Viive Ernesaks 70, palju on, kui need aastat kümnenditeks jagada, mis siis meenub, alustame esimesest 10-st. Esimene 10 on mulgi Helme mõis. Isa oli kodumajanduskooli direktor ja, ja nüüd ma teen ühe tagasi pöörde. Ma sain alles hiljuti mingisuguse märgi, ma ei tea, mis risk või tähtsal ja see oli, kui ma selle raamatu sain. Ja, ja selle märgi olid saanud 38. aastal minu ema, kes oli naiskodukaitsetegelane sel ajal ja, ja 40.-le lastel oli saanud sellesama märgi, mida, mille ma sain praegu oli saanud minu isa ja noh, see oli mulle nii, Gustav ära mu hullemat või, või paremat või? No ma ei oska sõnades seda väljendada, mis ma tähendab, mul ei olnud see märk, tähtis, aga see, et meie perest on kolme seda saanud. Ja nutma tead ja võib vist öelda eestluse vaim lehvis teekonnal. No ilmselt jah, ta ikka jah, nii tugevad lehvis. Ja, ja ma mäletan nendest märkidest nii palju, seda küüditamist kardeti. Ja ma tean, et need märgid, mis oli ka nii isal kui emal, et need need kuskile peideti, visata ära järgnel 10, järgmine 10 see on aeg, kui ma läksin Tartusse muusikaga rooli ja mul oli fantastiline õpetaja, kes on ka kõigi Eesti klaverimängijate iidol. Semm-Sarv. Ja siis oli niisugune lugu, et ma läksin sisseastumiseksamitele tapma nõudnud Opmann, August Opmanni poeg oli seal vastuvõtukomisjonis ja ma kukkusin seal kokku ja ma olin saanud lastehalvatus ja ma olin kaks vastad Maarjamõisa haiglas ja ma selle halvatuse sain niimoodi, et see oli nagu pisik levis ja ma olin Kärstnas ühel peoõhtul mängimastel, ilmselt sealt siis sain ja siis oli õudne traagika on see, et kas käed jäävad terveks, ei jää. Käed jäid terveks. Ja, ja siis, kui ma olin Kümnene siis mainimata Tallinnas, aga kuskil 16 17 õppisin Tartu kuulus tütarlaste kool, eks ole, sealt, ja sealt ma siis Tartu muusikakoolist tulin Tallinna muusikakooli. Järgmine, 10 20 kuni 30, vot see on üks huvitav aeg elus mängib juhus alati suurt rolli ja, ja 20 kuni 30 ma sattusin rahvatantsuansamblites. Mingi klaverisaatjaks oli nendele, kui need kursused olid. Jaa, jaa, leiutas mind, nad lestad Aarna ja viis mind kokku, anna ekstoniga ja, ja sealt ma siis hakkasingi niimoodi teatripoolele lihvima ja see oli siis balletikoolis. Ma läksin balletikooli kontsertmeistriks ja minu esimene lugu, mida ma mängisin oli Windsori lõbusad naised. Jumal oli mind õnnistanud väga hea noodilugemisega, nii et ma lugesin igasugu võtmed ülevalt. Mull rehkendamine hästi meeldis ja keeled üldse mitte. 30 40 34 kümmendan. Ja siis hakkab terve suur periood minu veetlevat. Juba jäägitult lavakunstikateeder Vansu ja sõnateatri ja sõnateatris Moskva hinnangul ei olnud 40 50. Sina ikka kõik teatrid ikkagi Draamateater ja, ja väga palju huvitavaid persoone, kuna nagu Mikiver ja ja Shapiro ja tähendab mul on elus vedanud nii huvitavate lavastajatega ma olen koos töötanud ja jah, või on see ikka Draamateatri ja üldse Eesti teatris, sõnalavastus olid sel ajal noh, Tšehhovi palju palju ja Shakespeare ja nii edasi 50 60 a 50 60 on ikka selle jätk ikkagi Draamateater ja, ja valla ja Endla ja Vanemuine ja noh, kõik teatrid. Muuseas, üks üks teater, kus ma natukene varbaga oli sees, aga ma millegipärast ei saanud sellega hakkama seal nukuteater. VAT kahjuks on tõesti, aga ülejäänud kõikides teatrites ma olen kõigi nelja jalaga olnud nagu peal. Ma arvan, seal nukuteatris veel väga head muusikud, poeg ees, seal olid väga head muusikud enne ees. Kattunud Raimo Kangro ja nüüd Tõnu Raadik ja kõik seal, tähendab, ma ei küündinud küündima. Ilmselt suur küündimatuse lõik naljas oled kogu aeg armastanud, viimane on siis põlisnõval viimane nõval ja nüüd mul on oma isiklik teater, nen nagu minul on Peraküla teater internetis, vajutage sinna klahvi merele. Teatrit leiad kahe Peraküla teater. See on niivõrd naljakas, et see võrdub umbes nii nagu kreisiraadiot. Ega midagi, aga lihtsalt üks kari toredaid vahvaid inimesi ja et vahel me midagi ikka siis neid teeme ja noh, nii ongi. Sa oled nagu kästmisel muusikat täis imetud ja täis imenud. Milline lugu seal siiski kõige enam rõõmude, kui sa seda kuulad, Armstrong igal juhul, siis on see käeniidi inda, niin Lynni, nii nyyd idu, jah, ei selle ma tahtsin. Etalon mängi täi. Hoopis teine lugu on see, tütarlaps ib panemast. Sinu pidulaud on väga rikkalik, nagu sa ütlesid, need pirukad, oled sa ise kõik küpsetanud, palju neid on? Ma arvan, et kalm 100, aga kui ma ei viiekümnene, siis ma Draamateatri väiksesse, ta oli siin 700, nii et ma olen natuke nagu tagasi langenud. Noh, ei ole enam, tööjõudlus on väiksem. Tuttavalt, aga näpud käivad sama heledalt, nii pirukad, rüüstamisega, klaveriklahvidele ja, ja kodude armastan ka ja eks see pirukategemine, klaverimängija ja kudumine, eks ole, ükskõik, väike niuke, näputöö. Professor Iginsid vaevas muret, miks pole jäänud naised meeste moodi ja see probleem on tänaseni lahendamata. Samas tuleb aga tõdeda, et paljud naised annavad meestele silmad ette võtta, siis kinni, kus see tõde ole. Viive Ernesaksa jala jälgi on meie muusikapõld täis. Ta on olnud hinnatud kontsertmeister, võrratu klammerdaja, kunagistes, raadio hommikuvõimlemise minutites vaimukas teatrietenduste muusikaline kujundaja. Kõikjal on teda aga saatnud lahe meeleolu, nali ja naer. Esimene kild, mida ma meenutan, see lõppes minu enesetapu katsega. Peaaegu jutumärkides ütleks, see oli niimoodi, et Estonia teater korraldas suure operetikontserti kaheksas ohvitseride majas või mis sellise Mere puiestee või noh, seal ja seal oli operetiõhtu ja seal oli kaks tähte, Georg Ots ja meta Kodanipork. Ja no siis oli väikseid muid muud ka veel vahel mina olin siis nagu kontsertmeistri klaveri saatel läks see kõik siis tuli järsku keset kontserti teade, et Georg Ots peab ruttu Leningradi mingile võttele või ma ei tea sõitma ja ja tema pidi siis ta pidi alguses kõige lõpus esinema, vahepeal ka lõpus jääd Kodanipork, siis esineb ennem Georg Ots vahetati kontserdi käigus need osad ära. Ja Georg Ots, tahtsin tema need load ära ja kõik läks tänases keeles öelda ei. Ja tulime jäta kodaniburgi järg ja lähen mina neid meta, Kodanipork ginaate võtma, eimide. Ei olnudki ühtegi nooti ja Georg Ots oli kogemata need kaasa krapsandi rongile läinud. Ja mina vaatasin need lood ära, aga kuna minu perekonnas väga palju opereti lauldi ja mina ütlesin, et ma olen lapsest saadik mänginud vilja laulu ja Silva ja heiet ja mõtlesin, mis asi on üldse mingi probleem, siis nooti lavale läksime lavale ja ja mina istun klaveri taha ja hakkan mängima ja kuulen meetodi mingikuks ülesse, kui üks alla tuleb, veel pärast tuli välja, see oli õudne skandaalid, ma olin mänginud part eesti keeles öelda neli tooni kõrgemalt. Teises helistikus, mul ükskama kõik helistik. Jaa, jaa. Selle asemel, et ma oleks transponeerinud, on või kaks või kolm või neli tuld siis alla ja see oleks ju lihtne teha, ei oleks mingi probleem, tõusin mina klaveri tagant püsti, hakkasin suure häälega naerma, pikas õhtukleidis, märtsini üle lava jätsin selle kuulsa primadonna, kuna sinna keset lava muidugi õudne šokiseisund ja seda elu lõpuni ei saanud seda mulle muidugi andeks anda, aga siis asi lõppes sellega, et et oli niisugune ajaleht Sovetski Estonia, see publik oli venekeelne, rohkem seal. Ja, ja siis nad tegid kaebekirja kultuuriministrile. Nonii peadirigent Kirill Rätsep kutsuti välja ja tehti talle õudne pesu ja siis tuli terve komisjon kokku, viidi mind teatri peadirigendi tuppa ja üteldi. Näita nüüd ette, mis sa seal tegid. Ja siis ma mängisin nii palju, kui ma nüüd helistikke, teadsin mingis igas mingi siin kõik need läbi ja siis nad vaatasid üksteisele. Ütle, ütlesid, hull on hull. Sinul ei lähe närv kunagi mustaks, silmadest mustaks läheb ikka, õudselt läheb, miks ei lähe nii, kardan hirmsasti. Aga, aga mul ei lähe siis närv mustaks, kui minu solistika lähen lavale ja kellega ma üldse kõige rohkem ma olen seal nagu inetult öelda, aga süldipidudel või kus ma oma raha olen teeninud, need on kaks inimest ja kellega mul on kõige kohutavam suurem klapp olnud, on Helgi Sallo ja ma olen tõesti kohutavalt kaua töötanud ja tema, nende viimase plaadid, ma tegin, kõik aitasin. Ja meil on olnud niimoodi nisukesed kontserdid ja meil on kuidagi niimoodi, me oleme mõlemad vist niuksed uhhaa, Vabaduse lapsed. Et meil on olnud see need momente palju, et õhk seisab ja, ja Ungari pruutides majja tabeli all. Viimast seda ülemist nooti helgiga on seal peal. Ja järsku ma tunnen, et et ma enam ei tea, kus ma viibin või see on kõige suurem. Ükski raha, üks, mitte miski, mitte midagi kuskil ei ole nisukest. Moskvas on üks, korraldati sellesse, kus käivad ainult noh, niimoodi näitlejad ja tomatist laeva niisutama. Ja, ja seal korraldati Helgi Sallo sooloõhtu ainult tema ja kommenteeris Arne Mikk seal. Ja meil oli, me panime selle kava niimoodi üles ehitanud. Et mina lähen lavale. Tähendab, keegi ei teadvusta enne, mina lähen lavale ja Helgi tuleb tagasaalist, Pipina. Kepina tuleb sisse. Ja, aga ma olen juba sellel ajal nii palju vana ette, et ma mul olid juba prillid, aga ma ei teadnud, et ma vajan prille. Ja ma läksin lavale ja unustasin prillid sinna laua taha ja panin noodid ette ja mingi õudne hall kogu on ees, mitte tuhkagi ei teadnud. Õnneks seekord maili jah, aga seekord helistikus ei eksinud ja, ja tähendab see viis koma Askandada peast vilistes ma oskan mängida ka ja nõmme ei eksinud. Ja siis laulis üldisele raja, Aarne Mikk tuli lavale, mina tõusin viisakalt üles, läksin ruttu lava taha, panin omale prillid ette ja siis läksin edasi. Jälle üks hull juhus, eks ole. Aga seekord oli meil väga, ma ei tea, kas saal kiirgas või ja, ja seal saali tähendab esimeses reas istuse. Üks Valaste, aita mind, Vello oli, see on Ansimus ja ja see on minu elu kõige suurem komplimente tuli lava taga taha, et mul naine nagu orkester. Ütle on sul absoluutne kuulmine. Jah, peaaegu Bodelskiga Me kunagi vaidlesime, mis Jaani kiriku kell lööb ja, ja mis see nõmme. Elektrirong Ma olen kappadeesiga väga tihedalt olnud, noh omal ajal me olime ühel ajal peaegu koitis koledad ühtlasi ütleme Jaani kiriku lei sel ajal oli CW mullide ja see võiks olla Siibeegaar, oli nõmmerong. Seda selleks, no jumala on andnud ühele teist ja teisele teist ja mõnel rohkem, aga sinu teatritöö on ameti viinud sind kokku inimestega kes ei peagi laulma, nad on näitlejad, kuigi nad peavad olema veidikene musikaalsed, aga samas nagu sa juba oled rääkinud, sulle meeldib neid tükke teha ja minu arust sina oled saanud Eesti teatriajaloos, võib-olla ma ei tea ka mujal ainulaadse tükiga hakkama saanud, kasutanud teatritöös pleibekija väga oskuslikult. Tont teab, ega ma sel ajal seda pleebecki teadnud, aga Panso kevadet lavastas ja seal oli üle 10 inimese laval. Nendest kaks peab viisi ja meil vaja. Õpetaja Laur on kõik ilusti õpetanud laulma ja lapsed kõik pandud sinna ette resi järgi, kõik peavad laulma ja laulust ei tule, mida välja? Ei mina olin sel ajal juba Gustav Ernesaksa juures kontsertmeister ja seal olid minu arust kaks toredat koorikoorijuhti. Ja siis ma järsku mõtlesin teavet ja kutsusin, näete, lindistasid, nad hakkab bella, nad laulsid lindile. Ja, ja siis tekkis niisugune efekt, et Me lülitasime linti sisse ja see oli niimoodi, et nendel oli nii, nagu oleks kalamehel noniga, oleks Augele selle kala konksu lõua alla pandud üles üleval kõiki ja mitte keegi eksiks oli, aga kõigil oli julgem Talts täiest kõrist, sellele esietendus oli kuuma areng, oli ärk kaasas ja vaheajal ta jookseb sinna lava taha ja minu juurde ja ütleb, seisan võimalik olla, tramm ka ei noh, võib eksida siia, kuidas saab olla nii, et ei ole, et nad ei vaju mitte kuhugi vaju ja kõik laevad õigesti, vat meil laseb käe. Omal ajal, kui Hardi tiidus istus Kunglas, oli tema ümber alati suur seltskond, seal küsiti, vastati, oli niisugune mõnus atmosfäär ja Ardil oli alati paar sellist altama, mis küsimust? Üks oli selline, et nimetada kolm eesti heliloojad mis lõppevad sky lõpuga. Esimesena öeldi kohe Badelski. Siis mõeldi natukene aha, Paul Tammeveskiga ja kolmandat nime ei suutnud keegi välja mõelda. Kas sina suudad? Asud lisakski? Nii ta oli, eks Ernesaks kale eesti helilooja ja ma kujutan ette, et kuulajatel on palju küsimusi, et oled sa ka mingit liini pidi Gustav Ernesaksaga seotud. Ma ei ole otseselt tähendab seotud, aga kaudselt küll, kuna ma olen abielus Ernesaksaga, siis ma olen nagu isehakanud Ernesaks. Ja tegelikult on olukord niimoodi, et et mina, kui ma töötasin lavakunstikateedris klaverit vähenes, mu koormus oli liiga väikest, mängisin ka dirigentide ja ma olin Gustav Ernesaksa juures kontsertmeister ja siis oli väga vahva. Temal tuli klassi, ütles tere Ernesaks, asünder, Ernesaks ikka väga lõbus küll. Ja, ja pärast need suhted nagu läksid soojemaks, kuna minu kui mees käis Gustav isa ja, ja, ja tähendab, minu äi ja need on omavahel onupojad ja nad on kõik üks perekond nagu. Ja siis ma nagu koduses ringkonnas ja suhtlesime, nii et jah, aga mitte enamat. Aga siis, kui me käisime varem kontsertidel hulk aastaid tagasi ja siis oli küll niimoodi, et ma mäletan ühte Põltsamaa kontserti kui saalis esireast kastuse juttu kestanid, naiseks on ta naiseks, on ta noortütreks, on ta vana. Ja siis tuldi kahe lava taha, inimestel ikka väga uudishimu tulid kohe küsimas küsima, sellepärast et noh, nendel aastatel oli Ernesaks väga kuum nimi. Ühel suvel helistati filharmoonia eest ja öeldi, et kas ma ei saaks tulla kiiresti ohvitseride majja ja seal toimub üks suur suur kontsert Ukrainas tarab punkajast täpselgi tänasele kuulajale, ma arvan, seal suurt midagi ei ütle, aga no oli oli olemas ja need olid väga kuumad nimed N liidus ja, ja ja väga äge kontsert, nende kontsertmeister oli jalga lasknud ja oli ka tahtnud raha juurde saada, Taisandist punkti juure ja istunud lennuki peale võtnud noodid ka kaasa. Nemad laulsid niisukeseid Kubleede reedel laadis, no ma olin nende asjadega tuttavlikku omal ajal viisima, laulis nii palju ja, ja siis läksin ja ega ega nad üldiselt olid ju nüüd kui pleedulid ikka hääl juhul kolmetuuriga lood, aga ikka tuli selle peale ja, ja ikka niuksed, nalja, nalja lood olid. No ja siis sai nagu see, see kontsert ära tehtud ja veel mitu kontserti ja, ja nagu laabusid, ma käisin veel nendega riies ja sa kujuta ette imet, järsku on minu punkti tõstetud. Ja siis filharmoonias siis selle eest, et ma neid päästsin seda kontserti ja siis nad olid nii armulised. Andsid mulle rohujuure, aga vaatamata sellele ei saanud samale kostüüm, millega kleit rahast kostüümiga oli küll väga piinlik juhus, sest et neil olid väga uhked kleidid, ma polnud elus enne näinudki niisuguseid nadolid Jaapanist tulnud kontserdil ta sellele lauljanal, sellel oli kolm kohvritäit ja ma ei tea, kui palju neid seal rippus 10 tükki küll iga laulu jaoks võib-olla ta laulu vahe, vahe, selle vahemängu ajal vahetus ka veel kostüümi, ma ei ole päris kindel, see võis küll nii olla. No ja mina läksin siis, ma arvan, et mul oli. Linnas ja ma arvan, et mul oli isegi pikseelikust ja lähen sellega siis sinna kontse kontserdile ja ja tuleb Nende juh johta ja nii-öelda vastu ja ütleb viimane, kust teie kostüümid on? Mul jäi muidugi karp lahti, nagu öeldakse ja ei olnud midagi. Del vaesus ei anna häbeneda. Nüüd ei ole õnneks mingeid punkte vaja, neid on ainult raha vajad, kes maksab rohkem sedelit muusikaks? Aga sa küsisid, et kas mind ei ole tahetud dirigendipulti ja on küll. Ükskord oli taevases etenduses sisell Adami mandoliini põletada ja päevane etendus oli ja mina pidin mängima, helista partiid, teises vaatuses tulen, vaatan, mis nüüd lahti on. Kõik pillimehed on väljas, seal ukse peal tõmbavad suitsu. Värvi oli magama jäänud ja siis jookseb see inspitsient hirmsa kisaga, et kustutasid. Ja mina tulin varem juba kodust ära saanud mind kodus kätt, nüüd lähed kohe sinna dirigendipulti, et rahvas on kõik saalis ja kuidas siis mul ikka nii palju üks kord elus on mul aruga pea seal passinud. Ei, aitab küll. Ja ma sellega ikka hakkama ei saanud. Siis tore juhus oli. Palju nisukene operett oli Estonias Labolaris? Normet Normet oli seal autor ja siis tulin Tallinnasse külla, Vietnami kõige suurem hose miinib käis ja, ja siis tema ja siis ma mängisin orkestris, mõni seal dirigendi kõrval oli seal kord korra klaver seal kaugemal, siis istun, istun seal. Ja mul ei olnud midagi mängida ja vaatan järsku saali ja vaata, mis seal esimesel rõdul juhtub, et seal on mingi õudne nägemus, on. Terve esimese rõdu on täiesti süsimust ja ainult valget, et nagu oleks keegi oleks mingit kraed sinna. Tuli välja, et seal istus 10 neegrit. Sa nägid esimest korda, nägid? Ei, ma lihtsalt olen ikka varem. Sest olen varem näinud mõni aeg tagasi Eesti raadiuse eietasid ka mälestusi, Valter Luts ja Kirill ratseb, jaga ril ratseb vist jättis ühe nalja. Rääkimata. See oli nimelt, kui oli omal ajal strovsjana ja seal mängiti veel Ravelliv boolero ja siis selle ajaga oli üldse alati väga palju tüli, sellepärast et mida parem dirigent, seda kauem ta dirigeerib ja mida kehvem, seda rutem ta selle asjaga maha saanud. Kontsertmeistrina on üldse alati suur vastutus, sellepärast et need dirigendid kunagi proovis ei taha käia ja aga kuna ma olin sel korral siiski nii palju nutikas, et ma töötasin ainult metronoom järgi ja siis tulin metronoom pulti ja see muidugi vihastas dirigentidega. No siis oli juba tükk aega kaua aega läinud ja seal oli ka see lesta partii. Ja oli Akto pühadeaeg ja Clarjuti mängis Roland Kriit, aga see kadus, siis ta näitas, oli, oli kasus suure piimatäie õlut teinud ja siis see oli selle orkestrisse tood siis kõik seal käisid rööpa umbes niimoodi, et ja siis nad kutsuvad Türigentiga. Ja kujutage ette, dirigent läkski, aga Ravelli boolero ka ei juhtu midagi, seksuaalon ikka seks, ta oli, eks ole nagu natuke männid ega midagi. Vot see oli üks väga lõbus lõbus lugu, aga üldiselt oli niimoodi, et balletis oli küll väga suur probleem oli dirigentidega, sest tavaliselt oli nii, et kui sa läksid alguses dirigendi käest küsima, milliseid temposid ta tahab või kuidas seda või teist mängida siis ta Nad, kõhklesid nad ei noh, nad ei olnud, neil on aega küll kaks kuud oli ette valmistanud, nad ei süvenenud asjasse. Väga raske oli selles suhtes, et sa pidid nagu ise otsustama, tähendab ballettmeistrile andma ja tempo, no võib-olla seal vermaat on selline küsitav, eks ole, kui kaua tema seal oma tuure teeb või varba peale, aga kui ta läheb pärast heegel lööb selle punkti kinni, on paha. Ja siis oli niisugune lugu, et kõik eranditult kõik Estonia dirigendid, kes sel ajal olid, nad tulid siis proovi. Ja seisid natukene klaverimängijast selja taga ja käsi oli taskus käsi taskus, siis lõi vaikselt, ta vaikselt õppis, siis nimetati nii. Järgmine paar tuli, oli käsi taskust väljas ja lõi niimoodi kõrval. Ja ülejärgmine paak läks ta sinna klaveriaansusesse ja tegi niimoodi bändi. Vaat nii ma seda ei tee. Siis oli juba seaded, olid tehtud, et see oli küllaltki küllaltki palju, palju oli pisaraid väga palju ja, ja kõik see sodi tuli ikkagi kontsertmeistri kaela. Päeval töötavad kõik suured plaadid ja magnetofonid ja kõik mainimis Tsiidid mingi võtteid ei ole. Ei ole enam niisugust küsimust, aga seekord oli väga raske, sellepärast et kontsertmeistrist olenes ikka väga palju, kuidas tempo omal ajal paikkamandiks. Ma arvan küll seda ja kontsertmeistrit ooperis ja nad on teenimatult madalapalgalised, teenimatult nendest vähe räägitakse. Kui on esietendus ja kas siis kas keegi teda tänab või lauljad on tal kallal siis on lavastaja ta kallal, siis nüüd, ühesõnaga koormus on tohutu ja nad on kõik hirmus vahvad inimesed, nii palju kui mina neid tean, tõesti haruldased inimesed on, nendel see olen, on lihtsalt üks niisugune noh, tänamatu töö. Aga, aga õnnis sellele vaatamata, ega sa viha ei kanna kellelegi peale. Oh ei, loomulikult mitte. Killukesi läbi käidud teedelt räägib Viive Ernesaks. Olav Ehalaga sain mina kokku esimest korda. Ma arvan, see võis olla aastat 67, ei kuskil kaheksa alkoema. Töötas tantsuteatris või noh, praegusel linnateatri Stalin riietu ja seal ja meil juhtus niisugune lugu, et Mary Poppins ette. Ja, ja Olav Ehala tuli siis sinna, kutsusime tema sinna mängima. Ja siis ma sain koorikuga tuttavaks ja selle järgi varsti tuli, kohe saab Birov. Vaat siis sai Shapiro esimest korda üldse Ehalaga tuttavaks. Kirsiaed ja Olavi käest tellisime selle muusika ja minu teene oli selles, et Shapiro tuli oma kindla valmis muusikaga, tal olid ju miinid, kõik need muusikad, luba ta teadis, mida ta sinna tahab. Minu meelest need ei olnud üldse olnud, nii väga, väga ei meeldinud nende, ma ei tea, kuidas ma selle julguse võtsin ja mõtlesin, ah ei, see kõlba, tähendab, et tellime hoopis midagi. Et meil on niisugune kena noor koduka, tellime kodumaist, et see on meil see kolmanda kursusel õpib Eugen Kapi juures veel, see on üks väga äge võistlus. Ja siis alko sinna ja algul oli kohe heliteos kaasas. Tal oli kirjutatud tšellokontserti sel ajal kursusetöö leidunud teisi ka, kes oma kursusetöid René Eespere pakkus ükskord ka oma kursusetöid, noh, hea lihtne, eks ole, tuled koju valmis ja ees seisab enda üleüldse, tead, seal oli vaja ühte nihukest meeletut valtsi, kus niisukel domino, domino või midagi niisugust pöörlevat walczeri õudselt vaja ja Olkolis väga jahmata, meil oli hirmus kiire ja, ja, ja, ja ma mõtlesin, et kui ma ta käest ära lasen, ma ei tea, kuidas ma juba siis teadsin, et kui ma ta käest ära lase nüüd siis ma enam midagi kätte ei saa. Ja siis me viisime ta sinna Salme tänaval poistekoorid, parim harjutusruumi ja, ja, ja jätsin sinna paberiga ruumi. Väikese, mitte väikese pika kena mustapäise ilusa poisi müüri taha ja keerasin väljast ukse kinni, süüa, juua jätnud, ei, mitte midagi ja ütlesin tunni aja pärast tulin tagasi. No ja tulingi ja Olkul oli kohe hopsti, oli see muusika valmis ja säält arendas edasi ja see oli nii tore, tal oli see tehtud kolm neljandikku Valsina ja vahepeal ikka väikene iva ka sees üks, kaks, üks. Nii nagu asi käib ju väga tore ja valk ja siis see sealtpeale hakkas siis Olaviga see koostöö ja ja oi, me oleme temaga nii palju koos teinud, ta tegi, kirjutas neid Musicale, esimene oligi tol seeniori Oliver ja ja siis tal ikka alati oli tal kiire ja, ja kunagi ei saanud asjadega valmis ja kui mul midagi vaja oli, ma käisin ikka Olku juures, on tegelikult mees ei teadnud kõige, kus ma öösiti rohkem olen, kas kodus või kure tänav kuus tundi. Seal ma ikka rohkem istusin ja siis kirjutati seda muusikat ja, ja hommikul. Ma ei saanud seal muidu tulema, siis mingid taksod läksid, kes pagarikriisi töö kella viie ajal töölismaid nende autoga sõitsin jälle säält säält koju tagasi. No see selleks. Ja, ja siis hiljem Olku läks, sattus sõjaväkke ja nüüd on mul veel üks kiri, ma leidsin, kus Olku palub, et ma pöörduksin. Ükstakõik läbi teatri direktsioonile kõige kõrgemale poole, et kuidagi seda sealt sõjaväest päästa. Vaat meil see ikkagi ei õnnestunud, ei õnnestunud ja saatsime ta rongi ära ja see oli väga kurb päev, kui ta ära läks. Aga mina mõtlesin, et noh, et hea küll, aga ta sai siiski Riiga ja Riias oli ju see muusika, Oobrugi sambel oli suur ja, ja enne seda oli seal olnud igasugu Eesti muusikud olid ja Peep Lassmann oli seal ja ja nii edasi, alku sai seal kohe väga hästi hakkama sellega, et ta teadis, et selle muusika pataljoni või mis ta selle kapitaan, oli väga vana Tallinna-lembeline siis sai seda organiseeritud sinna Riiga ja sellega sai palju asju ära tehtud ja polku sai omale siis väikse orkestri ja ta teenis siis raha teenis raha tantsuorkestris, mingis riie ohvitseride majas mingitel tantsupidudel aga siis oli nii, et see põhiraha läks siis nagu suur enamus läks ikka sellele kapitalile. Aga siis, poisid said ka ikka natukene naheski, siis olime nagu aga ikkagi kontaktis ja, ja mina olin, mina olin ikka veel jah, noorsooteatris töötasin ja Mikiver lavastas Draamateatris maskur ei, lugu oli üks niisugune niukene etendus. Ja, ja mina siis mõtlesin, et ma tellin Olkukestele muusika kirjutasin talle Riiga ja tema ütles jah, et on nõus seda tegema, aga ta ei saa seda muidu teha, et ta ei saa ju proovidesse tulla, et kui mina sõidaksin Riiga no ja mina siis sõitsingi Riiga ja, aga see põhimõte oli meili igavesti uhke. Tõnu Kaljuste, selleaegne Ellerheina kammerkoor. Me panime selle saali ja olgu kirjutas neile niisuguse muusikat, nad oleks nagu orkester ja nad istusid saalis kahes esimeses reas. Nii et nägu oleks orkester olnud ja laval näitlejad pidid laulma ja nemad nagu saatsid ja siis jälle võtsid vahe koorusid nagu üle. Noh, mu meelest see oli päris põnev, põnev, põnev tegemine, et seda peaks tegelikult kasutama veel, sest meil ei läinud see päris nii. Ei läinud päriselt hästi, hea küll, see selleks, aga nüüd Riiase mina sõitsin siis Riiga ja siis läksin Riia hotellis ansis toa ja siis võtsin takso, otsin selle sõja osakonnaga üles või osa üles ja see oli seal Riia linna ääres kuskil oli ja, ja minul oli ka siis vana Tallinn ei, kaks vanadonil tuli jah, mul kotis ja siis läksin kohe kapitani juurde ja ütlesin, et vot mul on seda soldatite Ehalat vaja, nüüd siis toodis Ehala ja ja viidi meid sinna punanurka ja, ja seal oli klaver ka ja ja siis me hakkasime seal tööle, jah. Personali päris muidu nii mõnus olla, aga jahtunud tööta tundja, töötud kaks ja kolm ja ja ma küsin, et olgu, et vabandage, kus siin WC all? Ta vaatab mulle sihukse imeliku silmadega otsa, ütleb aga, et sina ei saa sinna minna, et seal on mingisugune renn seal. Siis ei aidanud midagi muud, ma läksin väeosast välja, võtsin takso, käisin Riia, seitsme Riia teleesin WCs ära, tulin jälle tagasi sõjaväeossa. Igasugu asju muusikalise kujundusega võib juhtuda. No tänane esineja andis ühe kirja, mis talle kunagi saadetud, neid kirju on sul palju, aga ma loeksin seda ette. Väga toredasti kirja pandud lugu võetud rahvusvahelise olümpiakomitee, Moskva olümpiamängude organiseerimiskomitee, Tallinna olümpiaregati kultuurid, toimkonnad, tegevliige, Viktor Kingissepa nimelise riiklikud oma teatrimuusika direktriss, Eesti raadio virgutusvõimlemist saadete toimetuses, suveräänne liider, gümnastik Eesti NSV teeneline tegelinski kunsti. Kallis Viive, oleksin sulle veel palju tahtnud kirjutada, aga ruumi ja aega jääb väheks. Suudlen, tervitan. Ootan sinusse isukalt vastust. Polku ehk Olav Ehala. Kas sul on heliloojatega nii palju kokkupuuteid? Järgi tundub, et kõik teavad, et sa oled. Selline naljalembeline naljalembeline ma arvan, äge, ega Olku on vist rohkem veel nii hea huumori. Üldiselt mulle meeldivad need inimesed, kes huumorit jagad. Vaadake enda ümber need, kes naljast aru ei saa. Nendega on midagi väga viltu. Del ma paari inimest tean, sa, mul hakkab kohe nii kurb. Päris hirmus on rõõmus meel ja huumor minu meelest see on parim.