Tervist, mina olen Urmas Vadi, see pole vist väga suur avastus, et nii nagu kõigega on ka raamatutega. Et mõni raamat on kellelegi jaoks kohustuslik ja mõne jaoks pole seda raamatut olemaski. Aga mis on see tekst, mis on kohustuslik ene Paaveri jaoks? Head kuulamist? Treenebaver tere, kui need kolm esimest kohustusliku kirjanduse sarja saadetele alanenud Niimoodi, et ma olen lugenud ette ühe lõigu sellepärast, et tekitanud mingisuguse huvi või siis sellise võimaluse, et inimesed tunnevad ära, millega tegu on. Siis sellest raamatust mille sina valisid ma ühtegi lõiku ette loe asi nagu keelebarjääri, et ma kardan, et muidu kõlaks kohmakalt kohatult. Aga ütlen kohe tahad selleks. Sinu kohustuslikuks raamatuks on Kauksi Ülle näidend Taarka. Et võib-olla sa alustuseks räägid üldse sellest, et et miks selline selline valik, et, et see on tõesti nagu üllatav, et, et tegemist on just näidendiga ja tegelikult ka kui võtta, siis see meie vaata kriteerium, et sa võid valida tervest eesti kirjandusloost. Et siis sa oled valinud just lähikümnendist ühe ühe näidendi. No mitu põhjust nagu ikka elus, et ükski asi ei sünni ühelainsal põhjusel, nii ka selle valiku taga on, võib olla mitu jõujoont, mis sinna kokku jooksida. Olles oma töö tõttu lugenud väga-väga palju eesti näidendeid, nii neid, mis praegu jooksvalt juurde tulevad, kui ka kõige vanemaid, kui ka üldse välisnäidendeid tundus karga sellel taustal mulle eripärane. Aga ma astun ühe sammu tagasi küsinud, miks kohustusliku kirjanduse saates võiks olla näidend, ma arvan, et see võiks olla lugejale nagu huvitav kogemus lugeda näitemängu teksti. Et teatavasti lugeja peas hakkab väike lavastaja mõte juba tööle, kui sa näide mängu teksti, loed sa kujutled neid tegelasi kellelegi esituses, kujutlen neid kohti. Näidend, mis ei seleta liiga palju ära ja selle kohta, mida inimesed tunnevad, mõtlevad ja miks nad on motiveeritud just nii käituma. Jätab lugejale hästi palju ruumi, need seosed ise luua. Rohkem või vähem teadvustatud moel. Näidendi lugeja seda asja enda peas juba lavastab, et see on päris huvitav kogemus, võib olla inimesele, kes ei ole harjunud näitemängu teksti lugema. Et seda võiks proovida. Miks tänapäevast eesti näitemängu klassikakiht ei ole väga paks ja need noh, nii-öelda suur klassika selles vallas on üpris tuntud libahunti ja tabamata imet või? Neid teatakse-tuntakse, et mõtlesin, et tõstaks esile, tõstaks kukkusesse midagi mis võib olla nii väga esile ei ole, aga samas ei ole ka kõige marginaalsem, et see kindlasti Kauksi Ülle kirjanikuna on oluline ja ka tarka nii tema loomingus kui uuemas eesti dramaturgia on tähelepanuväärne asi. No kindlasti see originaalsus on see, et, et tegemist on nii-öelda mitte sellise suure eesti asjaga, vaid et see on ikkagi noh, ütleme too kultuur ja juba setu setumaa paiknemine igas mõttes, et see ongi nagu nii-öelda ääreala või et, et see on üks selline tugev kõrvalhääl, mis räägib. Aga samal ajal olles küll teatud kriteeriumite järgi marginaalne ja äärealal on loomingu enese jõud, kujundlikus ja üldistavus minu meelest nii palju, vägev Ta on selle marginaalse ületanud. Ta on liikunud palju rohkem keskmesse ja väärib sellist nii-öelda kohustusliku kirjanduse rubriigis olekut. Aga et kui veel lühidalt öelda, et miks need kriteeriumid, et siis ma mõtlesin. Kui sa tõid marginaalsuste teema, siis siis ma üht ühe teise marginaalsuse, küll siis tooksin ka nagu fookusesse või või juhiksin sellele tähelepanu ühte näidet esile tõstes, et Eesti näitekirjanduses autorid on enamasti alati mehed eesti kirjandustraditsioonis on väga võimsaid suuri naisi. Ka eesti teatrikunstidramaturgia alguse juures seisab täiesti erakordne naine, eks ole, Koidula oma näidendit, aga kes oli ka mänedžeri, lavastaja seal teatris ja nii edasi. Noh, selles mõttes, et inimene, kes julgustas teisi, kutsus trupi kokku oma mina ja venna sõbrad ja kes tal seal olid ja mängisid lava taga klaverit vist saataks, nagu ma olen kuulnud ja Kreutzwald kirjutas talle kulla paikene eesti näidend, no mida, et nagu ta julges teha, et selles mõttes oli. Aga et hiljem on ikkagi kujunenud nii näidendeid, kirjutab Eestis mees ja Kauksi Ülle on siin erand. Võib-olla pärast räägime sellest, et päris uuem aeg on toonud ka siia muutusi, on tulnud naisautoreid. Aga noh, kui sa jällegi võtan sinu sõnasabast kinni, et marginaal sa siin nimetasid, et siis need pigem on jäänud praegu esialgu veel rohkem ääre peale. Noh, tegelikult Enebaversa seda võiks laiendada terve maailma näitekirjandusele, et seal prevaleerivadki ainult nagu, nagu mehed või noh, tihti mõelda nagu kasvõi sellele algusele, et noh, eesti teatrialgusele, kus mängisid ka mehed, eks ole, naisi, et et selles suhtes nagu kogu aeg olnud selline meeste meeste pärusmaa. See üks teema, mis kindlasti nagu selle näidendi juures ka on, ongi see. Aga, aga seal on peategelane, naine ja isegi kui mõelda koksile peli Barbra Wong rüüdeneri peale, ka seal on hästi tugev jõuline naine ja kui need naised on muidu ikkagi valdavalt selles meeste kirjutatud dramaturgia, sellised nagu saatvad või Sa võtad mul nagu sõna suust ära sellepärast et see oli ka üks väga oluline motiiv, mida ma tahtsin just esile tuua, et täpselt see, mis sa räägid. Suur isikulooline näidend, kus keskmes on naine ja naise lugu. Sellisest traditsioonilisest vaatepunktist võib-olla tavapärane oleks näidata naise lugu emana, armastajana neid läbielamisi, neid tundeid, seda saatust või selle aspekti kaudu tema saatust. Aga siin on nii palju teisi teemasid, et naine ei esine niisuguse kitsalt oma väga traditsioonilises rollis olevana, et see on kindlasti ka üks asi, mis mind ennast selle näidendi juures komplektis kõigi nende teistega on väga puudutanud ja võlunud. No näiteks Annely Soro on kirjutanud teater muusika kinos ja selle küll mitte otseselt tekstist vaid vaid sellest lavastusest, mis mõni aeg tagasi Vanemuise teater suvel tegi, mida lavastas Ain Mäeots. Ta tõi välja selle, et kui muidu on need naised, on nad sellised jah, et just nagu sa ütlesid, et nad on ema rollis ja ja koduhoidjad ja nii edasi ja nii edasi. Või siis mingisuguseid ihaldusobjektid. Et siis seal on see nagu justkui mehelikkust vaatepunktist kirjutatud tavaliselt nagu maailma asju ja poliitikat, olulisi otsuseid ja mingit filosoofiat nagu see on puhtalt meeste valdkond, et siis tegelikult see, see torka, tegelaskuju on täpselt see, nagu on mehed. No kui me, kui me nii ütleme ja sellise hoiaku omaks võtame, et niisugune eneseteostuse pool elus ja ühiskondlikud suhted, et see on meeste pärusmaa, aga, aga miks me peaksime seda pidama ainult mehelikuks vaatepunktiks, et ma arvan, et siingi on asjad nihkunud ja, ja see on muutunud väga paljude naiste eluküsimuseks elu. Kas just sisuks kõlab valesti, aga ütleme nii, et see aspekt on elus oluline paljudele naistele ja et miks mitte vaadata minevikku selle pilguga, et praegu eesti dramaturgia on väga tugev biograafiliste näidendit, dominant või neid kirjutatakse palju, need on väga populaarsed, neid publik vaatab meelsasti. Aga ka ka selles laines on peategelaseks porteteeritavaks isikuks, kelle kaudu mingid olulised teemad peegelduksid olgu inimese enda psühholoogiast või Eesti ajaloost selleks tegelaseks enamasti valitud mees, sina, Urmas, oled kirjutanud ka näidendeid ja filmistsenaariume, Valdo pandist, Georg Otsast, Rudolf Berdist, Peeter Volkonski-ist, Mart Kivastik, arstid, kes on üks minu jaoks väga olulisi näitekirjanike. 21. sajandi algul on oma külmetava kunstniku seeria rajanud meeskunstnike lugudele Sõdur Laidoneri, st mis seal veel on kangelane soomepoistest ühesõnaga need tegelased, kelle kaudu suuri teemasid vaadatakse mehede, sellelt taustalt, Taarka tõesti tõuseb esile. Ja loomulikult on seal ka see naise elu pool sees, asja ei saa teda võtta, sest isa joob hõbeda maha ja setu naine ilma oma hõbeehet, et ta ei ei leia kogukonnast tunnustust. Aga selle kõrval, mida siis teha, kui selles naises on veel ka see anne, see jumalik säde seal asi, kuhu sa selle paned, mis sa sellega teed, kui kogukond seda omaks ei võta, selle kaudu sind ei tunnusta. Emanda perenaise või emana sa tunnustust ei saa, aga sul on üks teine asi kaasas. Ja mida tarka sellega teeb või kuidas see suhe kogukonnaga muutub ka tema eluaja jooksul. Muidugi seal on huvitav, tulebki see eesti lugu sisse, et kogukond seda tunnustust Talle ei pakkunudki enne kui tunnustus saabus väljastpoolt Eesti ja Soome rahvaluule uurijad, aitäh poolt põhimõtteliselt. Et siis kogukond nägi seda asja teisiti ja pühitses nii-öelda eemandaks, selleks et ta saaks oma presidendile minna laulma, anti talle puhtad riided, pandi ehted ja linik pealinik, mis on setu rahvariietes oluline emanda märk. Aga et siiski siiski see, see läbitungimine, niisugustest eelarvamustest või ka mingi naise rolli laiendamine, Se ühiskondlikul väljal tegutsemine. Nii pikka, nii sügava, nii juurdunud ja loomulikult ka nii põhjendatud traditsiooni taustal. Ülle Kauksi kirjutab järelsõnas ise, et rasketes tingimustes ellujäämiseks oli kogukond sunnitud need karmid reeglid kehtestama. Aga aeg muutus ümberringi ja, ja tarka tegi selle tõesti väga kaua püsinud eelarvamuste põhjal ühe läbimurde, kusjuures seal mure ei ole vist lõpetatud, ma loen sealtsamast järelsõnast või oli see mingi intervjuu, kus Kauksi Ülle ütleb, et nüüd veel 80 aastat pärast Taarka surma, et setu naine nägi tema pilti seina peale, lõi risti ette, ütles jõle naise tükk. See hoiakud ei püsivad kauem. Aga, aga jah, see, et veel kord, et see on näidendis võetud peategelaseks ja just niisuguse mitmekesise küsimuste ringi või küsimuste võrgu kaudu. Et see on väga erandlik ja see on väga võimsalt esile toodud. Ma vaatasin üle selle Anneli Säre arvustuse ja ta ei eita seda potentsiaali. Just nimelt niisuguse naisvaatepunkti feministliku lähenemise potentsiaal, isegi mis näidendis on. Kuigi ma olen temaga nõus, et seal on mingeid nõrkusi, võib-olla selle koha peale, et ühte teksti on väga palju asju korraga sisse pandud, et seesama Setumaa enda saatus, eestistamise laine ja toimetulek iseseisvuse kehtestamise ajal, et noh, Siuke kogukonnana enda identifitseerimine, need asjad võib-olla jäävad seal niimoodi natuke õhku, et tarka lugu ei ole nii jõuliselt esile, natuke lahjub nende tõttu. Aga sellest hoolimata ma ikkagi ütleks, et see on erakordne, see leid, see viis, kuidas Kauksile seda kujutab. See lähenemine, et see lummas mind väga Hille-Mai oht auguid, jäädi süttida augul, kui kedagi korrale kutsuma üles kedagi vastauge. Kui ma, meie Soothera kurss on see, et me loeme neid neid raamatuid uuesti üle tänasel päeval ja räägime sellest, et kuidas need Teemad või inimesed, mingid suhted või olukorrad meid täna kõnetavad siin ja praegu siis noh ühelt poolt jah, on see ju just äsja Kauksi Ülle kirjutatud aga teiselt poolt, kuna see tegevus toimub 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses siis just nii nagu sa olen ise ka ütlesid, et et see külaühiskond on seal hästi oluline ja tõepoolest ei tee mingisuguseid hüppeid ju tänapäeva. Et see tegevuslik liin on ikkagi väga kindlalt Setumaal. 19. sajandi lõpp, 20. algus ja mulle tundub, et see on ka nagu hästi oluline noh, ühelt poolt Taarka elas sellel ajal, aga aga selles suhtes ka oluline, et külaühiskond tollal oli noh, just nimelt selline. Need külasuhted on ikkagi palju nagu jäigemad, kui mingi linna kultuuri nagu suhted. Loomulikult nad kultuurimustrid ei muutu ju nii kiiresti, see on terve suur uurimisvaldkond ja suur filosoofiline küsimus, et ma ei tunne, võib olla ennast sellel pinnal nii kindlalt, aga aga mina selle näidendi lugejana tajun seda just nõnda, et väga palju sellistest hoiakulistest asjadest, kultuuris omaks võetud tavadest, tabudest, käitumismustritest, trollimustritest kestab väga kaua ja on nagu pidevas muutumises, muutused ei käi plaks, päevapealt. Ei ole võimalik pöörata uut lehekülge. Midagi tuleb kaasa, tänapäeva midagi muutub, midagi muutub kiiremini elu survel, asjaolude survel, midagi on väga püsiv. Et tegelikult see targa näidend uurib ka seda kihistust meie traditsioonis, noh, meie, ma ei saa öelda, et ma olen ise tartlane täitsa kirjakeelsest kodust. Setu ei ole selles mõttes minu. Kuigi ma pean ütlema, et imelikul kombel. Ma ei tea, miks on mul olnud seda võrukeelset kirjandust targalt lugedes kerge aru saada, et võib-olla siiski see tartu taust ümbritsevad inimesed, vana lapsehoidja ja kõik, see on äkki kaasa mänginud, et ma olen seda endalegi teadmata kuskilt natuke tajunud või kuulnud. Aga siiski see ei ole minu kultuuritaust ja sellest hoolimata. Ta on mul väga huvitav nii tunnetuslikult, mõistuslikult kui ka emotsionaalselt huvitav seda näidendit lugeda ja näha just nimelt seda kultuuritraditsiooni korraga püsivust ja muutlikust. Kusjuures kõlab nagu kipub kõlama, ma ei tea, kas kipubki olema praegu meie jutus see, et me nagu ootakski neid muutusi tingimata. Et Kauksi Ülle toob esile ka selle, et osa neist traditsioonidest peakski püsima osa kuskil ääre peal mingi motiiv, mingi hoiak, mingi asi muutub takistavaks ja see peab muutuma elu muudabki, seda targa surmatunnistusele kirjutatakse rahvalaulik. See on tohutu läbimurre, see oli tema elukutse, see oli tema identiteet. Teda määratleti rahva laulikuna ametlikult ja see oli tunnustus. Aga väga palju asju on selliseid, mis on tänapäeva tulnud ja võib-olla peaksidki edasi kestma ja Kauxil loominguga ja rohkemgi veel oma muu tegevuse ja eluga kannabki ka neid asju edasi. Nii et see on nagu lakkamatu läbirääkimine, lakkamatu proovimine ja katsetamine. Ja mis on minu meelest väga tähtis, on see, et katsetamine toimubki elu enda protsessis elavas elus. Et see keel, see traditsioon, millega me näidendis kohtume, jälle niisugune muuseumieksponaat. Me võime võtta vana kandleköit aitäh riiulist ja seda omaette lugeda või selle arvutiekraanil lahti lüüa, seda ometi lugeda ja me saame sellega ühtviisi kontakti. Aga mis on Kauksi Ülle loomingu ja tegevuse ja selle näidendi puhul erakordne, on just nimelt lakkamatu süntees see, selle pärimuse kihi väga sügava, väga iidse, väga võimsa pärimuse kihi toomine tänapäeva ja selle kasutamine praeguses 21. sajandi Eesti elus ja loomingus ja vaatepunktides. Et veel kord ma ütlen, et juba ainuüksi selle tarka tegelaseks toomine, esiletõstmine temast, näidendi kirjutamine meie praeguses kultuuripildis ja eriti teatripildis ja biograafiliste näidendite taustal on nagu suur suur murrang see, et tema murdekeelne looming on niisugune jõuline ja noh, kõnetab ma ei oska nüüd kõigi lugejate eest rääkida, aga mind tänapäeva lugejat väga ja kolmas aspekt, et ekspecot vaadates, et see, et ta ei esita seda pärimuse kihti niisuguse Mosiaalse objektina, Vaideta mänguliselt vabalt, isegi ülbelt heas mõttes noh, selles mõttes, et julgelt kartmata rikkuda äkki mingit niisugust, nagu puist pühaduseoreooli seob sinna sisse toob sinna sisse igasuguseid tänapäevaseid motiive, no kuidas Pekos alla Pugatšova äkitselt laulab? Võib-olla see ongi see oluline koht, kus läbirääkimised toimuvad, et tänapäeva kultuur, ka popkultuur, massikultuur kohtub seal iidse pärimusega ja kuidas nad kokkulepivad, kuidas nad sünteesi leiavad. Et minu meelest Kauksi Ülle looming teeb seda noh, väga tänuväärselt ja väga võimsalt. Noh, aga see ongi ju tegelikult väga hea vastandus või kuidas see draama tekib, et see on kindlasti üks väga-väga oluline või dramaturgiline nagu lähtepunkt, et need kaks maailma nagu, kui vastandama panna noh, tundub ka see, et noh, hästi huvitav on vaadata nii-öelda seda selle Taarka võitlus selle külaühiskonnaga noh et seal tekivad need, need vastuseisud noh, ega see on väga nii-öelda dramaturgiline, et et kuidas sa pead nagu sellest hallist kivist ennast nagu läbi murdma. Et kui sellest näidendist rääkida, kõik kindlasti võib-olla ei ole näinud ka seda filmi. Aga noh, see tõepoolest on siis lauliku lugu, mis algab tema lapsepõlvega ja lõpeb selle lauliku surmaga. Ja tõepoolest, nii nagu sa ütlesid, need hõbeehted, mille Taarka isa siis maha mängis või maha jõi, need on nagu mingis mõttes on oluline teada, mis need on või et mida need nagu setu kultuuris tähendavad, et et need ongi mingid sellised rahad, mis, mis nagu naised juures käivad, et, et kui seal neid ei ole, siis seal ei olegi nagu väljavaateid ja sa oled kuidagi automaatselt siis sellest, et noh, kogu sellest kommuunist ka välja lülitatud või noh, sa võid seal eksisteerida, aga, aga sa ei ole oma nagu sa ütlesid ka, et seal alles siis, kui ta läheb Soome Soome presidendile laulma, et siis seesama ühiskond, kes on ta nagu välja tõuganud panete ise riidesse ja annab need rahad talle tagasi, mida tal ei ole kunagi olnud või noh, mis on isa ära joonud, et et siis siis korraga nagu aktsepteeritakse ja aktsepteeritakse ka seda, et, et tõepoolest on noh, ütleme, selline normile mittevastav inimene ja üldse selline nagu elukutse, nagu, et noh, laulda või me kõik, et, aga et noh, see ei ole ju mingi töö või et korraga öeldakse, et jah, et see on töö või vaid see, et me aktsepteerime seda kui nähtust või kui ei professiooni. Õieti see, et seda, et see on töö, ilmselt see külakogukond aktsepteeris, sest tegelikult ta ju sellest elas nii-öelda laulu palgastamist, elas Ta käis igasugu sündmustel laulmas ja talle anti selle eest kord süüa, kord natuke midagi, et lauljana teda ju aktsepteeriti. Et see on ka üks võib-olla niisugune klišeelik, et, et teda nüüd üldse omaks võetud. Tegelikult tema kuulsus sellise kõva kõva lauljana sõnaka inimesena sõnade loojana oli ju väga suur. Et külaühiskonnas küllap on oma koht mingisugune oma ettenähtud koht marginaalne küla hullukestel ka nendel autsaider itel vallasemadel aga lihtsalt, et ta ületas neid piire, sellega ta ei. Kui tal oli puuduse emanda tunnustused, siis ta ei saanud rohkemat ainult oma sellise anda ja lauluoskusega, aga et jah, et need väljaspoolsed, need teised peegeldasid külaühiskonnale tagasi selle asja väärtust. Sellest feministlikust vaatepunktist ei saa küll mitte kuidagi selle ja võib-olla üldse Kauksile tekstide puhul kuidagi nagu mööda noh, vaatan neid mina mehena meestegelasi, kes on vastupidiselt siis kui harjumuspärasele on nad kuidagi kõrvalised või rohkem klišeelikult või ja mis ka on hästi läbi on see, et nad, need tegelased on kõik kuidagi väiksed negatiivsed kangelased või noh, et läbivalt need mehed on mingisugused närukaelad, petiseid, joodikut ja nii edasi, nii edasi, et, et see on ka nagu selline huvitav huvitav vaatepunkt. No see on, jah, sa märkad ühte olulist asja, et kui me võtame vastaspoolel meesautorite kirjutatud meeste eluloolised näidendid, et siis seal väga tihti juhtub nii et naistegelased on nimetatud ka see eesnimepidi või siis üldse ainult selles rollis, mida nad selle mehe jaoks täidavad, ema, tütar, libu, õpetaja, et nad ei saa isegi nime või saavad siis ainult eesnime, et see on nagu väga tavaline pisendamise võtte. Või õieti, see pole ilmselt teadlik pisendamine, teadlik pisendamist, soov, aga lihtsalt neid nähaksegi niimodi teatud väikse killukese või rollikese täitjana selle mehe elus, kellel on endal suuremad probleemid, et siin on siis äkitselt peegelpilt. Et isa nimi on lihtsalt isa Vasja, see mees, keda targa tahtis, aga kellel ei lubatud teda võtta või kes ei saanud teda võtta? Sellele on küll eesnimi, aga tema saatusest me rohkem ei kuule. Ja nii edasi, et jah, see peegeldus või peegelpildiks pööramine on siin toimunud. Kui tavaliselt ma olen need nendel paaril korral, kui see kohustusliku kirjanduse saade eetris on olnud küsinud mõnelt praegu elavalt ja kirjutavalt eesti kirjanikult, et, et kuidas tema mõnda raamatut võiksid tänapäeval kirjutada, siis ma mõtlesin, et kui ene Paavel rääkis Taarka näidendist, siis see ka näidend Kauksi Ülle on seal kirjutatud üsna äsja. Et siis võib-olla seda küsimust kellegi teise kirjaniku käest polegi, et küsida, aga ma mõtlesin, et otsin sinu üles. Küsin hoopis niimoodi, et kuidas Taarka võiks elada tänases Eestis, kuidas ta võiks ellu jääda siin? Ma arvan, et Taarka oleks tänapäeva Eestis täitsa kuskil kroonika esikaantel. Aga kui ta wanna haigu nakatub meelde tuletama, siis Uma on, jäi ühiskonnale tarveste jalgu ja olid praktiliselt väljaheidete, sellepärast et vanaaegsel ühiskonnal kogu naisterahvakarjäär olla ainult seosen perekonnaga, sellepärast et maja ja talu ja maa kui tootmisüksus käive ütlen ainult mehega ja Nazel oli ainult ehte ja kaasavara. Ja tolle pärast, et ei ole mingit ettevõtlust võimalik arendada, ei ole võimalik kooliharidust saia Dukerdes Soles saldada ja siis ta sisuliselt midagi taolist nagu punkar. Et time SA viisiberatsid, rõivid kanda, sellepärast et time esaline põldu, kust sai korralikku saaki ja kõrvaliku lina siis ess olete linna positsiooni tänu toole, majanduslikku positsiooni, eks ole, ja muudi, kus olekkina Masvat siis essaatega mehele, kellele ta pidi saama. Ja nyyd alles jäägi muud üle, kui jäi sealt, sest nagu kirjuses, aga tolle kerjamise tegi ilusambas too, et ta oli improvisaator ja mõista kõike Klaule deta ja kujut hindas nagu raadio, televisiooni ja küllatuse ajakirjandusse aseainet Edgar used hakanud Usedaka töiselt uudistasid, tegi pilalaule. Et Talsi Suman ühiskond, Nende leiutised arvestada tolle koha peal küll nii vaene, et viies latsest kolm kuuliva nälge aga ta sõski tegi toda, mida ta tahtis ja tegi toda väga häste ja jõudse, koguni tänu välisele sekkumisele ehk soome väga folkloristid setomaale jõudmisele, jõudsadeski Soome presidendile laulma. Täna on Eesti rahvaluuleteadlaste abiga sai elu lõpul väikse stipendiumi ja kingiti talle majakene päägodzile. Aga vene power rääkis sellest, et et noh, nii nagu sa mainisid, et, et see naise positsioon tollal ühiskonnas oligi seotud ainult perekonnaga. Et sina oled selle Taarka näidendi kirjutanud väga selgelt nagu mees vaatepunktist olete sellega nõus, tegelikult see on küll minu meelest ka nii, et ta on nagu jõuline ja teebki, ajab mingit sellist, oma väljenduse, oma oma sellist muud rida, mis ei ole ainult seotud perekonnaga. No tegelikult usuma toda, mis ütles särts vaimse teejuhi, et ütles, et mängheski heast ei ole, inemiselineb tuues kas tal on mees- või naisvaatepunkt, kas ta Mihhainaalne vaid lihtsalt sale nagu vaim ja vaimsus. Aga ma ütlen, et minu huvitas alati ajalugu. Ja minu huvitas sane praktiline külg, et kus asjaga hakkama, saia, et olen mõtteline, ma ei tahagi nagu eriti tunnistada, vaid ma ei, oledki toda mees- ja naisuurimust selges saanud, tolle ka mul väga koomilisi juhtumeid, aga praktikale. Ma ütlen, et olgu imemine, mis Vainane ja tege oma tööd häste, sest tulegi talle, eks toda nii modo võtta. Ehk asi siis tollega. No too kirjandus, et mida ma FB kui ei olenegi väga teooriates, sellepärast et minul humal nagu oma teooria ja see näidend Jum, kirutad mul joba talle kirjutamist, ma mõttel alustati juba ilma päälkirja päev tegelast kiitmata juba mitmeid kümneid aastaid gaasi, kui ma arvasin, et eestymbiasse olema sääne teatri, et mis lähtus suma rahvusest, mille muusika, Uma rahvalaul ja mille probleemi oma oma rahvaprobleemi ja et kus ei ole, et Läti artist tants, Edimest väeosa prantsuse lavastusel, mida šotlane lavastati siis Estonia teatris, et ma tahtsin midagi säänest, üdini uma kultuurist tõukuvatetajad alustada tegeliku rahvuslik kui teatrit ja tolle jaos ma otse kaua ainest ja siis täitsa juhuslikult kui Merca ütel pärast tantsija pühaliku, et Siimule mingi sääne roll, et kas karakterit ka, et ma ei tasand ilusa valge kleidiga inemist kõik häid mängijaid, Timmule midagi säänest huvitavat ja hullumeelsed. Ja siis mul tuli meelde too Taarka et kes kõik haiglaulse ja kuna IZ Merca väga häste laul jätkuna ta on punkar olnud tõstajat, ajuska, toda Taarka erandlikku positsiooni ja siis sai vanu asjad kõik kokku, et says istu, näitleja, kellele toda kirutada, Saidumu ideed puistada, kirjutada ja siis ka setu liikumine, et mis siis just on väga muusika ja teatri kesk, et see noh, tunnetusega ja täitsa juhuslikult sattuma ka esik tolle asja manu, kuigi kirjutamis haiguma toda siia, et ma tolle lavastamise ossal juba kaela. Aga, aga kõik satu kokku ja siis õnnestugi detas anne lavastused nagu mul loll, mõtlen, aga too naise mees, vaata, punkt ummi, kus uurijate küsimus ja painutamine praeguste teooriate alla ja kuidas sinna läks siis laste Lätta, aga ma ei mõista nonde kategooriatel lihtsalt mõtelda. Aga mis on need asjad, mida peaks see lugeja teadma sellest tollasest ajast või, või sellest keskkonnast või mingitest traditsioonidest, mis, mis sul seal näidendis on, on, on vajalik mingisugune selline algteadmine. Ma usun, et on. No ütleme niiviisi, et et Taarka etenduse kasutegur Setumaa kultuurile, inemisele ja rahvale olgi tegelikult too, et näidendi kaudu ja laulude ja tolle tegevuse ja rõivaste pandmisel sinna uma iksele konteksti too rahvas avanesi ka eestlased tegelikult Edimest kõrt mõistseva setosid ja seto kultuuri ja seto ajalukku ja kui erinev tuum. Aga lugemisseal on natukene raskem, sellepärast et kui näidendile avitas kaasa kõik too kehakeel ja, ja kostüümi õhustik ja vana talu ja niimoodi sest lugemisel umbseal keerulisem, sest ei tuletu helivõtva, kui toda kuulnu ei oletada, kiituse sai tuletu nihest silme ja sõsma arvatum mõtet küll Kaiakas mõnda folkloor, et filmi sinna manu või noh, ühesõnaga et on vaja tõesti eeltööd deta ja sinna mingit asju lugeda. Way Kaias seda siis koon kellegagi, kes on Setumaalt peri, et leida hindale sääne kaaslane, kellega ta Kaia hetkest kommenteerija valla mõtestas, Marvad nii mudu, huvitav. Aga kui peris mitte midagi ei Tiide või väikse eel teadmisema, sest toda on keerulisem lugeda. Aga kui palju sa kirjutades hoidsid sellest Taarka enda eluloost või mingitest faktidest kinni? Ütleme niiviisi, et näidendin, ma õks kiruti nilisi. Ta ei sassi mulle pahas panda. Et ma mäletad. Ja et ma ei mäleta niiviisi, et seal Obinitsa alumisi Sto Taarka hauaplats, kus ta tegelikult ei ole mõttetu, tegelikult on ta hoopis mitu meetrit eemale sealt hauaplatsist mõttetu. Aga noh, Dukerduma toda nii väga täpselt testi, et kohe nüüd ma Saiduses kiineb vähemalt rahva käest ja läksin siis sinna ja kes seal taga, kas ma üldse tohesust näidendit kirjutada ja sõnakas kägu nagu kukkuma, aga toda siis Anangultuurinduda säänest sirgu vaid putuk ka nõuannet vaid säänest märki, siis loetas nimutud siis sääne märk, et nagu või, ja siis ta nagu mingi kui malli äret kirutanu. No tükkis seal siis ilmu ka mingi nagu unenäol ja ses nagu kõhist Naaru nagu ja visas käega Tiina, et päris niidu Solaga tiinodi olen küll saanud, see nagu noh, märgiks oli vaja kontakt tollega, aga ütleme niiviisi, et no situatsiooni, mis sinna kirjutatud näitesto kirjamisest seen, tuum, kiruta tulnud paljude lugude puhul, mida rahvas kõnel kokku etamisest ette nagu niimoodi, et viiest kuuest loost, mis tolle Kotsile kõneldu etisele koondpilt kohese süte pilti, pantüheste palju naid, loo motiivikesi ja siis ta saigi ehe, nii et igatahes setomaa juurtega Inemise võrdsevatada kui väga ehedalt ja tõestisündinud. Aga tegelikult on lihtsalt nagu kokku pantu ja tihedasti tollega nendest kõigist lugudest. Nii et kõik oli ja üts lugu ja lisandus tsiviiltöökäigul kats seto memmekesed, kes seal mängsevad näidul meelde, kus neil emal kõnelnued, tarkal tulnud pulma ja oli seal siis lõbutsenud pidutseja, nuia ja kuskilgi õdakkuva öös. Oli ta siis meelde tulnud, kuule mul Latska üten, kosmoltulatsium, et noh, väikene. Et sest too kõnely toda Mäeots Rainile ja sest time tegi tolle ka sinna lõigus sisse, näidendi elevil lavastamise käigule, tolle viimasesse loomida minnes olekul. Te kuulsite neljandat saadet sarjast kohustuslik kirjandus Kauksi Ülle näidendist Taarka rääkisid ene power ja Kauksi Ülle külas katkend filmist Taarka. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.