Tere, head klassikaraadio kuulajad. Eetris on 20. oktoobri heliga saade, minu nimi on Annika Kuuda. Tänases saates kuuleme kõigepealt arvamusi kolmelt kontserdilt. Igor Karsnek jagab mõtteid 12. oktoobril toimunud ERSO kontserdilt ja samuti Birminghami sümfoonia orkestri kontserdist ja Theodor Sink käis kuulamas Oksana sinkova, Andreas lendi ja Lea Leiten it. Laupäeval 13. oktoobril toimunud kontserti muusikauudiseid laiast maailmast vahendab. Nagu ikka nelevastempelt ja tänases saates räägime veel pikemalt Suzuki meetodist, mis milles see seisneb ja mille poolest erineb see praegu muusikakoolides käibel olevast pilliõpetuse programmist. Sellest kõnelevad täpsemalt klaveriõpetaja Janne vasser ja viiulipedagoog Kristi Alas. Head kuulamist. 13. oktoobril esines Estonia kontserdisaalis kammermuusika kontserdiga selline trio nagu Oksana sinkova Andreas Lend ja Lea Leiten. Ja seda kammermuusika kontserti kandis üle ka klassikaraadio ja käis kuulamas Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia tudeng Theodor Sink. Tere. Milliste mõtetega sina sinna kontserdile läksid? Leale heitonit Andres lendu ma olen kuulnud varem et nende suhtes ma teadsin, et sealt midagi head tuleb kindlasti, aga Oksana siin koovad ma ei olnud, ausalt öeldes. Nüüd ma kahetsen seda, et ma pole varem kuulanud, et, et see oli minu jaoks väga tore üllatus. Meil Eestis selline flöödimängija on. Ma tegelikult ei olnud päris valmis, ma alati lähen kontserdile, sellise tühja tundega lasen ennast üllatada. Ja kuidas siis kontsert sind üllatas, kas positiivses või negatiivses mõttes? Kui nüüd aus olla, siis mõlemas mõttes selles suhtes, et mulle avaldas muljet tegelikult ainult selle kontserdi teine pool seal läksid mängijad kuidagi ühiselt käima, aga esimeses pooles ma tundsin, et kõik pole päriselus, et ainsana vedas seda asja kuidagi. Oksanasinkova esimeses pooles kõlasid Friedrich kuul au ja Carl Maria von Weberi triod ja teises pooles oli siis Philip kobeeri ja Peeter Vähi ning George krambiteosed. Teine pool minu arust oli nagu selles suhtes väga hästi üles ehitatud, et see ei jätnud kordagi sellist ühesugust muljet. Need lood olid kõik üpris erinevad omavahel. Kuid esimese poole suhtes ma oleks tahtnud tegelikult rohkem mitmekesisust, sellepärast et kui ma ei oleks võib-olla kavasse vaadanud. Võib-olla on asi selles, et ma olen tudeng alles, aga siis ma ei oleks neil heliloojatel võib olla väga palju vahet teinud, et see interpretatsiooni viis ning helikeel oli ka juba väga sarnane, et minu jaoks jäi see võib-olla natuke liiga ühetasandiliseks. Küll, aga teises pooles leidus väga palju huvitavat ning üllatavad, et Philip kaubeeri olema ise mänginud. Nii et see on mulle väga tuttav ning südamelähedane teos. Ja selle puhul ma nagu teadsin, et tuleb, siin on väga hea asi ja Peeter Vähi teos loomulikult ei olnud varem kuulanud. Ja see oli minu jaoks ka väga tore üllatus, kuna ma olen tal varem teisi teoseid kuulanud, kuid need pole mulle võib-olla nii tugevat muljet avaldanud kui see teos, mis oli selline väga karakteerne ning orientaalne nagu Peeter Vähil vist kombeks. Et selle puhul oli tunda nagu et helilooja loo sisse põimunud kuidagi energiat, et see hoidis pinevuses. Ja oli ka hea üllatus, George kramp, kellelt ma olin ka varem ühte teost kuulanud mis mulle nii palju mõju ei avaldanud, see oli makrokosmos kahele klaverile. Aga kui ma kuulasin George krambi, vala häält, siis pean tunnistama minu jaoks sama hea kui film juba selle poolest, et kuidas oli lahendatud valgustus selle loo puhul ja mängijad, kes olid siis maskidega, mis oli loosse juba sisse kirjutatud, niimoodi peab. Et ma vaatasin alguses mänginud, lavale olemas, siis ma vaatasin, et oh, see lugu on ainult efekti peale üles ehitatud ja aga mida edasi lugu läks? Ma nägin, et see ei ole niimoodi, et see lugu oli väga suure energia ja muusikaga. Siin veel üldse vähe esitatud teos, siis kannab nime vaala hääl, et minu teada vist ainult kord varem on, on seda Eestis tehtud. Jah, ja mina pole sedakorda veel varem kuulnud, et õnneks oli väga hea uus kogemus. Ma saan aru, et sa mainisid siin Oksana, sind koovad. Et tema eest, kui oli sinu meelest sele Trio hing siis. Oli küll sellepärast, et minu arust võib-olla Lea Leiten, kes mängis ülimalt hästi jäin võib-olla natuke tagaplaanile, et alles sellest teisest poolest ta tuli kuidagi esile nende nüüdismuusikateostega, et siis tema koos Oksana sinkovaga tegevat sellist dirigeerimist või aga üldiselt jah, Oksana osa võttis ohjad väga enda kätte, mis puutus karakterisse ja seda oli äärmiselt meeldiv vaadata ja kuulata. Sinu eriala on muidugi tšello, kuidas ta Andreas lendi esitust komenteerida. No esiteks, tal on ju ülimalt hea toon aga tehnika. Me oleme mõlemad ühe sama õpetaja juures õppinud, kelleks laine lehter ja mul on Andres lennumäng tegelikult alati meeldinud. Aga ta võib-olla nüüd selle kontserdi puhul jäi natuke tagaplaanile. Võib-olla ei tea, kas asi oli võib-olla ajanappuses või lihtsalt ideede sellises erisuses, et ta jäi natuke ühetasandiliseks ka minu jaoks. Kui sa mainisid seda nüüdismuusika kava poolt ehk siis kontserdi teist poolt ja ütlesid selle vaala hääleloo puhul, et algselt tundus, et see asi on nagu teatraalsuse peale üles mängitud, et mis hetkel sa siis tunnetasid, mis elementidega, et see nii ei ole. No see oli tegelikult juba esimesed hääle eest alates sellepärast et see teos juba algusest peale liigub sellise suure stiigilise jõuga. Et seal on hästi erilise atmosfääri, et ei ole tunne, et sa oled kuskil kontserti kallis, vaid oled keset avamerd. Ja tõesti kuuledki, kuidas need vaalad seal omavahel räägivad või häälitsevad. Ja samal ajal oli seal mingi õudsalt maine element juures. Mis oli siis vahepeal oli sellist meloodilisuste väga banaalselt ilusat momenti, et oli, samal ajal oli eripalgeline ning aga ta ei läinud kontekstist välja. Ta püsis kõik väga hästi ühes raamis. Kuidas ta üldse kommenteeriti sellist kooslust nagu flööt, klaver ja tšello? Siin Eestis selline trio mäel tegutseb. Ma arvan, et see on väga kiiduväärt selline ettevõtmine, sellepärast et Eestis pole üldiselt väga palju selliseid tegutsevaid ansambleid, mis ei läheks lahku peale esimest kontserti. Kontserttuuri, et minu arust on see väga äge. Ettevõtmine ning flöödi tšello ja klaveritrio olen ju väga häid teoseid kirjutatud ning ma ootan huviga, et saaks järgmisi kuulata. Et üldmulje oli ikkagi sümpaatne. Kindlasti aitäh, Theodor Sink, klassikaraadiosse tulemast. Sülgaja. 12. oktoobril esines Estonia kontserdisaalis taas Eesti riiklik sümfooniaorkester ja oma endise kunagise peadirigendi Nikolai Aleksejevi juhatusel. Seekord ja samuti oli sel nädalal teisipäeval Estonia kontserdisaalis teinegi väga huvitav sümfooniaorkestri kontsert ja seal esines Birminghami sümfooniaorkester dirigent Andris Nersonsi juhatusel ja mul on hea meel. Igor Karsnek oli kohal neil mõlemal kontserdil. Tere, Igor. Tere. Alustame kõigepealt sellest ERSO kontserdist, kus soleeris ka üks väga põnev ungari päritolu viiuldajad Christoph pil. Mis sa selle kontserdi kohta ütleksid, mis oli kavas ja mis sulle muljet avaldas? No see kontsert avaldas üle hulga aja jälle positiivseid muljeid eeskätt tänu dirigendile Nikolai Aleksejevile ja tema tehtud tööle, see on küll dirigent, keda meie oludes ei väsi ja põhjendatult õhutane kiitlast teda kui hea dramaturgi närviga orkestrijuhti partoki viiulikontsert number kaks, mida üldiselt meil on suhteliselt harva esitatud. Suhteliselt harva esitatud, nii et viimati paberiga aastal 99, kui kui uskuda nüüd seda kavaraamat. Muidugi eriline boonus, oli see veel see Ungari viiulisolist kes tegelikult lapsepõlve jätnud hoopis Venezuelas parati mängis streikima Karuse viiulil ja muuseas ka teine soliste madal skrida mängis samuti pööning. Meil on sümfooniaorkester, mängis Brahmsi viiulikontserti ja samuti Stradivariuse viiul ja näete, et noh, et iga nädal mängitakse Stradivariuse viiuleid, võiks niimoodi öelda. Muidugi ma ei tahaks muidugi kahte viiulisolisti ja kahte orkestrit hakata võrdlema, küll aga ma võiksin võrrelda kummagi dirigendi, ühelt poolt ta Nikolai Aleksejevi ja teiselt poolt Andris Nelsonzi, kes toimingami sümfooniaorkestri dirigendiks ja kes on ka selle orkestri peadirigent, neid, kui orkestrijuhte võib olla omavahel. Mardoki viiulikontsert on selles mõttes igale dirigendile päris suur pähkel, kuna teos ise segust on väga mitmeid stiile. Väline, selline vormikeel, see on neoklassitsistlik. Samas aadristes osades ja nii-öelda eleedilisemates episoodides on tunda impressionistliku orkestri ja, ja värvikäsitust ja, ja samas on ka selliseid partake muusikust ekspressiivseid dissonants, mis on praegult Mardokile nii-öelda igiomane ja, ja selles suhtes oli ungari viiulda varati. Aleksejevi koostöö oli peensusteni läbi mõeldud. Ma võib-olla rõhutaksin viiulikontserdi esimeses osas just Aleksejevi kujundatud selliseid burlesksed ja tantsulise karaktereid pida. Aleksejev rõhutas selliste eraldiskuses mark Kado selliste dünaamiste aktsentidega. Aga mulle isiklikult meeldis kõige rohkem Aleksejevi ja Ungari viiulisolisti tõlgenduses natuke viiulikontserdi, teine osa, kuulates sellist muusikat ja selliste esituste saab tõesti aru mida tegelikult tähendab Stradivariuse viiul, kui kõrges registris briljantsed tehnikaga ja prints kõla, tehnika, kuidas on võimalik muusikat? Kui tahame panna, siis oli muidugi noh, niuke tõeliselt vaimustav kogemus muidugi, lähemalt ka finaal. Ma ei taha öelda, mul esimene osa ei meeldinud, aga rõhutaksin teist osa selle kantileensuse ja viiuli kõrveregistri pärast ja kolmanda osa karakterit, mis dirigent ja solist koos kujundasid. See on selline. Talike kiire, sellised järsud repetitsioonide solistid. Nii et finaali kui selline terviku kujundus, see jättis sellise mulje, et tempot tekkinud spontaanse kõlas väga värskelt. Ma millegipärast arvan, et vaevalt et iga viimane kui tempoli finaalis paika pandud, näete, et seal oli sellist kohapeal sündinud fantaasiat. Loomulikult ka ja asi, mida Aleksejev imehästi meisterlikku oskab sandile lõpukulminatsiooni ettevalmistus väga veenva dünaamika režiga, no siis see oli ERSO kontserti esimese osalejatega väärikas punkt teises kontserdi Poolas kõlannad, Prokofjevi viies sümfoonia on mõneti erandlik sümfoonia Prokofjevi sümfooniat nimistus. Kõigepealt juba see osade tempoline lahenduse esimene osa on aeglane osa siis sees Kertso funktsioonis osa on, on siis teine siis tuleb jälle üks aeglane osa ja siis kiire finaal, näete, siin on natukene sellist kompositsiooni arendusloogikat on natukene nagu teisendatud minule väga mitmes episoodis meenus mitte muusikalise materjali poolest, kuid sellise karakteri kujunduse ja illustratiivne loogika poolest Prokofjevi balleti Romeo ja Julia võib näha ka mingit lavalise mõtlemise jooniga, aga viienda sümfoonia finaalis, mis on sisuliselt oma muusikalise materjali selliselt mosaiiksus, et on noh, nagu süütu umbes ja Aleksejev auks peab ütlema, et ta oskas väga veenvalt kujundada sellest muusikalist mosaiigis selliste kujundite muusikaliste piltide galerii. Väga veenev. Ma olen tähele pannud ka teiste vene dirigentide puhul, et nende lähenemine oma muusikaga isikutele on mõnevõrra emotsionaalsem kui lääne või põhjamaade dirigentidega ja eriti hästi oli seda tunda Justa Prokofjevi viienda sümfoonia esimeses osas kus oli natukene pateetikat ja sellist paatost. Ja ma isiklikult arvan, et Aleksejev tegi väga õigesti, et seda avarust öeldakse vene hinge avarus ja siis pateetiliselt Krimmi lisas natukene rohkem kui, kui seda oleks teinud Lääne dirigendid siis tegelikult, et see ongi mingi selline kordumatu slaavlastele omane emotsionaalsus, mis sellest viienda sümfoonia esimesest osast välja tuli ja õnneks sugugi mitte tühja pateetikana, vaid väga sellise läbi reljeefse kõlapildi orkestri puhul. Ma tahaksin kindlasti toonitada sedasama Prokofjevi viienda sümfoonia teise osa Scertso keemiliselt väga head artikulatsiooni ja samas ka väga täpseid puhkpilliansambleid, ilma milleta ses Kelso kar Te oleksite käigult nagu laval mängima hakanudki. Aga seesama Estonia kontserdisaali ja, ja need lavalauad võõrustasid siis sel nädalal veel ka teist sümfooniaorkestrit. Seekord siis Birminghami sümfooniaorkestri, mida Eesti Kontsert esitles kui oma hooaja tippsündmust, eks ole. Räägime ka sellest kontserdist. Kui keegi väidab, et veminghami sümfooniaorkestri kontsert tuli hooaja tippsündmuseks, siis ma ei kinnita, võib ka ümber, sellepärast hooaeg tegelikult alles algas. Kuid ütleme eeldused, et Birminghami sümfooniaorkestri õhtu võinuks olla hooaja tippsündmus. Noh, need eeldused olid juba selles, et tegelikult selle orkestri on nii-öelda ja maailma tippu viinud. Omal ajal saime rätla, see on asja üks külg, praegune peadirigent, Birminghami sümfooniaorkestrile on lätlane Andris Nelsons, kes dirigendina hoopis teist tüüpi natuur. Aleksejev. Äärmiselt emotsionaalne, Jaanus, spontaanne artistlik. Suured ootused selle sümfooniaorkestri kõla kvaliteedi ja kõikide parameetrite osas, kuid mõned nendes otsustes siiski ei täitunud vemiga sümfonikud mängisid ainult Brahmsi muusikat, esimeses pooles oli Brahmsi viiulikontsert Lägi solistika vaiba skridega, kes mängis samuti riiulil ja teises pooles siis promsid, millal sümfoonia, nii et latt oli seatud kõrgele. Paraku oli ka mitmeid lati alt läbijooksmisi, näiteks viiulikontserdi esimeses osas mind natukene häiris ebakindel kõlatasakaal just dünaamika vahekordade mõttes solisti ja orkestri vahel. Kuigi Brahmsi viiulikontserti peadwardi imehästi jõuline oskasid mingit sümboolikat, see ikkagi nagu fraasi lõpud, ära süüa oma dünaamikaga ja ei olnud midagi hullu, aga noh, oleks eeldanud natukene viimistletamatu seda solisti ja orkestri vahekorda just esimeses osas teises-kolmandas osas läksid vahekorrad kenasti paika, siis muidugi oli. Ahjaa, solisti, dirigendi koostöö just teenelise tempode arvestamise sinise sünergia oli, oli nähad, Andresen, jessas, dirigendina, kuigi ta oli väga emotsionaalne, aga laskis ennast solistid nii mõneski episoodis kontrollida ja ta võttis väga orgaanilised solistid, deba laiendusi, või siis väikseid tagasitõmbeid võttis üle, nii et see partnerlus oli muidugi briljantne, aga orkestri ja solisti sellisest ansamblist koos mängu vaagides natukene jättis soovi ja mitte ainult viiulikontserdist paaris episoodis ka neljandal sümfooniast vaskpillide artikulatsiooni ei olnud küll mingit silmatorkavat loginatega, ka sisseastumiste puhul oli nii mõnigi kord tundusid häirivate ebakindlus, et natukene võib-olla nagu logiseks, selles suhtes ma märgiks tunnustada ära pigem fonikute puu. Pille muidugi väga ilus, poeetiline oboe soolalisse lõi nyyd nauditava sellise atmosfääri. Kui siis solist astus oma partiiga sistest nagu sulandus, nagu, nagu või sisse või nagu tilk mett kukkus meie potti veel juurde, et, et see oli väga hea niisugune dünaamika mõttes nagu ettevalmistus ja, ja muidugi finaalkuma tajusin lennukate karakterite, seda templamentsust, see osalakse muusikaga see muidugi täiesti lendu ja ma esuks esimest korda nägin, et lendu läinud mitte ainult muusika, vaid ka dirigendi kepike, mis lendas publikusse ja sealt esireast. Siis üks proua teese kenasti tagasi. Vaata mänguliselt teiste haar või siis on seal mitte kedagi külmaks eta. Nüüd paigaski kriidel ei ole ka ette näidata nii kõlavaid konkursi võitu nagu Ungari viiulise solistile Christoph alaktil, kes võitnud paganiini konkursi, aga on tunda, et paigas ei ole nägu, tehnilisi probleeme ei ole kõlaprobleeme, välja arvatud siis, kui orkester hakkab talle natukene kõlaliselt võib-olla varjutama. Ka ilus fraseerimine ja, ja väga peened pianismad kõrges registris muidugi jälle mängib kaaseks ole Stradivariuse viiul. Brahmsi neljas sümfoonia on Pramsil puhtakujuline finaali sümfoonia. Ja ma pean tunnistama, et ma ei saanud sellest dramaturgiliselt arengukaarest väga hästi aru, esimeses osas? Jah, karakter oli emotsionaalne, Brahmsi on võimalik mängida ka natukene vaos hoidma, sest Prampson teadupärast ju nii-öelda klassikaline romantik või romantiline lasid siis kui need otsustas seda rõhutud romantiliseks mängida, siis miks mitte, et aga ma ei saanud päris hästi aru Nelsansi kulminatsioonikujundust lõpuse, et ma ei näita seda kaart või see ei olnud minu jaoks niivõrd veenev, et mis sinu lõpuni nagu välja viis? Selles mõttes ma muidugi tooksin välja selle kolmanda osa, mis on ka selline Scertso ja mingi rahvalikku nihkesse tantsulise alges väikse huumori, selline konglomeraat. Et sellisesse karakteri kujundusest ma sain väga hästi aru, seda osa ei olegi võimalik tegelikult uimaselt mängida, nab dirigent võib sinna magama jääda, orkester mängib ikka, eks ole, muusika mängib või iseenda eest. Mingis mõttes väga hea seos oli just kolmanda osas kirtso ja, ja siis neljanda osa variatsioonide vahel. Siin oli tunda dirigendile seda fantaasialendu, kuidas anda igale provokatsioonile omaga selline karakteri varjund ja siis oma koloriit ja kolmas ja neljas osa nii-öelda kontseptuaalset kogu esitus minu jaoks. Protsentides muidugi noh, nii-öelda Reabiliteesid nüüd teise osa puhul, mulle meeldis tegelikult keelpillide väga ühtlased Legaotad, eriti tšellode selline meloodia ja pantilini kujundus, et see oli, see oli nagu selline orkestri keelpillide sile tähetund. Aga üldkokkuvõttes kummalt, sa said suurema elamuse. Ma peaksin tunnistama, et ma saan ikkagi ERSO kontsert suurema elamuse või Kumanit täpsemalt ütlen siis ERSO kontserdil oli minu jaoks nagu küsitavusi oli, oli vähem ja ERSO kontsert pani võib-olla nagu rohkem kaasa mõtlema, samas kui Birminghami sümfooniaorkestri kontsert tekitas ka mõtteid, aga nii mõnigi nendest mõtetest, mis mul läbi pea Viksas olid võib-olla pigem nagu seda laadi, et oi, aga miks nii võinuks ju ka teisiti nad mitte midagi ei olnud küll katki, aga, aga noh, üks asi on, ERSO puhul on see kaasa, mõtleme. Teine mõttetasand on niimoodi vaikset viisi polemiseerimine mõnegi karakteri arenduse puhul misega. Perling vee sümfooniaorkestri puhul mul nagu pähe torkas. Igor Karsnek kõnedes 12. oktoobri ERSO kontserdist ja teisipäevasest Birminghami sümfooniaorkestri kontserdist Helga ja muusikauudised maailmast muusikauudised. Selgunud on Hannoveris oktoobrikuus aset leidnud Joseph Joachim inimene, see rahvusvahelise viiuldajate konkursi võitjad. Konkursi finaali jõudis kuus muusikut ja esmakordselt konkursi ajaloos läks esikoht jagamisele. Esikoha võitsid Moldova viiuldaja Alexandra Konova tümartier ja Lõuna-Korea viiuldaja Adami Kim. Samad viiuldajad said 50000 euro suuruse preemia ja plaadilepingu Naksose plaadifirmaga. Lisaks saavad mad viiuldajat kolmeaastase rendilepingu tippviiulile, millega saavad noored artistid plaadistada ka oma debüüdi Talbumi võidule. Lisanduvad ka paljud soolo ja orkestri kontserdid maailma erinevas paigus. Joseph Yochimi konkurssi korraldatakse iga kolme aasta tagant ja tänavu kandis konkurss järjekorra numbrit kaheksa konkursil kui viis vooru ja see kestis kaks nädalat. Kolmanda preemia pälvis saksa viiuldaja Tobias Feldmann ja teist preemiat tänavu välja ei antud. Moldova päritoluga viiuldaja Alexandra Kononoovad ümartieron 24 aastane ja õpib hetkel Hannoveris. 22 aastane lõunakorealanna Kim on aga võitnud varemgi rahvusvahelisi konkursse, näiteks sai ta esimese koha aastal 2010 paganiini nimelisel konkursil Itaalias. Joseph kurss toimub taas aastal 2015 ja see on hetkel suurima preemiafondiga viiuldajate konkurss maailmas, kus preemiafondi suurus on ligemale 140000 eurot. Bonnis leiti hiljuti senitundmatu klaverisonaadi käsikiri, mille out Tarikson Ludwig van Beethoven. Teos on kirjutatud kolm aastat enne Beethoveni esimest klaverisonaati ja helilooja oli siis 20 aastane. Teos kannab nime sonaat, fantaasia ja see on kirjutatud teed tuuris. Käsikiri oli arhiivis peidus aga alata, olles aastast 1792 ja nüüd on see teos esmakordselt trükis avaldatud teose visandeid rekonstrueeris. Hollandi muusikateadlane ja Beethoveni uurijat seesnjuvenhoisen. Teos meenutab temaatikalt mõnevõrra Beethoveni kuulsat Kuupaiste sonaat Tiia samuti klaverisonaati number 15, mis kannab nime pastan reaalne. Ja selles käsikirjas sisaldub veel teisigi muusikalisi ideid, mida Ludwig van Beethoven hiljem oma teostes kasutab. Beethoveni varase ja senitundmatu klaverisonaadi esiettekanne toimub 21. oktoobril Amsterdamis kontserte, paus. Ja teose esitab noor 16 aastane pianist Martin Ooey. Ja nüüd Eestiga seotud uudiseid dirigent Kristjan Järvi tegi 18. oktoobril oma debüüdi Berliini Filharmoonikute ees, sest algselt muusikuid juhendama pidanud dirigent funktsiong oli sunnitud isiklikel põhjustel kontserdi juhatamisest loobuma. Kristjan Järvi juhatas Berliini Filharmoonikute kolmel õhtul kaks kontserti toimusid 18.-na 19. oktoobril ja viimane kontsert toimub täna õhtul 20. oktoobril. Esitusele tuli kombinatsioon romantism, ajastu ja 20. sajandi muusikast. Kõlasid Pjotr tšekid, kovski neljas sümfoonia, Carl Nielseni rapsoodia ja samuti Oliver Messiaen ei 1900 kolmekümnendatel aastatel kirjutatud teoslassensioon. Möödunud hooajal juhatas Kristjan Järvi Berliini filharmoonias Aga orkestrit nimega Junge, Deutsche filharmoonia. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel viibisid kontsertreisil Mehhikos, kus rahvusvahelisel servantiino festivalil esitati Arvo Pärdi loomingut. Kavas olid meistri tuntumad teosed läbi nelja aastakümne, näiteks fraatrassi viiulile ja keelpilliorkestrile ja löökpillidele kantos Benjamin Britteni mälestuseks. Aadama itk salve regina ja De Teumi. Lisaks varasematele Arvo Pärdi teostele kõlas Mehhikos ka esimest korda just selleks sündmuseks kirjutatud lühikene hakkab bella kooriteos. Ka kontserdireisi initsiaatoriks oli Mehhiko suursaadik Soomes härra Augustin kuid There's ka neti, kes on suur Arvo Pärdi muusika austaja. Helilooja ja suursaadik kohtusid möödunud aasta detsembris Turu Miikaeli kirikus Arvo Pärdi teose Aadama itk Soome esiettekandel. Eesti filharmoonia kammerkoori esitus Tõnu Kaljuste juhatusel siis suursaadikule sügava mulje ja nii siis kutsutigi eesti muusikud esinema ladinaameerika kuulsamale muusikasündmusele, milleks on rahvusvaheline Sermantino festival. Kontserdid toimusid 18. oktoobril joonis 19. oktoobril rahvusvahelisel Sevantiino festivalil ja viimane kontsert toimub täna, 20. oktoobril Mexico Citys. Toimuval Tulevi teos Flow maid sees vokaalansamblile ja Evelyn Sepp päriteos sonett number 53 segakoorile oli ta ka kavas Läti uue muusika festivalil. Arena teosed tulid ettekandele 19. oktoobril Läti Raadio koori kontserdil Riia Jaani kirikus. Kontsert oli inspireeritud William Shakespeare'i-st ja tema ajastust, kus otsiti puutepunkte, renessansi ja kaasaegse muusika läbi. Kontsert olete juhatasid dirigendid Sigvard Sclava ja Kaspars Budnins. Kava kasvas välja tänavu augustis toimunud noorte heliloojate töötoast Tseesises, kus Läti raadio koor esitas noorte heliloojate šeik spiri teemalisi teoseid. Heliloojate töötoas. Cheesises osales Lektarinaga Toivo Tulev. Uue muusika festival Areina toimub Lätis 26. oktoobrini ja festivaliga tähistatakse tänavu Jon Gatesi sajandat sünniaastapäeva. Ja nüüd lühiuudiseid, kaheksandal oktoobril Tallinnas esinenud viiuldaja Nigel Kennedy sai hiljuti tagasi kolm elektriviiulit, mis varastati temalt aastal 2005 Liverpoolis. Toodi viiulit siis oksjonimajja ja heauskne omanik võttis need müüki. Aga uurimisel selgus, et pillid on identsed Kennedyle kuulunud riiulitega. Sydney ooperimaja nimetati nüüd ümberson sadelandi nimeliseks peremajaks, sest see oli kaks aastat tagasi surnud maailmakuulsale lauljanna lõhuks tähtsamaid lavasi, kus ta esines aastatel 1976 kuni 1990. Iisraeli filharmooniaorkestri peadirigent Subin Meeta pälvis hiljuti Iisraeli presidendi medali ja seda oma panuse eest Iisraeli kultuurielule ja ühiskonnaelule. Meta on Iisraeli Filharmoonikute peadirigent alates aastast 1977 Jaan pikka aega tegutsenud ka New Yorgi Filharmoonikute peadirigendina. Ameerikas on aga finantsprobleemid mitmetel sümfooniast kestritel ja tänavu sügisel andsid viis orkestrid teada, et nad ei ole suutelised uut hooaega alustama. Nüüd on rahaprobleemidega hädas ka sätli sümfooniaork orkester, kes ei ole nõus 15 protsendilise palga vähendamisega ja plaanib hakata streikima. Tarri filharmoonia orkestri muusikaliseks juhiks määrati aga hiljuti tunnustatud korea tšellist Hannah Chang, kes on varem dirigeerimisega tegelenud Baieri noorte orkestris. Hallatšankond tšellot õppinud Slafrozdrop bovitšiia Miša Maiski käe all ja dirigeerimist Loren maalsel juhendamisel. Katari filharmoonia orkester koosneb aga valdavalt Euroopa muusikutest. Viini sümfooniaorkester rajas hiljuti oma plaadimärgi, mis kannab nime viiner sümfooniker ja algatuseks anti välja kaks CD-plaati. Esimesel on kõlamas Gustav Mahleri sümfoonia number üks Fabio Louisi dirigeerimisel ja teine plaat on aga ajaloolise salvestuse ümbervõte aastast 1950, kas, kus Johannes Brahmsi esimest sümfooniat juhatab? Rumeenia dirigent Sergei kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat. Ja lõpetuseks uudis plaadilepingute ja salvestamise maailmast. Kuulus tenor Rolando via soon on nüüdsest jälle Deutsche grammofoniplaadifirma artist ja kuna tulemas on Giuseppe Verdi aasta sest helilooja sünnist möödub tuleval aastal 200 aastat, siis kõla vanad Rolando Viasooni uuel plaadil mõistagi Giuseppe Verdi aariad. Heliplaat on salvestatud Torinos koos Torino sümfooniaorkestriga ja ettekannet juhatav Chanandrial Noseda laadilanna aariaid sellistest Verdi teostest nagu Rigaletafal, staffi ja triviaalne Ta ning ka mitmetest teistest ooperitest ja samuti Reekviem ist. Rolando Viasoon kirjeldab, et tegu on muusikalise rännakuga Vergi varasest loomingust. Hilisemate teosteni persooniplaat Giuseppe Verdi aariatega ilmub tänavu novembris. Viimasel ajal on Eestis üha rohkem lapsevanemaid hakanud huvi tundma Suzuki meetodi vastu pilliõppes. See on põhimõte, mille kohaselt, et iga laps võib sarnaselt emakeele omandamisele õppida selgeks ka pillimängu milles seisneb Suzuki meetodi ja mille poolest erineb see praegu muusikakoolides käibel olevast pilliõpetuse programmist. Sellest järgnev lugu, pajatabki stuudios on klaverit õpetaja Janne vasser ja viiulipedagoog Kristi Alas. Räägimegi kõigepealt, kuidas teie ise olete seotud Suzuki meetodiga? Janne tere, mina õpetan klaverit Tallinna muusikakoolis ja Suzuki klaveriõpetajana, töötan eraõpetajana. Mina töötan vanalinna muusikakoolis, kus siis on täiesti olemas sukki, õppekava ja ka Lasnamäe muusikakoolis, kus siis töötan tavametoodika järgi. Mina sattusin Suzuki metoodika juurde juba tegelikult päris ammu, esimest korda kuulsin sellest Georg Otsa muusikakoolis õppides ini Diviku tundides käies ja nagu mõnda aega see mõte soiku ja edasi sattusin õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat ja ja kuna pärimusmuusika on ju ka kuulmise järgi õppimine, et siis tekkiski mõte, et aga Suzuki metoodika sama asi ju ja et minul oli see nagu äratundmine, et ka klassikalist muusikat saab õppida ju kuulmise järgi. See on väga tore, et te mõlemad olete seotud nii-öelda selle vana ja Suzuki meetodiga, aga esmalt, et üldse aimu anda, mis asi see Suzuki meetod on, võib-olla seletame lahti, milles selle meetodi põhimõte seisneb? Suzuki meetodi joo ja ongi finishis sukki viiulipedagoog ja viiuldaja, kes siis avastas, et kõiki lapsi on võimalik, et õpetada. Ja avastas ta just selle niimoodi, et kuna kõik lapsed räägivad emakeelt. Et samamoodi on ju muusikaga kõik lapsed õpivad ära emakeele ja on võimelised õppima äraga muusika ning keelt hakkavad lapsed õppima juba päris varakult. Nad hakkavad ju rääkima ühe kahe aastaselt, et samamoodi kui luua nüüd lastele muusikakeskkond siis on võimalik ka kõiki lapsi õpetada pilli mängima ja ta ise nimetaski oma meetodit tegelikult emakeelemeetodiks. Ja kuidas see õpetus siis selle järgi käibed, miks ta on erinev praegu meid levivast õpetusest, muusikakoolides? Ta on erinev seetõttu, et tegelikult lapsed tulevad Suzuki õppesse väga varakult. Juba nelja viie aastaselt hakkab see õpetus peale. Minul endal on kogemus kolmeaastase lapsega, et tuli õppima ja alguses ise mõtlesin ka, et nagu väga varaga tegelikult praeguseks on saanud viie aastaseks ja mängib juba päris hästi, et tegelikult mida varem see algus on, seda parem on. Nagu Janne ütleski, et kuulamisel ja, ja matkimisel nagu emakeele õppimine on samamoodi muusikas. Laps kuulab ja mängib järele. Et see on siis nagu kuulmispõhine õpe põhimõtteliselt. Me alustame kuulmise järgi, et mina isiklikult võtan, kui laps tuleb juba muusikakooli, kohe kõrvale ka noodiõpetuse, et noh, seda ei saa eirata. Ma arvan, et see on seotud ka eaga, et kolme-nelja-aastasele Saika nooti ette ei pane, aga kui ta on juba seal seitse-kaheksa ja repertuaar on juba keerulisem ja tekib huvi ka selle noodi vastu tegelikult huvi on juba sellel kolmeaastasel selle noodi vastu ja siis ta vaatab, et oi, siin on triibud mummud, väga põnev. See noodi hapa tuleb juurde vastavalt eale, aga miks seda ei ole võetud nagu tavamuusikakoolide programmi. Et mis on siis selle eelised ja mis on võib-olla selle nõrgad küljed võrreldes vana süsteemiga? Mina arvan, et väga vähesed inimesed võib-olla põhjalikult üldse teavad sellest Eestis. Ja teine asi on see, et kuna on individuaalne lähenemine, et, et laps areneb vastavalt oma eale vastavalt oma tempole, et muusikakoolides ei ole seda aega, et anda lapsele seda arengut. Suzuki õppes, on ju see ka, et tegelikult me võtame seevastu ja usume sellesse nagu sukk ja on öelnud, et kõik on võimalik, et ei ole olemas andetuid, lapsi, vaid kõik on andekad ja nii see on, et tegelikult lihtsalt kiirus on erinev. Kui kiirelt laps areneb, et mul endal ka näiteid, et mõni laps õpib kohe 16 lugu ühe aastaga teisal saab üha loopimisega hakkama, aga samas, mida aeg edasi, seda rohkem ja kiiremini kase aeglane laps õpib. Et selles mõttes nüüd on see nagu küll isiklikult köitnud väga, et et just see, et kõik on võimalik, aga sisuliselt siis tähendaks see seda, et meil ei ole üldse vaja tarvis mingisuguseid muusikalisi eeldusi või et laps, kel ei ole rütmidega, kes ei pea viisi, mida me mõtleme nagu, mis oleks loomulik eeldused muusikat õppida, siis Suzuki meetodi kohaselt see ei kehti. Või kuidas jah, kui ma sulle nüüd otse vastan, sest kolme-nelja-aastaselt me ju ei saa mõõta, kas see laps nüüd laulab, koputab ta rütmi või? Ei, et muusikakooli võetakse alates seitsmendast eluaastast ja siis eeldatakse juba etalon, tud muusikalised eeldused. Enne seda ju on ju veel igasugused eelkoolid, kust lapsed tulevad tegelikult neid arendatakse ka juba varem ja siis on need katsed, mis siis panevad selle lapse nii-öelda sinna raami, et kas sina sobid või ei sobi. Ma arvan, et see on ammu juba seatud kahtluse alla nii muusikateadlaste poolt. Et tegelikult need katsed sisseastumiskatsed ju ei näita, kas, mis jõuab muusikas edasi või ta ei jõua, et supis on jah niimoodi, et ei ole sisseastumiskatseid, kõik saavad õppida ja minu isiklik kogemus on see, et seda saab arendada. Mida varem, seda parem. Mul endalgi on üks õpilane, kelle puhul noh, mõtlesin päris pikalt, et nad nagu intoneerimisega oli probleeme ja nägime päris kurja vaeva. Ma ütleks, et üks aasta aega tegelesin tuimalt iga tund ja nüüdseks on see laps niivõrd lahti läinud, et see on täitsa uskumatu, millise tempoga nagu praegu edasi läheb, et saanud innustust erinevatel kontserditel käies. Ja tõesti, praegu on nii, et Ta on kätte uued lood ja kõik õpib ära ja väga musikaalsed on võimeline mängima, nii et noh, selles mõttes ma täitsa usun seda, et et kõik on võimalik siiski, et kõik lapsed on andekad. Ma saan aru siis, et Suzuki meetodi puhul ei kõrvutada lapsi ja nende võimeid, et selliseid taolisi arvestusi, eksameid nagu praegu laste muusikakoolides tehakse, kas selliseid Suzuki meetodi järgi üldse ei tehta? Supi lapsed esinevad? Me korraldame õpetajatena ise kontserte ja siis on alati hästi huvitavad, on laagrid, kus siis Eesti Suzuki ühing korraldab juba enda laagrit iga aasta ja on ju rahvusvahelised laagrid, kuna see repertuaar on su sukkis kõikides maades üks, et siis kui laps soovib, võib ta minna Belgiasse või Hollandisse ja neid suvelaagreid tehakse väga palju, need on rahvusvahelised ja ta saab sellest osa võtta, sest Ta jagab sedasama repertuaari. Just repertuaari küsimus on ka huvitav, et mis seal repertuaarist siis on, näiteks ütleme, kohustuslik programm võrreldes tavalise programmiga. Suzuki poolt on nagu väljatöötatud need lood, et on erinevad isikud, alustavad siis väikesed lapsed selliste rahvalike lugudega ja järjest keerulisemaks need lood lähevad, aga tegelikult on niimoodi, et iga uus lugu kordab nagu vana, samas aga õpetab ka midagi uut. Tegelikult lapsel jääb selline mulje, et kõik on lihtne. Ja mis on veel, et hästi palju korratakse tundides, meil on niimoodi, et on üks kord nädalas, on siis erialatunde üks kord nädalas on grupitund ja siis grupitunnis toimubki kordamine, et hästi palju, mängime lugusid, vanu lugusid läbi ja õpime natuke ka uut. Kuidas laps arendab enda tehnikat Suzuki meetodi kohaselt, et tehnika arendamine on ikkagi individuaalne töö? Individuaalselt tuleb laps tundi ja siis tegelema, paneme paika hoiud olles ise kuulmise järgi õppinud lugusid, siis leidsin, et see on kuidagi lihtsam, tekib selline vaba tunne, kui esitad muusikat, et samamoodi on lastele ja ise õpetajana näen ka, et kui nad ikkagi peast mängivad, väga palju on kõik vabapillihoiud, on head käehoiud. Aga aluseks on siiski see repertuaar, mitte niivõrd heliread ja muud tehnilised harjutused. No ikka teeme tehnilisi harjutused, et see ei ole ainult nii, et ainult need kogumikud on, et see sõltub ikkagi õpetajast endast. Kas ta võtab juurde midagi, et mina näiteks kasutan väga palju erinevaid asju oma õpetamisel, et toetada kõike seda repertuaari ka, mis seal nendes vihikutes on? Ja ma olen nõus Kristiga, et rukis on see repertuaar nagu väga paika pandud aga ega õpetaja nagu minagi kasutan juurde vastavalt siis lapsele, kas tal on seal džässihuvi või ta tahab rahvamuusikat mängida või ta tahab ise improviseerida. Et seda kõike tohib teha ja, ja nad teevad seda hea meelega ja mina ka. Nii et see klassikaline selline tõeliselt kaunite lugude kaasamine sinna juurde on täiesti normaalne. Jaa, klaverist repertuaar tegelikult ju ka, nagu Kristi ütles, alguses on rahvaviisid väikestele ja pärast on ju klassikaline repertuaar nendes vihikut. Et need lood on minule kõik tuttavad, ma olen neid muusikakoolis mänginud, rukkit õpetatakse või sellega tegeletakse Eestis juba 10 15 aastat, nii et et see ei ole sugugi nagu väga uus traditsioon. Noh, ongi küsinud, kas on siis ikka klassikaline muusika, mida me siis õpetame, tegelikult on see puhas klassika, lihtsalt meetod on natuke erinev. Nagu sa on öelnud, et, et ega meetod ei õpeta, et on olemas head ja halvad õpetajad, on isiksus, on ikkagi see, kes seda last siis õpet. Et see meetod on võib-olla vahend, mis siis aitab ja teatud põhitõed, mida mina nagu jagan, Suzuki ka seal on need väärtushinnangud, mis minule sobivad last muusikaliselt harides. Seda momenti ei teki, et kõik õpilased lähevad justkui nagu õpetaja nägusest vastavalt niimoodi kuidas õpetaja Edda mängib, nii see laps märgi imiteerib aga et muusikas on ju väga erinevaid interpretatsiooni. Ma arvan, et väikeste puhul see nii ongi. Kui ta on ikka kolm ja neli, siis ta teeb täpselt järgi nii nagu laps teeb. Aga kui ta saab juba suuremaks seal 10 11, kui tekib see periood, et mina olen nüüd mina siis minul on küll isiklik kogemus, et nad ütlevad, et aga mulle meeldib siin nii mängida, kas ma võin nii mängida, et pigem nad ise otsivad ja tahavad teha teistmoodi. Aga jah, kui on julgus nii-öelda ennast väljendada, siis on julgus ka nagu avaldada arvamust ja ta ongi loominguliselt küllaltki lahti ka uute ideede genereerimisel. Aga see, see vanusemoment siin juures veel, et ma saan aru, et siis Suzuki õppe, nende kogu Eestit mõistes tuleks võrdsustada siis nagu algõppega nagu lastemuusikakoolide tasandil, eks ole, et mitte seal edasi juba keskastme või siis ütleme ülikooli muusikaakadeemia tasemel. No keskaste kindlasti, sest näiteks üheksas 10. vihikud on Mozarti kontserdid on seal sees, nii et noh, repertuaar on päris nõudlik juba. Laverdajatel on Bachi, Itaalia kontsert. Nii et siis pigem kuni keskastme lõpuni võiks selle meetodi järgi minna ja, ja sisuliselt sealt otse akadeemiasse astuda. Ma usun küll, nii võib mõelda küll. Sisuliselt on natukene see oht ka, et või näed, praegusel ajal nagu vana süsteem enamasti ei toimi, on seni. Ei oskagi öelda, et ma arvan, et, et ikka toimib, aga, aga hästi suur huvi on küll selle selle Suzuki metoodika vastad. Selgelt väita, et Tallinnas töötavad Suzuki õpetajad on nii ülekoormatud ja huvi on väljaspoolt niivõrd suur, et me enam ei suuda neid huvilisi vastu võtta. Sest lihtsalt aega ei ole enam pakkuda, et kõik on nii hõivatud tööga. Ma arvan, et võib-olla see kõige suurem vahe ongi, et praegune süsteem vormiliselt on ju ideaalne tegelikult, mis toimib. Kuid võib-olla need sisulised küsimused 21. sajandil hetkel nagu me elame siin ja võib-olla see Suzuki nagu Eestis, nagu see aeg praegu on, selline suur muutuste periood ja inimesed otsivad midagi muud. Ja miks nad leiavad selle, Suzuki on see, et lastel on põnev ja lapsed tahavad mängida. Ja see on rõõm. Et mis asi veel võib-olla siia juurde, et Suzuki meetodis on lapsevanema roll ju ka väga oluline. Lapsed käivad tunnis koos ema või isaga ja minu ülesanne on siis nii-öelda õpetada ka tegelikult lapsevanemaid, mis on ju tunduvalt keerulisem, kui, kui õpetada seda last ja lapsevanem, siis kodus on nii-öelda lapse õpetaja. Et ta paneb tähele, ta jälgib ja nad teevad seda tööd koos, et muusikat ei saa õppida niimoodi, et sa paned muusikakooli ukse kinni ja tuled, järgmine kord astud tagasi vahepeal pilli puutu. Et sellel on ka väga suur osakaal just rukis ja ma arvan, et sellepärast aga toimib. Vanemad lausa esimesel tunnil võtavad viiuli kaasa, neil tuleb käia kohustuslikult tunnis, nad õpivad mängima ja kusjuures mõni on ikka nii vaimustunud, et mul oo, et mul tuleb välja, et kas ma saan äkki jätkata. Ja, ja tõepoolest nad saavad täitsa mängima ja tegelikult see on õpetajale väga suur abi, sest ta ikkagi teab, kuidas poogna kätt panna ja kuidas viiul sinna õla peale käib. Et ta on suur abiline õpetajale ja tänu sellele ka need lapsed lähevad päris kiiresti edasi. Võib-olla kui alguses on see huvi nagu lapsed, tulevad ka muusikakooli, et nad tulevad huvis, neil silmad säravad, et mingi hetk, see võib ju kaduda. Kas siis tahetakse jalgpalli mängima minna või olenema huvid. Et siis ongi väga hea, kui see vanema tugi on tegelikult olemas ja nad toetavad ja kui nad on juba alguses olnud seal nii-öelda ise ka aktiivsed osalejad siis on sellest etapist kergem edasi minna, et ei loobuta nii kiiresti ja kuidagi üldse, et kui vanemad on kaasatud grupitundi, lapsed on seal, tekib selline meie tunne ka, et nad, me kõik nagu 11 toetame ja see huvi ei lähegi ära, et aina rohkem ja rohkem tuleb nagu mesilase huvi. Lapsed harjutavad ja tahavad esineda, kusjuures meil on ju grupitundides nii ka, et tunni lõpus. Me korraldame palju nurkasid, kus siis lapsel on võimalik esineda tavaliselt kõik tahavad esineda tavametoodikas, mäletan ise, kui ma viiulit õppisin, no eriti tahtnud kodus ka mängida, et aga need lapsed on nii, et anna ainult pill kätte ja läheb, läheb esinemiseks. Jah, nad ei karda ja nad tõesti soovivad vahepeal küsivad õpetaja, kuna järgmine kontsert on ja siis ütled, et kontsert on, siis ma vahepeal teil samamoodi nagu sa ütled, et klassis niimoodi pisikese kontserdivariandi, et nad tõesti naudivad seda. Et see on tore. Kas šokis on ka seatud mingisugused eesmärgid, et kuhu siis nagu nagu lõpuks välja jõuda? Eesmärk on ikka need vihikud, mis on Suzuki olemas. Et selle järgi ma saan aru, et siin Eestis on sisuliselt võimalik siis Suzuki meetodi järgi praegu hetkel õpetada viiulit, klaverit ja kontrabassi? Jah, täpselt nii, et hetkel on jah, meil üks kontrabassiõpetaja, kes läbib õpetaja koolitust ja meil on ka ma tean kindlalt üks kontrabassi ning hea hetkel, aga on vist lisa tulemas, niiet loodame, et see saab ka hoo sisse, sai suund ja suurem osa siis klaveri ja viiuliõpetajaid. Just kas see meetod muidu sobiks kõikide pillide puhul või on siiski välja töötatud mingid üksikud pildid mujal maailmas on ikka vist on kõik pillid esindatud, ma ei tea, ma lähen minu teada küll ja nüüd on isegi tehtud laulule vist Soomes ma tean, tehakse koolitusi ja trumpe, et vist on nüüd see viimane pill, mida ma tean, et on töötatud välja nii-öelda sellele kaasa meetod. Ja üks moment, mida ma tahtsin veel Jannest küsida, et seoses sellega, et sa oled nagu ise psühholoogiat, et ka õppinud, et siis sa mainisid, et lastele on see uus meetod, hästi-hästi sobib? Jah, mina ju tegelikult avastasingi selle meetodi pärast psühholoogiaõpinguid. Kui ma sattusin tööle Tallinna muusikakooli, kus siis korraldatigi kursus, üks soome õpetaja käis sellest rääkimas ja, ja pärast seda ma leidsin, et need põhitõed, mis on psühholoogiliselt väga õiged lapse kasvatamisel need langevad siin kokku. Individuaalne lähenemine kindlasti muusika puhul on ju kaks aspekti, muusikaõppes üks on lapse puhul emotsionaalne pool ja teine on see sotsiaalne pool. Sotsiaalne pool on see, et nad saavad koos mängida. Vanemad on sinna protsessi haaranud, et see on tegelikult kvaliteetaeg, mida ju lapsevanem veedab koos lapsega. See ei ole ju lapsevanemale väga lihtne tulla sinna tundi ja leida see aeg. Väga tore, et on selliseid lapsevanemaid, et nad väärtustavad seda. Ja teine pool on emotsioon Anne pool. See peab olema huvitav, see peab olema põnev. Ja see peab olema rõõm, et ma teen seda läbi läbi rõõmu. Siis ma tahan sellega tegeleda, mul nõustus. Ja ma julgen ennast väljendada, et need aspektid, suur aitäh, Janne, vasser ja Kristi jalas siia klassikaraadiosse tulemast ja rääkimast sellest Suzuki meetodist, et mis siis ma saan aru, et on üha rohkem Eestis leidnud huvi ja lapsevanemad tulevad ja küsivad ja alati saab siis pöörduda Suzuki ühingu poole ja siis otsida sealt kontakte, õpetajat. Aitäh läbi. Aitäh, aitäh. Kaja te kuulasite 20. oktoobri heliga saadet saatele tegid kaastööd Igor Karsnek, Theodor Sink. Jaanevastentpelt saate toimetas Annika Kuuda ja mängis kokku operaator Katrin maadi.