Kollektsionäärile teeb kõige suuremat rõõmu, kui ta kogu täieneb. Heldur Karmo, kas hakkab sinu kollektsioon varsti täitsa, ma mõtlen, Agatha Christie, kriminaalromaane hakkab täis saama, jah, ma paar päeva tagasi sain veel tema autobiograafia agendist, kriminaalromaanidest on puudu ainult kaks. Selles mõttes ma olen professor lauluga. Ühelt tasemel ma lugesin õhtulehest, et tema kollektsioonis ka veel ainult kaks romaani puudub. Agatha Christie on veel kirjutanud luuletusi ja, ja lastele. Samuti niisuguseid romantilisi armastusjutte kuus tükki. Aga ma ei ole oma sihiks seadnud, et neid kõiki kätte saada, aga praegu mul on siiski niimoodi, et mul on osa saksa keeles osa inglise keeles ja mõned isegi niisugused, mis on ainult soome keeles olemas. Nii et seda kollektsiooni veerimist lõpetatuks lugeda ei saa. Ma tahan saavutada seda, et ma originaalis tähendab inglise keeles ikkagi kõik kätte saada. Meil on palju siis ühtekokku need raamatuid peab olema. No see on nüüd niisugune asi, kuidas keegi neid arvestab, kas loeb juurtega lühijuttudega kummikud ja mõned niisugused, mis on hiljem ilmunud, aga varas varasemad jutud on sees, aga neid on 80 ringis. Kui kaua sa oled kogunud kaose? No see on võtnud umbes 15 aastat aega siis algas lihtsalt juhuslikult ma kuulsin, et antikvariaadis on niisuguseid asju olemas ja alguses hakkasin peale sellega, et lihtsalt puhkehetkel lugeda ja, ja tunda sellest mõnu, aga siis tekkis nagu niisugune väikene huvi, et ikka mis ta veel kirjutatud on, siis ma sain ühest raamatust tema teoste niisuguguse bibliograaf Mafia täieliku nimekirja, mis ta on kirjutanud ja siis oli juba kergem hakata koguma, näha, mis on olemas ja mis, mis veel puudu. On vist kohatu küsida, et need raamatud ikka kõik läbi loetud? No need on läbi loetud kõik, ja huvitav on see, et ühest küljest me taunime seda vägivalda ja, ja julmust ja tapmist, teisest küljest on kriminaalromaanid nagu omapärased, kaasaegsed muinasjutud lõpevad ikka tihti ju enam-vähem hästi, eks ole, kurjategijad teinud karistuse, aga vist huvitav on see kaasamõtlemismäng, kuidas protsessi avastanud protsesse, jälgimisprotsess kõik toimub? Nojah, selles mõttes muidugi Agatha Christie on ületamatu. Ja kui sa nüüd räägid vägivallast, siis sellest ei saagi võib-olla Agatha Christie juures rääkida, temal on lai. Või tuleb siis veel teine või kolmas laipaga ta kunagi kirjeldanud üksikasju, et missugune see laip oli ja kuidas see kuritegu toime pandi, see mõrv. Et niisugused realistlikud detailid, need on täiesti välistatud, tal ei ole seda laipa mitte millekski muuks vaja, kui lihtsalt panna see mõtet töö käima ja ta söödab ka ju lugejale kõik need faktid muidugi peidetud kujul ette, mis lahenduseks vaja on ja, ja kui sa ei suuda seda lahendust leida enne, kui ta selle paljastab, siis näitab see lihtsalt su oma võimetust. Sest see vanadaam ikkagi oli selles suhtes väga kaval. Hea küsida, kui mitu protsenti kuritegudest sina avastasid juba eelnevalt ilma et oleks pidanud lõpuni lugeda? Ei saama kiidelda suurt selle koha pealt midagi, lõpupoole hakkas tekkima niisugune väike arusaam nendest mängudest reeglitest ja, ja siis isegi mõnikord intuitiivselt taipasid, et see peaksid olema kuigi päris neid fakte ei, ei olnud mingisuguseid, vähemalt mis oleksid seda kinnitanud. Aga noh, seda jah, et, et Agatha Christie on kenasti ära petnud, seda on küllalt olnud. Aga samal ajal tuleb imetleda ja imesta, seda head fantaasiaoskust ja konstrueerimise oskus, uued skeemid, Leedalat. Selles mõttes ta noores põlves oli muidugi nii väga värske ja. Hilisemat siis eriti need kõige viimased romaanid, mis ta kirjutas seitsme ja kaheksakümneaastaselt. No seal võib-olla on seda konstrueeritust rohkem ja, aga noh, ikkagi toredad lugeda. Mulle tundub, et selles sinu huvis kriminaalromaanide vastan teatud koos sinu tööga saavad ju laulutekstide tegija nõutav ja samal ajal igas tekstis on vajalik ka see uus iva leida see uus skeem, suusnipus, lahendus. Ja kas seda just nii saab öelda. Aga ta on lihtsalt olnud nagu igal inimesel mingisugune hobi, minul neid kaks heliplaadid ja ja, ja siis need Data Kristi kriminaalromaanid just teisi ma ei ole eriti kogunud, Sherlock Holmsi aga on käes olnud läbi käinud ja ma olen nüüd uuesti jällegi pärast ära andnud või antikvariaati tagasi. Aga ikkagi tulles laulu teksti juurde tagasi, on vaja, aga kas see alati õnnestub, see, see, see on teine asi, võib olla niimoodi, nagu Agatha Christie hakkab hiljem, see asi ei ole nii värske, võib-olla siis on nende laulutekstidega ka, kui inimene vanemaks jääb, nooremad tulevad peale, et et seal ka iga asi päris täkke enam ei lähe, aga püüdma peab. Tegid sa esimese laulu teksti oma lõbuks, oli juba see tellimiste esimene laulutekst oli täitsa oma lõbuks. Seda teada, aga mis see oli, visialistardast tähendab tähetolm eesti keeles, hiljem loopan selle linti laulnud plaadile. Ja kui mitu aastakümmet tagasi see oli 1946 tähendab 41 aastat tagasi. Ja ka esimene päris omalooming. See oli nüüd tõlge, see, see oli tõlge ja esimene päris omalooming oli tõenäoliselt Twist arglik brigadir Uno Naissoo 149 tehtud ja kümmekond aastat hiljem siis nii raadios linti tehtud ja sellest ajast algas siis selle laulu teine elu, nagu. Ja muud enam peaaegu. Midagi ja segage tol ajal kaamera praaki ära. Rangema läbi. Et nad ei ole kaua veel Saavutada sõnadega. Olemike Taua mõelda. Sa ise oled ju küllalt lähedalt seotud muusikaga olnud kogu aeg võib-olla on, kõige toredam oleks meenutada neid aastat, kui tegutses selline ansambel, klubi Swing klapp. Nojah, see oli niisugune entusiastide grupp eelkõige muidugi pillimehed Uno Naissoo ja käisid sealt läbi Uno Loop, Aleksander Rjabov, Peeter Saul, nõustus, Agur oli seal ja. Peale selle oli siis veel oma võimendus sellel ansamblil ja siis oli niisugust, mida teistel tolleaegsetel gruppidel nagu ei olnud, oli oma laulutekstide tegija minu näol siis seal. Ja noh, sellest siis hakkaski minu kokkupuude just pillimeestega muusikutega hiljem said neist heliloojad ja dirigendid ja. Noh, see on mulle väga palju andnud sest muusikud on, ma pean ütlema üks väga tore rahvas selle ma unustasin eelnevalt ütlemata, et see ei ole mitte ainult pilli mängimise ansambel, vaid see oli ka niisugune grupp, kes püüdis muusikaliselt harida ennast ja leida seda, mis peitub džässmuusika tagab mis asi see niisugune oli, sest aeg oli ju niisugune. 47, kaheksa kui see ansambel loodud saia, need noh aastat viis või kuus, mis siis tegutses? Need olid vaat kus igasugune kerge muusika, rääkimata tšehhist, oli saksofoni, on tal diabeet oli päris põlu all, aga, aga noh, seal selles sundklapis tehti ikka seda tööd ka, et aru saada. See on ikka nii halb ja noh, muidugi ei olnud nii halb, kuna kõik olid just selle selle muusikaentusiastid ja püüdsid ikka leida, mis seda muusikat õigustaks ja kuidagi välja. Äkki ta kuigi nüüd tagantjärgi mõeldes, mis seal siis välja rääkida oli muusika oli ju ja, ja oli tore muusika. Kuidas need koos käimised toimusid? Kuulaste laadiatega, sel plaatide valik oli väike, linte polnud saada noolide raadiolaineid. Nojah, noot oli ka vähe, raadio oli põhiline. Aga koos käimistel raadiot just ei kuulatud, siis mängiti pilli ja, ja teoretiseeriti niisama. Aga eks igaüks kuulas kodus raadiot ja see on lihtsalt uskumatu, mis sealt raadiost maha kirjutati. Tuli mingisugune muusikapala. Naissoo eriti Agur, kellel oli töötatud välja oma muusikaline stenografeerimine. Neetud, millega ta tegi noodi joonistikule mingisuguseid kavalik, kribu jooni ja punkti ja pärast taastas selle järgi terve orkestratsiooni. Nii et see, see oli lihtsalt uskumatu, tänapäeval enam, mis asjad, jumal tänatud, pole vaja vaeva näha olendi peale ja on sul aega kirjutada maha küll. Ja või siis tellid potid kusagilt välja või lõbuks, meie raamatukogudes ja vanema muusika svingiklassik, liid noot on olemas ja on pillimeestel aastate jooksul kogunenud Need ei ole see niisugune nootide jääpõud enam kuigi suured nooremad mehed, need kirjutavad hea meelega muusikat ise, nendel ei olegi see väga tähtis, mis seal mujal tehakse. Aga ise olid sa ka mõne pilli veel meister? Ei meister olnud, ma õppisin viiulit, aga, aga ei tulnud välja. Ja siis seda pillimees ootika minus ei ole. Aga samal ajal kui nüüd seda tööd mõelda, siis ikka vajalik, et natuke sai nuusutatud ja noodikiri on selgelt, noh, see, see on muidugi teie jaoks väga jääd noodikiri, selge on, ei pea sind vaeva nägema mingisuguste niisuguste kui heliloojat, vahest teevad mõttetutest sõnadest skeemi ette ja mul seda ei ole vaja olnud. Nagu. Tuli, mis? Igas Kesbee. Igas kes sokke ja Kui nüüd tagasi mõelda nendele aastatele, siis muidugi kõige tihedam koostöö oli sul nüüd juba manalameeste Aarne hoidja, Uno Naissoo modelskiga pudelskiga. Bodelski oli omaette väga niisugune aktiivne inimene, kõigest, ta püüdis nagu kinni haarata, kõike teha, kõigest osa saada kõiges midagi andma. Nii et selles mõttes oli ta just hoidi vastanud, kes oli omamoodi rahulikkuse etalon. Kõikide mõtles hoolega järgi ja kui ta siis midagi tegi või ütles, siis oli see ka nii kenasti paika pandud, Naissoo võib sinna kahe vahepeale Aru panna, Naissoo oli ka elav ja ja, ja, ja väga-väga organisaator organisaator kõike laialt haaras. Ja ja nende muusikalide kuna ampluaa oli kahe erinev võit oli ju meloodiameister ja Naissoo püüdis igale poole natukene seda džässi rosinat sisse panna ja kodukootud ikka teemaga nagu läheneda ja, ja, ja mõnikord isegi tundus, et nagu liialt konstrueeritud hoidi juures ta ei saa öelda ei hoidi juures, seda ei saa öelda ja aga noh, eksime metoodika, kuidas nad tegid, see oligi võib-olla niisugune Naissoo tihtipeale istus ja hakkas kombineerima aga oli ka neid momente, kus tal midagi ei tundnud, lihtsalt ütles, et vot vaimu ei ole peal ja aga naissul ma ei tea, kuidas selle vaimu voligas, ta suutis seda nii kiiresti välja kutsuda, aga ta ju võis mõnikord tund aega. Mingisuguse kunstinõukogu ja raadiolindistuse vahel jäi niisugune aken sisse ja ta kasutas selle täiesti loominguks, seal. Kas pole õnnelik? Kui me need ained Lõplikult peitu panna Talv ukse val. Kas pole, nelik? Kui kõnnime Et puudujääk OP sitiive oli. Mind pahandas vees märjaks mantli. Aga kuidas seal pilvede kõrgusel tulla nagu jaa? Kas ikka? On vinge külm. Ja hanged. Kuid tunda on, et. Autode. Ja ma ma leidmise rõõm alles on mees. Hoopis teisiti oli. Mind pahandas märjaks ma. Aga praegu las seal pilvede kõrgusel tulla nagu jaksab. Kas pole õnnelik? Tunne? On küll. Ja ongi meil. Kuid tunda on, et me ei kaota, te. Ja mis r koguma? Kui nemad sulle nüüd selle noodimaterjali mustandi kohaldeid, kui kiirelt sinul vaim peale tuli? No see oleneb sellest, kui ruttu vaja oli. Mida, mida pikem tähtaeg mulle anti, seda kauem ma seda tegin. Tegid ikka viimasel minutil ja ikka viimasel minutil ja ega see pole praegu palju muutunud. Aga milline laul on kõige raskemalt sünnid? Seda ma ei tea. Mul on praegu üks tõlge seal joogilaul Holferestist, Hull hulkurite kuningas. Ja see on nüüd praegu niisugune, et mismoodi seda teha nii, et lambad oleksid terved ja hundid söönud. Väikse, eks näeb, võib-olla mõtleb mingisuguse nipi välja. Aga kiiremini, milline laulan, sünnib. Kõige kiiremini oli üks, üks tõlge, see võttis aega oma pool tundi, kunagi Emil Laansoo helistas, et poisid on kõik kohal. Ja Kalmer võtab ja iga hetk hakkab lindistamine, nii et olgu lugu olemas ja no siis oligi nii, et andsin telefoni teel pool tundi hiljem. Mis laul seal, see oli, armastus vihmas? Eks, itaalia laulukene kunagi viiekümnendatel aastatel vaid söeldad enamikus meie kergemuusika loojatest oled sa kokku puutununa? Vanema vanema põlve? Võib praegu keskealistega noorematega on muidugi see rohkem juhuslik, need kokkupuutumisest ise on ju täitsa mõistetav ka, sellepärast et igal ajastul on ju omad tegijad oma muusika ja ega ma võib-olla sellest tänapäeva rütmikest nii kerge aru saada ei ole isegi lint ja kõik olla ees, aga aga noh, see võtab siiski siiski aega, selle asja tajumine ja sellesse tee leidmine, sest omaaegne muusika oli ju niisugune lihtsam, kuvad raatsem. Huvitav, kas keegi on kollektsioneerinud, oled sisekollektsioneerivad oma laulutekste ka, palju sul need on, mis teemadel kui palju tõlkeid, kui palju originaale? Ei, seda ma küll ei tea, kuskil pool kolme ja poole 1000 ringis neid kokku on. Aga ma ei oskagi öelda, võib-olla veerand on umbes, ütleme, originaalid. Aga nii teemade järgija, varasemast põlvest mul on täitsa lüngad sees, kus ei olegi, ma ei tea, kuhu need kadunud on, aga kusagilt aastast 1960, siis peaks mul olema kõik tehtud, olemas korralikult kaustade vahel, et kui vaja, siis leiab üles, aga. Ei üle lugenud ei ole. Aga see ei ole ka vahel mõnikord oht või tabad ennast mõtelda. Väljendit ma olen kusagil juba kasutanud ja on, mis ei ole ja mõnikord isegi ei taipa kiseda ja hiljem alles leiad, et näed, et siin ja oli juba see väljend kasutatud ja ja nüüd kuskil viis aastat hiljem on ta uuesti kasutatud ja siis tõesti ma ei ole seda tahtlikult teinud, aga aga ta on niimoodi tulnud. Teine abi oli sul plaadid palju sul näidata? Vaat need on ka niisugused, mida ma ei ole nagu ülelugu lugenud. No neid võib-olla üks, poolteist 1000. No ma mõtlen siin neid suuri, 30 sentimeetrise läbimõõduga plaateleid, väikesed singlid ja neid tänapäeval nagu enam plaatideks ei loeta väljas, on sul siin tühimikust sellest kohust? Nojah, eks neid ole igal pool. Siin kõik alused täis kus vähegi roomlane kirjutuslaual ja ja suuremalt jaolt on nad vist džässmuusika. Nad on jah, ütleme veerand võib-olla klassikat. Ja sellest ülejäänus on siis üle poole, ehk on džässi ja, ja üle poole siis muud kerget. Kui sul endal tuju, no mõnikord ikka natukene allapoole, jah, te olete õigesti on, millist muusikat sa siis peale paned? Millist Laatsa kõige rohkem oled kuulanud? Siis mul on siin terve rida naislauljat, keda ma olen kuulanud Karmen mäkray säravoon Ellafisse ärasust. Siis keda veel nimetan peti kaarter. Siis on Dakotas teid, Ta on väga huvitav laulja. Võib-olla päris niisugune avangard just minu muusika ei ole, aga. Niisugune keskmine mainstream, selle kogu sees on sul ka veel üks väikene kogu ma mõtlen, kui mitu varianti samme taime Sammer taime oli 23 varianti. Teisel kohal oli sant, lõi pluus, seda oli midagi 15 16. Varianti, teisi niisuguseid lugusid ka, mida on mitmeid variante ja, aga noh, neid on vähem. Milline näiteks noh, ütleme sellest pool GPS siis, suveaeg, milline kõige toredam huvitavam variant on sena. Kaks päris toredat varianti on. Üks on lojaanstrongi jälle Fitzeralt klassikaline, aga siis teine mitte põrmugi. Vähem põnev variant on Ray Charles'i äkki Olein. Nemad on samuti teinud ju selle suurema osa ooperi jah, kahele plaadile raske haigus soostasinud kunagi nagu ruumi toaseinte vahele. Mulle tundub, et see sõnade tegemine on nüüd nagu heaks eneseväljenduseks ja samal ajal ka annab palju suurt suhtlemist teiste inimestega. Ja seda küll, ma ei ole seda nii väga traagilise õnnetusena üldse tundnud ja, ja ümber on alati olnud väga toredad inimesed ja ja nii et ma ei oska öelda, et ma nüüd kangesti oleksin millestki ilma jäänud, aga eks oleneb sinust enesest ka, ega siis väga kurva ja halva tõelise inimese juurde ei tulda abi otsima. Masemat. Nojah, noh, eks ma olen juba niisugune optimistlik natuur. Ikka kõike nagu paremast küljest on kombeks näha ei ole mingisugune niisugune poos või tehtud midagi, siin ei ole lihtsalt midagi, ei ole minust seda virisejad. Nii et selles laulus, mille sa kunagi Uno Naissoo, kirjutasid kolabreniooni teemal, et selles on ka sinu elu mõte, et läbi rõõmu läbi mure, läheb lookelde üle rõõma murema, elame veel täpselt. Saate valge, pean laulust sõnu välja ei viska. Oled sa mõnest laulust visanud välja või ümberlina? No muidugi, kus sa ilma selleta saad aeg-ajalt just nende varemalt tehtud tekstidega ikka, kui on vaja mõni välja otsida ja uuesti käiku lasta, siis tuleb ikka niisugune väike iluravi teha. Aeg on edasi läinud ja, ja enesekriitika on tugevamaks läinud ja nõudmised on kasvanud ja ja nii et ei saa ikka päris vana rasva peal alati liugu lasta.