Tere, mina olen Karin, kopra jalga portreesaade, mis täna on rohkem kaksikportreemoodi. Anu ja Kadri Tali. Vaid 24 aastasena oli Anul ja kadril südikust luua oma orkester. Siis oli aasta 1997. Nüüd 15 aastat hiljem, peetakse neid vahel ikka veel liiga noorteks suuri asju korda saata. Kuid nende aastate jooksul on juhtunud väga palju. Vanu, juhatab kõikjal maailmas nimekaid orkestreid ja Kadri on Eesti esindusorkestri ERSO direktor ja Põhjamaade sümfooniaorkester. Oluline verstapost Anu ja Kadri elus kohtub endiselt kaks korda aastas Eestis, salvestab plaate ja pürgib järjest enam Euroopa tähtsatele lavadele. Tänases saates ei tule elulookirjeldusi ega loetelud saavutustest. Nõudeid ossa kivi, program n Latvia. Luga. Ayota tükki miinuseid mureks puidu hooldetaim või tähendab linnak läin sammu enne, aga sambad, aunuid, lagitš, lase lobby. Millel Hoode osalenud liisimise proovib hiljem hakata ja lihtsalt ära minna. Niidestoppenbit võin Jurmala. 31. mai 2012 kell kolm päeval Estonia kontserdisaali ees on kaks reisibussi. Läbisegi kostab eesti, vene, inglise, saksa ja lätikeelset juttu. Põhjamaade sümfooniaorkester on oma teekonna alguses kontsertreisile Lätti ja Austriasse. Teel Tallinnast Pärnusse kõnelevad Anu ja Kadri oma eluteest. Me kuuleme mälestuspilte lapsepõlvest, nende omavahelistest suhetest ning sellest, mis neid elus inspireerib. Sõna saavad ka Anu ja Kadri sõbrad ja lähedased. Minul on niimoodi, et ma tahaks lihtsalt näha, et kõik materjalid on korrektsed ja pead ära parandatud ja et ma olen kogu aeg nagu mure selle järgmise sammu pärast, et kui nüüd sümfooniakontserdikavad on ära õpitud, harjutatud ja, ja Eestis ka tehtud, siis nüüd Lätis selle kontserdi pärast ma nii väga ei muretse praegu. Et ma pigem muretsen juba, vaatan ettepoole, et me ikka valmis jõuaksime, oma sõpru hätta ei jätaks ja natuke ikkagi ütlen. Eestlasele kohane, muretsen ikka kogu aeg. Mina tegelikult praegu mõtlema sellele, kas kõik statiivid on paigas ja kas pillid, mis on lavale tellitud, seekord küll Läti rahvusorkestri omad, nii et ma loodan, et, et need on heas konditsioonis ja aga sellised väga maised mured on ja ma arvan, et kui sa Läti kontsert on ka tehtud ja lennukis Austria poole, siis mul võib-olla see suurem mure varem on, on õlgadelt juba langenud, aga jah, et kogu aeg on üks väike mure. Millegipärast näeb bussis on huvitav intervjuud anda endast, toonekurg kõndis üle tee meie eest. Põhjamaade sümfooniaorkestri algust võib pidada ka Anu ja Kadri muusikutee alguseks. Nii minu kui Kadri professionaal Hanne tee ongi ju tegelikult üldsegi võimalikuks osutunud tänu Põhjamaade sümfooniaorkestri sünnile. Et mitte keegi muidu ei oleks, ma ei tea, aga võib-olla kes oleks mind mingil hetkel ära tundnud, kui dirigent äkki oleks, aga kindlasti ei oleks olnud nii kiire või selline, nagu ta on täna tänu oma orkestrile sai esimesed auhinnad esimesed plaadid, esimesed kontserdikavad kogemusele repertuaari omandamise praktilise töö osas lihtsalt dirigeerisid, enne kui ma üldse veel õieti seda asja teha. Oskazengi. Ja Kadri pidi ka ju eraldama asju, milleks tal ei olnud mitte mingisugust väljaõpet. Et kui ta täna juhatab ERSO tsist ta lihtsalt, kuna selle praktiline kogemus ja teadmised ja see võib-olla see network või see võrgustik, inimeste võrgustik, mis Eestis tihtipeale ja üle maailma tegelikult on oma isiklik inimeste nagu nii-öelda aadressiraamat siis sellega teeb väga palju ja kogu maailmas täna tulevad orkestrisse inimesed, keda me võib-olla lapse, nagu me alustasime, ei saanud endale lubada selle pärast lihtsalt, et nad olid noh, ikkagi maailma parimate hulgast, aga kuidagi kuna need maailma parimad just Peterburi päevilt tulid siia ja võib olla minu jaoks alguses nagu teenimatult ära teeninud, et nad tuleksid ühe lapse orkestrisse siis kuidagi nad jäid ja nüüd on täna üle aastal meiega olnud ja need inimesed võimivad enda ümber teisi omataolisi. Ja me kõik oleme, neist on saanud selline suur sünergia või selline kogum inimesi, kellel on koos väga huvitav muusikat teha. Ega sa ei saa öelda, et see oleks lihtne? Proovid on väga tülikad, väga pikad ja väga-väga rasked ja mina teen raskelt proovis, meil on väga vähe alati aega ja ikkagi väsitanud väga ära, aga selle võrra parem on see tulemus, et inimesed lihtsalt teavad, mida neilt oodatakse, et allahindlust ei ole küll mitte kelleltki näha olnud. Siiani. Põhjamaade sümfooniaorkester on ilmselt ainus orkester maailmas kus proovid viiakse läbi neljas keeles eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, muidugi ka, kui muusikaterminit kaasa arvata. Ütlesid, et see oli kindlasti väga oluline verstapost meie elus ja tegelikult täna võib öelda seda, millal me ei teadnud, et, et see muudab meie elu täielikult. Et kui sellist asja tehakse selle alguses võib-olla siis ei teekski, sest et seal ka väga suur vastutus ja suur töö. Ja kui sa oled midagi loonud, siis sa pead oma eluski otsustama, mis sa sellega peale hakkad. Et kas sa tahad, et see on midagi, mis jääb maailmale sinust järele või sa tahad laperdada siia-sinna, meie oleme otsustanud, et selles elus on see meie vastutus ja meie meie elu. Ja Ma arvan, et seda ei olegi nii vähe, kui arvestada seda, et ühes Eestis väikeses riigis on, on selline kollektiiv. Ja muidugi see fenomen, et nagu paljud ja öelnud, et selle orkestri fenomen on selles ühises hingamises ja selles energias, mida inimesed teineteisele annavad. Ma tegelikult arvan, et me teeme ju väga palju tööd ja väga rasket tööd, et see ei ole kõik, ei tule lihtsalt tegelikult vaata ka, et kui väga palju head on ühes kohas koos, et see alati ei peagi või ei saa ka õnnestuda. Et selles mõttes on ikkagi tarvis nutikust ja väga läbimõeldud käike, kuidas seda orkestrit õiges suunas juhtida ja juhendada et sellest asjast saaks nagu maailmas see, kuidas meie oleme teda näinud. Aga ma arvan, et see 15 aastat on juba traditsioon, et nüüd on loodud juba selge alus, et me oleme siia tulnud, et jääda enam pool vabandavad ja see ei ole mitte talide orkester, vaid et seal Põhjamaade sümfoonikut, Põhjamaade sümfooniaorkester maailma kontekstis. Tänu sellele orkestrile olen ma tänulik, et aeg läheb edasi ja et ma muutun täiskasvanumaks ja vanemaks. Sest et, et see tohutu pika aeg, kui meid on liiga nooreks peetud, on ta üsnagi närvesööv asjaolu. Aga fakt on see, et mina täna Eesti riikliku sümfooniaorkestridirektorina ikka võlgnen ainult tänu oma Põhjamaade sümfoonikutele janule, et mul on olnud võimalus nendega ühe kollektiivi ja teise inimese kõrval kasvada ja areneda ja oma vigasid peita. Meid on teinud orkester. Helilooja Tõnu Kõrvits. No ma arvan, et see on muidugi üks selline suur muusikaarmastajate seltskond aga mulle see orkester meeldib, kuna nad mängivad koos vähem, siis on see minu jaoks otsekui selline natuke solistide orkester ja see annab sellele kõlale ka muidugi mingisuguse sellise Jeesuse või mingisuguse omamoodi jõulise värvingu. Ja muidugi see mitmest rahvusest koosnev kooslus, mis selles orkestris on see kuidagi tõesti rikastab ka muusikategemist, et need korrad, kui ma selle orkestriga olen midagi koos teinud, see on olnud väga meeldiv. See on viimaste aastate selline võimalused orkestriga oleme pääsenud liikuma, et siin on mitu tuuri juba ette võetud juba kolmel korral reisimas käidud, järgmine aasta jälle kutsutud festivalile, et et see on nagu üks uus selline kvaliteet Põhjamaade sümfooniaorkestri jaoks. Minu jaoks need tuurid ongi selline suur väljakutse, sest tegelikult üks asi on sõita bussiga riid, aga teine asi on Austriasse, Saksamaale või Ungari pealinna Budapesti, kus me just käisime pool aastat tagasi. Et see tohutu lennugraafik, mis juba toob inimesed siia Eestisse ja siis veel kogusel kupatusega kuhugi välja minna ja veel inimesed lõpuks ka koju tervelt saata, et see on ikka suur vastutus. Aga ma arvan, et see on eesmärk omaette, et selline orkester, mis koguneb väikeses Eestis, et ta ei jääks ja meie väikeste müüride vahele, vaid et ta lendaks ikka maailma ja et meie muusika ja meie muusikud oleks seda kuulda. Põhjamaade sümfooniaorkestri kauaaegne kontsertmeister Sergei Kirschenko ütleb, et Anul on muusikute hulgas erakordne omadus siiras armastus muusika vastu. Onu nakatab oma suure entusiasmiga ja tal on kolossaalne energeetika, ütleb kirst. Põhjamaade sümfooniaorkestri fagotisolist soomlane Janne pulkinen ütleb, et peapõhjus, miks ta alati Tallinnasse Põhjamaade sümfooniaorkestrisse tuleb, on atmosfäär. Sest kõik tulevad siia kokku vabatahtlikult. See pole nagu tavatöö, kuhu sa pead iga päev minema, et kohtuda samade kolleeg. Anu Tali ja Austria Fletist Toomas ka pool on head sõbrad. Tunneme nüüd kaks aastat, temaga on alati hea kohtuda. Ta on väljapaistev dirigent, tal on oma teed, kuidas muusika kõlama panna. Oskab motiveerida inimesi. Tema proovid on väga head, kuid kontserdil toimub midagi veelgi maagilisemaks. Koos oma õega pannud tööle imelise orkestri karvakapu. Pianist Mihkel Poll, kes hetkel õpib Londonis, on korduvalt olnud Põhjamaade sümfooniaorkestri ja Anu Tali lavapartner. Ja mina usun, et nii nagu inimene on inimesena niimoodi On ta enam-vähem ka muusikuna ja, ja kunstnikuna, Anu on minu arust üks üks tohutu suure südamega inimene ja niisugune väga heas mõttes tugevalt emotsionaalne ja ma arvan, kõik need sellised küljed avalduvad ka tema kunsti tegemisel väga ilmekalt. Ja meie oleme Anuga esinenud nüüd juba päris mitu korda koos ja ta on alati olnud ühed väga toredad ja inspireerivad koos modideerimisetest. Anu on selline, et ta nõuab endast maksimumi ja eeldab, et ka kõik teised samamoodi mõtlevaid, mis ongi tegelikult õudselt kihvt ja tore ja ja seetõttu on ka alati olnud minu meelest meie proovid ja kontserdid laetud sellise tõelise kunsti poole pürgiva energiaga. Et anun, kui minust alati tõeliselt sõbralikult ja lausa avatud sõbrana suhtunud. Ja ta ise nimetab alati muusikuid oma sõpradega ja selles on ka tegelikult suur tõde, sellepärast et see, keda sa inimesena austad ja kellega jagad mõtteid, sellega tahaks ilmselt ka kunstis sedasama teha. Põhjamaade sümfooniaorkester on plaadile jäädvustanud Erkki-Sven Tüüri teosed, sait Raum action bastionil, luisen kuuenda sümfooniast ratta. Mis on pühendatud Anu talile ja Põhjamaade sümfooniaorkestrile ning topeltkontserdi Eestis? Mulle on nagu väga muljet avaldanud see, kuidas ta on väsimatult enda jaoks püüdnud kaardistada Ta ta ja leida uusi väljakutseid. See, kuidas ta on jõudnud ka kaasaegse muusika juurde, on väga sümpaatne. Ja muidugi mulle meenuvad mõned niisugused väga väljapaistvad kontserdid. Neist kindlasti, mis on mu enda teostega seotud. Pean siinkohal silmas kuuenda sümfoonia esiettekannet, nüüd juba siis siis viis aastat tagasi. Muidugi on mul ka ääretult hea meel selle Strada plaadi üle, kus ta, Ta juhatas siis samuti oma Põhjamaade orkestriga sinna helikandjale, selle kuuenda sümfoonia ja topeltkontserdi Nooeedi vennad ja Karolin ja Jörg Vidmanni soleerimisel. Me tunneme Põhjamaade sümfooniaorkestri Jaano Tallinna koos töötamisest suurt rõõmu. Mängime täna väga erilist teost, olin teab seda paremini, säästan ennegi Erkki-Sven Tüüriga koostööd teinud. Ja minu meelest oli eilne kontsert väga muljet. Stalin Ligman nautis esinemist väga. On palju asju, mina ei saa harjutada, vaid, mis tekivad alles kontserdil ja just see juhtus eile õhtul, kui me kõik koos kontsentreerumine. Ja mulle väga meeldis, kuidas Tally orkestriga töötas, nagu oleks see klassikalise muusikateos. Sest sageli ei saa kaasaegse muusikateose kallal teha sellist tööd nagu klassikateosega. Temaga võttis seda tööd täie tõsidusega ja see oli suurepärane. 29. mai proovivaheaeg Estonia kontserdisaali kõrval mikrofoni ees on vioolarühma liikmed Madis Järvi, Aarne pilliroog, mis tõid kokku, toob. No mis meid toob, meid toob kindlasti see selline mõnus seltskond meil siin on, igalt poolt tuleb kokku Euroopast ja hästi head mängijad, selliseid nendega on tore musitseerida koos. Kas Põhjamaade sümfooniaorkestris mängimine on kuidagi teistmoodi kui või teistele? Kärkestrites selles mõttes teistmoodi, et alati koosseis natuke vahetub. Parem võib-olla seda energiat on kindlasti rohkem, sest siin on, igalt poolt tuleb sellised energilised mängijad, siis endale tuleb ka selle energia sisse vahekorra mänginud. Milline janu dirigendina on tohutu sisemise energiaga, et ta lihtsalt paneb orkestri niimoodi mängima nagu ei keegi teine, et ta küll ise seal nii-öelda füüsiliselt pisike, aga tohutu jõud on taga, et, et kõik see nii-öelda 100 meest jutumärkides põrutab nii nagu vähegi suudab, sellepärast et see on see energia ja kogu selle orkestri, võib-olla see vaimne aura ja energia, et, et kõik tulevad kokku kaks korda aastas, sellele on orkester värskem, et ei ole seda rutiini. Ja kuna kõik on oma ala tipp-professionaalid lähimaade orkestrites, siis siis tekibki selline hea kooslus, et ühest küljest on hea ansamblimäng, aga teisest küljest ka igaüks eraldi võttes on väga hea solist. Kuulge, see vaimne pool ka siis siis ongi täiuslik minu meelest. Nii et ma arvan, et orkestrile on suur tulevik. Te olete juba mitu korda käinud instituuril ja kuidas te läbi saate, kuidas te suhtena? Suhted on väga head, et alati keegi on uus, samas enamus on juba vanad tuttavad. Nii et kui kontsert tehtud, siis saab alati arutada, kuidas läks ja võib-olla mingid grupid tekivad. Aga samas kui on pidu, siis on pidu, siis suhtlevad kõik kõigiga, et grupid on võib-olla siin igavest päevases töös, vahel noh, võib-olla omavahel seal, lätlased räägivad läti keeles, vahel eestlased eesti keeles, aga aga see ei ole mingi takistus, on, siin, on nagu piirideta ikkagi orkester. Anu ja Kadri Talitee algas ühest majast kivimäe mändide all millest me ka teel Pärnusse möödume. Tallinna muusikakeskkool. No muusikakeskkool oli kindlasti üks oluline osa minu vaimsuse sünnist tegelikult sellepärast, et ma tulin tavalisest koolist ja minu jaoks oli koolivahetus terav ja ilus elamus. Et kui ma sisenesin muusikakeskkooli ja seal oli veel selliseid inimesi, kes armastavad muusikat ja samamoodi mõtlevad minu jaoks oli ikkagi suur äratundmine ja suur muutus elus, et mind mõisteti ja, ja ma ei olnudki naljakas. Laps, kes klaverit harjutas palju jaoks, on väga oluline lastele ja üldse inimestele, et nad ei kukuks kontekstist välja. Et nad sobituksid ühiskonda ja et oleks neil oleks kaasamõtlejaid ja ka siis, kui ja muusikakeskkooli lõpetasin minu arust, kas siis ei olnudki juba Ma natuke nagu see, Me kadriga korraldasime mingisuguseid asju või mingisuguseid kontserte või oli see juba hakkas muusikaakadeemias mina olin, õppisin muusikakeskkooli viimase klassi, tegelikult lõpetasin ekstreemi heinamaal, õppisin Rootsis Stockholmis ja siis oli Nõukogude Liidu viimane aasta üheksa 91, õppisin ma seal ja see oli ka esimene aasta, kui me kadriga natuke lahku kasvasime. Me polnud kunagi nii pikalt teineteisest eraldi olnud ja ma mäletan, tegelikult kui ma tagasi tulin, siis poole aasta pealt jõuludeks, siis ma vaatasin, mu õde oli natuke teistsugune. Ma mäletan seda, nagu see oleks olnud eile, sest ma mäletan igasuguseid asju, väga segatud tundeid, ma mäletan seda, et mitte ainult et Anu ei läinud Rootsi, aga esiteks oli tohutult valus lahkuminek. Mina sain ju endale koju Rootsi venna, kes tuli ja vahetusõpilasena Eestisse ja kellega me täna oleme, head sõbrad, aga tollal, noore inimesena meie nõukogude maaoludes ei oleme harjunud, et esiteks need elamistingimused võib-olla ei vasta sellele, mis läänemaailm on harjunud ja siis kõik püüavad ülemäära ja minule 17 kaheksateistaastasena näha, kuidas kõik jooksevad kapitalistlikus ühiskonnas tulnud õpilase järele ja ma ju teadsin, kuidas Anu peab ennast maksma panema Rootsis ja kui ebavõrdne see oli, et et meie inimesed, seal peavad kõik ise tegema hakkama, saama endale stipendiumeid välja teenima ja ise tööl käima iseendale parimad õpetajad saama ise kogu aeg ennast proovile panema ja meie süsteemis läänemaailmast tulnud inimene temal on kõik uksed valla, minul oli see ühest küljest raske, pealtnäha teisest küljest äärmiselt hea õppetund. Ja muidugi igatsesin ma tohutult oma õde, ma ootasin tema kirju ja lugesin neid sadu kordi ja loomulikult üksi olles, siis need emotsioonid olid peaaegu et kõrvaltvaatajale naeruväärsed, sa ikka üksjagu nutetud. Ma tegelikult mõtlen seda, et kui me lapsed olime, siis ma arvan, et minu selleks mootoriks või käimalükkamiseks oligi Anu, et see ta kunagi ei sundinud, ei nõudnud, nagu ema seda tegi, aga alati ütles, et kuule, ma aitan sind, teeme selle veel ära, et pea veel natuke vastu luges mulle luuletusi ette. Mulle pähe läheksid ja ma olin ikka tunduvalt laisem ja inimesena. Mina mäletan seda, minul oli õudselt lihtne, koolis mul tõesti oli lihtne. Kui Kadri osutas kogu aeg vastupanu, ta lihtsalt ei tahtnud vene keele luuletust õppida, siis ma teeme ära. Lähme välja mängima. Ta oli valmis kahe kellegiga koos istuma ja õppima istus meie klassivennaga muusika, ajalugu, õppis Toomas Siitan loenguks ja kontrolltööks ja nagu hästi meeletut abivalmis, täitsa tundide viisi võis jännata kellegi teise asja kallal teha kellelegi matemaatika eksamit selgeks või, või, ja mitte kunagi ei jätnud ühtegi eesmärki saavutamata, et kui oli tarvis välja mõelda vale siis ta sellega välja mõtles, tohutul loogik, meeletult hea peaga ja muidugi keeletaju, et igasse kohta igale maale, kuhu ta satub, kese, keel kleebib talle külge jälle midagi, mida mina ei ole kunagi suutnud omandada. Et meie erinevus ongi selles, et ta kuidagi on nii lahti kõikidele kustele ja kõigele, mis on üldse jumalal välja pakkuda, et, et see on sattunud nagu temasse seda nisu ülim kontsentratsioon, andekust. Minul seevastu on au olla tema selja taga ja selles mõttes selja taga, et, et ma saan natukesest pärituules ja sellest purjes kai hoogu juurde. Et tegelikult on temaga hirmus lihtne töötada, sest isegi siis, kui me vahel nagu ei taha midagi teha või et ma ise olen natuke olnud laisk või jätnud viimasele hetkele, siis natuke utsitada onut ja kõik saab alati tehtud. Ja vahel ta ütleb mulle, et ärgata täna, mitte midagi, Lähme, istume lihtsalt vaatame merd. Oleme rannas ja, ja kõige vingemad ja paremad ideed ja kokkulepped on sündinud nendest hetkedest näiteks noh, kus me mitte midagi ei tee, oleme lihtsalt täna teeme puhkepäeva, olemegi kahekesi ja lihtsalt vaatava merre. Telefonikõne teise järel, üks mõte teisele, üks kontserdikava teise järel ja kõik saab sealsamas kokku lepitud ja on üks tõsine tööpäev, nii et meie hakkame peaaegu päikest varjutama. Veel üks asi, mida välja toon, et see ülim päikselisust, mis temast nagu õhkab laval ja müts, mis võib-olla ei ole päris see eraelus. Aga suuta inimeste keskel olla nii päikseline, et see on äärmiselt suur oskus, sest reeglina ikka inimesed ei suuda varjata elult saadud põrakaid. Et see on lihtsalt tavaliselt pitser on juba inimesesse sisse kirjutatud. Seda teeb meiega aega, k Anu suudab nagu olla nii pretsedenditult särav ja päikseline, kõigi inimeste jaoks. Nii imelik kui see ei ole, on nii, kui sa inimest nii lähedalt vaatad, siis on väga keeruline tuua midagi välja, sellepärast et ma, ma tõesti see pilt on mulle nii lähedal. Aga noh, kindlasti on Kadri väga kiire reageeringuga äärmiselt võimekas, väga tugeva energiaväljaga. Tal on väga kõrge valulävi, löö põnnama nagu mitte kunagi. Ja ta ei karda, ta ei karda ka välja öelda siis kui peab. Et on samamoodi nagu konkreetne ja armastav ja absoluutselt aus. Samas on kadriga maailma kõige parem minna näiteks kas noote lappama või vana korterit mööblist tühjaks tõstma, sest et me istume lihtsalt maha kahekesi ja me ei tee mitte midagi päev otsa, äkki sa saad rääkida ja veinil lahti nööpida ja, ja siis me varjama seda teiste eest, et me jälle mitte midagi ei ole teinud. Ja tegelikult me laeme võib-olla patareisid niimoodi, et egiidi all me lihtsalt teeme väga palju, mitte midagi. Et sellised kogunemised väga sageli juhtuvad nad ka siis, kui näiteks rahvarohketel üritustel või kohtades, et siis me tahame kuidagi ka sulguda ja, ja omavahel rääkida, siis läheb kõige huvitavamaks. Võib-olla see konteksti küsimus, et kui sa oled kontekstist väljas, siis tulevad uued. Milline on Anu Tali, Tõnu kõrvitsa silmade läbi? Ta on seda tüüpi muusik minu jaoks, kellega mul on hea olla koos. Mul on hea olla koos, teha muusikat temaga koos ja ta on minu jaoks usaldusväärne. Et ma usaldan oma muusikat tema kätte. Mulle meeldib vaadata, kuidas ta seda teeb või mis mõtted tal tal tulevad. Et ta oskab oma nagu visioone läbi viia ja, ja teeb seda kindlalt. Ja samas ta ei ole selline seda tüüpi muusik, kes läheks peaga läbi seinte või niimoodi, et on üsna Versotiiline, kui vaja, või paindlik, et et ta valib alati nagu selle kõige õigema ja kõige parema variandi, mis antud hetkes ei antud situatsioonis võiks üle hakata ja selles on ta väga osav. Meil ei ole küll olnud kordagi sellist mingit nagistamist või arusaamatust või me oleme alati leidnud leidnud sellised kokkupuutepunktid ja, ja tegelikult ei olegi olnud üldsegi keeruline, sest ma arvan, et muusikaline hingamine on meil sageli üsna sarnane. Anu Tali juhatas märtsis ERSO, esitades šopääni klaverikontserdi Ivari Ilja soleerimisel. Ja see kontsert on võib-olla niisugune nukra südamemuusika ja minu meelest väga hästi sai niisuguse kontakti selle muusikaga ja võib-olla siis selle muusika kaudu saime ka omavahel väga hea kontakti isiklikul tasandil ma võin öelda, et Anu Tali on lihtsalt väga tore inimene, ta on väga emotsionaalne, väga avatud ja hea suhtleja. Pahatahtlik inimene, mis on tegelikult ka muusikute maailmas väga tihti ette tulev ja ta alati arvestab oma lavapartneritega. Enesekesksus kahtlemata peab olema diligendid, sest muidu ta ei suudaks noh, niisugust suuremate inimmassi endale allutada, kui nii võiks öelda, või siis vähemalt panna endaga koos hingama. Kuid just minule imponeerib see tema niisugune lavapartneriga arvestamine ja üldse teiste inimestega arvestamine on mulje, mis on temast jäänud. Võib-olla see on just niisugune emotsionaalsus väga palju, võib-olla ka tunnetest lähtuv, mis minule väga imponeerib. Samas muidugi on väga palju intellektuaalset, sest noh, dirigeerib esimene teatavasti on üks väga keerukas tugevat intellekti ja keskmisest tunduvalt kõrgemat vaimset võimekust, nõudeid. Et see energia, mis anal kõik läheb laval muusika tegemist ja see on, ma usun, ka kadrisees olemas, aga see rakendub mujal ja rakendada kui tõesti väga erakordselt sellepärast et kui vaadata kõike seda, mida Kadri teeb Nii tööelus kui nii-öelda hobi korras missugune tihtipeale ka tööelu ja siis seal pereringis siis seda ma arvan, jätkus küll kohe väga mitmele inimesele ja ausalt, et mina küll ei kujuta ette, et keegi teine peale Kadri Rudolfiga sellega hakkama saada ja veel niivõrd edukalt et selles mõttes on kadril tõeliselt imetlustäratav persoon. Ja samamoodi nagu Anu, kui ta onu midagi muusikas Ta üritab, mille poole püüelda, siis samamoodi Kadri-Ann kui ta millestki, milliseid Eesti või korralduslikus pooles või kuskil mujal, millesse kuulub samamoodi ta nagu jäägitu veendumusega püüaks seda saavutada ja tihti mitte, katkes konflikti, aga seda kõike kõige paremate taotluste nimel. Eks sa mänedmendi ajamine, sellega tegelemine olemine, seal peab olema ikka kange naine, kes sellega tegeleb ja ja ma arvan, et ta teeb seda väga hästi ja teda kuulatakse ja see energeetiline kõrgepinge, mis nende tegemistes on nendel ikkagi ühine ühine joon. Anu ja Kadri jõud ja edu võti seisneb ilmselgelt selles, et nad on alati kahekesi. Ma kindlasti tean, et ma ei ole kunagi üksi, see on fakt, et ma võin võib-olla suurematele riskidele elus minna, sellepärast et mul on nagu vähem kaotada. Mul on kogu aeg nagu päkk, kaplan või mul on kogu aeg oma tiim taskus. Pärast me oleme ikkagi väga tihedas kontaktis kogu aeg. Me räägime kaugelt liiga palju omavahel meiega, helistame üksteisele, kui üks meist peaks nii-öelda minema levist välja ühel või teisel põhjusel. Me hoiatame. Me hoiatame 11 sellepärast, et muidu ei, teine hakkab muretsema. Väga üldiselt paljuski on nii, et inimesed, kes meid tunnevad ja meie kõrval on, et nad ikka teavad, et et nad saavad ühe asemel kaks Kaksikute vaheline telepaatia on kindlasti ka Anul ja kadril. See on ikka kindlalt olemas kohe, et me ikka tunneme, kui teine öösel magame, on mingi mure taga või haige või et me tunneme ikka väga palju. Ma arvan, et öeldakse, et selliste täiesti noh, ma ei tea, noh, armastus või väga lähedased inimesed. Neil on selline lausa bioloogiline side, et meil on kadriga vest, see bioloogiline side väga tugev. Ja need inimesed, kes on seda kogenud, see on suur asi, sellepärast et nii lähedale üldiselt ei lasta elus inimesi. Teinekord ma olen kuulnud, järeldavad psühholoogid ütlevad, et üksikud lapsed ei oskagi teiste inimeste nii lähedale lasta kui, kui näiteks kaksikud sellepärast et siin on veel üks asi, mida meil tuleb võib-olla elus ära õppida, et kui meie näiteks omavahel riidu läheme või mingi eriarvamusel olema, siis ega meil järgmisel laval ei ole mingit vabandamist. Veni. Järgmine päev on nagu uus päevi, ühtegi viga veel sees ei ole, et me arvestame sellega, et ükskõik, mis juhtub, meie oleme ikkagi koos ja armastame teineteist, et võib-olla elus päris nii ei toimi, ei ole tegelikult võimalik teiste inimestega, teiste inimestega on ikka nii, et tuleb nagu asjata ära klaarida ja järgmisel päeval vabandada ja seletada, et noh, inimesed ei tule tingimusteta su juurde iga päev tagasi, kui sa nendega käituda ei oska. Tingimustest. Armastuses on jah see, et tegelikult sa ei karda, kuna kõige tähtsam on sul olemas ja sa oled eluaeg olnud kahekesi, ei karda kedagi kaotada. Juba kooliajal oli selge, et Anu ja Kadri tee muusikamaailmas kulgeb erinevalt. Et ma sain väga hästi aru, kui me muusikakeskkooli astusime, et tegelikult on meie maailmas vaatenurkades, on suur erinevus, et minul oli natuke, ma ei saa öelda materiaalse maga võib-olla välisem. Ja ma ikkagi sain aru sellest elu kontekstist läbi minu ümber toimuva teiste inimeste janu. Ma ei näinud nii palju seda oma ümber toimuvat, tema jaoks võis kulude ja inimesed muutuda. Aga ikka kuidagi tema jäi seal keskmes ikkagi oma asja tegema ja pusima ja, ja mõtlema välja neid asju, neid kontserdikavu ja ja, ja küll mäletan, väga hästi, kui me Rootsi läksime talle eksami kontserdile siis õppejõud olid seal kohal Tootsi õppejõud, siis ta pani kokku koori, kes laulis eesti keeles kõikidest Rootsi sõpradest ja oma koolikaaslastest. Ja nad laulsid äärmiselt heas eesti keeles. Tegelikult asjaga 17 18 aastaselt toime tulla on ma ütleksin suur saavutus, eriti veel tingimustes, kes ei suuda meie ühiskonnast ja meie kontekstist, kus me pärit oleme üldse aru saada, sest et see oli veel ju tollal niivõrd suletud eetria. Tegelikult me vahel naerame, et me lahus olles oleme võib-olla nagu tugevamad koos olla, et me muutume hädiseks. Me hakkame Nendest hoidma natuke nagu, nagu laps on emaga või niimoodi, et sa tunned, et sa võid ennast lõdvaks lasta, tahad natuke viriseda, Sa tahad, et keegi sind nagu toetaks kannustaks, et üksi olla, seal me teame, et seda ei ole võimalik ja siis me oleme jälle sirged. Kui me olime päris väikesed, kuidagi kujunes nii, et kõikidel kooli diskodel käisin ikka mina ja Anu nagu kuidagi ootas põnevusega kodus, et kui ma jutustasin neid lugusid ja ma ei tea, kumb oli põnevam, kas need diskod ise või või see pärastine jutustamine. Minul ei tulnud pähegi nagu Kadri sellistes suurtes seiklustes osaleda, sellepärast et tegelikult ma pidingi nagu natukene kodus pingeid maandama, siis kui Kadri oli jälle oma tormistel retkele. Kui ta juba natuke suurem tüdruk oli, siis ta ikkagi aeg-ajalt pakkis kohvreid, otsustas oma seiklustele minna, noh kui vanemad teda ei mõistnud, ta tahtis kassipoega võtta, ma mäletan, siis ta sõitis number üks trolliga liinil ja nuttis ja hoidis seda kassipoega süles, sest et seda ei lubatud talle jätta alles noh selliseid asju mina nagu ikkagi andsin alla vanematele, vallusin vanemate inimestega käsklustele korraldustele ja endale peale pandud elustiilile. Kadri ikkagi tegelikult rabeles sealt välja lõpuni ja minu arust ta siiamaani siiani on tema tegelikult nii või niiskuse elulises mõttes julgem. Mina olen lihtsalt võib-olla nii kaua laubaga halli seina tagunud, et mõnest kohast on ta lihtsalt järgi andnud, lõpuks aga Kadri on üldiselt ikkagi tema nagu oskab minu arust paremini seda elu ja maailma kunsti ja hakkamasaamist. Onu kohta liigub legend. Üks õnnetu armastuslugu kooli ajal pani teda vastu võtma suurt otsust. Minust saab kuulus dirigent. Sellele hea meelega, aga ma ei tahaks ühtegi legendi ära lõhkuda. Jaan no ütleme, õnnetu armastus on ju kõigil olnud või nagu, mida me nüüd õnnetuks peame, lõpuks oleme ju kõike head sõbrad on ju. Et sellepärast ma nüüd küll dirigeerima ei hakanud. Ei, ma olen kogu aeg ikkagi muusikat armastanud ja ütleme, need poisid on siis tulnud ja läinud, aga muusika on jäänud ja see on kogu aeg seal. Aga ilus legend on. Mul on alati palju sõpru olnud ju väga lähedased, sõpru ma lasen, võib-olla see ongi minu suur viga. Et ma lasen inimesele väga lähedale, et ma ei ole selles mõttes nagu maestro üldse kohe mitte. Ja nagu ilmserlased lähedale, siis ei ole vaja imestada pärast, kui nad seal sisikonnas suuri asju teevad ja sorteerivad erinevaid organeid. Kadril on tore perekond abikaasa Martin, Lehtonen ja pojad, viie aastane Oskar ja kaheneoto. Nii et minu pajud on muidugi äärmiselt lärmakad ja selle üle võib tunda nii kurbust kui rõõmu. Et ma just mõtlesin seda, et minule on harukordne võimalus näha oma laste pealt või näha tegelikult oma minevikust alles jäänud pilte. Ma vaatan näiteks väikest Ottotega meenutab mulle tohutult Anu väiksena et mina ju nägin teda kõrvalt, et see ei olnud niimoodi nagu, et paljud sageli emade vennast ei mäleta. Aga mina mäletan, vaatan fotot ja mõtlen, et see on täiesti talumatu, kuivõrd see inimene on juba minu elus korra olnud. Oskari Otto mõlemad on muidugi suurepärased lapsed. Jäiga ema ütleb seda, aga mulle meeldis väga see, et emadepäeval kirjutas Oskar mulle kirja vanem poiss ja tema kirjas ei olnud, et ema, sa oled ilusa hea, sul on pehmed käed, mida iga ema tahab loota väidet. Kallis emme, mulle meeldib väga sinuga asju teha ja sa oled vahel väga naljakas. Kui ta selle kirja mulle kaardi andis, siis ta natuke nagu vabandused, memme oled ju vahel naljakas. Tegelikult oled sa päris tihti naljakas, et siis ma mõtlesin, ausalt öeldes on olen ma väga jumalale väga tänulik, et kuidagi see asi niimoodi on läinud, et meil on niisugune natuke naljakam pere ja mitte selline väga korrektlejad nagu sellistele mudelitele alluv, et meil on kodus üsna lõbus. Millega Kadri võlus oma tulevase abikaasa Martini? Esimene võlu, mis mina mäletan, oli kunagi aastaid tagasi, vaatasin talle otsa ja tema silmad võlusid mind ja ta sõbralikkus ja südamlikus ja kuidagi, mis tulid kohe esimesel korral tulid head sõbrad ja siis muud asjad ühtlasidki hiljem, et me oleme koos nüüd juba kohe varsti tuleb seitse aastat. Oskar, Toyota ja nad käisid, täna käisid lastekontserdil Oskar mitmendat korda, aga otto olin esimest korda ja võtsid lasteaiast ühe sõbraga kaasa, et kolmekesi kolm poissi ja siis mina valvasin neida, käisime, kuulasime laste kontserdit, Kooser, Oskar käib laulmas. Musa Mariskel laulab kooripoistega ja Kadri peab meil ju Neeme mudilas-lasteaiast korra nädalas ka. Siis sellist koolimuusikatunde, kus siis osalevad lasteaialapsed, neid on seal, ma arvan, et peaaegu 20, kes seal tunnis, nii et ega ma ei usu, et seal väga lihtne ka on. Ja siis loomulikult ka Otto on üks nendest, kes ei ole nõus tunnist ära jääma, on vist kõige väiksem, seal laulab neid laule kaasa. Eks need kodused asjad natuke rohkem minu peal on poes käimised ja sellised nagu kodused ülesanded. Kadri ikkagi, kui ta koju tuleb, ega see ei tähenda, et ta midagi ei teeks, et ikkagi aitab kaasa samades asjades ja talle hästi meeldib aias toimetada kõikide nende meie 258 kadakaga ja Männiga, mis me sinna istutanud olen, on ikkagi vaeva vaeva näha ja emana Kadri on, ta ei ole nii range kui mina, et ta ta võib-olla natukene lihtsamini võib-olla annab lastele kommi, kui nad paluvad ja abikaasana ta. Me tahtsime rääkida veel, et ei saa ümber minu abikaasast Martinist, kes esiteks ta puperdab kõik minu tegevused kuidagi ära ja minu puudujäägid. Ma ei saa öelda puudujäägid, ema on aga puudujäägid siis kodustes asjaajamistes, sest et kõike lihtsalt ei jõua, et kuigi ma tahaksin ja võib-olla ka kunagi suudaksin, aga täna on see läinud nii, nagu ta on läinud, et töö vajab tegemist ja tahaks lastega aega veeta ja tahaks sõpradega ka olla ja, ja kuidagi on niimoodi, et Martin on seda mõistnud ja, ja välja kannatanud. See on hästi oluline. Vahel ma tunnen ikkagi muidugi ka teistsuguseid tundeid, me kõik ei ole kuld, mis hiilgab, aga seal on ainult loomulik, et tegelikult lihtsalt elu vajab elamist. Kohe julgeme vastata. Ma armastan kaadrid. Ma olen armastanud teda ära mitu aastat juba, ta on fantastiline naine. Meeldib mulle sellisena, nagu ta on praegu. Igalühel on omad miinused ja plussid, aga minul on uhked kadri on minu abikaasa. Võib-olla vahest pean ootama teda kusagil, aga see on isegi ka tore. Öised perepeade sellised peavad kindlasti veedame koos jõulud koos. Kahjuks mina käin küll naabrinaise juures lampi vahetamas, kui jõuluvana tuleb, aga selle hetke ma olen alati nüüd nii-öelda ära, aga Anu antagi muidugi meie juures käime väga palju onuga kontsertreisidele. Gazasquanunge Nathaniel jooniskeeld. Oskar oli mõnekuune, kui me käisime Berliinis temaga koos mujalgi Euroopas Münchenis, meie kõikide südamelähedane linn. Ja see ei tähendaks seda, et me Eestis aega koos ei veedaks. Onu käib meie juures külas, meie tuleme Anu juurde külla. Väga lapsed armastavad anud ja Anu armastab neid. Ma arvan, et kui minul oleks täna lapsed või tuleksid kohe lapsed, siis ma arvan, oleksid nad sama palju, Kadri omad või minu omad ja kadri omad on kahjuks või õnneks siiski nüüd minu omad, et oli aeg, kui Oskar käis lasteaias, ütles, et tal on kaks ema, et siis me püüdsime korrigeerinud kuidagi halvasti, kõlas natuke ja kadrimees, Martin on minu väga suur sõber ja otto ikkagi õhtuti, kui ta nüüd soovib kogu maailmale lahke mees, nagu ta on kaks ja pool varsti kolm, siis ta ikkagi võtab mind armastada ja avaldab mulle ka armastust. Ja üldiselt on nad väga suured semud, mul Oskar, kui ta väike oli ja üksi teist poissi veel ei olnud, siis ta oli päris tihti minu juures päevadeks. Sest ma kahekesi seiklesime, tegime asju ja mina olin see, kes teda esimest korda loomaaeda ja, ja teatrisse ja kontserdile viis ja ja esimest korda trammiga sõitma ja minu jaoks on väga tähtis, et mina oleksin selline tädi. Jaa, jaa, oma sõprade lastele ka selline inimene, kellega on põnev olla ja kellega laps areneb. Ma tõeliselt usun seda, et täiskasvanud inimesed peavad olema laste jaoks põnevad. Helilooja Tõnu Kõrvits. Inimesena Anu puhul mulle meeldib tema juures see, et temale on hea toetada. Mina heliloojana ikkagi kirjutan oma muusikat üksinda ja kõik need tead seda tööd tehes paratamatult ei ole head ja tuleb tagasilööke. Siis Anu, minu telefoniraamatus on alati üks esimesi, keda ma siis oma murega nagu tüütan või nii ja ta on alati väga abivalmis ja ja annab hea nõu Inimesena Anu kohta võib-olla veel seda öelda, et ta on väga hea kokk. Ükskord tegi ta hane ja see oli suurepärane. Minu meelest on seda päris keeruline teha. Aga see oli tõesti fantastiline. Asi on väga lihtne, mulle meeldib süüa süüa, ta tuleb seda ka teha, nii et mõni ütleb, et ma olen gurmaan või tegelikult ma ei ole. Ma annan inimene, kes väga nõudlik on, et ma tegelikult armastan väga hästi vorsti, leiba ka aga tühja kõhtu ma küll ei kannata ja et ma lihtsalt sõbrad on juba harjunud sellega, et ma lähen nii torssi kui mul kõht on tühi, et ma kas või pähkleid taskus kaasas kandma, kui minuga kuhugi minna. Et üldiselt on laias laastus niimoodi, et mulle meeldib, et oleks ja, ja kuna mul on nii palju kohustusi ja kõikumine arust kogu aeg tegemata, mul kavad õppimata, mul on 1000 asja tuttamas, mida ma peaksin ette valmistama. Ma hea meelega kuulutan välja vaherahu, teen süüa ja kas siis Neeme Järvi, Paavo või, või Arvo Volmer või mu naabrid tulevad mulle külla ja mu kodu on alati avatud. Mul on terrass, kus on väga palju mõtteid tekitatud ja, ja uusi ideid tulnud ja mul on palju sõpru, muusikutest, sõpru, keegi, kellele ma saan just tänu nendele usaldushetkedele, mis on minu juures aset leidnud, kellele ma saan, kelle poole kohe pöörduda ja küsida, palud abi ja nõu ja miks on mul nii palju lähedase inimesega selles orkestris, et väga palju on koos tehtud ja oldud, et see on väga isiklikul tasandil sündinud muusika tegemine? Väga meeldiv seltsiline on temaga ka erinevaid häid, peamiselt just valgeid veine koos ära tarvitatud ja maast ja ilmast alates muusikast ja lõpetades igasuguste eluliste küsimustega. Kultuuripoliitiliste teemade arutelu ja oi, taevakene. Ma ei jõua siin kõik üles lugeda, et kui inimesed omavahel suhtlevad ja, ja neil on ühistel lainepikkustel nii-öelda tore olla koos, siis on teemasid väga palju, millest rääkida ja sageli sellega koos kaasneb ka midagi head kokkamist, eks ole, eriti kui ta on käinud meil siin Hiiumaal maakodus. Külas nii et kõik on nagu igavesti vahva olnud. Pärineb see lõputu energiavoog, millest paljud Anu ja Kadri puhul räägivad Mina ei tea, mis seal üldse tavaline siin elus on. Raamistik nagu on, et mina tean väga palju siukseid, pooleldi hullumeelse energiaväljaga inimesi, siin orkestris on neid palju, ma arvan, et see, mida sa väga palju tarvitad, siis mina näiteks energiat, seal antakse sulle juurde. Et seda tekib ka sellest energiast, mida orkestrist saan. Ja siis võib-olla osakaal, ma olen ikkagi ka sündinud, et aga peab ütlema, et kui sul endal Energiat või sa ei tea, mida sa tahad näiteks laval siis on suur oht, et sa ei jõua kunagi mingi tulemuseni. Kaunis kindel võib olla, et oled lontis, siis ei tule sealt vastusele mitte midagi. Et ikkagi peab ennast motiveerima ja uskuma sellesse, et see, see heli ja see asi, seal suund ja see teos ja need inimesed, sa pead olema meelestama ja kõik peab algama sinust igale orkestrile ja ka inimesel on ju oma energiaväli või selline oma iseloom. Mõni on lihtsalt väga aeglane, mõni on väga kiire, mõni on selline helgem, mõni on rahulikum ja ainuke asi, mille vastu mul on täielik allergia, mida ma absoluutselt ei talu, on ükskõiksus. Ükskõik maailmapilt ei kuulu minu võimaliku elu juurde üldse sellel maamunal. Ma väga selgelt tahan teha seda, mida ma teen, ma tahan nende inimestega olla, musitseerida, ma tahan veel paremini, ma tahan õppida, ma tahan armastada ja ma loodan, et minu ümber ja ma usun, et minu ümber on inimesed, kes no nii kirglikult oma elu elavad, sest see näiteks hoiab mind küll käimas. Kirglikud inimesed inspireerivad sind eriti kirglikud, head naerused. Kerge hooniaga, kes suudavad enda üle naerda, näevad puude taga metsainimesed, kes julgevad eksida, kes julgevad vahest laiselda väikse vimka ja väikese vahega. Päris inimesed. Minu meelest on niimoodi, et väikestest õnnestumistest, et kui sa saad aru, et tegelikult ma oskan, ema, OSCE on vaatama, oskan, vaatad, et kontserdisaali tulevad inimesi järjest rohkem ja väikse nagu olematu laevaga, ütleme niimoodi minule kui korraldajale vaatad, et kuidagi asjad lähevad ise paika, et siis saad aru, et äkki ma ikka olengi õiges kohas ja äkki ma teen õiget asja. Ja siis taastalt nendest õnnestumistest saabki tegelikult selline muster. Et sa juba tead, et sa saad hakkama annab tohutu sellise energia, et sa tead, et sinu tööl on mingi mingi tulemus ja ja et see läheb inimestele korda. Ja muidugi aitab minu töös õudselt palju kaasa muusikute tunnustuseta, et mul on hea siin mängida, mul on hea olla üks teie hulgast. No ütleme niimoodi, et mul on nagu kõigil inimestel on vahest selline tunne, et aga nüüd, kuidas ma sellega nüüd toime tulen, aga kuidas ma siit välja saan? Ega muud ei olegi, et hakkad tegema ja tuledki välja ja tegelikult see tegemine tõmbabki välja. Ja siis ühel hetkel märkad, et see, mida sa kõige rohkem mina keskendun sellele, mida ma iga hinnas teha oskan, mida ma alati, mida on väga raske mult ära võtta seal muusika. Ja kui ma muusikat teen, siis Hetkel muredele ei mõtle. Ja siis uni aitab, ma magan väga palju, magan enne kontserte lõunauinakuid ja mul on lapsest saati olnud, et uni on pääsemine. Väga kurb. Siis ma olen natukene hädine, mõnda aega siis klopsinud jälle kokku ja ja kuna vot, ega ma väga jultunud ka ei ole, kui ma inimestelt ikka lähen, siis ma püüan parema näo ette panna üldiselt enese sundimisega tegelikult tagajärg, et siis sa pead ennast kokku võtma ja üldiselt siis sealt algab nagu areng ja lõpuks sa märkad, et inimesed tulevad sulle vastu ja juba kui mingit tulemust ka sellest on ja keegi on sinuga kaasas ja siis hakkab jälle kergem, läheb jälle käima. Ma mõtlen, et mind tegelikult inspireerivad lihtsalt inimesed minu ümber, et selles mõttes, et mõned vähem kirglikud, aga lihtsalt sellised alati olemas, võib-olla on elu selliseks teinud, aga mulle meeldib mingi stabiilsus. Mulle meeldib, et need inimesed, kes tulevad, on tulnud, et jääda. Et nad teevad seda täie teadlikkusega oma elus otsuse teinud, et inimesed minu ümber suudavad üllatada ja tahavad meiega kogu selle tee ära käia, et see on minu suurim inspiratsiooniallikas ja muidugi, mis mind tõeliselt paeluv näiteks nendes muusikutes meie ümber on see, et nende tingimusteta armastus muusika vastu ja ma tunnen, et ka meie vastu läbi selle ta meiega on ja meiega musitseerivad. Mina kavatsen juuli ja osa augustist niimoodi natukene enda peale mõelda või natuke korrastada ja Eesti suve nautida, sest ma arvan, et Eestimaainimesel on väga oluline see, see Eestimaa suvi ikkagi ise läbi teha ja mitte Euroopa kuumuses või kusagil mujal kunutada, et mina arvan, et Eesti on eestlasele väga oluline koht oma keele konteksti oma Valgete ööde ja looduse pärast. Minu jaoks on ootusalune, Me just sõidame praegu eesti hobustest möödavalon. Ja noh, näiteks ka seegi, et tegelikult kõndida mööda Eestimaad ringi ja vaata lihtsate inimeste oma koduaedu. Et eestlane on alati olnud püüdnud omaenda ümber ühelt poolt nagu Ta luua, teiselt poolt ilu luua. Minu koduaed on täis istutatud kaabakaid ja ma arvan, et anuna täielikult õigustada, arvab ja ütleb, et mul puudub mõõdutunne. Need on täpsemalt 250 väikest puukest praegusel sirgumas mitte ainult kadakaid, vaid ka männid ja kuused ja teised vormid ja kari on suur rohenäpp, temale kuulub minu terrassi haljastuse ei olda disaineri eripreemia. Aga muidugi, minu oma kadakate eest ma vahel mõtlen, et kas ma näen neid ümbritsenud enda ümber sellepärast et ma püüan ennast maailma eest peita ja see võibki niimoodi alla, et samaväärselt, kui ma armastan oma töös inimesi, tahaks tegelikult vahel peitu pugeda ja mõtleme vahel, et on ainult aja küsimus, kus inimesed aru saavad, et seal on ju ainult mina. Te kuulasite saadet portree, mis täna oli pühendatud Anu ja Kadri talile. Palju õnne sünnipäevaks ja kõrget tähelendu saates. Muusikakatkendid on pärit Põhjamaade sümfooniaorkestri 30. mai kui ka eelmistelt kontsertidelt Estonia kontserdisaalist. Saate autor oli Karin, kopratehniliselt aitas teostada Katrin mõõdik.