Tere, ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna siis teenivad rahvast Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. No täna on küll tegelikult nisugune praegusseletamise asemel või küsitakse enamasti, kas sul juba talvekummid all rehvid? Okei, rehvid ei küsitaks kummidega mõeldakse rehve. Et see, mis tegelikult eile Tallinnas toimus, vähemalt Tallinnas ja ilmselt ka teistes Eesti otstes oli ka ikka paras košmaar küll. Minu isiklik kodude siit tele-raadiomaja vahelt, kuni siis nõmme linnaosani võttis aega kaks tundi ja mul läks isegi hästi, ma arvan. Ja teil ei ole siiamaani ujunud. Mina kasutasin kondiauruga koju jõudmiseks, eile aga täna hommikul. Mul mingi sisemise tunde ajel panin kolmapäeva hommikul rehvivahetusse kiik kinni ja laupäeva hommikuks ja täna hommikul läksin, siis vahetasin ära, et suverehvidega sõit Tallinna ühest servast teise serva võttis küll päris palju aega, kuna, kuna kuna ka suured teed olid ikkagi valdavalt ikkagi veel üsnagi lumised-jäised, aga ära nad said vahetatud ja ja kohe on palju kindlam sõita, et minu minu saatus oli samasugune, esimene jala isegi täna tulin jala siia. Tõsi küll, klimaatilised tingimused on tugevalt muutunud, et ma kõnnin läbi Tallinna vanalinna. Eile oli ta selline paksus sodi täis, lume sõdi, see nädal meenutab sellist toredat uisuväljakut. Võiks vabalt mööda tänavaid uiskudega ringi sõita, ikka täitsa klaas on maas. Nojah, ega siis ei oska nagu ka kedagi süüdistada kõiges selles toimumas kuid alati peaaegu süüdlane olema, aga, aga seekord on nagu tõepoolest vaadata nende autojuhtide hulka, kes eile suverehvidega ringi kimasid, siis see öeldakse, et talv tuleb ootamatult ja mõnikord tuleb talv väga ootamatult, aga seekord oli seal väga, väga ootamatu. Tallinna linnavalitsus vist isegi veel neljapäeval tegi suure promoürituse, kus kus demonstreeriti neid uhkeid lume sahku ja, ja et kui valmis linn on, aga aga eks ilmselt seda eilset nagu liikluskaost. Nagu süvendas see asjaolu, et reedel Päeval hakkavad inimesed linnast juba juba varem lahkuma, siis need ummikud tekivad varem ja ega seal ummikutes, kui autod ikka sõidavad sul viis, viis või 10 kilomeetrit tunnis nihkuvad vaikselt edasi, siis ega selle lumesahaga seal ei olegi võimalik või mingi puisturiga midagi nagu päästa, et siis ongi selline olukord, et kogu aeg juurde ja juurde. Ja kui need olid suvekummid suverehvidega autodel, allutan otseselt, mina nagu ei ütleks, et kuidagi noh, kindlasti oleks seal mingeid asju nagu paremini teha, aga et nüüd selles kõiges nüüd linn süüdi ole, oleks olnud, et seda ma nüüd küll. Ja pärast seda promoüritus teile vähemalt kommertsraadiojaamad hõiskasid Tallo linnavalitsuses, halloo, kus te olete linnavalitsuses, aga ega üle riigi oli häda käes, maade olukord tunduvalt hullem ja paraku mõned juhtumid olid ka fataalset lõppu ka, nii et et oli, oli tegelikult, et noh, ei, ei juhtu just ju iga talve algus või sügisel tuleb lumi ja peaksid nagu Peaksid, nagu inimesed oma see elu sellepärast jätma, aga eile ometi nii juhtus. Aga autorehvitöökodadele on siis nagu nüüd tööd. Hulganisti küll on ikka väga tore, et minul oli aeg kinni pandud ja, ja siis sinna FD kord tuli nagu inimesi, kellel ei olnud aeg kinni pandud ja ja andsid ja olid nõus maksma mida tahes järjekorda saada, et et selles mõttes jah, et kui on vaja sõita, siis ilmast, talverehvid, et ta ikka vist väga ei saa enam. Nonii saadet Sulev ütles väga tabavalt, et et kui kellelegi ootamatu talv tuli kasuks, siis oli see kindlasti Reformierakond. Kelle pealt tuli on, on nüüd läinud mõneks ajaks. Ma ma kardan isegi seda, et me võime siin rääkida mis tahes, aga inimesed mõtlevad ikka oma oma rehvimõtteid ja ja neid pikki sõite, mis on vaja teha ka tänastel maanteedel, mis on, on piisavalt live reffid, mõtted kõlab nagu kahetähenduslikult. Jah. Olgu, aga eelmine nädal tõi meile siis sellise uudise, et, Et meil on niisugune poliitik või kuidas seda nimetatakse ekspoliitik mida, keda võib nimetada siis Meikariks mis, mis on ka mõnus seal ajakirjanduses, nali, aga, aga mina, ma tunnistan, olin kaugel. Ja kui ma lugesin seda uudist, siis ma olin ikkagi tõsiselt üllatunud. Ja ma olin üllatunud ja teadmata täpselt viimaste tundide või viimase päeva või kahe ööpäeva seisu. Mul ei olnud siseinformatsiooni, mul ei olnud välisinformatsiooni. Aga ma arvasin, et, et, et Reformierakond ei lähe nii kaugele. Et see on nagu ühe ühe Ennast demokraatlikuks erakonnaks nimetava partei puhul ikkagi kuidagi kuidagi hämmastav, et pärast kohtuprotsessi lõppu või õigemini mida ei olnudki, mida ei toimunud pärast süüdistuste katkemist visatakse lihtsalt inimene erakonnast välja, et mitte mitte ei kõrvaldada vaikselt, mitte ei, ei, ei tõrjuta kõrvale, noh, nad kõrval on ta ju niikuinii, eks ole. Aga et, et, et las ta vaikselt tiksub, et et kas see mulje pärast jääks niimoodi, et, et kõik. Et selles erakonnas on ka mingit muud mõtted lubatud ja, ja ka mingit muud käitumismustreid, aga, aga selgus, et ma olen ikka täitsa algaja selles asjas. Sa oled, jah, sul on liiga nagu illusioonid. Ma kordan veelkord, ma olin kaugele ja mulle tundus, et maailm on teistsugune, symbol. Minule jäi küll väga-väga kardinaalselt teistsugune mulje, et kui nüüd püüaksin ennast asetada sinna Reformierakonna liikmete sekka, siis Silver Meikar on ja inimene, kes on avalikult tunnistanud, et ta tõi sinna sinna parteisse musta raha seda avalikult iga päev välja öelnud, see on ka vist nüüd siis läheb tõendamist leidnud, et selles mõttes keegi ei ole seda ümber lükanud, ta ise seda väitnud inimene sellise teoga hakkama saab. Miks ta peaks seal parteis olema, kuidas saab teda usaldada. Aga tema väide jäänud see, et ta sai seda kuskilt mingitelt ärimeestelt vaid selle raha said tänase Reformierakonnale juhtivatelt poliitikutelt endiselt peasekretärilt ja kes aitasid lahendada siis ja, ja praegune justiitsminister ja siis riigikogu liige ja EAS-is väga mõjuka kohal oleval nõuslav Kalev Lillo teine arvas, et see on ikkagi nagu kardinaalne vahe, et, et kas, kas ta oleks selle raha kuskilt ise suvaliselt saanud ja ja, ja erakonda toonud või, või, või täitis ta täidis ta siis mingit sellist üldist mustrit. Ja mida väidavad väidetavalt siis ka veel päris mitmed teised noored reformist erakonna poliitikud, noh see on täitsa erinev. Jah, aga, aga mis siis, nagu lõppeks tõestamist leidis, oli ainult see, et Ta on, käitub nagu Keskerakond oma. Selliste siseopositsionääride käekiri oli täpselt sama, meenutage, kuidas, kuidas laaneti ja Vakra ja Boroditš selle seltskonnaga käituti. Leiti ka mingi kristalli Kleeri Paur või Tartu piirkonna juhatuse liige, kellest me keegi varem midagi kuulnud ega kuulega ilmselt kunagi tulevikus jäägi. Kes siis tegi vist aukohtule avalduse selle kohta, et kuidas, kuidas see seltskond on kahjustanud keskkoranokeid Keskerakonna mainet. Ja ei läinudki palju aega, kui olidki need mehed Keskerakonnast välja heidetud. Sellele eelnes ka paar nagu siukest koomilist aspekti, mentorite määramised nõnda edasi ja mis eristab Reformierakonnast need inimesed, kes olid kriitikatule all, said võimalused ennast kaitsta, reformierakonnas Silver Meikari isegi sellist võimalust ei antud. Ta heideti tagaseljaerakonnast välja. Et ja nüüd täpselt leiti ka, et, et see nii-öelda rohujuure tasandilt tuli see ju ettepanek meikar välja heita nõmme piirkonda leidis, et Meikari sobi erakonda ja ja selle baasilt nagu tehti käekiri on täpselt sama. Ma ma ei võtaks ainult see seda niimoodi, et ma arvan, et see on laiem, et kui minna tagasi sinna Nõukogude Liidu kommunistliku partei ajalukku, siis me leiame sama suguseltsimehed ei tehtud. Jah, kus keegi seltsimees tegi ettepaneku, teine seltsimees väljaehitaja mõne muuseas, ka hiljem taastati mõnel liikmelisus siis, kui tunnistati, et mingi viga on toimunud aastaid-aastaid hiljem ka kodakondsust võeti novellides samamoodi ära ja nii edasi ja nii edasi, et nad ega siin ei ole mitte midagi uut päikesega, seltsimees teeb ettepaneku. Kui kellelegi vaja seda ilusti meelde tuletades tasuks oodata filmi Viini postmark. Ja, aga nüüd nagu räägita jällegi selle vastu, mida ma ütlesin, ma, ma, ma veel kord kordan, et, et ma, ma arvasin, et Reformierakond tahab jätta muljet, et ta ei ole päris Keskerakond. Ja sellepärast oleks võinud ka Meikari siin alles jätta, las ta olla, aga mis, mis see annab neile? Nad said nii-öelda travel meikari lahti on ja kui sa vaatad neid mis nagu Reformierakonna ilmselt selle, nagu, nagu kindluse veendumus andis, nii käitud, on see, et ega nad on saanud kinnitust, et isegi nende kõige suuremate süüdistustele on nende toetus avaliku arvamuse küsitlustes püsinud väga kõrge, et see ei ole nagu kõigutanud väga palju nende valijaid. Et ma arvan, et nad on kokku leppinud, et nui neljaks, elamused rasked ajad üle küll tulevad uued teemad, võib-olla aitab ise ka mõned pseudoteema tõstatamiseks ühiskonnas nagu riigireform või samasooliste abielude registreerimine kaasa tähelepanu eemale juhtida, aga seal on ka teevad ette öelda neile noh, lihtsalt nagu teemad on tulnud välja juba vahepeal, siis kui oli samamoodi tule all, oli Michal. Nojah, aga hea küll, võib-olla tõesti, valijatel on haugi mälu ja, ja ütleme võib-olla valijat ei lähe, ei lähe üldse korda, seda enam, et varivalimistel alles ju aasta pärast esikohalikud kohalikud, pärast seda siis parlamendivalimised. Aga ega siis erakond ei ole, ainult käputäis otsustajaid on ju suur partei, eks ole, pealt 10000-ni ja ka Sulevi ajalehes oli väga tore lugu. Tarmo Vahtra, kes selle kirjutas jah, et kuidas, kuidas reformierakonnas toimuvad sisevalimised, et kõnekas lugu, et noh 11000 liiget, aga lõpuks need, kes otsustavad, on väga käputäis inimesi, et et nii see on. Ta on täpselt samasugune nagu Eesti riik, et poliitiliselt aktiivsed vähesed inimesed muidugi poliitilise partei puhul. Erakond on poliitiline organisatsioon väga kummaline, sellepärast et sinna peaks ikkagi kuuluma inimesed, kes kes tahavad midagi muuta muidu ma saan ja partii väliselt poliitikas osaleda. Mis muuseas saab nüüd tõenäoliselt osaks Sillar meikarile. Siis ma poliitikas ta nüüd ära ei kao, küll mingit pidi. Meil saab põhimõtteliselt sellist osalusdemokraatiat arendada ja eks ta olegi ühes sellises sõpruskonnas sees, kui kuulad ka näiteks Daniel Vaarik. Et ega, ega nemad ei ole ju ühegi erakonna liikmed, aga saadi, teevad poliitikat, ei mõjuta artisti elu. No nii, aga minu arust võib-olla isegi sellest Silver Meikari välja heitmisest on noh, see on nagu niisugune üks nagu nüanss, mis nagu palju nagu kõneainet edasi. Väga kõnekas. Aga kogus case'i puhul nagu minu meelest ei saaks nagu päris nii-öelda, et Reformierakond oma karistust ei oleks saanud, et ma arvan, et et see, et olgugi, et prokuratuuri jõudnud süüdistuse esitamiseni siis. See, mida tõi kaasa nende protokollide ülekuulamisprotokollide avaldamine et see sellest tuleneb nagu mõju ühiskonnale oli võib-olla isegi veelgi suurem, kui see asi oleks jõudnud süüdistusena kohtuni ja võib-olla mis oli tagasiastumine. Sest noh, sellist imidžit, mida on saanud nüüd Kalev Lillo sill, Kristen Michal, Kalle Palling, noh mitte keegi nagu võib-olla poliitikutest ei tahaks. Et see noh, vaadake kasvõi tänase Postimehe juurika karikatuuri. Et see saadab neid elu lõpuni. Nii kaua, kui nad olid, sa võid öelda kuulajatele, mis seal karikatuuri kõigil ei ole, kõigil ei ole postiplastkäepärast menukat ei hakka ütlema, mina mõtlesin vaikselt, kas meikar on selline läbikukkunu või ei ole. Ja mulle tundub, et ta ei ole, ta ju sai oma selle, selle eesmärgi, mis ta tahtis mida ta tahtis saada, ta pani pani inimesed rääkima sellest, kuidas parteisid rahastatakse. Selles mõttes on laias laastus tema ülesanne ju täidetud. Kuigi see, mida ta nüüd täpsemalt saadu tahtis, mida ta rääkis ka ülekuulamisel ütles, et oluline on jõuda selleni, et välja tuleksid inimesed, kes skeemi taga ka need ärimehed, kes seeläbi võib-olla ostsid endale mingit mõju, võimad seeell heidel saavutamata poole rehkendust. Siis, kui see skandaal puhkes, siis minu meelest Postimehes oli proovis vaadata noh, nende annetuste perioodil riigikogus. Ma olen nagu esitatud, nagu eelnevalt Reformierakonna poolt ja mingit nagu väikesed nagu niidid seal tekkisid, aga jah, et selles mõttes see jäigi nagu tegemata välja toomata. Et siit edasi võib ju veel ütleme sellest tema ühest artiklist võib päris palju neil juhtuda. Et need mõtted, kuidas parteide rahastamist muuta liigud inimeste peas edasi. Näiteks a'la et sularaha annetusi võiks tulevikus teha tunduvalt väiksemas mahus. See on minu meelest täiesti asjalik mõte. No inimeste peades, küla kui nüüd vaadata, vähemalt esialgu tundub, et aga see on kas bürose võit või, või see on päris võit, ütleme Reformierakonna jaoks, aga aga, aga nad ju kuidas see nagu materjaliseerub see, see, mida sa ütled, et, et see lugu läheb edasi või, või, või et ühiskond arvab, ühiskond mõtleb. Et kui, kui järgmistel valimistel ja, ja praegu arvamusküsitlused näitavad ka, et tegelikult mingisuguseid tagajärgi sellel asjal ei ole. Ja väga suure tõenäosusega Reformierakond järgmistel valimistel teisele peaministrikandidaadile. Nojaa, aga mis annabki võimaluse nii-öelda nii-öelda justkui valgelt lehelt alustada. No justkui, aga, aga kuidas see ikkagi nagu materialiseerunud, et mis, mis sellest peaks muutuma, kas, kui me räägime kas või erakondade rahastamisest, siis, siis need süüdi on kõik erakonnad seal nagu tõestatud, eks ole. Sama sama skeemi on tegelikult kasutanud kõik see nuss, ma räägin parlamendierakondadest, see on usk, mis meie sisse on pärast seda artiklit ilmunud. No selle usu võib olla üheks põhjuseks, seda ei ole tõestanud, et ma tahan seda küll, aga selles usule annab nagu, võib-olla nagu kindlus, see, et teised parlamendiparteid pole ka kuna noh, võtame kas või selle partsu, selle elektrijaamade juhtumeid, kuidas kohe leiti nii, kogu opositsioon läks umbusaldusavaldusel tahan end edasi. Keskerakond loobus Michalile umbusaldust avaldamast, toodi mingeid naeruväärseid põhjendused, et tõi, et, et noh, niikuinii koalitsioon teda hääletab tema poolt, noh samamoodi Partsi poolt koalitsioon hääletas, noh et see annabki nagu põhjust, et nagu küsida, et no miks see, kui, kui sellistes küsimustes isegi opositsioon seda võimalust ära ei kasuta, umbusaldust avaldada, siis järelikult mingi põhjus otsaga olema seesama asja tehtud, seda ma peangi silmas, et ülejäänud on ikka hoidnud väga madalat profiili sellest mäletate, kui see tähendab kui see oli esimene ja oli sellel teemal kohe nagu foorumi saade, et nii üksmeelset foorumi saadet, nii lepliku, foorumi saadet, kui oli see saade mäletiformi aast noomio kõrvus kumab küll kuskilt mingi mingi sosin nende kõikide parlamendierakondade siseringidest ja kontoritest, et hoiame selle asja puhul nüüd ennast natuke tagasi, et muidu muidu läheb asi veel edasi ja tullakse ka meiega. Et, et kuna me sisuliselt on olemas neli, neli erakonda, eks ole, noh, neid on rohkem, aga, aga nende nende osatähtsus meie, meie elus on, on marginaalne ja kõik viimased valimised on seda näidanud. Kuna kuna kaks kaks suuremat on ära kukkunud, eks ole, siis, siis mind huvitab ikkagi, mis, mis saab edasi, et, et kuidas see asi nagu materialiseerunud järgmistel valimistel. Ja mina arvan, et tuleb väga tõsine skandaale, juhuslikku muutust ei tule, et noh, olemuslik muutus on see, et kui näiteks kampaaniakuludele seotakse mingi üllatus, piirimäär on ju, seda, seda kindlasti Eestis ei tehta, et siis, mis sa tahad öelda, et siis oleks vaja nagu vähem raha saadava jah, aga sellisega kiusatus just samamoodi, et ju Jüri Mõis hiljaaegu rääkis ühel üritusel sellest, et kuidas, kui siis kui tema oli, tuli poliitikasse, kas oli, rääkisime ja et, et kuivõrd palju Isamaaliit toona nagu deklareeris raha ja kui palju tegelikult kulutati, et oli, vist oli see suhe oli nii, et deklareedist 15 miljonit krooni kulutati 30 miljonit ja siis ta ütles, et Ta tegi seda kõike topelt. Disdeklareeriti kolm Kendi kujutatist ning 50 miljonit. Et ta nagu väitis seda troid, see muidugi ei ole Keskerakonna propagandaürituse. Et siis alati saab ka, isegi kui piir seal saab nendest kuludest ka muidugi ka eemale hiilida. Et see on nagu pigem sellise sisemise poliitilise kultuuri ja ja, ja sellise sellise koht, et kus, kus sa ei saa nagu ettekirjutatud reeglitega väga-väga karm, et reegleid ja loota, et sellest nagu süsteem kuidagi paremaks läheb siis seisukohta on väljendanud ka Ülle Madise Te siis usute, et Meikari aktsioon on laias laastus läbi kukkunud. Ei ei midagi, ei muutu, ei ei, ta läbi kukkunud ei ole ju selles mõttes, et me ju räägime sellest. Meie kogu ühiskond räägib sellest, eks ole, aga midagi ei juhtu. Aga nii paljude asjadega, ega, ega seal ei ole tegelikult kuldSulev võib minna veel halvemaks, et. Andis vist reedeses Päevalehes intervjuu inimene, keda aastate jooksul on väga kõrgelt hinnanud. Aga kes on viimasel ajal väga kummaliste avaldustega alates tasadest ja nüüd selle Meikari case'is esinenud pead silmas Rait Maruste, Rait Maruste, et kus ta ütleb, et et tõi selle teemaks sellega kaks asja, et ühelt poolt siis see, et need, et need uurimised, kui, kui uuritakse näiteks a'la näiteks seda, mis oli juhtumit või siis oli maadevahetust teinud muidugi maadevahetuse tehingud on nagu niuke, hea nagu näide tagantjärgi tuua, tol hetkel olid kõik reformierakondlased vaid, kui see toimus. Et siis uurimistähtaegselt peaksid olema palju lühemad. Ja teine asi, mis ta välja tõi, on see, et kus ta ütleb, et et et prokuratuur ei tohiks neid prokurör protokolle avalikustada. Et kui otsused ei ole võimalik süüdistust esitada, saamatus kahetseb, siis ei tohiks nüüd avalikustada siinsamas sellelegi, näiteks õigusteadlane Jaan Ginter ütles sellele vastu, et kui sellised ühiskond aru saaks et miks see, miks esitatud süüdistust on väga oluline, sellised asjad avalikustada, et siin on nagu kaks erinevat maailmavaadet, aga kui Eesti ühiskond läheb selles suunas, et sellised asjad kuulutatakse kinniseks, salajaseks ligi ei saa, me tegelikult oleme näinud, see ei ole ainult üks küsimus päris mitmeid asju, nagu viimasel ajal Eestis hakatud nagu sulgema juurdepääsu neile, siis me muutume palju sulatamaks ühiskonnaks. Väga võimalik, et Keskerakond näiteks Reformierakond leiavad ka mingi mingi ühise arusaamisel, kuidas korruptsioon edaspidi uurida. Täitsa tõsiselt, et ega see, millest me praegu räägime, on ka korruptsiooni üks osa, poliitilise korruptsioonijuhtum. Et siin mingeid eelnõud ringlevad, eelnõu pojakesed, et tõenäoliselt võime me näha nähakse, selles osas muutusin. Nii On sul mingit nagu täpsemat aimu Jätsid nagu jutu pooleli? Ei, mul on täpsemalt aimu ka, aga noh, kuna kuna ma töötan ju meedias ja eks me siis Mõnikord saad seda lugeda vanast lehest? Nojah, et tegelikult, kui, kui või oleks see, kui, kui nüüd parlament hakkaks midagi muutma, eks ole noh, seadusi muutma, näiteks kohendama milleski suunas. Aga parlament, see on, on needsamad, kes on nii-öelda patused keda ei ole nii-öelda päris vargana teolt tabatud, aga, aga kelle, kelle suhtes ütleme, ühiskonnas on kujunenud ikkagi väga selgelt ühene arvamus ja seesama korruptsioonikuritegude uurimine ja tähtaegade vähendamine, see tähendab seda, et noh, ei jõutagi paljude asjadeni. Vaatame ka seda vaidlus, mis praegu toimub selle Hannes Rummi kirjavahetuse kontekstis, et mis puudutavad parlamendi liikmed, immuniteedi, et, et põhimõtteliselt kui nüüd asi jõuab riigikohtusse näiteks siis ja riigikohus leiab ka, et see nii on, et õiguskantsleril on õigus, siis põhimõtteliselt mina olen tagasi selle juures, et kui just ei ole tegu mingi tapmise või mingi siukse karmi kuriteoga, siis siis näiteks parlamendiliikmete, kellel on alust kahtlustada korruptsioonis nendeks, nende ootamatu nende kodude või kontorite läbiotsimine muutub sisuliselt võimatuks, sest sellel tuleb saada eelnevalt parlamendiluba. Ja mis te arvate, kui kiiresti selle loa saab ja mis selle aja jooksul jõuab sealt kodudes, tolmuimeja või paberihundiga nagu ennem ära teha, et. Loomulikult on sellega kaasnenud ka mõned ohud, et ei saa selliseid asju noh. Ebademokraatlikus ühiskonnas on avaksid nagu võimaluse poliitilistelt oponentidel vabaneda. Aga teisalt need demokraatlikus ühiskonnas muudame võib-olla mingid ühiskonna mähkasvad välja uurimise nagu, nagu võimatuks. Minu meelest on prokuratuur ikka päris suure surve all viimasel ajal, kui ta ei oleks seda Meikari juhtumit uurinud, siis oleks saanud kaela süüdistused, et ta poliitiliselt mõjutatav, Reformierakond keelas uurimise ära nita uuristada. Avalikustas tulemused ja jälle on surve all, et teeb mingit imelikku propagandat. Kelle huvides tekib siis muidugi pöörab sellele asjale ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Kui ühiskond sellest terve suve räägib, siis kust tuleb see ebaproportsionaalsest? Mina ei saa sellest aru. Kui toimub mingi propaganda, siis kelle huvides see propaganda all? Ma saan aru, et see on ainult ühiskonna huvides, mitte kellegi teise huvides, selles mõttes ma olen küll prop prokuratuuri poolt ja siin ongi jäänud tegelikult üks võitleja veel siiski, kes, kes nagu ütleb kogu aeg, et siis korruptsioonile, puuride, soni IRL. Kui te vaatate, mida on näiteks öelnud Reinsalu, ma olen öelnud, et siseminister Vaher, siis nemad on väljend küll viimasel ajal, et ei tohi suud kinni hoida korruptsiooni pea peda, suurema. See partei on vähemalt minu meelest küll seda liini ajanud. Nojah, vaadates kas või viimase aja Reinsalu väljaütlemisi siis kohati tundub, et on isegi imelik, et koalitsioon kuidagi ei kõigu veel kuigi seda pareeritud, kas või siin keskkonnaminister on, on öelnud, et et õigust räägib, nii peabki tegema, et nii ongi õige. Aga noh, see on puhas puhas retoorika, et et mida, midagi selle koalitsiooni sees ikkagi nagu susiseb. Ja üldse ma ütlen veel kord, et ma olin kaugel, kas te teate, kust tuli see presidendi viimane avaldus bostonist bostonis küll aga, aga et mis teda initseeris nagu seda avaldust tegema? Aga küsimustele võib vastata alati nii teisiti, enamasti võib vastata teisiti, mitte president seda teeks, aga see oli väga üheselt mõistetav ja väga selge ja julge, julge väljaütlemine. Ma arvan, et Ekspress tegi sellise libapresidendi avalduse, mis võib-olla sundis Postimees küsima, miks president vait. President ei olnud tükk aega sellel teemal sõna võtnud, ikkagi me ootame, riigipea ei ole meil selles mõttes poliitilise elu üks osasid, aga ta on selline nagu tee näitaja teenäitaja ja me tahame tema käest saada mingit õpetust. Ja see siis lõpuks tuli, aga mitte presidendi enda initsiatiivil seekord nii-öelda kindla surustada tegema siis selle muideks päris vaimukalt kirjutatud artikkel Ekspressis, et kas Eesti inimestel Ekspressi veebiversioonis on Ida-Virumaa ilmus meil ka sellise tavalise juhtkirja asemel tunduvalt suuremas mahus, lihtsalt oli nii suur, et sa ei pannud tähele. Nojah, aga veel siis sellest sellest koalitsiooni koospüsimise või, või, või mittepüsimisest püsivat püsima püsivalt. Et, et mingil hetkel pärast valimisi peab siis praegune peaminister, kes on kõik rekordid juba ammu-ammu ületanud, paneb lubanud vähemalt ameti maha panna ja küllap ta siis paneb ka, kui ta nii avalikult öelnud vabariigi aastapäeval, aga, aga kas see, kas see teie arvates mõjutab ka näiteks tema järglase nagu valikut kogu see asi, mis kindlasti kindlasti mõjutab, et Kristjan, mis seal on olnud siiski niukses võimalikes Ansipi mantlipärija ta peamistes kandidaatidesse ikkagi üsnagi nagu tipus räägitud seal, igavene number kaks, Urmas Paet siis Keit Pentus-Rosimannus, Taavi Rõivas ja Kristjan, mis seal on need neli nime, keda, keda on kõige sagedamini mainitud, et et tõenäoliselt siis, kui, kui kohalikud valimised on läbi ja võib-olla 2014 aasta lõpul oodatakse ka see ära, kui Eesti määrama uue, siis voliniku või noh, esitama uue volinikukandidaadi, Euroopa komisjoni, et kas see on siis Ansip või keegi teine? Euroopaga aeg oleks talle ju selles mõttes pärast nii pikka peaministrikarjääri ja selline väärikas taandumine või võib ka öelda edasiliikumine. Et ilmselt siis ma arvan, et rahulikult lastakse kohalikud sära kas taandumine või edasi, seda, kas klaas on pooltühi või pooltäis aastaks langenud, et, et Ansip on kindlasti kohalike valimisteni Reformierakonna esimees ja ma arvan, et 2014 on siis see aasta, kui me hakkame kuuluma, nagu te võite sellele, kes võiks nagu saada. Ma arvan, et selle meikari skandaali üks üks otsesemal mõjust on see, et Kristen Michalist Reformierakonna järgmistesse vist ei saa. Jah, võib-olla oleks olukord olnud veidike teistsugune, kui ta oleks näiteks kevadel tagasi astunud. Praegu oleks hoopis teine teine tunne, sees olevad inimesed vaataksid teda hoopis teise pilguga, näed, mehe kohta räägiti, igasugu jutt on puhas mees, praegu allegandal mainet 10 küünega hoidis kinni kohast, kusjuures ministrina ma mõtlen selles mõttes ministrina, kes ministeeriumi juhib, ei ole tema pea kohal nagu ühtegi sellist erilist süüdistustest langi ajal. Kuulsin kogu aeg justiitsministeeriumis, küll on siin häda külatsiaaleda. Lamp Klongi juhtimisstiil lihtsalt oli teine. Michal on ministeeriumi juhtinud väga hästi, aga tal on poliitiliselt patud kuuldakse tema kaela. Nojah, ministeeriumi Johikul kantsler, aga, aga jah, suunanäitaja peaks olema minister Saarika Sulev seda meelt, et et Michali võime siis nüüd nii-öelda selle selle kaardi võime pakist välja võtta. Ütleme, et tema šansid on tunduvalt, rasv on raskendatud, tal on keerulisem, kehvemad šansid, on seal saade, et ega seda ju ära juhastad, seal tuletatakse talle elu lõpuni meelde. Ikka väga-väga kaua aega, kui see rahva mälust ära kaob, lõpuks ta kaob. Vaata. Huvitav et, et Eesti suurim ja mõjuvõimsam erakond ja tundub, et tohutult liikmed 11000 ja ja tundub, et, et see pink on, on väga pikk ja, ja on tublisid ministreid ja ja on on sõlakaid, ministreid ja igasuguseid, aga, aga kui sa hakkad nagu vaatama nagu peaministri koha koha pealt, siis, siis selgub, et, et ei olegi see pink nii väga pikk. Et ma ei näe küll, et, et keegi nüüd vanast pardiväest võtaks ja selle, selle rolli ma, ma ei, ma ei kujuta ette, kas nad ise seda üldse tahavad. Või, või siin noh, keegi kuskilt varjust ei, ei, ei ole, ma arvan, üldse võimalik, et hakkab seda erakonda juhtima, sest et see, selle kooshoidmine on ka ikka üks kõva vägitegu. Jah, et noh, õnneks ei ole ka meie mure, on ju, et, et see on Reformierakonna mure, et aga ma arvan, et ka Reformierakond tahaks nagu mingit siukest nagu uut nagu nagu avalikkuses nagu sihukeses, mis nagu võib-olla tekitaks mingi uue dimensioonis võiks nagu mõelda võib-olla selle esimese Eesti naispeaministrikandidaadi koha peale ja lisaks Keit Pentusel on neil ju Kaja Kallas ja, ja võib-olla veel mõnigi, et et see ei tähenda seda, et on ja et see võib-olla natukene üle müstifitseerima nagu peaministri rolli ka, onju ta on ikkagi nagu nagu tiimitöö, rohkem valitsuseni või oma ministrilt, et noh et võib-olla olekski vahelduseks, nagu Mart Laari konverentsil pidas. Marju Lauristin väga nagu hea ettekande, kus ta ühe küljena rääkis sellest, et ta ütles, et, Mart Laar on olnud läbi aegade parim valitsusjuht ja seda sellepärast, et Mart Laar on, oli peaministrina, kui ta valitsuse Koosolekut juhatas moderaator aga kõik teised peaministrid enne ja pärast Laari on olnud nagu tehase direktor. Naispeaministrikandidaat Reformierakonna poole pealt annaks võib-olla mingit nagu teistsugust lähenemiste kuvandit. Nojah, see on nüüd muidugi niisugune teoreetiline küsimus, kuigi väga-väga imelik oleks, kui, kui tegu ei oleks niisuguse juhtiva jõulise figuuriga, kes, kes, kes nii nii suurt erakonda nagu koos hoiab ja võimalik, et ka, et ka peaministriportfelli saab ka pärast pärast järgmisi valimisi. Kurb on see, kui, kui hakatakse alati küsima, et, et kelle valitsuses peaminister olles noh, nagu on, on siin juhtunud, eks ole, et siis noh, see on esiteks alandav ja solvav. Ole sa siis pealegi, kas, kas moderaator, kellel on ikkagi lõpliku otsustamise õigus või oled sa tehase direktor või inimesed, on tüübilt ju väga-väga erinevad, aga aga, aga praegu on jah, niisugune niisugust ju selget favoriiti ei ole, et kui Michal, Michal tõesti oleks võinud seda seda rolli täita ja veel natukene küpsenud puu otsas. Aga nüüd selgus, et, et puu otsas on ta küll, aga et väike uss nagu sisse läinud. Jah, aga me ei tea ka seda, mis kahe aasta pärast, mis, mis ühe inimeste poliitiline eelistus. Reformierakond on praegu küll mäekõrguselt teistest üle, aga seisneb kahe aasta pärast kõvasti muutuda. Kasvõi sealsamas, me ei tea tõepoolest, muuseas, mis on selle Meikari loo tagajärjed. Emmelast Reformierakond teinud selliseid pyyaariumates täitsa suuri vigu sellel aastal. See algas pihta sealt Akto ajast peaministri sõnamuses, nende seemne söömissöömisest, kesisuse tegelikult ühe, ühe ajakirjanike pihta või ajakirjaniku teksti pihta, aga see, mida inimesed sealt välja lugesid, oli hoopis teine asi. Võtsid hoiaku, et peaminister on ülbe ühe osa rahva suhtes. Ja praegu Meikari loo tagajärjel on ainult kasvanud see arusaamine, et Reformierakond on liialt arrogantne. Ja see võib mõne aja pärast hoopis teistmoodi välja lüüa. Ehk et ma olen nagu vaadanud oli ka nagu sotsiaalmeedias arutelusid ja, ja on ka inimesi, kes ütlevad, et jah, et Reformierakond nad aru, et on käitunud valesti ja ülbelt ja nad ütlevad, et ka, aga nad ei näe ka paremaid alternatiive. See on küsimus ka teistele erakondadele, et miks siis miks ei, miks nad, miks nad ei ole nii? Võtame kas või sellepärast riigieelarve arutelu, et kas on midagi väga nagu alternatiivset opositsioon riigikogu esimese lugemise ajal esitas kõik need opositsiooni poole pealt nagu olulised küsimused ära, aga, aga mingeid selgelt alternatiive mingites nad ei ole välja pakkunud, et maks, arutelu, mis on riigikogus, oli, et ega see väga selline ja noh, terava jalad. See on väga-väga leebe. Jürgen Ligi ütleb, et nad põhimõtteliselt maailma parim eelarve ega jääbki nagu ülejäänud saalil kaasa noogutada. Aeg-ajalt küll natukene Susivad, eks, ja ja saab ka nalja. Jürgen Ligi pidi ühe koha peal ütlema, et idiootsesime kommenteerides, noh oligi idiootne küsimus Stalnuhhini ja kes ei tea seal või võin öelda, ta küsis, et teil siin on kihlvedu, kuuldavasti majandusministriga, kes laseb esimesena päris tihti maja Eesti majanduse põhja. Et mille peale te kihla vedasite, noh, ütleme, et väga tõsine see ei ole ja kui riigikogus läheb selliste küsimuste küsimiseks. Aga, aga ei olnudki mitte mingit sellist teravat arutelu, sellepärast et enam-vähem kõik parteid ongi ühel nõul. Nii pead minema. Ja noh, sinna arv on, sellest oli juttu, et et me siis ütleme kolm nädalat tagasi Ei, mis ütleme, et kõik see nagu tegelikult mõnes mõttes Mängiks justkui teoorias kätt trumbid võimalikule uuele tulijale Eesti poliitmaastikul. Et rahulolematus olemasolevate erakondadega, opositsiooni võimetus esitada selgeid alternatiive koalitsioonile, noh justkui justkui mingi pinnas oleks olemas. Jaa, aga seal on jälle üks häda, et opositsioonis olla on väga lihtne, kritiseerida on väga lihtne, juhtidel tunduvalt keerulisem. Juhina sa teed hoopis teistsuguseid otsuseid, kui sa teed alluvana või kõrvaltvaatajana. No ja mõnikord on, tähendab, asjad on, asjad on enamasti nii nagu nad on, aga väga sageli on nii, nagu nad paistavad. Ja kui lähed, nagu otsustamiseks läheb valimiseks, siis on pahatihti otsustavaks saab just see, et mismoodi asjad paistavad. Et eeskätt just reformi ministrite ja, ja eriti peaministri väga lobe suuvärk ehk kohati lausa kohati tundub, et, et kõik läheb nagu välja, mis sülg suhu toob siis see, see on kujundanud nende nende mainida, et kui, kui nad oleksid hoidnud märksa madalamat profiili, kasvõi see puudutab ka muide seda arstide streigi asja, esimesi päevi, kus, kus peaminister hakkas võrdlema arsti palka iseenda omaga ja, ja ütles, et saavad seda piisavalt ja nii edasi, eks ole, mida me kõik veel hästi mäletama. Sest meil ei ole haugi mälu. Ja no milleks on vaja niisugust asja öelda. Aga muideks ole vait ja, aga iseenesest, kui nüüd arstide streigi peale, kui sa vaatad nagu üldse nagu, mis Reformierakonnast võiks saada, et iseenesest minu meelest sotsiaalminister Hanno Pevkur suutis selle arstide streigi ikka ministrina poliitiliselt ikkagi väga hästi ära manageerida. Ta on üldiselt on olnud kõige keerulisem majanduskriisi ajal olla sotsiaalminister. Ja ei ole mingeid tänavarahutusi, suurte koondamiste ja tööpuuduse ajal, midagi pole toimunud, see on Pevkur, õnne, ta reisis minister? Jah, kindlasti, et selline põhjamaine vaoshoitus kannatame hammas ristis, sest muidu võib-olla äkki veel hullem, onju, et aga, aga, aga siis tuleb tunnistada, et Reformierakonna ministritest on minu meelest Pevkur olnud ikka üks suurimaid õnnestusid. Et. Väga keerulisel ajal väga keerulised ministritoolil on suutnud ikkagi ikkagi väga hästi sellest välja tulla. Nojah, põhimõtteliselt võib sinuga nõus olla, aga noh, streik on nüüd siis nagu mitte lõppenud, aga, aga peatatud mingi leping on sõlmitud ja oodatakse nüüd siis. Või valmistatakse ette siis kollektiivlepingut ja arstid-õed, hooldusõed on, on midagi ja nüüd saanud. Aga mis me sellest nüüd siis järeldame? No? Kust tuleb raha, raha tuleb praegu nii palju, kui ma aru saanud, esialgu tuleb haiglate liidu endi ja osaliselt vist ka riigi käest ja 2014. aastal peab siis kõik ise selle raha leidma. Aga, aga tegelikult võib-olla küsida, et kas, kas olemuslikult midagi nagu muutub, et kui vaadata, mida, nagu saavutati, siis väga positiivne on see, et residendid hakkavad saama varasema 32 tunni asemel 40 tunni eest makstakse need neile tööaeg kinni, see on väga positiivne muutus. Aga kui need miinimumtasud tõusevad, siis võiks küsida väga paljud arstid tänapäeval tänasel päeval näiteks on saanud seda miinimum miinimumtasu, et rääkisin ühe kolleegiga, kelle sest unemeditsiini ja arstiseltskond väga hästi ütleb, et et nende Tallinna suurhaiglates naljalt sellist arst ei leia. Et selle peale puudutab selliseid väiksemaid väiksemaid haiglaid ennekõike. Et aga, aga nihukesed, olemuslikud küsimused, et, et haiglatevõrk ja, ja sellised küsimused, need asjad ei teki lahendamata. Lihtsalt edasi ei olegi võib-olla streigi teemal, ei, nad ei ole streigi teema, aga siin on jällegi nii-öelda see PR-küsimus ja, ja streigi, kuidas see peen sõna oli manageerimine jah. Et arstidel ja nendele, kes siis streigi eest võitlesid ja streikisid, oli just nagu piinlik alguspäevadel, tuletame meelde, kui hakati rääkima, et, et, et palganumbrid ja, ja residendid ja hooldusõed ja kõik, kõik, kes vähe saavad ja saavadki vähe ja töökoormus suur siis õige õige arstid hoia arstide seas niisugune väide, et no ega see, et te olete meist valesti aru saanud, ega, ega meie võite ju ainult palga pärast. Me võitleme parema Eesti meditsiinisüsteemi pärast. No tegelikult võitlesid nad palga pärast, sest et streigiga ei võideldagi üldse. Aga neil oli nagu kuidagi häbi öelda, et ma tahan lihtsalt rohkem raha saada. Mu töökoormus on suur, ma ei jõua, mul pere on näljas, mis iganes, eks ole. Ütle ütle see ausalt ära, aga, aga kogu see alguse värk mis siis Andres Korgi juhtimisel toimus, see oli, see oli Ta küll see jula alguse värk, et see ikka jätkub siin ma räägin sellest, mis oli kolm nädalat tagasi, see seal, kus eelmisel nädalal sai riigikogu kõik fraktsioonid said kirja, see on selline ühine kiri, millel on sama Andres Korki, Viivi Luik, siis tervishoiutöötajate kutseliidust on alla kirjutanud suured ettepanekut, kus tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus tagada, seal on ka poliitilised otsused ja nii edasi ja nii edasi, et noh, need nõudmised on jätkuvalt olemas, nad ei ole kuhugi kadunud. Ainus asi on see, et tõesti ei ole minu meelest sugugi streigi teema. Et muidu jääb kuudeks kuudeks vinduma, kui selle käigus peaks ära otsustama poliitilisi, selliseid lai küsimusi, kuidas me hakkame oma? See oli muidugi nii kiiresti otsustada ka lihtsalt see, et kui võtta kasvõi lõppkokkuvõttes on see, et, et raha ei teki kuskilt, lihtsalt onju. Et tervishoiukulutused kui sotsiaalkulutused, sotsiaalkulutused on meie, meie majandust ma eksin, aga mingeid tsirka poole võtavad, seda küll jah, et ja need järjest kasvavad, ühiskond vananeb, inimesed elavad järjest kauem. Meditsiinitehnika areneb, et need kulutused järjest kasvavad, Maailma Tervishoiuorganisatsioon uuris teema raportitest juba mitu aastat tagasi, 2009. aastal vist välja selle, et selline süsteem praegu ei ole jätkusuutlik. Et jah, et ühel hetkel tulevad arstid hakkavad streikima, järgmine asi on see, et ravijärjekorrad hakkavad pikenema omavastutus suurem, et kuigi seda süsteemi nagu terviklikumalt reformita, et nad ütlesid seda, et tuleb ühelt poolt vaadata välja, läbi see kogus olemasolev süsteem, mõelda, äkki on seal praegu kulutame liiga palju raha mingitele tegevustele, noh siin on räägitud sellest, et meil on liiga liiga suur see väikeste väiksemate ravi haiglatevõrk, et nii peaks olema nagu vähem, et oleks keskendunud suurtesse kohtadesse. Ja, ja teine asi, et mis nad tõid välja, see, et tervishoiusüsteem vajab nagu lisaraha kus see lisaraha tuleb, kas see tuleb maksukoormuse tõusu arvelt, kas see tuleb patsientide omaosalust suurendada, et sellised küsimused vajaksid nagu kõik nagu läbiarutamist, poliitilist otsust, mida praeguse streigi ajal ei tehtud, mida alates 2001-st aastast tehtud ei ole, on see, et ei ole neid mõeldud nendele küsimustele fundamentaalsemad küsimustele. Jah, väga lihtne võtta on ju haigekassa reservidest. Tõstan veidi arstide ja õdede Balkani, aga see laheneb need põhiprobleem ära, milles eesti kogudustes ei no aga just seda kõike ma tahtsin öelda, lihtsalt rääkisid sellel laiemalt lahti, et et, et ma olen sellega nõus, streiki juhtis tähelepanu. Aga, aga streik on streik, nad saavutavad oma kollektiivlepingu ja, ja, ja ongi kõik, mitu aastat vaikust jäi nüüd edasi, ootame mitu aastat vaikust, et, et kunagi hiljem meenutatakse 2012 sügisel toimus niisugune asi ja räägiti sellest ja ongi kõik. Mina ei ole selle lepingu projekti näinud, ma ei tea, kas sinna sisse kirjutatud ka kollektiivlepingusse mehhanism, kuidas edaspidi hakkavad palgad muutuma. Et näed, et see palgatõus järgmine tuleks samamoodi streigiga? Isegi siia ei see küll aga, aga ühtegi kollektiivlepingus ei kirjutata siis seda, et kust edaspidi kas palgatõus on või ei ole, kus see raha tulema hakkab? Mõnes riigis on see isegi lausa seadusega paika pandud. Palga indekseerimine ja jah, aga kust ta tuleb, milliseid otsuseid tuleb vastu võtta seda, mida teha selleks ette ja mida teha, et oleks ette, eks ole, seda ei panda ühtegi kollektiivlepingusse kirja. Sellise pessimistliku realistina või realistlikku pessimistid ja ma, ma lihtsalt arvan, et, et on tore, et see streiki juhtis nagu tähelepanu. Ja, ja aga tegelikult tegelikult streik saavutus ainult selle, et ta tõesti need mõned mõned numbrid nüüd natukene tõusevad ja, ja ongi kõik. Kuulsin hiljuti, et maksuamet on teinud väga tugeva reformi sisemiselt muutes näiteks kogu oma või see muutub lähiajal, siis ta enam ei ole regioonipõhine talongi üks regioon, terve Eesti ja maksuamet on vähendanud oma inimeste hulka, samal ajal on ta ka amet, kus on palgad tõusnud. See on toimunud väga vaikselt, ilma mingi suure kisa-kärata. Tal on olemas ka selliseid riigiameteid, kus noh, elu läheb päris hästi, tulemused on head ja seal selle ametiga ei ole viimasel ajal olnud selles mõttes nagu kisa-kära, et seal oleks sisemiselt mingeid käärimise, vastupidi, see on väga aktiivne. Pigem on tekkinud probleeme sellest, et ta on isegi liiga aktiivne mõnede inimeste arvates. Täitsa hästi. Ja noh, eks me oleme ka siinsamas ja on väga palju räägitud ju muidu ka, et Eestil ei ole niisugust Eesti Eesti poliitika ja Ladikul just poliitika ladvikule ei ole, ei ole visiooni, et meil on küll üüratu arv igasuguseid arengu- ja tegevuskavasid, aga, aga need on, kui nad valmis saavad, pannakse riiulisse ja, ja nad ei ole nii-öelda täitmiseks, et et noh, piltlikult öeldes peaks olema veel üks veel üks ministeerium visioonide ministeerium ja, ja läbi selle peaks olema ka paljud asjad kooskõlastatud, et tegelikult on need, mida sa siin urnadki nimetasid, eks ole, need probleemid, et kust, kust edaspidi, kui kõikides nendes oludes suurepäraselt teabeühiskond vananeb ja nii edasi. Ei, ei, ei ole sellist noh, nagu nagu lahenduse lahendusi, otsijaid, et teadlased tegelevad need, kes arengu- ja tegevuskavasid kokku panevad, need mõtlevad süvitsi ja pikalt ette. Aga pärast pärast kõik need dokumendid koguvad tolmu ja, ja sellega kahjuks asjad asjad ja seal on veel seda, et küsimus pole ainult visioonide puudumises, vaid sageli ka koostöö puudumises tiga, ministeerium või amet ajab oma rida. Aga sageli tuleb kokku võtnud mitu ministeeriumi, mõni mõni küsimus ära lahendada. Ja neid on väga raske selliseid töörühmi moodustada, sest neil on kõigil nagu oma plaanid, eks, aga tühiseid plaan on vähe. See veel kord korraksin, viitasin sellele. Eelmisel laupäeval oli Mart Laari esimese valitsuse 20. aastapäeva konverents Estonias, sest seal toodi ka noori esimese valitsuse ministrid välja selle, et et milles toonane valitsus erines, võib-olla kõigist järgnevatest, oli see, et kui olid valitsuse nõupidamised, siis noh, näiteks kui noh, ütleme, sotsiaalminister rääkis oma valdkonnast siis selles valdkonnas rääkisid, kui on mingi probleem või küsimus oli, siis, siis vaieldi valitsuses nagu ühtselt nagu läbi kõikide ministeeriumide puhul, nii et ei olnud nii et praegusel ajal, et kus minister tuleb, on ju oma, oma, selle valitsusasjaga ja, ja see ongi tema asi ja teised isegi eriti veel, kui on teise partei minister, et hoiduvad sellesse nagu sekkumast, et on nagu sellised väikesed vasalli kasud sees, teised ei sekkuks sinusse. Et võib-olla see ongi nagu ka see, et, et me mispärast, nagu need otsused langetatakse väga, väga niisugused nagu väiksemas seltskonnas ja ja miks nagu mingit niisugust koostööd ja kaasamist on nagu vähem need ja need asjad ei ole nii nagu nagu läbimõeldud tihti? Jah, seal on küsimus, kas alatiin või sa oled lihtsalt sellised kolleegid, kes käivad tööl, teevad oma asja ära, lähevad, jalutavad laiali, eks, et sellise suhtumise küsimus, sest tal hakkab see pihta. No vot, see ongi see nii-öelda seadustatud visionäärlus, et peaks olema, peaks olema pikemad tegevuskavad, mida siis parajasti võimul olev erakond või koalitsioon siis ka väga järjekindlalt ellu viib, aga kõike seda ei ole. Kui toimub, siis toimub tulekahju kustutamine. Muuseas üks asi on see, et meil ju need arengukavad, milles suhteliselt palju räägime, et on olemas, need on sageli on ka sellised, et noh, mõeldakse nelja aasta peale ehk see on see valimistsükkel edasi ja me ei tea, kas, kas meie oleme võimul, milleks pikemalt mõelda. Sageli jääbki kogu see mõtlemisviis sinna, sinna valimistsükli sisse. Kuulge, sel nädalal oli ka midagi positiivset, nimelt Tallinna linnapea saavutas kohtuvõidu. Ei, ma naljata, ma ei ole kuulnud varem selle selle isiku puhul niivõrd palju nagu toetavat isegi need, kes seda tema tema varju peale ka ei astu. Et, et küla küll on tore, et kohtus noh, et vaidlustatakse sellised asjad ja kõik siis lähtuvad ka nagu oma kogemusest suhtlemisel politseiga. Ja et, et kui ka politsei eksib, siis ongi nii, et et tuleb asjad kohtusse viia ja, ja näete, inimene näitas eeskuju ja, ja ongi, ongi väga tore. Et kui, kui ka süüdi ei ole, kusjuures ega, ega see kohtuprotsess ju ei, ei ei öelnud seda, et, et Savisaar kiirust ei ületanud. Sellest nagu oli kõige vähem juttu, tähendab maniakaalne kiiruseületaja, nagu ta on ja korduvalt vahele jäänud ja ikka ikka suurtes kogustes kiirust ületanud, mitte niisama mingi mingi tilulilu, kui ei ole tegemist, vaid ikka 30 ja, ja rohkem kilomeetrit tunnis üle siis seekord oli jah, nihukest väga-väga-väga palju nagu, nagu positiivselt. Kuigi tegelikult, kui kui Indrek Sirk võtta endale nii-öelda kaitseks, siis on juba praktilised ette teada, et, et mingisugune asi lisaks. Võib-olla isegi küsimus ongi selles, et kas, kas iga inimene suudab endale indekseidki nagu palgata ja, ja kohtusse minna. Et selles mõttes on hea, et Edgar Savisaar seda tegija ja selle võidu nagu saatus. Aga jah, et võib-olla see annab nagu mingi inimestele nagu, nagu nagu julgust oma õiguste, kui nad tunnevad, et neid on nagu riivatud nagu julgemalt neid kaitsta, et mitte nagu Luhtitan, aga sajased, onju. Aga ma siiski kardan, et enamike inimeste jaoks käib nii pädeva inimese palkamine. No kui me nüüd aru sain, mina mõistsin seda, et seal oli puud üks allkirja otsusele edaspidi inimesed teavad, et vaadake yleval, kas allkiri on olemas, politseinikud saamas õppetunni, pange siis allkiri alla, et kõik hakkab pihta ja korrektsest vormistamisest. Protseduurireeglid oleksid korras. Jah, paraku on paljud teised kohtuprotsesside lõppenud patustajale võidukalt sellepärast et leitakse mingisugune menetlemise viga ja, ja ongi kõik, aga eks me loodame ühest dopingujuhtimisest sama jah, maadevahetuses, millest me siin rääkisime ja samamoodi on ajust ja siin on neid ju Kohilas neid selliseid protsesse, mis on lõppenud just menetlusveaga, kuigi, kui tegelikult inimeses süü või süütus jääb, jääb sellisel puhul hoopis tahaplaanile. Antud juhul, millest meie räägime, oli see süü jälle konkreetselt olemas ja, ja paljud selle inimese vastalised hõõrusid juba ette käsi, et alles aasta vähem kui aasta tagasi oli, oli üks suurem rikkumine. Nüüd saab siis oma laksu kätte, aga, aga, aga võta näpust. Ei, ei miskit, nii et jääme ootama siis nagu järgmist korda. Sest kui Egon pataloogiliste kiiruseületajate ka siis järgmised korrad tulevad. Nõiaga, aga täna ma soovitan küll kõigile, et kui, kui lähete õue ja, ja suverehvid all, siis kaanel rehvid alla ja ka kuidas sellega on ainult rehvida, saabastele tuleb ka panna ja sest et kui sõiduteed on on enam-vähem puhtaks lükatud, siis kõnniteed on endiselt päris päris jubedad, nii et et olge siis ettevaatlikud, ilm on ilus, vähemalt Tallinnas siin paistab, paistab ilus päike ja, aga aga tänavad on ikka jubedalt libedad. Ja et olge siis korralikud ja, ja käituge hästi, järgmise korrani, siis rahva teenrid taas laupäeval teie ees.