Lugupeetud seltsimehed mõni aeg tagasi. Me kogunesime siia kokku ja mõistsime hukka fašistliku kurjategijad, kest. Aastail 1000 941944 sooritasid Eestis palju massimõrvu ka täna me tulime selleks kokku, et veel kord kriipsutada alla, et veel kord rõhutada meie killad tahet selles, et kurjategijad ei pääseks karistusena. Ja täna me tulime selleks siia, et pöörduda kirja teel selle kollektiivi poole, kus praegu Ain-Ervin Mere töötab seal Lancesteri linnas tekstiilivabrikus meistrina ja saata kiri sellele kollektiivile. Kallid sõbrad, meie Tallinna tekstiilvabriku Punane Koit töölised kirjutame teile kui oma töökaaslastele. Me pöördume teie poole südame, teie au ja südametunnistuse poole. Oleme veendunud, et nagu kõik ausad inimesed kogu maailma nii ei taha ka teie seda kõigile meile, isadele-emadele on südamelähedane meie laste saatus, tulevaste põlvkondade saatus. Me ei ole unustanud teise maailmasõjakoledusi, ei ole une unustanud loendamatuid, ohvreid ja kannatusi, mida maimale põhjustas fašism. Ning ei taha, et meie laste kohal jälle pinguksid surmatoovad pommid, et jälje häviksid linnad miljonite, ausate töökäte ja vaevaga, alles hiljuti tõstetud toas ja varemetes. Nii meie kui ka teie oleme armad, rahuarmastava tööinimesed. Valmistame esemeid, mis kaunistab elu ja on kõigile vajalikud. Meie nõukogude inimesed ei taha ükskõikselt suhtuda sellesse, et Läänes hakkavad uuesti relvad ärritama need, kellele rahuaja elu ei ole need mööda. Niisama nagu 20 aastat tagasi astuvad Lääne-Saksamaa linnade tänaval Wehrmachti sõdurite raudsed saapad. Taas rajatakse sõjaväebaasi Prantsusmaa linnade tänaval ja on jälle ilmunud saksa sõjamundris sõdurit. Revanšism, mida targutad külma sõja pooldajad Ameerika Ühendriikide valitsevate ringkondade hulgas tõstab jälle pead. See asjaolu tekitab neid täiesti põhjendatud ärevus. Lääne-Saksamaal tegutsevad Bonni ninameestena agaralt endised Hitleri kannupoisid kelle kätel on süütute inimeste veri. Püüdes pääseda oma rahvastele vastutuse andmisest sooritatud kuritegude eest, on endised sõjaroimarid osanud röövitud vara abil või pettuse teel tagada endale mõnes maades ohutu varjupaigateljel. Leicesteri tekstiilvabrikutööliste hulgas viibib Eesti Emmigrand Ain Mere. Teadke seltsimehed, et selle inimese südametunnistusel on tuhandete naiste, Raukkade ja laste hävitatud elu. Samuti nagu kõikjal, kus võimutsevad Hitleri kuut. Okupandid jäid ka Eesti nõukogude sotsialistlikus vabariigis pärast seda järele saksa fašistlike röövvallutajate ja nende käsilaste veriti kuritegude jäljed. Nende hulgas on Klooga surmalaager tuhandete Tartus, Võrus, Viljandis, Paides Kalevi-Liiva ning teistes vabariigi linnades ja rajoonides maha lastud inimeste hauad. Küsige Iiemmerend. Ta peaks mäletama neid märgade ja kuuskedega kaetud ning sügavasse metsa peidetud künkaid. Siin leidis 18 aastat tagasi hirmus tragöödia fašistid ja nende käsilased Eesti julgeolekupolitseil, keda tol ajal juhtis Ain Mere, panid liin toime oma musti tegusid. Siin voolas hoiana inimeste veri, siin tapeti naisi, raudtee ja lapsi, mõrvati eestivenelasi, tsehhe sakslasi, juute, mõrvati kõiki neid, kes ei olnud nõus niinimetatud uue korraga, mida natsid püüdsid Euroopat kehtestada. Kõigi nende metsikute organiseerija Ain Mere vahetul osavõtul õiendasid laagri kommendanud ja, ja tema abiGerred inimestega veriseid arveid. Nõukogude valitsus pöördus Suurbritannia valitsuse poole palvega anda välja sõja roimar Ain Mere ümbritsev sõjaroima Ain Mere üldide põld susega ärge unustage, et niisama nagu ta reetis, meid, võib reeta Kadeid.