Kell sai üheksa, algas saade oma ja ehtne, mida toimetab Maie Viilup. Tänaõhtuses saates kõlavad uued segakoorilaulud. Nimelt kuulutas Eesti kooriühing koos Eesti heliloojate Liiduga möödunud sügisel välja Kursi segakoorilaulude loomiseks. Žürii poolt valiti eelvoorus välja kuus laulu, mis tulid esitamisele nüüd Eesti muusika päevade raames toimuvatel kontsertidel. Üleeile õhtul Mustpeade majas ja eile õhtul Estonia talveaias. Laulude esindajateks olid Estonia seltsi segakoor ja Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor. Koore juhatasid Peeter Perens ja Heli Jürgenson. Olgu lisatud, et kogu projekti toetas Kultuurkapital. Et Eesti raadio lindistas eileõhtuse Estonia talveaiakontserdi, siis ongi nüüd hea võimalus seda teilegi kuulata. Ta pakkuda. Laulude vaheajal ajas heliloojatega juttu Mare Põldmäe. Kõigepealt aga kuulame kaht ergutuspreemia saanud laulu. Mõlema autoriks on Olev Sau. Mõlemad on loodud Juhan Liivi tekstidele. Esmalt kõlab laulikutele siis männimets. Ja nüüd saab sõna Mare Põldmäe. Segakoorilaulude konkurss oli mõeldud tegelikult eelkõige isetegevuskooride repertuaari täiendamiseks ja me kuulutasime selle alguses välja, andsime päris pika tärmini ja minu mälu järgi mäe kuu aega veel seda tärminid pikendasime ning lõpuks saabus meile sellele konkursile 34 teost, 34 uut koorilaulu. Žürii esimene ütleme valik oli järelikult üsna julm, kuna oli selge, et sellel Eesti muusika päevadel toimuval lõppkontserdil ei saa kõlada mitte rohkem kui kuus laulu. Miks ei saa rohkem kõlada? Peeter Perens, miks me valisime kuus? No ma arvan lihtsalt, et, Füüsiliselt lihtsalt on raske rohkem laule ära õppida, seda enam, et kui on tegemist konkursi lugudega, siis siis kunagi ju ei tea, et kas nad jäävad ka edaspidi koori koorikavasse ja sestap kuna isetegevuskooridel niikuinii noodi õppimisprotsess on suhteliselt pikaajaline töö, siis siis sai see arv piiritletud kuuega. Nii et 20 palju siis sai 28 lugu on veel oma esiettekannet ootamas, nüüd meil olid välja kuulutatud üsna kuidas öelda tammid, kriteeriumid nendele lauludele, mis nagu lõppvooru pääsesid. Ants Soots ja Hendrik Vestmann. Me olime kolmekesi selles esialgses valiku tegijate hulgas või kuidas, kuidas seda nimetada. Äkki jäi midagi meelde või hinge peale nendest lauludest, mis siin Lõppvoorus ei kõlanud? Kui sellest on nii palju aega möödunud olgu nad justkui tuul meelde tuletada tuleb mõelda, et päris mitmed teosed, mis pakkusid huvi tegelikult noh, eks me ju koori kõla ei teadnud, siis me proovisime klaveri läbi ja kujutasime ette, kuidas see võiks kõlada päris mitmed teosed olid täitsa põnevad, aga just nimelt see, et need olid nagu reeglite vastane täitsa oli. Ta oli väga palju häälte jagunemise, mis meil ei olnud ette nähtud. Ja seetõttu kindlasti päris head teosed jäid meid meil lihtsalt sellest finaalist kõrvale, kuna need ei olnud reeglitega vastavuses. Ja samuti jäi meelde see, et oli väga eriilmelisi teoseid tõesti, ütleme väga lihtsatest kuni väga keerukateni välja, nii et see skaala oli tõesti seda 34 laulu juures väga suurt. Kusjuures, nagu aimata võite, autori 28 autoritan siiani anonüümsed, need ümbrikud on avamata. Aga koor sai oma laulud kätte või kooritsejaid oma laulud kätte juba päris mitu kuud tagasi. Te olete päris kõvasti nendega tööd teinud, Heli Jürgenson? Noh, üksjagu eks koori hooaeg on tegelikult juba varakult ette planeeritud ja, ja eks meil on selles hooajas ka muid kontserte ja sündmusi. Need laulud tõesti laekusid pärast teie välja valikud meieni ja oma teise poole kontsertprogrammi kõrvalt õppisime siis ka neid laule. Ja ma arvan, et see ajavahemik on just olnud nagu selle kuue laulu jaoks piisav nüüd õppimiseks, et need laulud siin eile ja täna kõlada said. Selle konkursi nii-öelda siis me võimetaga lõppvooruks nimetada või, või see kontsert, kus laulud esimest korda kõlasid ja kus nad kõlasid veel tõepoolest anonüümselt oli siis 22. aprillil Mustpeade majas ja kui me ümbrikud avasime, siis tähendab, kui sul ei ole juba oma otsuse teinud ja ümbrikutavas siis selgus etta alates peale ergutuspreemiat, sest kõik kolm ergutuspreemiad läksid, oleks aule. Siinkohal kõlabki Olev Sau kolmas ergutuspreemia saanud laul tihane Juhan Liivi sõnadele. Ja kõik kolm. Nii-öelda esimene, teine kolmas auhind läksid erinevatele heliloojatele, kes kõik osutusid daamideks. Esimese preemia sai siis Ester Mägi, teise preemia Tiina kiilaspea ja kolmanda preemia Lilian Kaimar. Kas selles on ka mingisugune aja märk? Oskab keegi selle kohta midagi öelda? Minu teada Ameerikas öeldakse praegu niimoodi, et kõige ahistatum inimene ühiskonnas on valge, terve mees. Nii et selle koha pealt on nagu väga raske sõna võtta, et võib olla. Lihtsalt meestel oli häälte jagunemist lugudes, mis ei pääsenud lõppvooruks. Aga kas see oli lahkaari ka töötades, on mingisugune, oli teil mingisugune tunne või aimasid kuhu, kuhu laulud suunduda võiksid missuguste autorite juurde? Kui minu käest isiklikult küsida, siis võidulugu, mida mina juhatasin, siis mina aimasin aga seda natuke mitte natuke ka Ester Mägi loomingu austajana, seda loomingut tundes ma lihtsalt natuke tundsin seal tuttavat helikeelt. Teiste lugude puhul mina mitte. Sama siinpool, mina ei ei aimanud midagi, võisin teha oletusi, aga aga ükski juhatus ei läinud täppi. Ester Mägi te olete ilmselt üsna üsna paljudel konkursidel osalenud ja väga paljudel konkursidel ka esimesi preemiaid võitnud. On teil midagi erilist meeles või oli see kongus kuidagi teistmoodi? Nii pika aja jooksul on neid konkurss tõesti palju. Aga seekord oli eriline muidugi see, et oli väga rõhutatud lihtsus. Ja see tegi asja nagu natuke keerulisemaks, sest et kõige raskem on kirjutada hästi ja ja lihtsalt sealjuures nii, et kogu aeg pidi natukene piirama ja mõtlema sellele, et ta tõesti oleks lauldav. Sest et. Kursused on nii, nagu nad on, ega need ja need preemiad ei ole ka nii olulised, aga oluline on see, kas laul elama jääb, kas seda hakatakse laulma? No vot ja seda ma arvestasin ja mõtlesin, et ta peaks nisukene tulema, sest mul on küllalt niisuguseid laule olnud, mis on saanud preemiad, aga pärast jäävad kusagile seisma. Ja ma loodan, et sellele selle lauluga natukene parem saada. Nüüd on ta kahe päeva jooksul juba kaks korda kalal olla kahes kolm kord. Kordasime, sellel katsel korrati, eile korrati sellel kontserdil võidulaulu, nii et 24 tunni jooksul on ta kõlanud tervelt kolm korda, see on väga hea näitaja. Aga Kaljo Lepiku tekst. Jah, see oli teist korda, kus ma pöördusin tema teksti poole. Et naiskoorilaulud tegin ka temal tekstidele ja tal on hea hea kirjutada tekstidele. Ja tal on midagi niisugust, mis mulle meeldib, ta niisugune noh, niisugune maalähedane. Mis, mis haarab ja väga hea sõnastusega, leiab ilusaid, ilusaid ilusaid sõnu, ilusaid väljendeid. Ja kui eile keegi küsis mu käest, et millega seletada, et laulus kõige paremini need sõnad välja kostja, siis ma ütlesin, et see oligi tingitud just luuletajast. Muidugi laulmise esitusest ka, aga, aga on niisugune. Tantsimine, hea luuletaja, kellel on hea hea kirjutada muusikat. Kõlab esimese preemia saanud laul Ester Mägi suitsupääsuke Kalju Lepiku sõnadele. Tiina kiilaspea teksti autor oli Marie Under. Kuidas sa seda kommenteerid? Ise? Noh, see tekst oli mul üks aastapäevad laual oma järge ootamas, enne kui ma nagu söandasin ta juurde minna. Ja esialgne Sest et tema tekst on tegelikult väga tihe tekst ja selle tõttu on nagu noh üldised, raske temal tema tekstidele kirjutada. Aga? See teks tundus mulle, et et on võimalik muusikasse viia. Ja nagu me siin kõik kuulsime, ka see tekst oli väga ilusti esile laulus. Kui see nii oli, siis ma olen väga õnnelik. Tiina kiilaspea on ka sina oled väga palju tal koorikonkurssidel koorilaulukonkurssidel osalenud. Oli see kuidagi äriline? No mis puudutab neid koorikonkursse Eestis, siis neist olen osa võtnud, aga, aga, aga siis Õnne pole siiani rohkem olnud kui. Kui eelmine sügise Saaremaateemaliste laulude võistlusel. Ja siis need Aga meil küsimus heliloojatele. Kas konkurss on loomingukonkurss, on selline virgutav? Mõtlema paneb kaasa lööma kutsuv asi. Kas ta on seda? Küll mingil määral ta natukene stimuleerib mõtlemist. Pane mõneti nagu raamidesse, sest et tingimused on iga kord isesugused ja ja seekord oli ka neli käes, nuta või naera. Tahad viieldatajat juurde panna, lähed reglemendi väljale? Jääd ukse taha. Nii et jah. Kõlab teise preemia saanud laul Tiina kiilaspea aasta kauneima õhtul. Marie Underi sõnadele. Nii 34 laulu oli, oli tervel sellel konkursil. Vägisi tahaks küsida seda nii-öelda koorijuhtide poolelt, et mis te arvate, kas need ülejäänud laulud võivad varsti kõlada publiku ees? Väga intrigeeriv küsimus, sellepärast. Ta ei ole leidnud nii põhjalikku läbitöötamist, kui, kui need kuus laulu, mis sai ette kantud, loomulikult. Ja see töö seisab veel ees ja, ja võtta ühendust heliloojatega ja nii edasi, ma täpselt ei tea, kuidas see käib, kas heliloojal, kes ei saanud nüüd edasi olla, et õigus oma oma töö lihtsalt ümbrikut avamata tagasi saada, aga aga ma olen kindel, et sealt leiab, leiab palju head muusikat. Aga mis puudutab neid raame, millest siin enne juttu oli, siis seal siin Ester Mägi mainis enne, et oluline on see, et kas laul jääb nagu kõlama, et kas teda tulevikus ka lauldakse. Siis ma arvan, et mingis mõttes, et raamid on siin väga kasulikud asjad, sellepärast et helilooja kõikehaarav kosmiline mõte ilmselt liigub väga, väga niisuguseid kõrgeid radu pidi ja siis võib-olla alati ei. See, mis kirja saab pandud on, on väga sisukas. Jaa, jaa ja väga hea muusika. Aga väga sagedasti selgub, et ei ole instrumenti, kes suudaks selle ette kanda. Et võib-olla just niimoodi nagu väljastpoolt seatud raamide kaudu äkki ühilduvad ühelt poolt see helilooja loominguline mõte ja ühtlasi selle laulu lauldavus võib-olla võib-olla seal nad hakkavad nagu koostööle, et need ülejäänud laulud, mis on praegu nii-öelda alles alles klaveri peal hunnikus kõik seal kindlasti on palju niisugust head, aga väga keerulist muusikat, mida meil suudavad väga vähesed koorid laulda. Mina tegelikult tahtsin oma küsimusega vihjata hoopis millelegi muule, tunnistan sellele, et, et see reglement, noh, nagu te kõik aru olete saanud tingimata neljahäälne mitte rohkem ja, ja mõeldud ikkagi isetegevust koorile, et kas see reglement ei eelda ka seda, et nende kuue või 34 laulu hulgas võib olla ka tulevasi laulupeo laule. Aga ma arvan, et selle küsimuse me jätame õhku rippuma. Kõlab kolmanda preemia saanud laul Lilian kaevu, millest see Hanna haavatekstile Ühendavad koorid, oma jõud, et ette kanda paks Veljo Tormise teos meile kõigile oli suureks üllatuseks, mine sinika laul mis on kirjutatud 1991. aastal, kõlas siis tegelikult eile tul esiettekandes juhtub niisuguseid asju, kuni, kuidas seda laulu kuulata, siis? Noh, ma arvan Tartus teile, miks, miks üks laulab oma ettekannet paljuski seitse aastat. Ja teine laul kuulmata kuskil kumiseb kodu neljatornis siseseda laulu kommenteerides, et Ernst Enno on olnud läbi elu tema lemmikluuletaja ja et alles nüüd julges ta stenoteksti poole pöörduda. Rollisin andmeid, ta tõesti ei ole varem kirjutanud, viheld kirjutanud tekstile jah, nii et välja tormas. Esiettekandes kõlas Veljo Tormise sinika laul Eino Leino sõnadele. Ja veel teinegi esiettekandele tulev laul Veljo Tormise kuulmata kuskil kumiseb kodu. Ernst Enno sõnad. Kuulsime heliülesvõtteid eile õhtuselt segakoorilaulude võistluskontserdilt Estonia talveaias. Laule esitasid Estonia seltsi segakoor ja Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor. Koore juhatasid Peeter Perens ja Heli Jürgenson.