Praegusel tunnil meenutavad keskkonnaministeeriumi kogunenud metsamehed. Aegumis algasid 80 aastat tagasi, kui Eestis asuti metsandust õpetama ja edasi viima emakeeles. Pärastlõunal toimus teenekamate autasustamine ja seejärel tutvumine professor Ivar Etvergi toimetamisele trükist tulnud raamatuga läbitud aastakümnetest. Õhtu veedetakse koos Estonia teatris ja sellele järgneval ministri vastuvõtul. Meie oma saatega läheme siiski tänasest edasi. Toivo makil on kavas hetke pärast üks uuem metsa hindamise moodus asjatundjate abiga lahti rääkida. Kui üks inimene astub metsa ja matkab ja kui ta siis hetkeks peatub ja esitab endale küsimuse, et kas keegi üldse teab, kui palju puid metsas on siis jah, võib arvata, et kes seda teab. Aga metsaala inimesed, kes metsandusega tegelevad ja on seda õppinud, muidugi on kursis, et metsa rahuldus tegelebki sellega, et selgeks teha ühes metsatükis millised puuliigid seal kasvavad ja kui palju üldse metsas seda puit on või metsa tagavara. Selleks on omad nipid, kuidas seda tööd tehakse ja ka nüüd värsked erametsaomanikud teavad, et metsakorralduskava on justkui majanduskava neile nagu lauaraamatuks käsiraamatuks, kus siis vaadat. Ta, mis seal metsas kasvab, kui palju kasvab ja kui palju võib lõigata, et see metsale kahju ide selles mõttes, et raiumisega ei lähe juurdekasvust üle. Nüüd aga kõlas metsandusringkondades, et kasutusele võetakse statistiline metsainventeerimine. Mis siis lisab, mis siin siis teistmoodi on ja mis mul muud üle jääb, kui küsida kõigepealt metsaameti peadirektori Andres Talijärvega käest kas see on niisugune ühe tuul või on siin midagi tõsisemalt sisse puhumas? Ei, no ma ei arva sugugi, et see nüüd ühe päeva tuul on ja kui me nüüd uut metsaseaduse eelnõud tegime, siis me täpsustasime ära, et mida metsakorraldustööde käigus tahetakse teada saada. Noh, olukord on tegelikult veel selle viimase 10 aasta jooksul üsnagi kardinaalselt muutunud. Kui varemalt, et oli võimalik korraldada võimenteerida kord riigimetsi kortsu, kolhoosi-sovhoosi, metsi ja need numbrid omavahel kokku liita, siis tegelikult võikski öelda, et meil on selline üks ja terviklik pilt metsa olemist olemas. Noh, täna jätame riigimetsa kõrvale võime öelda, et meid, metsaomanikke on meil juba tekkinud kuskil ligi 400000-le hektarile ja pidevalt tuleb neid juurde ja nendele tehakse sellist jooksvat inventuuri ütleme piltlikult iga päev päev juurde ja juurde ja, ja noh, nende numbrite Actoliseerimine ei ole niisama hõlbus nüüd. Me võime arvata või karta, et, et kui me jäämegi, Ma ainult nende väikeste osatükkide inventeerimise peale, siis ühel hetkel läheb meil lõng natukene sassi ja me päris täpselt ei tea palju seal metsas neid puid on ja kui palju neid võib siis niimoodi raiuda, et me oma juurdekasvu ära ei hävitajad meil metsa pindala või metsa tagavara vähenema ei hakka selle tõttu nüüd uude metsaseaduses on siis selline mõiste sisse toodud nagu statistiline valikmeetod, noh, nimetame seda Stat eestiliseks siis imenteerimiseks, millega siis pannakse väga suurele tooriumile sellised vaatluskohad maha. Ja nendes vaatluskoha kohtades mõõdetakse siis mingisuguseid näitajaid ja nende põhjal üldistusi ja vot nende üldistuste põhjal hakatakse siis tulevikus otsustama selle üle, et kas metsas toimetatakse õieti või valesti seal nagu selle asja niisugune sügavam mõte. Priit Kohava metsakorralduskeskusest on selle ala staažikas mees ja nüüd juba juhib metsakorraldajaid. Metsakorralduskeskuse kõrvale on tekkinud teisi firmasid, kes erametsade korraldamisega tegelevad. Need andmed meile ei laeku ja loomulikult siis kui meie ei suuda, siis ammugi mitte nemad. Ühesõnaga täna üldse mingisuguseid üldistusi enam. Peale selle on teada see, et et Meie metsade raiestatistikaga ei ole asjad noh, mitte kõige paremad. Taoline statistiline meetod võib meid viia edasi selles mõttes, et operatiivselt teame, mis metsas toimub. Nii, eks me räägi veel sügavamalt sellest asjast ja püüame sisse imbuda, kuidas seda kõike tehakse. Aga nüüd järg on Hiiumaa peametsaülema, Arvi tossi käes sest teie maadel siin nüüd vist tehti midagi ära ja teil on võrdlus olemas. Senine metsakorraldus, mida andis ja mida siis nüüd see statistiline metsainventeerimine lisas või, või kus on siin nüüd teie jaoks see uba? No minu nende andmete kasutajana antud hetkel, siis võin öelda, et, et sellest on suur Robin. Hiiumaa metsade tulevikku majandamise prognoosimisel. Täpsemalt, võib-olla oleks sellest parem rääkida kui seda meetodit natuke tutvustatud siin spetsialistide poolt ja siis ma võib-olla räägiks täpsemalt, tähendab, mida see maakonna jaoks konkreetselt, no milline on sellest kasu? Kas sellest on ka kahju? Ja kuidas neid andmeid siis kasutada? No teeme nii, katsume siis seda metoodikat, mis võib-olla tundub tavalisele raadiokuulajale mitte omane ja, ja kui ta on asjaosaliste jällegi uuevõitu. Aga muidu me jah, ei saa nagu lusikat sisse lüüa, kui me ei tea, mis toit seal täpsemalt on, kuigi te sissejuhatuse tegite härra koha, aga võib-olla siis kuidas see mäng käima hakkab? Hiiumaa oli meie esimene katsetöö, praegu lõpetame, suuremad saared said katseobjektideks valitud ja loodame, et sellega meie katsetsükli katsetööde tsükkel on valmis. Toimub see asi niimoodi et valitakse täieliku juhuslikkuse printsiibil välja teatud puistuid, kus rajatakse RING proovitükid. Küllaltki väikesed, meie kasutasime siin isegi raadiusega seitse meetrit, näid. Nendele tehakse siis tavalisest metsakorraldusest võrratult täpsemad mõõtmised tähendab statistilises mõttes ainulteerimises ei lubata, praktiliselt ei lubata silmamõõdulise hinnanguid, vaid kõik baseerub mõõtmistalle. Kusjuures mõõtmised on tavatult täpsed, näiteks puuda läbi vaatasid meie mõõdame millimeetrites, mitte paaris sentimeetrites, nagu metsameestel see tavaks on. Sellepärast, et kõik see tuleb üldistada tohutu suurele pindalale. Ja igasugune viga, eriti, kui see viga statistika keeles kaldub olema niinimetatud praktiline siis see muudab nüüd kogutud tulemused kasutuskõlbmatuks. No valiku mehhanism iseenesest põhineb sellel, et lastavate küllaltki keerukate statistiliste arvutustega tehakse kindlaks, kui palju peab olema selliseid vaatlusi kindlaks tehtud, siis otsustatakse, kuidas need valitud proovitükid paigutatakse. Maailma praktikas on siin mitmeid suundumusi. Enamlevinud on nende paigutamine traktidel, need on siis ruudu või ristküliku kujulised kujundid. Neid eelistatakse tähendab sõnaga võrdkülgsete kolmnurga tippudes seintele paigutamise üle. Selles mõttes, et kui tööbrigaad alustab ühes punktis, siis sisse vaata ka taga, see tähendab, tal ei ole asjatult tühikäiku ajakadu küllaltki kaaluka instrumentaariumi vedamist tarbetuid teid mööda ja nii edasi. Edasi jõuslikustatakse nende traktid asukohad mingisuguse jõulikus, tagandamine mehhanismiga meile mitmesuguseid, olla siin olemas juhuslike arvude generaatoreid ja muud taolised keerukad asjad. Ja siis kujuneb välja, vastab, sammuda, seotakse kaardivõrguga. Näiteks Hiiumaal oli igatrakti, ütleme siis, loodenurk paiknes põhiilmakaarte suunas teineteisest nelja kilomeetri kaugusel, täpselt. Kogu asja üks üks olulisemaid ribasid on see, et maanteel ei tohi kuidagimoodi otsustada sele tsenter Mulle ei meeldi, et mõnikord on ta kaks meetrit kõrvale sinna, kus mõõtmine käib, mädanik kompassiga mõõdutrossiga sinna, kuhu sa trossist parasjagu selle punktimäärast sinna tuleb rajada. Muidu ei ole juhuslikust tagatud, on ta tekkinud mõõtjate suva ja ei toimi enam. PlanS, mis, mis tagab ühesõnaga nähtuste juhuslikkuse looduses. Nii et sümpaatiat ei tohi selles töös olla, et küll on ilus Metsanurk, et ma mõõdan siin kõik ära, see peab olema välistatud. Ütleks niimoodi meile, kes nüüd siiamaani on meie arutelu kõlanud, et no kuulge, et võetakse üks väike proovitükk ja kuskil kaugemal, teine, et kuidas saab selle pealt siis nüüd üldistada, mets on ju nii kirju, nii tehakse kogu maailmas, näiteks raadiokuulajatega küsitakse lapse teatud vanuseni, siis ori, inimesi, keskeas inimesi, eakamaid, inimesi, kuidas nad raadiojaama kuulavad ja kaugeltki mitte kunagi küsitleta kõike, mis on võimatu ja siis tehakse oma vastavad arvutused ja nagu praktika näitab, kui seal õige metoodika peal tehtud elus ära proovitud võte, siis saame väga tõesed andmed. Ja ju siis metsas on sama reegel ainult nüüd kohandatult sellele, mida uuritakse. Ka küllalt tõenäone. Need ongi vahe selles, et kui üks mõõtmine on täpne ja teine on silmamõõduline siis iga silmamõõdulise hindamisega kaasneb teatud viga. Ja see on just nimelt süstemaatiline viga, mis jätab. Ta muudab neid tulemusi selliseks. Ja kummel varematel aastatel on lihtne näide. Varem kindasime Hiiumaal keskmiseks hektaritagavaraks 164 tihumeetrit hektari kohta ja praegu statistilise metsainventeerimise saime selleks tulemuseks 180. Siis ma teadvustasin endale ka ette seda süstemaatiline olla hindamine mingi protsendi ulatuses oli olemas, aga kui suur see täpselt oli? Ka sellest olime? Aim oli olemas, aga ma ei tea täpselt. Praegusel hetkel me, me võime öelda, võrrelda nende meetodite omavahelist täpsus, tähendab kui palju on üks või teine meetod täpsem. Ja mõningates osades eriti, mis puudutab suuremaid pindasid. Suuremaid üksusi on eelistatavamioosse statistilise inventeerimise tulemus. Nii et võime siis öelda. Minu suu pihta ei lööda, et Hiiumaal on metsas metsa rohkem kui seni arvati. Jah, täpselt nii, seal. Kui nüüd suures plaanis vaadata, et mis me nende numbritega siis peale hakkama, sest praegu seal nüüd esimene inventuur ja nende esimese inventuuri andmete osas me võime neid võrrelda nüüd seniste andmetega, aga noh, tuleb niimoodi välja, et need senised andmed ja selle statistilisel valikmeetodil tehtud inventuuri andmed päris hästi omavahel võrrelda panna. Ja kui nüüd arvestada seda, et sellist meetodit on tulevikus vajalik sellisele metsa poliitilisele tegevusele hinnangu andmiseks, siis ilmselt nüüd kogemusteni või praktikas saad seda suuremalt jaolt hakata rakendama pärast järgmist tsüklit, tähendab siis meil on see tänane inventuur, võrreldav järgmise inventuuri ja siis me saame, et kas poes on kaupa vähemaks jäänud või on juurde tulnud. Praegu me lihtsalt otsime nüüd seda õiget meetodit, noh, annaks tõesti on siin mainitud, et on nagu välis välismaalt üsnagi palju õppida olnud. Et kuidas siis ikkagi saada need numbrid selliselt kätte, et me ei ei raiuks endale seda oksa alt ära. Ja selles suhtes metsakorralduskeskus on tänaseks väga-väga tänuväärse tööga hakkama saanud? Muidugi võib-olla, et et see on neile endile natukene nagu tuha pähe raputamine olnud, sest nad annavad ju hinnangu iseendi poolt varem tehtud kaevandamiseks detailsele mõõtmisele ja ja statistiline meetod näitab, et need varem nende poolt endi poolt mõõdetud tulemused ei lange päris sellega kokku, nii et selles suhtes on, tuleb neile au anda, et nad tõesti mitte ei tunnista või hakka neid asju pärast huvitama, et oot-oot, et nüüd see täpne mõõtmine mingi vale tulema, et siis me kohandame ta jälle selle. Teeme ta õigeks, nii nagu varemalt oli, et kui aruanne koostati, siis lõpuks üks mees pani need aruanded ikkagi lõpuks klappima. Et õnneks siin praegult sellist meetodit rakendama ei hakka ja ja noh, tundub, et selles suunas ta liigub ja tulevikus ilmselt me ei piirdunud ainult Saaremaa ja Hiiumaaga, vaid ikkagi samamoodi, nii nagu käib metsa korraldamine väikeste üksustena 10 aastase tsükli, tahame ka sellist statistilist statistilist korraldust saada korrapäraselt toimima, et need numbrid oleks võra võimalik omavahel tulevikus võrrelda. Ma arvan, et kui nii populaarselt võrrelda, siis metsakorralduskeskusel ei ole midagi siin häbeneda, andmed kokku ei jookse, sest ka spordis oli omal ajal käsivõtuga aja mõõtmine ja nüüd hiljem tuli elektrooniline, üks lubab lihtsalt täpsemalt ja keegi ei vaidlusta, et siin on areng toimunud ja kui ka metsahindamises toimub mäng, siis selle üle saab ilmselt ainult head meelt tunda. Igalühel proovitükil samuti juhuslikkuse alusel valitakse mõned mudeli puud millel mõõdetakse siis lisaks läbimõõdule veel kõrgus, puuritakse tema vanus mõõdetakse, juurekaela läbimõõt mõõdetakse viie aasta raadiuse juurde kas temal ja koore paksus. Seda selleks, et tulevikus oleks võimalik juurdekasvumetsa juurdekasvu hinnata mitte meil sõnaga üldiste algoritmide või tabelite alusel vaid juba konkreetsete puude ajal, kuid paraku ei ole meil veel need vajalikud funktsioonid küpset mitt. Kes rohkem uurib rohkem mõõda Neile, tuleb tööd juurde. Kuidas te nüüd jaksate või, või kas peavad teie salklased nii nagu neid metsakorraldajaid vahel kutsutakse Eestimaa eri piirkondades nüüd sellele vastu, et nii täpselt asju ajada ja mõõta need ruudukohad välja ja see juhuslik oleks tõesti süsteemne juhuslikkus ja nii edasi. No see iseenesest mahukuselt ei ole mitte kohutav operatsioon on odav, kiire, operatiivne. Ta eeldab, meie oludes oleme teinud ligikaudseid kalkulatsioone. Kui me võtaksime näiteks terve vabariigi ette ja tahaksime siis saada statistiliselt kõlbulikku täpsust metsa üldtagavara osas siis meil peaks, tähendab see meie kuus, viis ja pool Väliidude kuud töötama metsas kolm brigaadi, ainult need brigaadid oleksid siis kahe kuni kolmeliikmelised. See, see võimalus meil muidugi on olemust raskusi muidugi võib, praeguses situatsioonis võib tekitada taadi kuuluva töölise või tööliste kui brigaad on kolmeliikmeline. Värbamine, sest needsamad tahes-tahtmata olla jõutöölised hooajatöölised, kuid selle juures ikkagi piisavalt arenenud mehed ja kohusetundlikud. Kas siin on tegemist rohkem nagu Pontrolliga meie metsa nii-öelda suuruse ja, ja juurdekasvu osas või on see teine poolse õpetlik osa, kes oskavad arvudest järeldusi teha, see olulisem sest näiteks üks väikemetsaomanik, kellel on seal 10 hektarit, mitte kõige küpsemad metsa. Kas teda nii peen mehhanism väga hull? Ilmselt siin olulisem mitte niivõrd kontrollida, kuivõrd just anda hinnangut sellele, mis siis ikkagi metsas tehakse. Nüüd viimasel aastatel on just see eriti silma torganud, et erametsades raiete, raiete mahud on tegelikult kõvasti kasvanud ja noh, on toimunud selline raiete kontsentratsioon. Kui me nüüd võtame asja rahulikult tagasi ja vaatame, et 91. aastal 92. aastal 93. aastal noh, osaliselt 84. aastal vees veel praktiliselt nendes tagastatud metsades raie valijad, nagu üldse ei tehtud, tähendab, sinna toimus selline puidu akumulatsiooni, noh kui seda täna niimoodi ära lõigatakse, kas siis on nüüd halb või hea. Selge on see, et kunagi tuleb see puit ära raiuda, nüüd tekibki seesama küsimus, eks ole, et kuidas siis on suhe juurdekasvuga see puit, mis varasematel aastatel on nagu kõrvale pandud või kõrvale jäetud, et selle nüüd täna kasutusele võtmine kasse nüüd oluliselt halvab, halvab meie metsade sellise noh, majandusnäitajad raiesuhe aastase juurdekasvuga, et kas nüüd läheb paigast ära või ei lähe. Ja selle tõttu just eelkõige on ikkagi loota, et läbi sellise üldistava inventuuri me saame need andmed kätte, kus me siis lõpuks oskame ka öelda, et, et kas nüüd metsast võetakse parasjagu või rohkem või vähem, kui parasjagu tarvis on. Aastaid on ju erinevad ja seljad ütlemas rõhutangi veel, et et ei saa mingil juhul olla ühekordne operatsioon, et seal peab hakkama jätkuma, ta peab olema pidev protsess, mille tulemusena siis saab teha üldistusi ja mille tulemusel võetakse vastu tulevikus ka mingisuguseid seadusandlikke regulatsioone, kas siis keelatakse midagi ära või lastakse kuskil lõdvemaks, nii et see on nagu põhiline mõte. Miks ma vihjasin selle kontrolli peale, mul lihtsalt tekkis niisugune mõte teid kuulates, kuigi ma ei tea, kas metsaraiuja tahab näidata, sellel langil sai rohkem puitu kui sai või tahab näidata vahel, et ta vähem sai. Ja muidugi tähendab, meil on need vastavalt Ta ruudud võiekümneni ringikujuliselt üksusel on sees, on ikkagi jälle juhuslikkuse printsiibil ja kusjuures meil on olemas seal ka niinimetatud muidugi neid võetakse tihedamini kui kasvavas metsas, sellepärast et raiet ei allu hästi nii palju looduslikele seaduspärasusele, seal hakkavad mängima teedevõrgud kättesaadavus, eks ole, piirkonna asustatus ja nii edasi. Neid on kaks korda tihedamalt, kus raieid hinnatakse ja raiehindamiseks tähendab mõõdetakse ülalangetatud puude kännud. Me kasutame ja aastat esimesest maist esimese maini. Mehed treenivad ennast metskondade poolt antud raielankide, kus raie aeg on täpselt teada seal kännu iseloomust, raiejäätmete iseloomust praktiliselt veatult on võimalik määrata, millal raiuti nii ja nüüd sellest läbimõõdust tuletatakse meie oma mudelipuude vastavate valemite abil kõrguse läbimõõt. Kui me teame seda. Peame kasvukoha moodusi tähendab poniteedi klassi eeldatavat täiust, mis oli selle metsa varem. Siis me oskame tuletada raiutud tüve maa. Ja nii me saame teada, missuguste raiete korras, missuguseid puuliike raiuti välja metsast. Muidugi, meil on väga suur Meelis võrreldes nüüd teiste eluvaldkondadega, mis ka keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on, näiteks kui me vaatame nüüd kalandusstatistikat, eks ole, siis kala võetakse veest välja ja midagi järgi ei jää. Aga metsa puhul on võimalik seda väga täpselt pärast niimoodi üle mõõtad minna selle kännu juurde ja tuletada siis see kogus, mis sealt on ära võetud ja see esialgne tulemus on täiesti üllatav, et et kui meile nüüd on deklari veeritud metsaomanike poolt, et nemad kavandavad seal teha mingisugust hooldusraiet või harvendusraiet, ütleme siis. Ja pärast, kui imenteerijad on seal kohapeal üle käinud, siis nemad arvavad, et ei olegi hooldusega lage harvendusraiet tehtud, on hoopis lageraiet tehtud, nii et noh, see tuleb sealt välja ja sellisel juhul peab ka mingeid meetmeid hakkama rakendama. Julgeski niimoodi öelda teid kuulates tähelepanelikult, et statistika, mida täpsem ta on, seda kasulikum on ta kõigile meist, kes müüvad, kes kasvatavad selleks, et müüa, kes teavad, mida tulevikus on võimalik osta. Kui suursema rahandusmeil on rehkendada hindadega saada teada, palju ta ekspordist, siis meie seda väliskaubandusbilansi tasakaalustab edaspidi ja millal, võib-olla rohkem, millal vähem. Ja öeldakse isegi nii, et riik ei saa tõsiselt areneda, kui tal ei ole võimalikult täpset statistikat, mõned arvavad, et parem, kui ma endale hoian ja, ja kas peab seda teistele ütlema. Siin on omad reeglidega ühe metsaomaniku kohta andmeid ei anta aga teatud piirkonna kohta puuliikide lõikes ja nii edasi peata juriidil olema ja kui ta seda eesmärki kvalitatiivselt teenindab edaspidi paremini, kui senise ta on tehtud siis tuleb öelda, et metsamehed on õigel teel või tahate veel igaüks omal positsioonid midagi lisada. Tähendab, võib-olla ma jõuaksin selle juurde, mida maakonna metsaameti seisukohalt ja nüüd kõige tähtsam tähendab, kuidas neid statistilise metsainventeerimise andmeid kasutada. Üllatavalt tuli välja see, et Hiiumaal on 54 protsenti keskealisi metsi mis eeldab seda, et kuskil 30 aasta pärast, 40 aasta pärast oluliselt hakkab lõpp raieni maht suurenema, võrreldes sellega, mis ta on praegu ja samas väga väike osakaal on meil noorendike päris noori metsi, lagedaid alasid, mis näitab seda, et kui need, kui ükskord ütleme, 30 kuni 50 aasta pärast saavad need keskealised metsad lõppraiega raiutud siis tuleb Hiiumaal puiduturul oluline tagasiminek, tähendab selles mõttes ta näitab seda liikumist raamikat majanduses mis on Hiiumaa seisukohalt väga oluline just nimelt selle arengu seisukohalt. Me lõppude lõpuks oma lõppnumbritesse kuigi me peame tunnistama, et võib-olla oleme püüdnud olla liiga detailset. Meil on pindalaliselt väga väikesi üksusi moodustatud, kus meie tulemused ei tarvitse olla päris tõesed. Kuid üldsummas, kui me usume neisse hästi