tai Brist. Etnilisel mulgi alal on pühapaiku säilinud küll, kuid ajad ja olud on nad unustuse hõlma jätnud. Nõnda rääkis Viljandi muuseumi kuraator, mulgi ülikooli loengut pidanud helik Rosberg. Õnneks oli siin 19. sajandi lõpul Jaan Jung mööda Eestimaad ringi sõitis ja selliseid muiste mälestusmärke üles kirjutas, kus on näiteks Mulgimaal hiiekohad olnud, arvatakse tõllamäetamm, võib-olla üks menuki iie kohast, pine järve ümbrus, Dauga salu, Anne Mägi on muidugi üks selline tuntumaid pühakohti. Mulgimaa kurbloolises on just see, et tema ju sai küüditamise tõttu väga palju kannatada, mis mul seda teemat uurides just eriti valusalt silma jäi, et kõige suurem hävitaja oligi see talude krunti ajamine, sest tihtipeale tulid ju sinna uude kohta kuskilt mujalt inimesed, kes ei teadnud nendest pühakohtadest midagi. Mulgimaal on veel omapärane asi seegi, et näiteks luteri kirikud nii-öelda seisavad püsti, aga õigeusu kirikud on hävinud ja tuleneb see sellest, et mulgid eriti ei läinud niinimetatud tsaari usku. Ja seda sellepärast, et neid peteti. Väga üksikutes kohtades sellest vabadusest kinni peeti ja siis talusid jagati, siis õigeusk seal niimoodi välja surema hakkas ja õigeusu pühakojad paraku seisavad tühjana. Õigeusku Mulgimaalt eriti palju ei mindud. Kas Mulgimaal on ka mõni õigeusu kirik, mis näiteks veel tegutseb? Karksi-Nuia enda kirik on veel täiesti korras ja tegutseb ja kogudus vist mingil määral on veel olemas arussaares, aga seal olid ka probleemid, aga luteri kirikud, nemad püsivad püsti, Mulgimaalt on hävinud ja ei ole veel üles ehitatud. Helme kirik. Kes täna mulgi ülikooli ei jõudnud, siis neile teadmiseks, et mulkidel kavas Karksi-Nuias ülikooli tarbeks kokku tulla. Nõnda rääkis ülikooli projektijuht Anneli harraste. Järgmine on 24. novembril, siis me räägime ikka rahvarõivastest, järgmine kord tulevad meil seelikutest, tuleb juttu ja siis kadrikombed, see on 24 november. Ja siis on kaheksas detsember ja siis meil kõneleme jõulutoitudest ja tahame teha ise ka verivorstid valmis, päris mulgimood ise topime. Ja päeva Spart, Joosep Susi Vaatamata külmale ilmale ja maha sadanud lumele peeti jalgpallimeistrivõistlustel täna kõik viis eelviimase vooru kohtumist. FC Flora alistas meistritiitli juba kindlustanud Nõmme Kalju üks. Null mängu domineerinud Flora ainsa värava lõi teise poolaja alguses Albert Prosa. Teist kohtumist Flora peatreeneri kohuseid täitnud Marko Lelov. Et esimene poolaeg mängijad pidasid oma joonisest kinni ja olid enesekindlad, et see oli nagu kõige tähtsam, et nad leidsid vabad ruumid, kuhu mängida, kus teha nagu vastasele ütleme ebamugavasse olukord tehnilise poole pealt, esimene poolaeg oli, oli nagu väga okei ja teine poolak. Eks Nõmme muidugi pani pressi juurde ja kindlasti sellel hetkel tuleb meil nagu pea säilitada külmana, et kui me veel üks neile ette läksime, et tegelikult, et päris head mängu näidata, tuleb suuta nagu mängida see mäng sammas joonises lõpuni ja sama enesekindlalt, et seal nagu natukene oli, ütleme puudujääke. Kuna Tallinna Levadia alistas kodus Tallinna Kalevi neli. Üks, on nii Floral kui Levadial enne viimast vooru teise-kolmandana 80 punkti. Hõbemedali meeskond selgub seega alles viimases voorus, kui Flora sõidab külla Narva transile ja Levadia Paide linnameeskonnale. Kristjan Palusalu mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses olid eestlastest täna võidukad argument Alo Toom ja Ardo Arusaar. Kuni 120 kilogrammi kaaluvate meeste seas oli olümpiahõbe Heiki Nabi kolmas. Seejuures tuli ainus kaotus vastu võtta hilisemalt võitjalt rootlaselt Johan neureenilt, kelle Nabi alistas olümpiamängude poolfinaalis. Puudu jäi ikkagi sellest vormist, et ega niisugune keskmine praegu on ja keskmine tase on küllaltki okei, võib öelda, et Nende vastased kondlikki võitsin ma nagu ilusti kindlalt hästi, nagu ma tahtsin, nagu ma plaanisin põhimõtteliselt, et selles mõttes keskmine tase on hea aga, aga nii-öelda, sest kui täitsa tip-mehega tegemist, siis, siis minul jäi nagu puudu sellisest paremast vormikõverast nii-öelda, et ega praegu vormivormiga seal on ikkagi alla kukkunud ja, ja oli puhul, me ei ole siin midagi midagi sarnast, et et mis on täiesti loomulik. Vormel ühed kihutavad sel nädalalõpul Indias. Kvalifikatsioonis oli kiireim MM-sarja üldliider Sebastian Vettel Red Bulli läheb üldarvestuse teine ja kolmas, Fernando Alonso ja Kimi Räikkönen olid vastavalt viies ja seitsmes. Istanbulis toimuval naiste tennise WTA finaalturniiril alistas kolmanda asetusega ameeriklanna Serena Williams poolfinaalis neljanda paigutusega poolatar Agnieffgaar Adwanska kuus-kaks kuus-üksteises. Poolfinaalis mängivad Victoria Azarenka, Maria Šarapova. Ja valmistuge kella keerama, sest ööl vastu homset läheb Eesti üle talveajale. Pühapäeva hommikul kell neli tuleb kell keerata ühe tunni võrra tagasi. Kellakeeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle Euroopa Liidu liikmesriigid. Ja nüüd räägib sünoptik Ülle Jõemaa homsest ilmast. Ööl vastu homset on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ja kohati sajab vähest lund ja lörtsi. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus kaheksa kraadini ja võimalik, et selge taeva all on paiguti taas miinus 10 kraadi ringis. Külma päeval on ilm vahelduva pilvisusega, kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul võib tulla ka vihma. Puhub valdavalt loodetuul üks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini, saarte rannikul on kuni viis kraadi sooja. Te kuulsite, Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.