Kui inimesel on mitmekülgsed huvid ja edu kaasas käinud vägagi erinevatel elualadel ja siis ei teagi kohe, millisest otsast jutuga kinni hakata. Kas armsaks saanud matkasaabastest, looduse kontaktidest või pedagoogitööst või otsingutest arhiivides. Või ikkagi heliloomingust. Millest Alo Põld. Ma ise tahaks alustada? No mina ikka tahaks alustada sealt, kus minu muusikaõpingud algasid, sest ega mina ei saanud ju kuni 10. eluaastani eriti muusikat, et õppida, viibisin juhuslikult kaugel Siberis Omski oblastis ja seal oli küll proua ustav oli eestlane, muusikaõpetaja, tema suunas minu muusikaõpinguid, kuid kuna muusikakooli seal ei olnud väikeses Tšerlaki alevis siis alustasin ma ikkagi muusikaõpinguid. Tartus. Aleksandra sarve juures eraõpilasena, nii et minu ema tundis hästi Aleksandra sarv, tema legend, Arne inimene, muusikakooli kauaaegne direktor Tartus ja mul oli sõnn Elvas elada ja Elvast sõita eratundi Aleksandra sarve juurde, nii kestis see mitu aastat. Kunima. Siiski kuna olin muusikaõpingutes maha jäänud, võib arvata, et kümneaastaselt, kes alustab, see, see peab mingi kiirendatud tempoikaga saama. Nii ma siis sain kirjeldatud tempo tänu Oleksandr sarvele ja astusin muusikakooli Aime karmi juurde, eri nii-öelda ka kiirendatud klaveriprogrammiga, aga põhierialaks sai mullepärane pill oboe. Sellega ma siis sain muusikakooli sisse ja olen sellele pillile jäänud ka mingil määral truuks heliloomingus kas või, sest ma olen kirjutanud esimese Eesti oboekontserdi. Ja siis seal on kirjutanud sooloasju poele. Olen kasutanud opod mitmetes ansamblites. Nii et Tartu muusikakooli oboe Jaan hargel tookordne vanemasse dirigent, kes oli väga aktiivne suunaja mitmesuguse muusika kuulamiseks ja siit minu heliloominguga kokkupuuted algasidki. Jah, tõstid tänu. Tänu Tartu muusikakooli sellisele aktiivsele vaimulikus tegutses heliloomingu ring. Praegu on seal olemas juba mõnda aega teooria osakond, kus ka heliloojad saavad juhendust. Ja aga siis oli Aare Allikvee Tartu muusikakooli hümni autor, muuseas tema oli muusikaajalooõpetaja ja mina olen temale väga palju tänu võlgu demannid mullal kahjuks. Ja siis ka väga varane inimene Johannes Plave, keda kõik vist tunnevad, kes Tartus muusikaga kokku puutunud ja ja ka tallinlased, kes on tema juures õppinud kunagi väga rahuliku loomuga inimene. Aga kes oli selle vana tatart vaimu kandja igatahes kuni kuni oma surmani ta vist ise ka lõi väga palju, aga oma tagasihoidlikkuse staarist neid väga ei pakkunud ja ta looming on küllaltki mahukas, nii et praegu on mul teatri- ja muusikamuuseumis töötades võimalik nüüd tema loominguga täpsemalt tutvuda. See on tõesti, kas ta oli väga aeglaselt, aga, aga, aga tõesti et jõudsid siiski pärale ja ta andis mitmesuguseid huvitavaid laineid ja mina olen temale ka tänu võlgu. Ja siis see Tartu noorte heliloojate. Kuidas ma ütlen, rühmitus või noortesektsioon, heliloojate liidu noortesektsioon, kus olid küll vanemaid heliloojaid rohkem. Mina olin seal vist üks nooremaid ja sealne vaim suunas mind siia nagu edasi. Sellised võib-olla selline mälestus veel seoses Villem kapiga, Villem Kapp käis korra Tartus. Kuulas minu teoseid, siis käisin mina korra Villem Kapi juures, oli 64. aastal. Ja Villem Kapp saatis mulle kirja. Tulete minu õpilaseks, sest mina, minu, need värsked, võib-olla tema jaoks värsked teosed jätsid sellise mulje, et tema tahtis Enda õpilaseks. Mul see kiri on alles ilusti muuseumis, need kuid kahjuks Villem kapsuri, mõni kuu enne enne konservatooriumi õppetöö algust suri ära ja siis need kokku põde Villem Kapi ka niiviisi lõppes. Kuid jällegi ma ise soovisin saada Heino Elleri õpilaseks ja läksin Heinollerile koju. Suvi 1964. Kuum ilm, jalutasin Heino Elleri koju ja soovisin saada tema õpilaseks. Nii need asjad käivad. Ja kui seda esimest etappi nüüd nii populaarselt kokku võtta, siis karastada. Tuli Siberist soodne pinnas Tartust ja ja kui ikka seeme tahab idaneda, siis ta idaneb ja ja nii ta Tartus siis see huvi, võimalused said tiibade alla ja Tallinnas asi, kus sa oled ju aastaid töötanud ka Eesti raadio muusikasaadetes ja siis ma imestasin tollal ma ei taibanud nagu küsida. Et miks sul see armastus matkamise vastu nii suur on, oli näha seljakotte ja matkarõivaid ja tõesti saapaid ja aga kui sa nüüd ütlesid, et Elvas elasid Tartusse, sõitsid vahepeale, jäi lavere lähedale Vellavere ju sealt nii väikese poisi akse mägede vahelt linna tulles ja tagasi. Ilmselt see mägine loodus oli huvitavam või põnevam kui see Tartu tänavad mani. Ma arvan või kust tekisse armastada? Ja see on tõesti, siin on väga, väga huvitav tähelepanek, et Elvas, kes on väga ilus kant, kus seal tihedalt mäed võiks ütelda väga kõrged mäed, seda nagu ei usugi ja Wella vere sealkandis ja vapramägi ja, ja kõik see ümbrus oli niivõrd vapustavalt ilus. Me jalutasime, suusatasime kas selle ümbruse läbi nii-öelda isegi möödunud suvel, kui ma käisin Elvas, siis ma meenutasin kõik need künkad läbikäigud üksi üksipulgi. Ja, ja see, see maastik on toetust saanud Pühajärvelt niplijärvelt, Otepää ümbrusest. See kõik on nagu ühe ühe kõrgustikuga seotud ja sealt lähevad juba suured mäed seal Suur Munamägi, seal sai käidud päris tihti matkadel ja matkaennustuse ma võib-olla sain eelkõige. Et ka võib öelda legendaarselt kooliõpetajalt Elmar heinast poolt, kes elas Tartus. Heinastate suguvõsa tuntumad mehed on siin Jaan Einaste ja Rein Einasto. Ja mitme Teinastad. Ja siis nende isa Elmar Einasto on siis Minose mägede matkamise õpetaja või täiesti julgelt öelda, sest tema oli see, kes mind kutsus kaasa. 1965 esimesele suurele matkale sõliti anšanis. Eestis tegime tema juhtimisel kond motomatka 1964, see oli ettevalmistus suureks matkaks Tansaania 65. Nii et perekond, Einastad ja mägimatk ja Einasto perekonnas on seda kaugemale vaatamist ju üks poegadest nüüd seda universumi ja päris kaua kärgstruktuuri uurib ja ehmatasin heas mõttes tervet maailma. Ja temaga koos me olimegi seal Tian Shani matkal ja mäletan, et just tänu temale me saime seal väga hea kontakti Almata observatooriumi töötajatega, kes olid meiega koos ühes rühmas ja aitasid meid nii selle mägitehnikaga köitega ja igasuguse atri putkaga, mis seal vajalik. Mis sinu juures mulle sümpatiseerib, on see, et mõned, kes said seitsmepenikoorma saapad, nii nagu puhkus tuli, nii nagu vaba aeg oli, nii kaugele, kodunt kaugele. Aga sinu puhul on kaalud tasakaalus. Kui kaugel sa ei ole käinud? Sa ütled, et nüüd tuleb jälle muhusse minna või pühajärvele jälle oma lemmikrajad üle vaadata, nii et sa kuidagi tahad seda kodu ja kauget võrdselt. Ja täitsa õige need kaks kohta, Muhu ja Pühajärve ümbrus nõple järve ümbrusse on täiesti pühad kohad minule. Ja, ja ma leian, et kui on kaugel käidud, siis tuleb ka Eestis jälle mõni uus punkt üle vaadata, sest tõesti Eestis on loodusharuldane. Siin on palju Sa seda tuleb hoida. Ma ei tea, see loodushoiuga, sina teeb neid saateid, siin on probleemi metsaga, kuid minu arust, kui näiteks siis Hispaaniast tulla, ma vaatasin metsa, et mul silm tilkus lausa sellest, et meil on metsamaa ja kui missuguseks võib muutuda maailma metsata, seda võib veenduda Hispaanias, kus üksikud salud ainult on olemas. Oliivipuid on küll igal pool, aga see on juba, need on reas käes, see on põhja, aga mets on ainult mõni hektar ja siis hoitakse seda vaat et traataias sees. Aga meil on ja seda metsa palju, meil on seda ilu niivõrd palju seda rohelist ilu, vaat seda peaks hoidma rohkem. Millal sul ornamendid sündisid? Ornamendid sündisid otse mägedes käimiste muljete põhjal ja tegelikult ongi Janssoni liustikud. Teos koosneb kahest osast. Kirjutasingi oma pillile see kannab, muide, nimetas toopos üks enne kõik need asjad, mis Tartus sai tehtud, mis sai üli üliõpilaspõlves tehtud nii-öelda õppetöökorras, need on kõik ilma ootused, aga vaat siis ma leidsin Soopos üks, et see oli kuidagi ere mulje. Nägede põhjal panin, julgesin panna loopaseks, seda lendab Heldur Värv. Neid manalamees. Väga omapärane muusikainimene oli ja mind aitas palju, kui ma mängisin sümfooniaorkestris selles samas ERSO-s mitu aastat ja, ja selle teose ornamendid Poola kammerorkestrile, selle dirigendiks oli eriklass. Nii et see oli mul esimene niisugune tugev kokkupuude heade muusikutega ja, ja siin üks esimesi helisalvestusi vist Eesti raadios ma töötasingi siis Eesti raadios muusikatoimetuses ja samaaegselt oli siis pool kohta teine oboemängija tookordses Eesti raadio sümfooniaorkestris, nii et see maja ja need foonikad ja need on kõik väga armsad ja need inimesed ka saanud. Sinul oli õnne, kui sa olid noor. Sul olid head õpetajad, vähemalt sa mäletad neid väga sooja sõnaga. Ja sa ilmselt ise tunnetasid, et kui oled kasvu eas, siis on hea vastu tagusele osatakse pakkuda, kui sinu suhtes ollakse sõbralik, abivalmis osatakse ka olla sinu sisse, natuke näha, kuidas aidata. Kuidas arendada kassa sealt võtsid kaasa selle, millega sa nüüd tegeled, mitte käsu korras, aga ometi on see väga huvid, Ta lõik sinu elus. Sa aitad noori heliloojaid üle. Ja see pedagoogiamet mõtleb, pedagoogiamet ei ole mul nii taga, mitte väga. Vana amet praegu läheb 15. aasta 15. aasta ma olen muusikakeskkoolis heliloomingu õpetaja, seal koolis on see helilooming juba vägam õppeainena sees ja, ja ainult kiiduväärt selline asi teistes muusikakoolides. Nõmme muusikakoolis on ka olemas, seal ma olen olnud ka õpetajaks, mõned õpilased on andnud. Ja, ja siis Georg Otsa muusikakoolis praegu üks õpilane, varem on olnud ka rohkem õpilasi, kuid minul on praegu natuke vähem sellel aastal õpilasi, sest ma olen iseõppija, need, need olid Norras õppimas. Nüüd lähen Saksamaale õppima ja ennast täiendama. Aga põhimõtteliselt on mul olnud keskeltläbi üheksa kuni 12 õpilast ja mõned on Est olnud. Teiselt maalt näiteks Saaremaalt, et üks õpilane, kes on praegu muusikaakadeemia üliõpilane Aare Kruusimäe. Tema hakkas minu juures käima Kollessaaremaal. Nüüd on mul üks kauge maa esindaja Siim Liik. Kärdlast Hiiumaalt. Tema käib, tunnisbetsiaalsetasin praamiga sõidab ja tuleb Tallinnasse tundja sõidab tagasi väga omapärase mõttelaadiga inimene, selle õpilase Ma sain Erkki-Sven Tüüri soovitusel ja Erkki-Sven on ise ka ju hiidlane. Nii et Nolan mitmelt maalt ja õpilasi. Ja nüüd kasutangi juhust traditsiooniliselt D iga kevad korraldama õpilaste kontserdi-teatri- ja muusikamuuseumi saalis. Tavaliselt on maikuus nii-öelda aruande kontsert aga sellel aastal ma teen selle kontserdi natuke varem, see on seitsmeteistkümnendal veebruaril kell 16 null null Müürivahe 12, miks siis see aasta varem, sest lihtsalt sõidan ära? Ja seda tasub isegi korrata, seitsmeteistkümnendal veebruaril kell 16 teatri- ja muusikamuuseumis võib siis niisuguste noortega kokku saada, meid kuulata, vaadata seal olid ka kunagi ju nii, no. Ja praegu peab nende noorte suhtes ütlema, et nad on väga aktiivsed ja, ja kõik see kiire elutempo siinsamas täna rääkisime kas või raadiovalvelauas, et kuivõrd kiirelt kõik elutempo läheb isegi televisiooniülekannetest, tehakse kõik kõik kiiresti. Praegu need laskesuusatamise võistlejad, kõik toimub atraktiivselt, et oleks info kiiresti. Täpselt samamoodi on õpilased, nad valdavad juba arvuteid, nad teevad arvutiga muusikat, noodikirja teevad, nad õpetavad mind, tihti nad seda tempo tempoga kaasas käimist ja eluga kaasas käimist, nii et selles mõttes mikspärast mulle meeldib taga koge ametitest. Õpilane, minut saab midagi mõne kogemuse, aga mina õpin jälle omamoodi see kaheskeemiale semis. Uuendusi tuleb ja info on ka see, mida sa Mujal käid otsimas muidugi oma erialast lähtudes, oma tööst lähtudes. Need arhiivid, kus võib-olla ei ole väga emotsionaalne istuda tundide Päevade kaupa, aga kui midagi leiad, siis kindlasti väga huvitav. Ja no arhiividest võib-olla üldse. Sa kasutasid ekspäev minu kohta väljendit arhivaar. Mulle see väga meeldis tegelikult ütleme, kirjade järgi on me teatri- ja muusikamuuseumitöötaja teadur, aga tegelikult me olemegi Archie Archie baarid. Ja see on tõesti, ma leian, et, et arhivaarid töö on äärmiselt huvitav, sest kõik ümberringi toimuv hetkel toimuv on vaja kuidagimoodi jäädvustada, aga sageli sel hetkel tulevad kogu aeg tuleb uut infot peale ja, ja teatud ajaks. Ja siis võib-olla videoga, hiljem tullakse tagasi selle juba ununenud asja juurde. Meie peamegi olema need arhivaarid, kes selle ununema kippuv asjaga, aga väga hea asja või dokumendi või mõne helisalvestuse või või mõne väga hea muusiku kohta. Materjali üles otsime üles. Nuhime. See minu jaoks oligi täielik üllatus. See nimi, see kuulsus teel stuudiosse, sa ütlesid. Homme ma pean sõitma Pärnusse, meie kõige kuulsam viiuldaja on seotud vist Sis Pärnuga. Ja üks inimene, kõige kuulsam viiuldaja Evi Liivak, kes suri Ameerika Ühendriikides esimesel novembril möödunud aastal. Me teame temast nii vähe, isegi muusikud teavad väga vähe, aga temal on tõesti üks kuulsamaid eesti interpreet ültse, kelle kelle saatjateks on olnud 26 maailma, tun sümfooniaorkestrit ja kuulsad dirigendid. Aga see infosulg on ikkagi olnud niivõrd suur, eriti väliseesti muusikas, ütles et nüüd siin jälle, eks minu ülesanne. Andsin nõusoleku olla filmi nõuandja konsultant filmile Evil liivakust ja homme Pärnus toimub siis esimene niisugune ülesvõte, ma pean siis sea sammud päravale, peab otsima. Peab õnne olema ja näiteks, kui ma vaatan seda kassetti, mille peale on kirjutatud Boriss paager Kölni raadio, siis ma ei leia siit ise oma jõududega küll mingit seost Eestiga, aga, aga see on olemas. Boris Björn Baker on väga aktiivne inimene. Ta on Eesti päritolu ja räägib täiesti vabaks ja korralikult eesti keelt ja tema on editsioon, 49 tegevdirektor, selle firma juht, seal, kirjastus karsruues, mis muu muusika hulgas vahendab, trikib ja propageerib ka eesti muusikat ja trikisid, on ilmunud kümnete kümnete kaupa. Need on väga edukad olnud. Frankfurdi messidel järjekordne Messonid märtsikuus, sinna läheb terve suur patakas edition 49 ja noorte ja Boris Baker kes on maailmamainega kitarrimängija kitarrivirtuoosi ansamblis mängija. Tema on selle kirjastuse omanik, tegelik juht. Nii et. On annab, võin temaga juba mitmeid aastaid tuttav olla ja tema siis ka nagu sind kuulda CERNi raadios minu sõnatiini Alt Fledile kitarrile propageerinud ja siin siis sellest ka teadvustusse saksakeelne teadvustas siin ees. Nimi on pold, Mae, see on tüüpiline, need ööd jääd praegu eriti kompuutrit ajastul, need kipuvad keskel ära kaduma. Ma ütleks, et see lugu on mul üks minema maid lugusid kammermuusika hulgas kaks asja vaarilossid, mis on Prantsusmaa muusik ka tähendab Prantsusmaareisimuljete põhjal siis pühajärve panoraamsee on minu sonaat number üks mida muide mänginud 14 siirde nii Eestist kui ka mujalt. Ja kolmas lugu on Sersonatinal sõidule kitarrile. Need kolm võiks öelda populaarsemat lugu, et ja kõlanud ka kõik välismaal. Tundub, et sinu heliloomingu isu või vaim. See käib kuidagi nagu lainetena on laineharjad ja siis vaiksemad perioodid tuulevaikus. Milline faas praegu. Ja see on huvitav küsimus. Tõesti, lained on täiesti olemas, minul lained sõltuvad. Võib-olla sellest, kas ma käin mägedes, kas ma käin mõnel väga eredal matkal või väga huvitaval reisil või ma ei käi, kui ma ei käi, siis on see Ma mõtlen, madalseis ei tule inspiratsiooni, võib-olla nii. Ma saan reisidelt matkadelt küllaltki palju inspiratsiooni ja selle tõttu sünnib ka mõni võib-olla vist parem teos pärast neid reise? Praegu ma kardan, et ma tunnen, et ma midagi praegu on olnud paar aastat selline madalam seis sest ma olen neid väga aktiivselt, et võiks öelda jah, väga aktiivselt sukeldunud sellesse arhiivitöösse teatri- ja muusikamuuseumi töösse, mis on iseenesest väga huvitav ala, see on, kuid seal on nii palju teha üldse muuseumi arhiivide inimesed, kuulates minu jutu võivad tõesti kinnitada, et seal on lõpmatu tulp palju tööd ja, ja avastusi ja ja, ja siia võibki sellest rääkima jääda. Ei kavatse sellest väga pikalt rääkida, kuid vastus su küsimusele selle tõttu, et ma olen seal töötanud natuke üle kolme aasta võin ütelda, et loomingus on mul jäänud vähem aega. Sest muusikaosakonnas teatri muusikamuuseumis on nii palju teha. Nii palju on tegemata, nii palju on tehtud nii eelkäijate poolt, kuid, kuid ikkagi on ka tegemata väga palju. Ja, ja püüame seal luua kontakte teiste muuseumidega maailmas. Neid kontakte pole olnud üldse. Mul õnnestus luua kontakt Norra muuseumidega. Pikka aega olin seal pikka aega poolteist kuud Bergenis olin kriigi muuseumis, olin seal stipendiaadid lausa tutvusin täpselt selle muuseumide struktuuriga ja infrastruktuuriga, vot see oli Põhjamaade Ministrite nõukogu poolt rõhutatud minu selles tittendiaadi statuudis, et infrastruktuuriga tutvumine, mis meil on muide väga oluline. Tuua teatud Euroopa kogemus teiste muuseumide kaudu, infrastruktuur, seotus kõikvõimalikke kultuuri instantsidele. Mina olen püüdnud neid sidemeid laiendada, luua jest infrastruktuurist lähtudes ja, ja ka Trondheimis õnnestus käia. Muusikainstrumentide Muuseumis oleme kontakti loonud. Turu Sibeliuse muuseumiga, toimus ühine näitus siin ja loodame, et Eesti Tubina näitas, mis on esmakordne Me muuseumis. Eduard Tubinnast näitus loodame vahetada rändnäitusi nende muuseumitega, millega on juba kontaktid. Mina mõtlen küll, et kuigi see muuseumi töö haarab, võtab aja ja tahab tegemist ja on huvitav ometigi annata ka teadmisi ja värskendab mälu ja võib-olla annab mõnegi nüanssi ja kindlasti on ikkagi sinu sees kui heliloojal midagi poolel teel ja ja kui sa käid teises riigis, need, mis me kriigist räägime, siin ei pea muusik olema, kriiki teatakse ja, ja tema muusika eestlasele, ma arvan, et väga sobib. Tuntumad asjad, mida meil siin mängitakse, jäävad kõik see nii-öelda uuel spiraal, Taali tiirul annab kindlasti Janose, Norra loodus. See ju haarab endasse, seal ei ole mitte midagi teha. Ma munamäe, patrioot olla, aga kui sa ikkagi sõidad 100 kilomeetreid fjordi sisse ja kui see negatiivse nurga all mägi teinekord satud sinna ülemise serva peale. Vaatad merd ja vaatad inimesi ja vaatad seda taimestikku seal kivi peal ja ja see hakkab eestlasele kõnele. Ja ega muidu ei öelda ühe üks norra helilooja, kes on kriigi nii-öelda mantlipärija, Harald Saverud, kelle sünnist möödub nüüd aprillis 100 aastat, son kuulsuselt, teine Norra helilooja, tema juubelit me ka siin muuseumis tähistame. Sama Harold särarud ütles, et tema muusika võti on selles, et tema armastab kivi Norra kivi ja seda sammalt seal kivi peal ja seda juurt, mis seda mändi või kuuske siin sees hoiab. Vaat see vat Need on niivõrd ilusad laused ja ma arvan, et täpselt samamoodi meie kuulsamad heliloojad seal kõige Eller, Mart Saar, kreek tobias, eesti klassikut, nemad, nemad on just lähtunud sellest, et nad hoiavad sellest juurest kinni. Nad armastavad seda mulda, seda juurde, seda puutüve, seda rohelist maakamarat ja, ja kui on siis ka neid mägesid, mis neil on Lõuna-Eestis. Tähendab kõik see armastus selle oma maa looduse vastu kajastuvad nendes samases klassikute loomingusse ja vot avastada, et see meil on kõik olemas, mis on seal Norras, on seal, Saksamaal me oleme väga rikkalt tegelikult kultuuri poolest. Selliste visiitide tagajärjel tuleb see uuesti avastamise moment niivõrd eredalt, alati see on vähemalt minu jaoks, aga ma olen ka lugenud ajakirjanduses paljude teiste jaoks ka et me ei tea absoluutselt häbenema oma kultuuri. Vastupidi, me peame tegema kõik võimaliku, et seda laiemalt levitada ja Eesti tuntumad muusikud muusika seisukohast praegu räägin, teevad seda hiilgavalt. Alates Neeme Järvi stardist kaljustest, Mustonen ist sumerast. Paljud tüür on Norras küsitakse Erkki-Sven Tüüri aadressi poole sundis näiteks. Kohtun seal tšell Slämi tuntud heliloojaga, tema esimene asi on vaja tüüri aadress, et saada need plaadid kätte. Nii et on vaat niiviisi täiesti täna peaaegu et tänava peal heliplaadipoes küsitakse meie heliloojate aadresse. Angerdav tugev näitaja tõve näitaja, aga ikkagi ma mulle see jutt veel pooleli, et et tundub, et mul on selliseid ülesandeid, loomingulisi, mis, mis natukene eraldavad, aga ma loodan, et mul jätkub rohkem aega neid loomingule lähema aasta-kahe jooksul. Seda on tunda igast sellest nii-öelda Ihastuma momendist. Sest mul on mõned tellimused väga auväärsed tellimused, millest ma praegu rääkima ei hakka. Kui nad valmis on, siis või võivad teised juba rääkida. Kuid siinsamas arhiivides, muuseumides taan tõesti täna öelda oma väga heale kolleegile Ricloidil õhtul, aga meil on koostöö olnud juba kolm ja pool aastat, üks kabinet ka? Jah, täpselt nii. Üks tore kolleeg, noor helilooja Mart Siimar. Tema on töötanud mitu aastat meil, nüüd on ta Ameerika Ühendriikides Full projekti stipendiaadina väga kõrgelt koteeritud stipendiaadina. Ameerika Ühendriikides. Tema vaevalt seda kuuleb, kuid tema oli väga huvitav inimene, meil loominguline inimene, kuid sama loominguline moment toob ka muuseumisse mingeid võib-olla pluss momente. Mina arvan küll nii. Ja, ja siis keda ma tahan tänada oma matkakogemuste omandamisel täiendamisel ja eelkõige üht väga toredat inimest, see on Tallinna tehnikaülikooli õppejõud Heli Tiigimägi temaga ma olen käinud küll Altais, küll kurillidel, küll Kaukaasias ja mitmel mitmel pool veel. Ja vot selline mees oskab tõesti asju paika panna, mis puudutab nii Tehnika varustusgraafikud täpsed, vaat vaat siin ma tundsin, et tohutu kasu kui minutaoline noh, pool boheemlane või, või niiviisi muusikainimene, kellel ei ole sellistest väga täpsetest paika panemistest, ütleme mägedes, kus sul ühe sõlme või ühe toiduratsiooni valearvestusest võib juhtuda. Hari ornung tähendab melu ja täpselt selline mees mind on õpetanud palju, niiet aitüma temale. Ja muidugi Tartu muusikakoolis väga tore inimene. Aime karm, kellega praegu leiame jälle koostööd. Tema uurib, olles praegu pensionil, aga jätkates siiski klaveripedagoogitööd, uurib ka Tartu Elleri nimelise muusikakooli, Tartu kõrgema muusikakooli ajalugu. Siin põimuvad väga huvitavad momendid. Ma olen isegi neid Saksamaale saanud, aima karmilt, läks ülesande uurida, seal teil on ühine veregrupp, siis hea või valla ülesanded, et uurida Tartu kõrgema muusikakooli pedagoogide tegevust seal Saksamaal, kes läksid 39. aastal ära taime karmile. Palju tänu. Seda rida võib jätkata, aga võib-olla teinekord ja, ja muidugi oma emale, kes ema oli ju suurepärane laulja, väga hea pianist, tema muusikaline karjäär jäi pooleli just selle Siberitud. Tema oli Koidula uurija, nii etama, pühendas ennast Koidula uurimisele. Ja minu isa oli väga hea lauluhäälega mees Tartu ülikooli meeskoori suur laulu patriooteid koos Richard Ritsingu ka olid seal. Ja suur aitäh. Ma tahan öelda ka veel oma teisele emale, minu tädile isa aele, kes praegu on küllalt haige. Aga ta on optimistlik inimene, äärmiselt hea laulja. Palju ka raadiosse siia laulnud. Tema nimi on alise Kööp. Praegu elab ta Jüris temalt ma olen saanud ka palju optimismi, palju elujõudu.