Tänavu möödub 80 aastat ajast, mil Eestimaal metsanduse asjaajamine nii ametikeeles kui koolis ja kõikjal viidi üle eestikeelseks ja võib arvata, et eestimeelsemaks kuigi saksa metsandusest võetud eeskujud ei olnud sugugi pahad ja, ja head tasub alati järgida. Nüüd kus ja on ilmumas raamatud ja ülevaated ja, ja tullakse kokku, et meenutada, siis milliseid, homme on Eesti metsanduses kaheksa aastakümne jooksul astutud mis on enam meenutamist väärt, mis sobib ka täna. Mida meie vist tuleb öelda esiisa juba siis tegid ja millised vaod nad metsanduse põllule maha jätsid. Või milline on siin kõige suurem tähtsus, kui nüüd tagasi vaadata? Pöördume emeriitprofessor Ivar Etvergi poole. Neid mehi, kes ise väga selgelt mäletaks, kuidas ta 80 aastat tagasi oli ei ole enam kuigi palju võtta. Aga teie olete olnud mees, kes metsandust õppinud ja metsaülema ametit pidanud ja uurimisinstituudis juhitööd teinud ja kõrgkoolis olnud kõrgetel kohtadel. Ju teil on need etapid nii või teisiti kuidagi tuttavamad kui paljudel teistel. Eks miga teadusharu ajalugu on omast kohast huvitav ja põnev sellele, kes ise selle asja sees on. Aga ma ütleksin, et metsanduse ajaloo milline on eriti oluline tänuga, millele tootmisprotsessi metsanduses päratu pikk 100 aastat sellest on palju kordi räägitud, juba tüüdsini korrutatud. Aga see on nii pikk periood, et tegelikult ühele metsamehel puudub võimalus õppida iseenda vigadest. Ta peab õppima oma isa vigadest ja oma võib-olla vanaisa pühadest piltlikult öeldes tänapäeva metsa kasvatanud niisugune huvitav mees, kes istub mingisuguse 200 aasta pikkuse perioodi keskel, kusjuures sa pead teadma, mis on toimunud 100 aastat enne ja ta peab olema küllalt fantaasiarikas, et ette kujutada, mis toimub järgmise 100 aasta jooksul. Ja sellepärast on metsanduses ajaloo tundmine ja tihti meie tegevuse dokumenteerimine ja kogu korraliku statistika korjamine äärmiselt oluline. Kui Eestis oleks vahemetsa, siis ei tasukski nii küsida, et kas metsanduse ajalugu kuulub metsanduse või ajaloovaldkonda. Sest eestlanna koos metsaga on ju väga kokku elanud ja vist nad ei saagi teineteiseta. Siin on võib-olla isegi rohkem kätketud minevikku ja ilmselt ka edasi pidi kui ainult metsandus või metsapuu. Või kuidas teie hindate? Metsandus on teatavasti üks inimese tegevusala, seda me ei saa lahti kiskuda kogust muust, mis meie ümber toimub. Ja sellepärast mina arvaksin niimoodi. Metsanduse ajalugu on siiski ennekõike ajalukku. Est kõik see, mis metsas tehakse, kõik need võimalused, metsapoliitilised otsused seostuvad ju kogu ühiskond eluga ja selle uurimine on ajalooasi. Meie metsanduse ajalugu siin varematel aastatel uurisid puhtalt metsamehed ise. Ja kui me vaatame nende käsitlusi, siis on selgesti näha teatud niisugune ühekülgsust. Ega me sest tihumeetriste hektarist palju kaugemale ei saanud. Ja samas jääb põhjendamata, jääb selgusetuks, miks just nii palju tihumeetrit hektari tehti. Heaks näiteks on siin hiljaaegu ilmunud saksa mehe metsandusajaloolase ütleme see raamat, mis käsitleb Eesti metsanduse ajalugu, aga hoopis teist samamoodi kui meie oleme harjunud tegema, aga no see on juba härra Meikari asi rohkem. Sest meil on tõesti hea meel mainida, et et esmakordselt Eesti metsanduse ajalooga kogu selle selle 80 aasta vältel tegeleb väljaõppinud ajaloolane, aga mitte metsamees. Toivo Meikar on Eesti põllumajandusülikooli vanemteadur, dotsent ja kui metsanduse spetsialistid kokku tulevad, siis alati on teinud palutud midagi lisada omalt poolt ajaloovaldkonnast ja ma tean, et olete üsna kodus selle metsanduse ajalooga või selle valdkonnaga Eesti maaelus. Nüüd, kui on vaja kokkuvõtteid teha ja joon pilguga hinnata, tehtud, mis on siin siis niisugust, millele edaspidigi toetuda ja, ja vahel on ka vaja väärt mehi meenutada ja ja huvitavaid pöördelisi momente siis, mida teie antud kontekstis nagu tahaksite rõhutada? Tähendab, professor Etbergile, lisaks ütleksin seda vot vähemalt tudengitele ma armastan ikka korrata, et et need, meie raieküpsed, metsad, need tekkisid, möödunud sajandivahetuseks tekkisid või inimesed lõid, järelikult see 100 aastat on see mets kasvanud. Inimene on seal toimetanud ja on väga hea vajalik teada, mida ta seal teinud või mida ta on tegemata jätnud. Mis on selle tulem, kas me saame sealt midagi õppida või peame hoopis midagi välistama? Ja mina ja kui nüüd erialalt ajaloolane, mida aasta edasi, seda rohkem ma tunnetan, et küll oleks, ja kui selle metsanduse ajaloouurimus uurimislülitaks ka või rohkem metsamehi, sest et kui minna sellest tööst sügav vuti siis on vaja ka erialaseid teadmisi rohkem kui ütleme, tavauurimisel. Tänavune aasta on selles mõttes hea, ilmselt väga pingeline ja töötas, et koostatakse raamatut, mis käsitleb Eesti riigi metsandust viimase 80 aasta jooksul. See on siis üks suurem üle-eestiline, kuid ka mitmed maakonnad annavad välja oma väiksemaid väljaandeid. On teada, et Jõgevamaal Kaupo ilmeti toimetamisel on juba palju materjali kogutud ja peagi-peagi peaks kõik see siis trükist ilmuma. Säärane kaevamine väljakaevamine kindlasti toob esile huvitavat, mis on unustatud või mida noorem põlvkond lihtsalt ei tea. Alati on ju minevikus midagi õpetlikku. Kui nüüd siin püüda kuidagi järjestada seda õpetlikku poolt, siis mis siin oleks nagu tähtsamad momendid? Õpetlik on siin muidugi palju, aga öelda üldistatult siis. Ütelda, et see oleks nüüd üllatus sest kõigile on teada ju see, et ajalugu kipub korduma. Ja kui me vaatame nüüd seda, mis toimus kahekümnendat aastat alguses, kui Eesti oli vastad, iseseisvunud ja nüüd selle uut iseseisvumisaega taasiseseisvumist hämmastab ikka see, kuidas paljud asjad korduvad ja kuidas tehakse neid samu vigu, mis tehti siis ja kuidas katsutakse nendest kitsaskohtadest samasuguste võtetega välja pääseda. Ma olen lugenud tolleaegseid metsateadlaste metsapoliitilisi esinemisi, näiteks, kui võtta mõned professor Taanieli ettekanded või kõne, et kas metsateadlaste päevadel siis kohti, kus võiks terve lehekülje kui see keel seada kaasaegsesse keeld võiks terve lehekülje praegu südamerahus uuesti avaldada. Trükis ja vähe oleks inimesi, kes taipaksid seda, et see on kirjutatud 70 aastat tagasi, aga mitte tänapäeval. Konkreetseid näiteid tuua siis muidugi seesama kaadripuudus, mis meid tabas kahekümnendatel aastatel ja mis tabas meid siis, kui eesti uuesti okupeeriti, 40.-te aastate keskel Nõukogude vägede poolt. Ikka põhjus osa inimesi põgeneb, osa inimesi surutakse poliitilistel põhjustel kõrvale ikka seesama ühesugune väljapääsu otsimine kiirete kursuste korraldamise teel ja alles mõne aja pärast juba statsionaarsete valmistamise teel. Või siis need hüüded tingimata riigimetsa erastada. Saada ta enda kätte, seda, selle noh, teor imalus kummutati juba enne sõda, kui mets oli peamiselt puiduallikas, aga see kerkis jälle uuesti esile, nüüd on kerkinud. Ja see tegu on praegu seda rumalam mets pole enam üksnes puiduallikas, vaid tal on suur keskkonnakaitseline tähtsus. Ja me peame hoidma mingisuguse osa metsadest. Riigi käsutuses, kest erametsaomaniku mets ei saa kunagi täita kõiki neid funktsioone, mida täidab riigimets. Kas säärane surve, raekojad, riigimetsa tuleks anda hästi odavalt neile, kes vajavad puitmaterjali või kuidagi sealt abi anda inimestele, kes on maal hädas. Ühesõnaga, et muudkui võtta ja võtta, kas pärast survet on ka varasematel perioodidel olnud nähtavalt ja see oli kahekümnendatel aastatel väga tugevasti märgatav? Jällegi heidame pilgu sinna nendesse Helle-aegses ajakirjandusse. Alati, kui riigil millegagi nappus tuli kätte, siis pidi riigimets olema see, kes seda aitas. Seda metsa jagati sõjapõgenikele ja Peipsile õud seal kannatanu vile ja paljaks põlenuile ja soldati leskedele ja temaga täideti riigikassad. Temaga man päästis marga kurssi omal ajal, ühesõnaga, kui aga kuskil mingisugune kitsaskoht kätte tuli, siis pidi riigimets aitama. Ja no ega seda lõppeks ei saagi nii väga ju pahaks panna. Minu arvates näitab pidevalt seda, kui suur tähtsus on riigil omada endaga ühte teatavat metsaosa, et kui vaja, siis sealt võtta. Ega, ega meie riigimets praegu ju ka, noh me teame ta isegi kunagi vahepeal alguses pidi krooni katteallikaks saama, ehkki pärast see vajadus langes, Äravi langes kohe algusest saati ära. Aga eks ikkagi praegu vaatavad veel paljud kaerametsatöösturid selle riigimetsa kui suure piruka peale, kus peaks tingimata väljaspool tavalisi rangid turumajanduse konkurentsitingimusi mingisuguse osa endale saama millegipärast soodustatud. Kui rammus, aga see riigimetsapirukas üldse on, sest praegu tõusetub uutel erametsaomanike suust tõsiseid ütlemisi, et mets nõuab vahendeid, mets ei anna tulu gaasi, eriti kui on tegemist heinamaadele kasvanud metsaga. Kui tegu on metsauuendusega, et siin on väga palju kulutusi, et tuleb peale maksta. Kuidas aegade on olnud, kas mets on rohkemat andnud või on rohkem võtnud? See on äärmiselt raske ja segane küsimus tähendab küsimuses selgresson, segane metsa omamise tulukus. Minu arvates sõltub sellest, missuguses metsa arengu gaasis või staadiumis see keegi metsaomanikuks saab metsani olemas olnud, enne, kui, kui inimene seal tegutsema hakkas ja kui äkitselt hakkame nüüd metsas tegutsema, siis on mets olemas. Ja meil jäävad ära kulutused tema rajamiseks, tema tema hooldamiseks, varajasest noogutama, varajases nooruses. Põne, aga nüüd peame hakkama metsa ise tühja koha peale rajama, tähendab teile antakse kätte mingisugune lage. Ah, te peate sinna istutama, peate hakkama selle metsa eest hooldama. Ja siis 100 aastat ootama, kui endiselt midagi saate säärastes tingimustes minu arvates metsa kasvatamine absoluutselt majanduslik rumalus selle inimese jaoks, kes niimoodi otsast peale hakkab. Aga Õnneks on see asi, mis juhtub väga väikestele pindaladele, võib-olla võib-olla mõni protsent metsamaast ainult aastas. Ja iga metsaomanik saab ikka kätte mingisuguse juba olemasoleva metsa, kus ta saab hakata kohe mingid määra saama. Raha, millest ta siis osa võtab, oma kulude katteks, osa peab ta uuesti tagasi suurema metsa. Nüüd, kui me võtame selle ennesõjaaegse Eesti riigimetsanduse Ena, siis tema sai ju kätte küllaltki head küpse metsavarud, mille olid osaliselt veel erametsaomanikud, mõisnikud loonud ja, aga enamuses vist ikkagi loodust teinud. Ja tema töötas kahtlematult kasumiga. Mul ei ole täpselt andmeid meeles, aga, aga. Ma usun, et kuskil kuskil 60 protsenti metsanduse tuludest suunati metsa tagasi ja riigile oli mets ikkagi küllaltki suureks tuluallikaks. Aga see on jällegi üks niisugune asi. Meil on väga raske ütelda, kus kohas metsast saadav tulu näiteks kas, kui riik teeb omale tselluloosivabriku või saeveskeid. Kas seal saadav tulu on metsanduse tulu või ei ole, sest kui te hakkate puidu kasutamist vaatama, siis, siis ajalehepaber on näiteks üks lõpp-produkte. Kohe küsimus. Leht ise on ka metsanduse lõpp-produkt. Kui me teeme tselluloosist lõhkeainet näiteks püssirohtu, niisugune küsida seda, kas kogu sõjatööstus metsanduse haru või ei ole. Toivo Meikar võib siin kas täpsustada või või öelda, kas omal ajal oli mets metsa omanikule tulusam või päris nii ei tohigi küsida, kui areng läheb edasi ja, ja vahel lähevad ka kulutused kallimaks tänu tehnikale, kuigi tehnika peaks jälle nagu inimest aitama siinse sotsiaal reaalne ja ökonoomiline pool vahel tekitavat ääre, nii et võib-olla küsida on kerge, aga vastuta rask. Kui aus olla, siis mina omaaegsest kirjandusest ei olegi kohanud kurtmist, et metsa omamine sel ajal oleks olnud majanduslik kahju. Teda käsitleti tuluallikana Jon muidugi õigused. Siiamaani ei ole me veel jõudnud selleni, et oleksime siin Eesti vabariigi sõjaeelse Eesti vabariigi tulud-kulud metsanduse osas kokku löönud aa ja ära selgitanud. Siin on ka palju tehnilisi raskusi ja omaaegse raamatupidamislike probleeme. Aga kui nüüd vaatame metsamaterjalide ekspordi osas või kus siin piir tõmmata, Ta siis üldiselt nagu loete, et Eesti vabariigi ajal andis mets ja tema saatus, et umbes kolmandiku riigi eksport tuludest ja otseselt puit, see on siis kas ümarpuit või siis materjal. See oli umbes 10 protsenti Eesti vabariigi lõpus vähenes kusagil üheksa protsendini. Nii et see tullu eksport oli ikkagi väga arvestatav. Praegu on ju puiduekspordist tulenev meie väliskaubandusbilanssi üks paremaid tasakaalustajaid ja, ja see lahter on üsna suurte arvudega viimastena vastatel märgistatud, nii et ei saa kuidagi alahinnata. Ja nüüd, kus puidutööstuse mehed ütlevad, et tänavuse aastaga lõpeb ka selle ümarmaterjali välja arvatud siis paberivabrikutele see peenem puit välja katmine, sest meil on niisugused võimsused, et võime juba vääristada puitu ja, ja saada siit rohkem kasumit. No see on omaette teema, aga üks viimasel ajal eriti valusalt kokku on riigimetsa ja erametsavahekorrad aruteludes tõusetuvad ütlemised, arvamised, nõudmised küll leitakse, et riigimets kuidagi on erametsast üle ja ei soodusta, aga need kaasvastsed erametsaomanikud, need jälle vajavad abi, siin ei ole kahtlust ja riigimetsaamet ütlevad, et selleks on omad süsteemid loodud ja et meil on metsanduspoliitika olemas ja praegu on ka ju uus metsas kodus juba oma kõrgemaid ringe käimas, et siin kõiki arvestatakse. Aga kui nüüd läbi see aastakümnete vaadata, siis kas on siin midagi suhtumises ja suhtlemises? Päevad, mille üle ei tasuks vaielda või aeg toob kaasa omad probleemid? Eks iga aeg tomaa probleemid kaasas on täiesti õige. Aga on siiski mõningaid niukseid põhimõtteid, mis minu arvates on kehtinud juba aastasadu ja mida meie peaksime järgima, et see on nüüd muidugi rohkem niisugune minu isiklik seisukoht ja poliitikud võivad siin kõvasti vastu vaielda. Aga minu arvates erametsandus peaks olema ikkagi riikliku kontrolli all. Sest erametsandus on niisugune asi või metsandus üldse. Et see metsad tähtsus väljub erametsaomaniku väikse maalapipiiridest. No võtame kas või seesama metsa keskkonnakaitseline tähtsus. Ega ega keegi ei eita ju seda rolli, mis on erametsa all kasvõi atmosfääri kaitseväevetekaitsel, aga see on niisugune asi, mis erametsaomanikule midagi sisse ei too, mis on erametsa omanikku sellega asja, et Tallinna elanikul õhk natuke parem on, kui, kui ilmade metsad oleks. Ja tema, tema oli sellest, aga riik peaks käituma nii, et tal oleks sellest mingisugune tulu. Tähendab Ma tahtsin seda, et erametsandus teatul määral oleks riigikontrolli all ja ma pooldan ka seda, et riik või, või keegi erametsandust aitab ja toetab, sest metsandusse on vaja teha erametsandus väga pikki kapitalimahutusi, mille tegemine lihtsalt ei ole sellele omanikule jõu ja võimetekohane. Aga nüüd, kus me oleme löönud nii teravalt lahku enda riigimetsanduse erametsanduse kui kummagi oma eraldi rahakott siis ei saa nõuda seda, et riigi metsandus oma majandust, tegevuse tuludest, finantseeriks, teise omandivormi majandamist tähendab, see raha peaks tulema kuskilt maid õhust suurest riigieelarvest, aga mitte selle, selle riigi metsandust majandav organisatsiooni rahakotist. Kui nüüd lõpetuseks püüda kuidagi väärtuslikku või neid julgeid tarku mehi, kes omal ajal oskasid Eesti metsanduses lippu õigesti hoida, välja tuua hoopis õigem tuua välja mõni ametkond tervikuna. Või kui teie nüüd peaksite siin nagu vastama, siis mida te toonitaksite, et vaat see osa Eesti metsanduse koost oli väga väärtuslik ja võib-olla isegi väärtuslikum, kui me täna oskame seda oma askeldamistes ja rabelemistes olles tunnustada. Seda materjal ja mis minu kätte seoses selle raamatu koostamisse on tulnud, kui seda lapata, siis ma esmakordselt tajusin seda, kui suur võimas vägev organisatsioon oli siiski meie omaaegne metsamajanduse ja looduskaitseministeerium. Raamatus on eraldi üks peatükk, mis räägib nendest ühiskondlikest organisatsioonidest ja metsameistritegevusest igast aspektist kultuurilisest aspektist. Ja no kasvõi niisugusi näiteid tuua haak sealt, kuidas metsamajandite juures töötasid küll orkestrit, küll laulukoorid, rääkimata muidugi rahvatantsuringidest või millestki muust. Oli isegi seltskondi, kes olid suutelised mingi kokkutulekul oma kollektiiviga tooma lavale terve näidendi näiteks Osvald Toominga rohelisega, mille nad ka oma jõududega olid seadnud romaanist teatritükiks. Rääkimata kogu sellest tolleaegse riikliku metsamajanduse looduskaitsesüsteemi igast haardest, kes, mis oli terve selle Eestimaa tegelikult oma kombitsaid ei saa niimoodi ütelda. Ja pagana kahju, kui sa nüüd takkajärgi vaatad, et niisugune suur ja ääretult võimas riiklik organisatsioon mis oleks võinud väga palju teha meie praeguses ka ses maaelus ja, ja vaeses maaelus. Et see lihtsalt saadeti laiali ja ka suurel määral Riisorti paljaks, seda Eesti metsamajandust on ennegi paljaks riisutud, seda tehti nõukogude võimu ajal, kui, kui need maakondlikud metsatööstuskeskused kaotati. Ja see metsamajandussüsteem on ennegi tõusnud tuhast üles, mis näitab seda, et ta on ikka üks hea ja võimas süsteem. Ja sama asi ka eraja riigimetsanduse vahekorras. Kuigi need protsessid toimuvad arenemas ava samas, mis ka Eesti vabariigi ajal oli. Ja kui me võrdleme ennast minu meelest praegu välismaailmaga, siis ega mujal siin riigi ja erametsanduse vahel mingisugust lahkhelid ei ole. Süsteemid on paika pandud, kõik saavad aru riigi kontrolliv osatähtsusest, mis ei ahista omaniku majanduslikult, võib-olla asjaga tuleb talle see kasuks. Nii et kui ajaloost vaadata tulevikku, minna siis arenemine loogilist arengut ja võrdlusjooned on siin olemas ja kes tahab ja viitsib, võib seal ka nende ajaloo alusel tulevikku ennustada.