Külaline arutlusringi klassikaraadiosse on kogunenud Tallinna ja Tallinna ümberkaudsete Muusikakoolide direktorid. Viimsi muusikakooli direktor ja ühtlasi Eesti Muusikakoolide Liidu esimees, Urvi Haasma saue muusikakoolist, Kristiina Liivik Tallinna muusikakoolist, Valdo Rüütelmaa, nõmme muusikakoolist, Indrek Viiardja Kiilist, Lauri Kivil. Tere tulemast ja head uut õppeaastat teile siseseks võiks rääkida, et kuidas uus õppeaasta on käivitanud kas on mingeid suuremaid muutusi või on kõik sarnaselt eelmistega. Taastatega tere kõigile saue muusikakool on kindlasti sootuks teine kui mõni Tallinna kool, kus on hea valik, palju õpilasi ja erialade valik on suur, aga, ja sellest aastast on uus mõte või idee, mis on rakendunud saue muusikakoolis on täiskasvanute õpe mida eelnevalt ei ole võimalik olnud anda, aga nüüd sellest aastast püüame rakendada. Idee on pikemas perspektiivis on luua harrastusorkester täiskasvanutest. Eesmärgiks on see, et rohkem lähendada lapsi ja vanemaid ja, ja teistpidi ka kultuuri ja kohalikku elanikkonda. Viimsi muusikakooli probleem on võib-olla selles, et Viimsi elanikkond suureneb iga aastaga. Sellel aastal läks juba kooli esimesse klassi 11 klassikomplekti ja samal ajal on meie seinad ja meiega alla eelarve meile natukene piiriks. Meil sellel aastal isegi püüdsime seda olukorda nii lahendada, et me võtsime vastu 38 õpilast, aga mitte sellele maksimaalsele põhiõppe õppekavale, vaid huviõpe õppekavale, et kuidagi ära mahutada ennast sinna ruumidesse ja ka eelarvesse palgafondi konkreetselt. Ja siis hakkame sealt nüüd aasta-kahe jooksul, vaata ma, kellele siis nagu pakkuda võimalust õppida süvendatud õppekaval, nii et see on meie jaoks nagu päris uus lähenemine. Mis puudutab täiskasvanute õpet, siis seda on meie koolis ka juba olnud mitmed aastad neid on küll olnud suhteliselt vähe ja miks neid on vähe olnud, on sellepärast, et praegu läheb täiskasvanute õpe meil veel samuti eelarves tähendab, sellest samast palgafondist siis kust toetab vald ka lapsi ja me ei ole nagu selle tõttu seda täiskasvanute õpet tahtnud niivõrd laiendada, et kuna meil on lapsigi palju, kes lõpuks seda, et kui meil õnnestub see täiskasvanute volikogu loal vormistada ümber nagu isemajandavaks, et see tuleb nagu vallaeelarvele lisaks, et see ei tekita lisakulu vallale, siis me saaksime võib-olla ka natukene suurendada täiskasvanute vastu. Tallinna muusikakool töötab endises rütmis, õpilasi jätkub koolis töötavad orkestrid, viimasel kolmel aastal on puhkpilliõpilaste tegevus aktiviseerunud. Samuti koolis on sümfooniaorkester ja kaks keelpilliorkestrit ja hulgaliselt ansambleid, klarneti, flöödikeelpilli akordionistid. Mis võib olla selline tähelepanuväärsem asi on, et meil on suurenenud Aastaga huvi eelklassi vastu. Eelklassid on juba nii täis, et sinna peaaegu et, et ei ole võimalik praegu juurde võttagi. Kuigi võib öelda, et, et mõned pillid on ikkagi nii-öelda defitsiidis. Võiks olla rohkem puhkpillimõndasid erialasid, näiteks fagoti õpilasi. Olema küll saanud käima hästi sellel aastal oboe klassi, kus on tõesti juba kuus õpilast praegu täiesti, mis on Eesti mõistes väga hea ja, ja orkestritele väga vajalik. Mis kooli eelarvet puudutab, siis eelarve on meil endises mahus ja seab teatud piirid, aga annab ka teatud võimalused, nii et me hädas ei ole, saame hakkama. Tervist ka minu poolt. Mul on hea meel kuulda kolleegide sissejuhatust niisuguses positiivses võtmes. Tegelikkusele vastab see, mis kõik räägitud on. Kui saatejuht siin saate alguses soovis kõigile head kooli algusaastad, siis tegelikkuses selline protsess kooli algusaasta kajastab, algab ju ikkagi kevadel, kui toimub uue õppeaasta õpilaste kooli komplekteerimine ja samuti D Valdoga nõus tõdes, et sisseastumine ja huvi muusika õppimise vastu vaatamata nende nendele majanduslikele eripäradele viimase kahe-kolme aasta kõikumistele on olnud suur ja huvi muusika õppimise vastu on säilinud. Aga kui jätkata Urvi mõtet, mis kooli tegevust ikkagi reguleerib, siis see on tõesti eelarve ja eelarve protsessi menetlemine. Tallinna linnas oma reeglite järgi toimub augusti alguses ja siin on isegi täna täheldatav niisugune muutus positiivses suunas mis annab meile võimalust vaadata natuke laiemalt, taastada võib-olla mõningaid õppekavas tehtud korrektuure. Ehk siis on näha eelarve suurenemist ja selle tõttu ka kindlust muusikat õpetada. Aga Nõmme muusikakooli oma näitajate järgi võin küll öelda, et sellel aastal, kus me tähistame oma kuuekümnendat sünnipäeva kas need omavahel seotud on, on meil kõige suurem lend, ehk me võtsime vastu 94 õpilast. Ja samamoodi oleme rõhutanud vajadust koos musitseerimisele, andes uut hoogu ja äratades uuele niisugusele loomingulisele tõusule meie sümfooniaorkestri, mis seal viimased kaheksa aastat tegutsenud Jüri-Ruut Kanguri käe all ja ka teisi suuremaid koosseise. Me turgutame samamoodi kooli eelarvelistest võimalustest. See on seetõttu niiet et et võib-olla klaver kui instrument, millest orkestreid moodustada on keeruline, ei ole täna niivõrd domineeriv erialana just niisugused koos mängimiseks mõeldud muusikainstrumendid, puhkpillid, keelpillid on, on leidnud ennast erialane õpilaste ja vanemate jaoks ja selle üle on meil väga hea meel ja ja see ei tähenda sugugi, et klaveriõpilasi oleks, oleks vähem. Neid on endiselt palju stania, muusikainstrumentide kuningas või kuninganna, kuidas seda nimetatakse, aga ühte mida ma veel tahaks lisada, on see, et siin on Tallinna-lähedaste koolide juhid ja, ja võib-olla meil ei kerki esile niisugused probleemid, mis puudutavad kooli komplekteerimist, aga vormi teab. Ja me kõik teame, et vabariigis on üle üle 80 muusikakooli. Ja piirkonniti on kindlasti valitsuste võimalused koolide ülalpidamisel väga erinevad, et et siin Tallinnal on võib-olla see eelised koole, linnas on suhteliselt vähe ja me oleme omavahel selles mõttes terves loomingulises konkurentsis mitte mingil muul moel. Ja Lauri Kivil, Kiili kunstide kool on muusikakool ja kunstide kool. Et mina tõenäoliselt esindaja siis seda, seda asutust, kus saab õppida mõlemat. Sellel õppeaastal on meil muusikaosakonnas õpilasi 140 kunstis 50. Sellele tuleb juurde siis veel muusikaosakonna ettevalmistus ja kunstiosakonna ettevalmistus. Nii et, et tegelikult meil on struktuuris kokku pea 230 õpilast seal muutust selle maja viimase kolme aastaga päris selliseks mõnes mõttes nagu kummist. Et, et me oleme oma tegevuses läinud ka teise majja, mis siis lasteaed, millest rääkida, see on eelarve kindlasti meie vastuvõtt, see aasta on täpselt samadel alustel toimunud, mis meil eelarve on ette pannud. Põhimõtteliselt on omavalitsusega praegusel hetkel kokkulepe, et me oma eelarves ei ületa eelmise aasta mahtusid ja vastavalt sellele on ka tegelikult nii-öelda õpilaste vastuvõtt polnud korraldatud. Natukene oleme püüdnud leida nii nagu haridusega valdkonna minister ütleb, et sisemistest ressurssidest oleme püüdnud neid õpilaskohti siiski juurde luua, aga just nimelt sisemistest vahenditest mõned asjad kokku tõmmates selle arvelt mõned õpilased jälle rohkem vastu võttes. Et iga huvikoolijuht ja omavalitsus kujundab ju selle huvihariduse täpselt selliseks, nagu ta praegusel hetkel ise tahab. Et see riikliku õppekava küsimus on, on üks asi, et me võime ju seda teha, see on kindlasti kindlasti hea ja võib-olla ka vajalik. Aga seni, kuni tegelikult ei ole niisugust riiklikku tuge selle riikliku õppekava elluviimiseks see on selline, jääbki ta tõesti mõnes mõttes soovituslikuks. Aga et, et meie oleme oma nägu kujundanud praegusel hetkel küll vastavalt sellele, et kui mõned muusikakoolid jäävad kindlasti eesmärgiks olla interpreedi poisikese hea Eduka pillimehe väljakujundamise, siis praegusel hetkel, kuna Kiili vallas on õpilasi väga palju, et see protsent, kes tunneb huvi hariduse vastu huvi, ma kõigepealt väga suur ja pillide kuningas Kiili mõistes on seal pillide kuningas tegelikult kuhu soovitatakse õppima tulla mõte, klassikaline kitarr ja klaver. Et sellest esimesest vastuse ringist saime teada, et vähemalt muusikakoolid on rõõmsalt alustanud kõikidele erialadele, jätkub huvilisi ja muidugi läks jutt kohe sellele kõige valusamalt teemale, mis on koolide eelarve ennast sõltub siis igaühe omavalitsusest. Võikski arutada, et milliseid ettepanekuid on muusikakoolid teinud selles vallas riigile ja omavalitsustele, kas on mingisuguseid muutusi? Või on oodata, et, et asi võiks natukene muutuda? Need ettepanekud on nüüd läbi liidu ajaloo olnud natuke erinevad, et esimesed 10 15 aastat me püüdsime selle poole, et riik hakkaks pluateerima muusikakoole, nii nagu ta kunagi ammu ajaloos oli. Siis selgus, et see ikkagi praegustes rahalistes ja, ja ka ütleme, võib-olla sotsioloogiliste situatsioonides ei hakka toimima. Ja praegu on meil nüüd selline mõte, et kuna koolid on meil tõesti erinevad, Need on väga erinevad mitte ainult finantsiliselt eelarveliselt, vaid nad on ka erinevad oma taseme tõttu selles, kui juba kui suur on nendel õpilaste valik võimalik, meil on muusikakool näiteks 2000 elanikuga vallas olemas, eks ole, samal ajal on valdasid, kus on 16 17000 elanikku, rääkimata Tallinnas, kus on väga suur elanikkond ja väga vähe koole. Niiet et koolid saavad teha pisut erinevad tööd ja siin kool peabki antud juhul lähtuma sellest kohalikust olukorrast ja mitte ainult rahaliselt olukorrast, vaid ka sellest elanikkonna ja kõikidest muudest tingimustest. Aga et kui nüüd riigi huvi on professionaalse muusiku kasvatamine loodetavasti ja eesti muusikakultuuri edasiarendamine ja alalhoidmine, siis võiks muidugi mõtelda seda kaudu, et äkki riik on huvitatud samas siis neid koole, kust õpilased lähevad edasi õppima ja jätkavad oma õpinguid muusikahariduse vallas ja kellest siis tulevad kas tulevased interpreedid või koorijuhid või muusikaõpetajad. Kusjuures ma pean ütlema, et, et see väike statistika, mis me oleme liidus teinud, ehkki see ei ole täielik, sest kõik olid, meil ei ole vastanud ja, ja see ei ole ka päriselt väga kontrollitav tagantjärgi tegelikult on edasiminejaid väga paljudest koolidest, see ei ole sugugi ainult Tallinna ja Nõmme ja Pärnu ja niisugused koolid, vaid tegelikult minnakse ka väikestest koolidest. Nii et ka nendel väikestel koolidel ka vaatama omale võib-olla väiksemale konkurentsile väiksematele võimalustele on, on kindlasti oma roll. Ja teine asi on ka see, et kui ikkagi väikses koolis kui meie kohus, kui ütleme, muusikute ja muusikaadministraatorite kohus oleks leida need anded ja kui me näeme, et seal meie väikses taustsüsteemis on, ei suuda edasi ja siis püüda leida talle mingisugune edasiarenemise võimalus kusagil mujal, kasvõi näiteks Tallinna muusikakeskkoolis või ja nüüd ongi meil praegu selline plaan või mõte taotleda nii haridus- kui ka Kultuuriministeeriumi kaudu, kelle valdkonda ju tulevased muusikud lähevad tööle niisugust väikest eelarvelist toetust iga muusikaharidust jätkava õpilase pealt, siis nendele koolidele, kust need õpilased lähevad, et see oleks ka vallale mingi väike niisugune kas või moraalne toetus, et ta on andnud eesti tulevase muusikakultuuri jaoks ühe potentsiaalse muusikategelase või õpetaja või interpreedi. Aga need asjad on praegu veel üpris algstaadiumis, et kas see meil õnnestub ja, ja mis eelarveaastast seda praegu ei julge lubada. Et siin Urvi Haasma jutu jätkuks puudutaksin siinkohal sellist üsna valusat teemat, nimelt projektipõhine suur, seega et et väikeses omavalitsuses ei jagu igale poole raha, ehk siis me vajame väljundit, me ei saa jää oma haridusega sinna klassiruumi, me peame saama liikuda. Me peame saama esineda. Me peame saama heades kontserdisaalides esineda. Me peame saama liikuda välismaal ja tänu sellele, et, et raha, taotlemine ja aruandlus ja ütleme võimalusi on palju rohkem ja kõiki õpet, et soovivad seda teha, siis on juhtide töö on, ütleme, väikses omavalitsuses on mitmeid kordi suurenenud, et ehk see sellepärast, et isikkapital on suht väike. Aga me täidame, ütleme, kogu linnakultuuri ühesõnaga baasi. No meil konkreetselt saue linnas ei ole kultuurikeskust või, või siis harrastusklubi või midagi sellist. Et seetõttu otsida lisavahendeid pidevalt selleks, et tõestada või, või kuidagi eksponeerida seda või näidata või kuidagi ühesõnaga lapsi kuidagi motiveerida. Et selleks on palju nagu lisavahendeid vaja. Ja mis siin salata, ega neid kohti on väga vähe, et siin. Ma kindlasti tunnustaks Eesti Kultuurkapitali, kes on järjepanu muidugi võimaldanud ka lastele, kes on tõesti andekad, liikuda ja, ja saada neid stipendiume, aga, aga lihtsalt see on väga suur lisatöö tahtsingi küsida, et kuidas need otsingud on õnnestunud, et milliseid vahendeid ja kust te olete leidnud. Et noh, kindlasti on hasartmängumaksu nõukogu Haridus-Teadusministeeriumist on võimalik saada, siis on kindlasti noh, vallad, linnad saavad selle, need liider programmidest linnad ei saa ainult vallad, et seega meie oleme sellest ringist väljas. Et noh, see on nagu miinus ja, aga siis kultuurkapital kindlasti ja meil on olemas ka Harju omavalitsuste liit, kust on võimalik siis kohalike ürituste jaoks vahendeid taotleda. Et kuna ühtlasi olen ka Harjumaa noorte puht orkestrile sümfooniaorkestri juhatuse esimees, siis olen tihedalt kokku puutunud ka sellise selliste probleemide ja ütleme, sellise üsna suure leigusega ütleme ka kohalikest omavalitsusest ütleme toetuse või abi leidmisele, et tihtipeale on ka probleemsaalide rentimisel ja ütleme vastutulek, kuid ta on suht vähe nii, et omavalitsusi, kes, kes tegelikult tuleks vastu ja annaks tasuta, ütleme selliseid ruume ja vahendeid on, on väga vähe. Nii et saue tegeleb aktiivselt sellega, et leida lisavahendeid ja mitte rahulduda ainult omavalitsusega. Poolt tulnud finantssiga, me ei oleks päris ausad, kui me nüüd ei meenutaks siiski seda rahalist süsti, mis annab haridusministeerium huvikoolidele, mis on siis niinimetatud, aitab projekt, sinna tulebki esitada taotlused ja need projektide alusel eraldatakse, taotlus on alati väga palju ja raha tahetakse väga palju ja eraldada on seda alati limiteeritult, aga siiski selline võimalus on olnud vist kolm või neli aastat ja viimaste andmete järgi on loota ka, et järgmisel aastal selline projekt avatakse. Noh, tegelikult on huvikoolisüsteem natukene, meenutab juba mõnes mõttes erasektorit, kui Kristiina ütleb, et tõesti projektipõhine lähenemine, siis nii see ongi, sa töötad ju väga mitme tule vahel omavahel võrreldes nii-öelda väikese varaaidas vist loomulikult ka Kiili kunstide kool on sellest väga tänulik ja mingisugused Kultuurkapitaliprojektid ja hasartmängumaksu nõukogu toetused, need on kõik väga toredad, aga kui me võtame lihtsalt ühe kooli, eelarve on laua peal lahti, siis sa pead olema tõeline imemees, et, et mingisuguste projektide kaudu natukene seda, seda sellist kooli tegevuskulusid omavalitsuse jaoks vähendada. Kristiina kindlasti tegelikult väga hästi õnnestunud. Et sa oled hea projektikirjutaja ja sul need asjad töötavad hästi, aga tõenäoliselt ka sina, kui sa lööd selle protsentidesse, mis tegelikkuses tähendab kooli jaoks nii-öelda see riiklikust struktuurist, mis tegelikult eks ole, hasart, Kulka on see toetus meie kooli tegevuseks ka väga suure projekti õnnestumise koha pealt on see tõenäoliselt tegelikult ainult. Noh me räägime komakohtadest praegusel hetkel, et see toetus on tegelikult riigi poolt kahjuks nullilähedane. Ja Ulvi räägib, et põhimõtteliselt peaks taotlema toetust nendele õpilaste ütleme huvikoolidele toetust edasi õppijate pealt. Et, et see on mõnes mõttes, on see keeruline olukord minu jaoks praegusel hetkel Kiilis ma ei saa lähtuda sellest, et meie kool peaks tootma tõesti interpreet. Ainult see ei ole meie ainus eesmärk. Meil on väga suur järjekord ukse taga, kes tahaksid tulla õppima ja see järjekord tegelikult kehtib täpselt selle hetkeni, kus ma tean. Tänasel aastal on sündimus oluliselt langenud. Ühesõnaga see järjekord kestab meie jaoks viis-kuus-seitse aastat, tegelikult veel. Ja sellel hetkel me peame võtma kooli võimalikult palju, see on muidugi huvikool saab läheneda asjadele erinevalt. Et, et see kindlasti Tallinnas on teistmoodi, maapiirkondades on see täiesti teistmoodi, üle Eesti on see igati erinev. Aga näiteks Harju maakonnas praegusel hetkel on tõesti see olukord, kus mina arvan, et me peaksime võtma nii palju õpilasi vastu kui võimalik. Loomulikult loob see natukene selle olukorra, et teatud hetkel me hakkame rääkima kvaliteedist ja kvantiteedist. Et need, mida teha, et tegelikult need õpilaskohad on kõik, kõigil on oma hind. Me ei saa võtta kõiki sinna vastu, me peame tegelikult seal on mingisuguseid muutusi sisemises ressursis kas mingisugust koormust kusagil mingisuguseid aineid natukene vähendama selle arvelt, sest et tegelikkuses on see, et omavalitsuse juhid pigem praegusel hetkel kõigil on raske, kõikidel nendel omavalitsustel on raske kõigil laenukoormused peal ja see huviharidus on ka omavalitsuse jaoks natukene keeruline struktuur, mida hallata, rääkinud sellest, et riik tegelikult ei taha taha sellega väga tegeleda, on see ka omavalitsuse. Kui panna ennast omavalitsuse juhi seisukohta, siis loomulikult on sul palju põletavaid probleeme, millega tegeleda huvihariduse kõrval. Aga kui me võtame selle, et mis asi see omavalitsus on, mille pärast ühte ütleme, mingisugused omavalitsused, valda või riik vaja on, kas sellepärast andjate teed oleks korras või valgustus oleks olemas? Võtame väikese, ütleme Kiili, mis seal tegelikult muud on peale gümnaasiumi pere lasteaia ja peale Kiili kunstide kooli. Tegelikkuses peaks hea omavalitsusjuht nägema seda, et, et see on koht, kuhu praegusel hetkel panustada, ütleme nende lähema viie-kuue aasta jooksul. Sest et peale seda on sündivus tänasel hetkel langenud, need kuldse ringi vallad, tegelikkuses nad väga enam ei kasva. Ja viie-kuue aasta pärast tegelikult me jõuame sellesse olukorda, kus võib-olla peab, meil ei ole enam vaja nii palju enam sellesse huviharidusse panustada, praegu on see hetk, et mõnes mõttes noh, räägitakse projektipõhisuses, siis siis ongi keeruline, et me oleme nagu mõnes mõttes erasektor. Me peame suutma säilitada omavalitsusega head suhted, et omavalitsus seda toetaks. Samal ajal me peame pakkuma kvaliteetset teenust lapsevanemale. Me peame tegelikult selle juures võimaldama võimalikult palju noortele head kvaliteetset vaba ajaga sisustamist. Pluss see, et nad suudavad isiksusena areneda huvikoolis ja selle juures tegelikult me peame riigile tootma kole sõna, võib-olla seda ei pea kasutama. Et me peame riigi jaoks suutma välja arendada ka kultuuritegelasi, tipptasemel inimesi. Tallinna koolidele sõna, et võib-olla laiemale üldsusele võib tunduda, et Tallinna koolides on palju parem olukord kui, kui mujal Eestis, et kuidas tegelikult. Ja tegelikult polegi see, see ei ole, see ei ole vale, see tõesti ei ole vale. Õigemini võib-olla siis võiks seda kirjeldada niimoodi, et Tallinna omavalitsusena on selle eelarve kujundamisel ja huvikoolidele eelarvet eraldades ikkagi käitunud ühtede samade põhimõtete järgi ja need kõikumised või siis mõningad langused on tingitud samadest probleemidest, mis on siis, mis puudutavad kogu ühiskonda. Ja ma ei näe siin ka põhjust otseselt etteheidet, eks juba siin eelnevalt kõlas selline mõte et tuleks leida lisavahendeid sisemistest ressurssidest, see pole ka sugugi vale. Üks sotsiaalne grupp ju on, on lapsevanemad tegelikult kätt pulsil hoides sa peaksid tunnetama koolijuhina seda, millal oleks siis hetk alustada lapsevanematega diskussiooni. Sest et me teame, et põhjamaa igatahes siinsamas lähedal üle üle mere sama suvi hariduses on kindlasti märkimisväärselt erinevad finantseerimisallikad, et ehk siis piltlikult öeldes lastevanemate osakaal kooli eelarves on suurem ja omavalitsuste osakaal eelarves on väiksem. Me oleme ka läinud seda teed kokkuleppeliselt Tallinna koolidega, saavutades omavahel konsensuse, et üle kahe või siis viimane kord üle kolme avasta pöördudes lapsevanemate poole oleme suurendanud osalustasu ehk siis õppetasu küllaltki sümboolselt, aga ka seni ei ole tulnud märkimisväärset negatiivset vastukaja. Mis näitab, et see sihtgrupp, lapsevanemaid, kes oma lapsed kooli toovad, on, on sellise osalustasu tõusuga nõus juba eelpool nimetatud projektipõhisus. Ma ei tea, kas see kuulub koolijuhtimise juurde, aga minu arust see, see võiks sinna kuuluda nägu. Kristiina ja Lauri on öelnud et märkimisväärne poolehoid on just niinimetatud organisatsioonidelt, kultuurkapitalilt, hasartmängumaksufondilt, varaait. Ta on on toetanud. Kui need kõik kokku liita, siis summa Bergool eelarvesse ei ole meil küll väga sümboolne. Ma just lugesin siin mõni nädal tagasi kokku lepingud viimase 10 aasta peale, ma sain üle 35 toetuslepingu, peale selle on meil erasektor, ehk siis sponsorid, kes ühel või teisel viisil koolid toetavad ja, ja see on kõik selline tegevus, mis lisab sellele eelarvele boonuseid. Aga just nimelt Tallinna seisukohast on see finantseerimine olnud ikkagi suhteliselt stabiilne, et sa saad oma strateegiat pikema aja peale ette planeerida, ilma et sealt tuleks suuremaid tagasilööke. Et ma olen Indrekuga nõus, et siin on tõesti vaja mitmeid võimalusi kasutada ja üks viima viimaseid asju, mis oli meil kokku lepitud ja läbi räägitud kõigi Tallinna muusikakoolidega, et tõstetakse õppemaksu natukene, et see ei olnud väga suur. Aga rajal ta andis meie eelarvetesse väga hea toe ja meil on võimalusi kasvõi instrumenti ja pille osta koolile uuemaid ja paremaid. Ja mis nüüd Tallinna muusikakooli puutub, siis meil on meil väike probleem sellega, et koolil ei ole oma saali. Ja sellega seoses Me oleme sunnitud rentima kas või sümfooniaorkestritegevuseks ja ja loomulikult kõikideks suuremateks kontsertiteks, aktusteks saale ja teatavasti tasuta ei saa enam viimasel ajal midagi, nii et kõik maksab. Et iga selline parem esinemise võimalus, mis kindlasti õppeprotsessi juures peab kindlasti olema. Maksab nii, et et siin peab väga jälgima et õpilased saaksid võimalikult palju esineda, kuna nad viivad ja minu meelest ainult tunnis harjutamine ja õppimine ei ole see, mis, mis teeb õpilasest ja pillioskaja või hea muusiku, sinna käib kindlasti juurde see esinemisvõimalusi. Jaa, muidugi võib-olla selles mõttes oleme võitnud, et me üürime erinevaid saale, et õpilased saavad mängida erinevates saalides. Aga kokkuvõttes jah, on on see siiski ka kuigi kulukas. Ma võib-olla lisaksin siia nii palju, et tegelikult ikkagi müts maha kõikide nende omavalitsuste ees, kes huvikoole kunstide koole toetavad, siis tegelikult suurel määral ju nendes koolides on individuaalõpe ja seetõttu ka omavalitsuse jaoks väga kallis üleval pidada, et see proportsioon suurtes piirides on üks viiendik lastevanemate osalus ja ülejäänud omavalitsuse peale, et kui sellist toetuse ja eelarve koostamise printsiipi omavalitsused toetavad, siis siis see on tegelikult hea, see on küll väga erinev kindlasti üle vabariigi, aga Tallinnas on ta praegu umbes nii. See õppemaksuküsimus on ka olnud üleval mitu aastat, et õppemaks on Eesti koolides väga erinev. Kuidas nüüd sauel ja Kiilis olete samuti pidanud tõstma seda ja kus on see piir, et lapsevanemad on nõus üldse maksma seda, kas see on kuidagi tajutav? Kindlasti esiteks juba maikuus, meie peame esitama oma eelarve, juuni lõpuks eksis esimeseks juuliks juba ja juba siis oli selge, et kulud või üldkulud on tõusnud 2,8 protsenti linnas ehk siis eelarve koostamise alus oli omatulude tõus 2,8 protsenti, mis ei ole väga suur, aga eelarve tervikut vaadates siis on seal päris märkimisväärne summa, millest tegelikult kool ei saa midagi tagasi. Nii et sellest õppemaksutõusust, et et kui ka hoolekogu ettepanek oli see kooli hoolekogu. Ma arvan, et kui õppemaks tõuseb, siis, siis mis sellest muutub. Ja sellest tekkis päris suur vaidluse diskussioon, et et sellel tõstmisel ei ole mingit mõtet, kui kool sellest midagi ei võida, nii et lapsevanem või aktiivne lapsevanem on, on suur kingitus tegelikult kooli tegevuses, meil on väga aktiivsed lapsevanemad ja aktiivne hoolekogu. Nii et selles mõttes me, jah, oleme sunnitud tõstma see aasta, aga siis 5,6 protsenti oli praegu ettepanek, nii et 36-lt eurolt 38-le, et praegu ei ole see veel kinnitatud, aga läbirääkimised käivad. Kas teistest koolis on umbes sama number? Kollane proportsioon ja 36-lt 40-le. Meil aga ilmselt need viimase, näiteks viie aasta lõikes on see päris oluliselt tõusnud. MINA OLEN proportsioon eelmine kord me vestlesime kolm aastat tagasi, et ei, see, see ei ole märkimisväärne tõus. Võrdleme huvitegevusega põhikoolides ja gümnaasiumides ja kui seal võtta siis endale eesmärgiks või õppida mingisugust pilli põhikoolis, gümnaasiumis, huviringis, siis selle tasustamine on hoopis teistel alustel ja märkimisväärselt kallim, kui on huvikoolis kompleksne õppekava. Järgmine erinevate vanuseastmete õppetasu. Ja see on peaaegu 10 korda kallim, kui, kui ütleme, sellises rühma või sellises kooris laulda või, või noh, ütleme ma kedagi halvustada, ega, ega midagi lihtsalt et noh, võrdlus. Sa tood võrdluseks praegu? Kohamaksu aastas see on umbes 10 korda odavam. Tegelikult need õppetasud on ju omavalitsustes moodustatud üldiselt vastavalt sellele, et, et kui, kui palju nii-öelda kohalik inimene on võimeline tegelikult seda õppemaksu maksma, et see on tegelikult väga lihtsalt seoses keskmise palgaga, kui sa võtad Tallinna või siis võtad mõne teise Eesti otsa, istusime mõned päevad tagasi. Nii et isegi oma regioonisiseselt need õppetasud erinevad tegelikult väga-väga palju ja see küsimus on väga lihtne, et kui see õppetasu tõsta kusagil maapiirkonnas kõrgeks, siis tegelikult see, see kool kaotab tegelikult oma suutlikkuse ära. Tõenäoliselt on järgneb sellele õpilaste vähesus ühel hetkel see, et seda kooli võib-olla enam ei eksisteeri. Et need on täpselt seoses sellega, kui palju on võimeline elanik selle eest maksma. Muidugi see tekitab natukene ka selle olukorra, et et kui ma kuulan Tallinna õppetasu võtan, ütleme siis nii-öelda selle Harjumaa Tallinna-lähedase, ütleme siis kuldse ringi ja siis päris maapiirkonnas, siis meie oleme täpselt ilusasti kusagil keskel oma õppetasudega, Tallinn on väga eesotsas siis mida lõuna poole läheb, tõenäoliselt need õppelasud lähevad väiksemaks. Võib-olla see on omavahel seotud ka siis natukene ka omavalitsusega. Kristiina ütleb, et sa pead tõstma 2,8 protsenti oma eelarve tulusid. Siis tänasel hetkel meil seda ette pandud ei ole. Meil on ka kokkuleppes, et õppetasu tõus sellest õppeaastast meil on need põhiosakonnas õppetasu 24 eurot võrreldes teiega siiski ikkagi natukene madalam, see on 24 eurot, aga enam-vähem on see niisugune. Harjumaa meie ringi mõistes on see enam-vähem stabiilne. Et, et ma arvan, et meie lapsevanemaid praegused Kiili vallas väga, väga tugevalt mõjutanud ei ole. Täitsa tõhus ei olnud väga suur, see tõusis 19-lt eurolt 24-le, kusjuures tegelikult viimane tõus oli ka aastal 2008. Urvi Haasma tahaksin teilt küsida, et on teil andmeid, kas Eestis on ka mõni muusikakool seetõttu lõpetanud, et, et vanemad ei jõua maksta muusikakoolimaks. Ei ole lõpetanud ja mitmel pool omavalitsustes on siiski päris suurtele peredele ja võib-olla vähese sissetulekuga peredele mingisugune teistsugune toetus olemas, kas siis sotsiaalosakonna kaudu. Sotsiaalosakond tasub nende laste eest õppemaksu siis on olemas suurte perede liit, kes tasub lasteaiast õppemaksu ja ühe aspekti ma tahaksin veel siia juurde nimetada, ma ei vaidle vastu Laurile. Aga Mul on tekkinud viimasel ajal ka selline mõte, et et kas me ei tee ka endale karuteenet, kui me hindame seda meie enda koolitööd nii liiga odavalt. Vähemasti siinsamas Tallinna lähedal, ma ei tea, kuivõrd keerid puudutab, aga on näha küll see tendents, et vanemad suudavad maksta väga palju, sest lapsed käivad veel muusikakooli kuskil rulluisutamas peotantsus kahes kolmes trennis. Ja, ja ma ei usu, et nad saavad seda kõike tasuta. Tähendab seda raha laste arendamiseks on, aga see raha ja, ja mitte üksi rahas ei olegi praegu võib-olla nii suur probleem, aga see laste energia, mida meie nagu tahaksime, et nad pühendaksid võib-olla pilli õppimisele, eks ole. Sest et tõesti ainukene huvihariduse liik on ju tegelikult pilliõpe, kus ei saa läbi ilma koduse töötas, ei ole niimoodi võimalik, et ma lähen koju, viskan noodimapis nurka järjekord, tunnid, tundi, lähen ja võtan kõik uut, koolid, spordikoolid, kunstikoolid, ringid, isegi seda võimaldavad. Et tähendab sina nagu kahesugune aspekte, et ühest küljest me hoiame seda õppemaksu, võib olla väga madalal, aga et see võib meile ka tegelikult mängida halvasti kätte. See on niisugune väike diskussiooni koht, küsimus suurele ringile. On ju ka koolis, on palju neid lapsi, kes tegelikult taha seal käia keda vanemad on pannud. Ma arvan, et see võib olla mingisugusel hetkel, aga ikkagi võib-olla laps algul ei tea, ei tunne pill, ei tea, mis see on, aga noh, ega ütleme, kaua need lapsed naguniimoodi vastu ei pea, kindlasti. Nendele võib olla mingi pill hakkab meeldima, kui nad hakkavad õppima, vaatavad, et väga tore ja, ja võib-olla tõesti ka keegi siis kukub välja, et, et kindlasti see huvi peab. Kui suur ta nüüd on, et, et kas ta on, mõni kohe tahab muusikuks saada päris ja seal ta hakkabki selle nimel tööle, mõni lihtsalt õpib ilusasti pilli mängida. Aga ma tahtsin öelda veel seda, et, et üldse, et see muusikaharidus on väga tähtis ja õnneks on, on üle Eesti. Igal pool on inimesed sellest aru saanud, et muusika ei õpetaja mitte lasta ainult et pilli mängima või, või mingeid klahve alla vajutama, vaid see arendab teda suurelt vaimselt laiemalt kõiki, nii et et selles mõttes, kui lapsed ka kasvõi algul vanema soovitusel tuuakse sinna, siis vanemad on juba sellest teadlikud. Isegi üks uurimus Kanadas, mis mõned aastad tagasi tehti, kus võrreldi lapsi, kes olid muusikakoolis käinud ja kes ei olnud, see oli suurem grupp, seal olid kohe väga suured, nagu vahet ka muudes tulemustes matemaatikas ja teistes ainetes. Aitäh, et seda teemat puudutasid, et nii nagu ma juba saate alguses ütlesin, et mis on meil nagu eriline ehk siis Ma nimetaks seda nüüd koostööks koostööd kooli lapsevanema vahel. Et me oleme sellel aastal ja oleme ka eelnevatel aastal püüdnud arendada ja tõesti liikuda lapsevanema ja kooli lahendamisele, sest me näeme seda väga palju, sest vanemad on väga hõivatud ja nad ei jõua süveneda sellesse, mida laps parasjagu teeb, mis tahab, mida, kui palju tal on vaja tegelikult harjutada. Külasta mitte ühtegi tundi. Aga kuna me teeme koolis sisehindamist ja, ja see ei ole kerge tegevus, aga, aga me oleme ise selle endale nii-öelda kaela võtnud, see ei ole kohustus. Aga selle läbime, nägime, kui kaugel on vanemad tegelikult sellest tegevusest sellest raskest tööst tegelikult, mis muusikamaailmas tuleb lapse lavastada, see ei ole selline tavaline elu, et sinna tuleb tõesti minna sügavuti ja siin ilma vanemateta hakkama. Ja siinse vanema osatähtsus täna saue muusikakoolis on number üks, et seega ütleme ka esimese lausena, mis ma välja ütlesin, see ütleme pilliõpe täiskasvanud. See oli ajend selleks, et lähendada vanemaid ja lapsi omavahel ja kooliga rohkem tihedamaks koostööks, nii et et see on, see aitab kaasa, aitab kaasa tugevasti ja praegu, nii et selles mõttes vaatame, mis sellest saab, nii et aasta pärast Ma tooksin ühe niisuguse kujundliku näite ja Nõmme muusikakooli kolmanda septembri, mis oli sellel aastal niisugune huvitav diskussioon hariduses üldse, millal kooli alustada? Me alustasime ka kolmandal septembril ava aktusest, see haakub selle teie küsimuse eelneva teemaga väga hästi, et et me korraldame Avaktust kahel korral esimesel korral sisse astunutele õpilastele neid, keda oli nõme muusikakoolis sellel aastal 92. Nende laste vanemad Talle paraku meil on küll päris tore saal, mahutamaks 200 külalist, aga see saal jäi väikseks. Ja traditsiooniline aktus nendele lastele toimub samal päeval põhikoolis, nad on sealt tulnud, nad tulevad õhtul muusikakooli avaaktusele ja me korraldasime sel aastal selle ebatraditsiooniliselt ilma sõnadeta, ehk tutvustasime 40 minuti jooksul laval kooliõpilaste kaudu erinevaid muusikainstrumente, kes siis esitasid oma valu ja sellist uudishimu ja tähelepanu nii laste, vanemate kui nende esimest korda muusikakooli tulnud õpilaste seas seda kontserdikuulamisel seda ei näe kuskil mujal. No nõel oleks maha kukkunud, seda oleks kuulnud. Järelikult nendel lastel ja vanematel on kõik eeldused, et muusikaõpinguid läbi muusikakooli teostades sellisel moel ellu viia. Ehk siis niisugune mõistlik sund ja distsiplineeriv suunamine lapsevanemate poolt, nagu Kristiina Jassi nimetas, see on väga mõistlik tegevus sundida. Seda näitavad vastuvõtukatsed väga hästi ära. Osa õpilasi, kes tulevad, löövad jalaga vastu maad, et ma tahan õppida seda pilli. Ja nii on tema seda tahab. Lapsevanem naeratab rõõmsalt selja taga, et nii ongi, tead, ja isegi kui antud hetkel ei ole võimalik seda pilli näiteks koolis. Et, et on, on teatud erialade osades muusikakoolis, mida ei ole sa nii-öelda koolijuhina või vastuvõtukatsete komisjonis küsid, pakkus mingisuguse muu variandi siis lapse enesekindlaks, see on see, mida mina tahan teha. Ja samas on tegelikult ka neid õpilasi, kes tulevad katsetele kes ütlevad, et ma tahan lihtsalt mingit muusikat õppida. Ja siis on veel tegelikult ka kolmas grupp, kes on enam-vähem kuidagi sinna natukene sattunud väikesest huvist, et mis kool see teil üldse on. Ja et see kõik tõenäoliselt saab esimese aastaga selgeks, et, et need, kes tõenäoselt jalaga vastu maad löövad, et, et see on minu eesmärk. Tõenäoliselt jätkavad väga suure tõenäosusega ja siuksed väikesed hobid, väikesed huvid, nendest võib midagi välja areneda. See on huvitav protsess, eneseteadlikkus või pillivalik, millega ma sinna vastavate katsetele tulen. Kas praegu on muidu kõikidele õpilastele üks õppekava, ei eristata neid, kes tahavad tulevikus saada muusikuks, nendest, kes lihtsalt tahavad muusikat. Palgalise põhihariduse saada väga paljudel koolidel on tegelikult mitu õppega. Et sellest hetkest, kui see eelmine riiklik õppekava kaotas kehtivuse ja koolid pidid oma õppekavad vormistama ja ehisesse sisestama, siis väga paljudel koolidel on kaks võib-olla isegi ka kolm erinevat õppekava. Et see on ka omamoodi muutus siiski viimasel aastal ja kindlasti ja, ja kui siia õppekavade juurde rääkida, siis õppekavade mitmekesisus ja erinevate võimaluste pakkumine minu meelest on praeguse nõue et on lastel erinevad soovid, vanematel erinevad soovid ja, ja kui nüüd korra Lauri eelmisest sõnast siin korra kinni võtta, et me peame kasvatama professionaale, tegelikult ikka me ei pea, aga me võiksime seda tahta nendest, kes, kellel on seda, neid eeldusi. Ja ka üks asi, mis nüüd veel haakub selle muusikaharidusega muusikakoolides, lisaks õppekavade erisused on võib-olla see, et vajaksime natukene muutusi õpetajate töös, võib-olla natuke teistsugust lähenemist lapsele reper buduaarile, et me oleme natuke liiga kinni võib-olla selles vanas akadeemilises lähenemises ja see tänapäeval kahjuks kas meid rõõmustab või ei, ta ei köida kõiki siia ka mitte vanemaid. Et siin on pedagoogide küsimus, vajaks meil ka natuke nagu läbimõtlemist, kas pedagoogidel endale on ka vabad käed või, või peavad nad rangelt järgima seda ette antud programmi? Ei, kindlasti on mina mulle küll tundub, et pedagoogidel on vabad käed, et nad võib-olla pisut üldse vähe seda kasutanud tahavad, et nad võib-olla on oma harjunud kanalis ja oma harjunud töö rütmise süsteemis, et pigem võib-olla me peaksime kuidagi neid suutma natukene laiemalt mõtlema panna. Saue muusikakoolis on üks esimesi Eestis Otchez osakondi ja, ja see on viinud ikkagi ütleme, selle hariduse väga-väga mitme kysi suseni ütleme ja pakub võimalusi tõesti lastele, kes ei soovi klassikalist õpet jätkata, jätkata siis džässmuusika valdkonnas ja sest, et täna me näeme, et meil on võimalik ka edasi minna sellel alal, et ta ei ole, see ettevalmistus on äärmiselt oluline, see tõstab nagu seda taset ikkagi märkimisväärselt ja siia juurde nagu meie enda õpetajad on öelnud. Tegelikult nii nagu Urvi ütles, et, et et on jäänud kuskile 20 aasta tagusesse haridus nii-öelda plokki. Et oleks vaja täiendõpet, nii saate kujundamisel lapsed tahavad saata kaasaegseid laule, osata seda teha, et see on reaalne, see on reaalsus. Et täna õpetajad on ise selle välja öelnud ja meil on tõsiselt ka plaanis see noh, nimelt ka klaveriõpe õpetajatele sellised kursused juba koolisiseselt korraldada, sest meil on ka Pokias osakond olemas, et nad näevad seda erinevust lihtsalt, et et kui lihtne on võtta ja teha seadeid ja, ja see on kõik võimalik, sest tehnilised võimalused on olemas. Nii et siinkohal kindlasti vajaksime mingisuguseid selliseid rohkem vabadust ja, ja seda meie koolijuhtidena kindlasti saame teha ja, ja aidata pedagooge. Ei, ma võtaksin kinni Kristiina sõnast, et see seadete tegemine ja tõepoolest õpetajat Ta oskused ja võimekus, et selles osas on väga erinevad ja, ja osadel inimestel noh, võiksime julgelt öelda, nad lihtsalt puuduvad. Aga kui me rõhutame seda koos mängu tähtsust juba päris kaua aastaid ja tegelikult oleks see lapsele ju hea väljundit ta mitte lihtsalt ei õpi oma pilli oma individuaaltunnis, vaid ta saab seda ka koosmängus rakendada siis tõepoolest Viimsi muusikakoolil on selles mõttes vedanud, et ehkki me oleme kolm korda väiksem kui Tallinna nõmmekool, meil on ka oma orkester ja tänu sellele, et meil on dirigent, kes suudab ise seadeid teha, meil ei ole paljusid pille meile õpetada, sarve näiteks meil ei õpetata. Bagotte Me asendame neid teiste pillidega, me teeme neid partiisid ümber. Et see oleks üks väga oluline asi. Ja jällegi meie oma kooli seisukohast ma võin öelda, et et ma pean kiitma mõningaid meie oma õpetajaid, kes on selles suhtes ei ole väga aktiivsed, et nad on pannud kokku erinevaid koosseise. Näiteks tuldi välja täiesti omaalgatuslikult, siin. Eelmisel kevadel pandi kokku üks, neli kitarri plokkflööt, et Ta Gustav Adolfi gümnaasiumis korraldatud ansamblit konkursist, kus nad siis saidki kohe esimese koha ja niisuguseid erinevaid koosseise, mis ka võib-olla regulaarselt ei tööta, aga et niisuguseid võimalusi otsitakse ja püütakse lapsi innustada selleks ja neid rakendada, et ma arvan, et see on väga oluline. Nii et siis sellised positiivsed sammud kaasajastamise poole, mis aitavad ka lastel huvi äratada muusikate vastu. Ma ütleksin juurde, et kaasajastamine on väga hea ja paindlik lähenemine on väga hea ja tegelikult kõikidel muusikakoolidel Eestis on ju oma nägu ja minu meelest see see nägu võikski olla, et kõik ei olekski päris 100 protsenti sarnased vaid ütleme, Tallinna muusikakool on nüüd jäänud truuks klassikalisele muusikale, et jällegi siis oleks nagu inimestel valida need, kes tahaksid mängida rohkem klassikat, võiksid tulla ühte kooli, kes, kes sooviksid soovitsid džässi mängida ja, ja muud muusikat. Ja võib-olla mõnel koolil on jällegi keelpilliorkester nagu eelisarendatud, et kõik teavad, et seal koolis on keelpill, teises võib-olla noh, kõike ei jõuagi koolid pidada, teises on jälle puhkpilliorkester, võib-olla on kolmandas on kandleansambel et siis mingil määral kuigi noh, igalt poolt ei jõua nagu sõita igale poole, aga ütleme siin Tallinna regiooni lähemal võib-olla on on, on võimalik muidugi valida siin muidugi on nüüd tegelikult üks väga suur probleem seoses selle omavalitsustega et ühes vallas või linnas õppiv laps ei saa minna teise muusikakooli õppima. Minu meelest see on ka üks selline suur pidur ja, ja ilmselt see ei ole nagu meie lahendada, aga aga kui, kui kuidagi saaks, siis ma tean isegi, et, et on, on lapsi, kes elavad ühe valla piiri taga ja see muusikakool on tegelikult neile lähemal, aga nad ei tohi sinna minna, sest neil puudub sissekirjutus ja peavad sõitma kaugemale kuhugi. Urvi soovite seda teemat veel kommenteerida, ma nii palju ütleksin, et siin sõltub siiski väga palju nendest omavalitsustest, et meil on on muusikakool ja kus näiteks käib õpilasi kuuest, seitsmest ümbrus kaudsest vallast, näiteks ma toon näiteks Põltsamaa muusikakooli, tähendab, Põltsamaa linn saab need asjad naabervaldadega läbi räägitud ja need naabervallad maksavad nendest pearaha. Nii et mõnes mõttes on probleem, aga võib-olla pisut suurem probleem, tema on isegi praegu Eestis laiemalt, kes üldse ühiskondlik transport, sest lastel ei ole võimalik üldse muusikakoolis käia, sest busside ja kõikide muude ühendused on niivõrd halvad. Et neid probleeme on muidugi palju, aga ma arvan, et ei ole olnud aega ega ajastut, kus probleeme ei ole ja eks me olemegi selles ametis selleks, et nendest kuidagi üle saada. Et otsad kuidagi kokku tõmmata, kuidas teile tundub, kas selline idee, et riik võiks tunnustada muusikaharidust kui loomuliku põhihariduse osana, on see kuidagi ulmeline või on see teostatav täiesti? Ma usun, et kolleegid on ka nõus, et tegelikult ei ole küll minu silmis aktuaalne see riigi tegevuse omavalitsuse tasandil tegevuse vastandamine, vaid ikkagi ühine platvorm seal laiemalt, et et kui riigitoetused ja mõni aasta tagasi ka ministri poolt lubatud tollal nähtavad võimalused huviharidusse investeerimise osas tulevikus täituvad, siis siis me oleme oma eesmärgi saavutanud. Ja riigist rääkides tuleks ju ka veel meelde tuletada seda, et võeti vastu üldkoolis uus muusika ainekava, kus on tegelikult ette nähtud isegi pilliõpe üldkooli raamides, nii et me ei saa öelda, et riiki pilliõppele tähelepanu ei pööra. Muusikakool on üks lisa võimalik. Selleks ka väga oluline on teha koostööd ka gümnaasiumit, aga et nii nagu Urvi ütles, ma nüüd jätkaks, kuna saue kool tegutseb gümnaasiumi ruumides, siis siis järgmise arengukava ütleme koostamise nii-öelda aluseks oligi muusikakooli ja gümnaasiumi koostöö tihendamine või siis arendamine ehk siis ka nende muusikaklasside ja ütleme, selliste suundade väljatöötamine, nii et see on ka võib-olla üks, üks osa, kust on võimalik siis ka riigi toetust ka meie sektorisse saada, nii et ühesõnaga me ei tea, aga loodame. Tallinna poolt väikse repliigi, see tundub võib-olla nii veidikene fantaasia valdkonda minev, aga kui riik ja omavalitsused meile kogu riigi jaoks kõik olulised kultuuriobjektid valmis ehitab millel on diskussioon siin, noh, neid on, ütleme piltlikult öeldes 10 siis registreerige ennast sinna 11.-ks, et Tallinn võiks ehitada endale siis 11. linna piiridesse ühe kõikidele muusikakooli ehitusstandardile vastava muusikakooli eest. Soovin neile selles edu. Ja seda, et, et nii-öelda see Muusikaõpe üldhariduskoolis loomulikult koostöö on oluline, Kiili üritab samamoodi teha gümnaasiumiga koostööd huvikooli mõistes selle muusikaga tegeletakse siiski, ütleme muusikakoolis tegeletakse süvitsi ja selline tase. Ei noh, see on minu spekulatiivne hinnang ilmselt kunagi üldhariduskooli. Et kus grupitundides üritatakse pilli mängida, et huvikool, muusikakool on tegelikult oluline, see on vajalik. Ja lihtsalt minu sõnum, ma arvan, kõikide sõnum on seetõttu, et aitäh neile, kes praegu seda huvikoolisüsteemi toetavad. Omavalitsused, kes näevad tegelikult selles olulisust ja näevad eesmärki ja näevad, et ja seal on mingisugune tulem ka. Kokkuvõttes ütleks, et kogu see Eestis toimiv muusikakoolide süsteem on üks väga hea asi, mis meil olemas on, et seda peaks säilitama ja edasi arendama. Et see annab väga palju meie kultuurile juurde. Aga aitäh teile samuti, et tulite täna klassikaraadio stuudiosse, muusikakoolide direktorid Urvi Haasma, Kristiina Liivik, Valdo Rüütelmaa, Indrek Viiard ja Lauri Kivil ja edukat õppeaastat.