Õpetan kolledžis pärimuspraktikat, mille eesmärgiks on oma pärimus laiemalt rahvakultuuri teadvustamine, väärtustamine, aga eriti selle praktiline kasutamine tänases päevas ja iseenda elus. Antud saade On lindistatud kultuurikolledžis. Keset igapäevaseid sekeldusi ja askeldusi ja antud saates esitavad oma ja oma kursusekaaslaste mõtteid ja arvamusi pärimuskultuuri kohta tänases päevas. Huvijuhtide teise kursuse üliõpilased Kristi Saksing, Kari Nundrits, Reet Filippov, kullalehtsaar. Kasutatav muusika põhineb loomulikult ikka ja taas samuti omal muusikal ning selle loojad on kolledzi noored. Osad lood on lindistatud kolledži aastasel omaloomingu konkursil kus on saanud päris tavaliseks rahvalaulude ja viiside seaded seadjateks küll rahvamuusika eriala, üliõpilased aga kaasa mängimas üliõpilasi ka teistelt erialadelt, nagu näiteks levimuusikateatrikunst. Ja just sellel konkursil tundis niisugune projekt nagu Sass projekt. Mille lugusid me tänases saates kuulda saamegi. Says projektijuht idee autor ja ka asja läbi viia on siis rahvamuusika eriala lõpetanu juba Saaremaal töötav Aleksander Sünter. Lisaks Sass projektile kuuleb ka ühte seadet Krista Sildoja poolt. No see ju See linalaka olin linalakka. See haarab aga kauni haarab ja ka kauni. Una paelades pange kuna laades siidilinti töös Ei. No ta ei, aare. Targu liiva. Liiva maastaiili. Ega ma. Roonil ta tantsi, mis ta ala, aga ta on, mis ta meeled soovis, ta haaki. Ei. Anna aga. Aga? Veel ta ju. Iga väikerahvaste dilemma ees, kas säilitada oma rahvuslikud traditsioonid lääneliku arengu kahjuks jälle progressiivne, unustage traditsioonid, midagi kindlasti ka, kuid on asju, mis jäävad püsima näiteks sünd, abielu, surm, mis on inimeste elu lahutamatu osa ja nendega kaasnevad ehitused jäävad. Need on inimesele juba loomuomased kaasa antud. Tavasid, mida ei saa selgeks õpetada inimesel peaks olema endal mingi huvi. Me ei saa kõiki traditsioone raamatu järgi säilitada. Tänapäeva elulaad on kiirel looduse reeglite järgi võib ütelda, et tugevam jääb püsima. Nii on ka traditsioonidega tänapäeval tähtsaks sündmuseks sünnipäev sest inimese sünniga püsivad elusana meie traditsioonid. Aitavad traditsioonid elurütmi korrastada, kui ma õpin igal aastal juurde kasvõi ühe traditsiooni taustaaia, kombed, olen rikas inimene. Just varandusest võib aga meie maa traditsioone, mida ta. Ma ei usu, et kogu selle Ameerikaniseerumise ja Euroopasse trügimise käigus eestlane unustab, kes ta on ning kes olid tema esivanemad. Ikka leidub keedikest jaanipäeval, hüppab üle lõkke, vastlapäeval püüab teha pikemat liugu ning mardipäeval käib naabritele head karjaõnne soovima. Tähtis on see, mida me mäletame, mida me hoiame ja anname edasi ka oma lastele peretraditsioonid. Siiski ma ei usu, et inimesed suudavad tänapäeva kiires maailmas rikkalikku äärmustest ärasuste kanduvat rahvakalendri kärgida. Pean kõige olulisemaks seda, et taheti lämmataks. Suureks säilitamise tuhinas tuleb silmas pidada, et see ei annaks vastupidiseid tulemusi. Tegelikult on ju iga traditsiooni taga oskus, uskumused, rituaal, palve või isegi posimine aitab elu parandada. Seega peaks küsima, milliseid uskumusi me peaksime säilib. Tere, käsiites stuudios viibijate poolt, me oleme Viljandi kultuurikolledži juhijuhtidel teise kursuse tudengid kullakari risti ja Reet saate ettevalmistamisel palusime abi oma kursusekaaslastelt, kelle lennukaid mõtteid just kuulsite. Meil siin on peaaegu tunni jagu aega, et vestelda ja arvamusi avaldada Eesti rahvatraditsioonidest säilimisest ja säilitamisest tänapäeval. Mina võin enda kohta öelda seda, et ma vist ei erine suurel määral enamusest eesti rahvast sest kuidagi automaatselt ma ikka pean enda jaoks tähtsaks just neid kõige levinumaid ja kõige enam peetavamaid tähtpäevi. Siit lähtuvalt leiangi mõtlemiseks ainet, mille ütles välja ka üks minu kursusekaaslane. Et kui palju meelestele teadvustame, minnes jaanitulele või pannes selga kadrijooksuriided, et tegemist on enam kui pelgalt lõbuga. Kui palju teatakse rahvatraditsioonidest sügavamast olemusest või taustast. Kui tihti inimesed esitavad küsimuse või kui tihti otsite, otsitakse vastust probleemidele, et miks meie esivanemad ühte või teist sündmust hakkasid äkki tähtsaks pidama? Me võime küll tead, et vastlapäeval lastakse liugu ja süüakse seajalgu ja et suvistel tuuakse kased tuppa või jaanipäeva õhtul hüpatakse üle lõkke. Aga kas me oskame vastata ka küsimusele, et miks nii tehti? Ja ma arvan, et see on küsimus, et kas see on traditsiooni säilitamine, kui mingit tähtpäeva tähistatakse lihtsalt sellepärast et nii tegid juba meie esivanemad, vanad eestlased? Mis sa arva, tulla sellest. Aga minu arvates mõtlemise küsimus. See. Kalendris on olemas, need päevad on jõulud, on jaanipäevad aga mul puudub lihtsalt tegelik informatsioon nende kohta miks neid päevi tähistati, ma lihtsalt tean, et neid on ka kõik. Siinkohas ma peangi oluliseks, et me peaksime mõtlema, kuidas seda teadvustada, teadvustada inimestele, mis nende päevade taga tehakse, miks neid peetakse. Kuna selles suhtes on tõesti näiteks need nagu võlgan külaga ikka sügisel ees Eli, selliseid koduseid pretatsioon, sellestki loomulik jõulud, lihavõtted, sünnipäevad, pulmas. Täiesti arusaadav, miks, kuidas, milleks ja nendega ma olen nagu, kuigi pole ise tuttav, aga selles suhtes, et mul on hea meel, et kolledzis et olen siin õppinud, et seal ma ei tea nüüd graafilistest erialast nagu pärimusõpetus üldse mitte midagi. Ja nüüd siin niimoodi käies kassi, terve kursus vagi kassetil hommikul päikest kummardamas ja õhtul siis sauna näiteks nagu paastumaarjapäeva selline juustele esi. Et midagi läheks hinge ja, ja loomulikult saaksite teie nakkust asjasse suhtuma kuidagi teistmoodi, kui sa nagu tegeleb sellega isa nagu teed selle riituse nagu läbi kõik oma oma hinges nagu ladina, siis kindlasti puha sellest teistsugune. Et kindlasti peaks selliseid asju õpetama. Kolledžis õpetatakse, et aga kui palju tänapäeva noored teavad neist, selles suhtes ma tõesti kahtlen, et koolides ja sellist ainet pole olemaski. Mulle mulle meeldis see vanasõna, et pühamingutase turgu ja äripäeva ärgu olgu. Ja noh, samas on vastukaaluks eestlastel sellega, et püha tulema kui kuninga lähema kui sanding, et tegelikult see suur pühade pidamine, et see müka inimesele kaunis väsitav olla, ma kujutan ette. Ja, ja eriti väsitav tõepoolest naisterahvastele, kuna nojah, et kuna, kuna see nõuab puht praktilist tööd, lisatööd minu meelest No nii palju kui meil ka oma kogemust oma kooliajast siis ikka oled sa need mardi- ja kadri karnevale tehtud. Ja mul on täiesti meeles see, kuidas me ajasime taprast need asjad siis selga ja läksime ja siis tuli hästi palju vanaisasid, tädisid ja sugulasi ja emasid-isasid sõiduauto. Ja siis me mängisime, see oli nii vanad, et näe, huvi juhtunud minutit kolistama hakkama saanud. Ja mida sa tahtsid teha, oskad, laulavad, natuke tantsivad. Aga ma ei ütleks, et mul sellest mingit head tunnet oleks jäänud. Ma mäletan, et näiteks koju tulid niuksed Mardisest, ma ehmusin ikka päris noh, kas just kohe surnuks, aga päris ehmusin ära, tõesti sellised koledad karvased Need, kes need on ja mis nad siis nüüd teevad? Koordiga lihtsalt lauldi niimoodi ka, see on niimoodi, et et ei osatud kuidagi seda meile sisse nagu sööta, ei tulnud isegi selle vastu huvini. Sellepärast teie esinesid, teised vaatasid pealt. Eks ta kindlasti andis siukseid, emotsioon, et oh, näed lehvita emale, et näe nüüd see, aga kindlasti ei teadnud sellest traditsioonist, et mis on need mordiga, eestlane, kadett, mis õnne toovad. Ma sees mad Kus aga salkali saar, kui ta Seal olid ranna, kui kui. Ja ori neidu. Kui ta aru Skeemi iga keesi. Ja samas on näiteks ka rahvariietega nii palju kui mina tean, siis väga vähesed tahavad rahvariideid kanda, eriti noored, näiteks, et see tekitab suurt probleemi, kui peab minema näiteks läbi linna rahvariietega nagu häbiasi, ma ei tea, minul on kuidagi alati meeldinud kanda rahvariideid ja just oma kodukihelkonna rõivaid. Ja mulle põrmugi meeldi, kui kasutatakse mingeid segavariant, et üks element siit ja teine sealt ja, ja kui näiteks vaadata, mis toimub laulu või tantsupidudel, et pooled osavõtjatest kannavad Mustjala rahvarõivaid, sest nad on kõige kätte saanud ja teised pooled kannavad siis muu rahvariideid, kollad on ühed ilusamad, et tegelikult on seda väga kurb vaadata. Jällegi jõuame otsaga algusesse tagasi, et inimesed ei teadvusta endale, et arvatakse, et võib-olla et nüüd olen küll rahvuslik tee, panen oma rahvariided selga. Aga täiesti suvalised ja minu arust siuksed. Rahvariiete mõte ongi, et eristada erinevate kihelkondade inimesi ja, ja nende omapära. Kõige lihtsam oleks ju olnud vanal eesti ajal või sellel ajal, kui nende väljaarenemist vaid rahvariide üksainuke rahvarõivas kogu Eesti peale välja. Ma arvan, muidugi oskamatus kanda neid rahvariideid modi puudu. Tegelikult täpselt samamoodi, et need ei puuduta meid otseselt. Minu arvates siin on küsimus selles, kes korra korraldavad neid üritusi kandmata riideid näiteks eelmine laupäev esinemas, seal oli meil antud käsk, et kui te tulete esinema, siis teil peavad olema seljas rahvariided. Ja siis ma otsisin endale tõesti sõna otseses mõttes, otsisin omale rahvariided. Tahaksin kõige paremini kätte ja ma lihtsalt lihtsalt kantselei. Aga vaata, ongi see, tegelikult mul puudub nendega suhe, mul on esiteks, mul on käsk, ma pean kandma ja teiseks on see, et ma sain need kätte. Aga ei saa ja sellega tahtsingi ära selle rahva ühise, mis mul seljas. Aga rahvariide austus minu arvates seisneb ka just selles, et esiteks olen ise teinud, see juba tekitas selle selle suhte iseenesest, et mina olen teinud ja, ja vali puhuma, selga panen ja millal ja miks seda on nagu vaja taastada. Näiteks mul tuleb kohe meelde see, et et mina näiteks pole nii mõnigi kord jaanipäevale pidusse minnes jätnud koju oma mugavat diktaadist selga pannud just oma kodukihelkonna rahvariided. Ja see on selline kummaline vaatepilt, et tegelikult on ju jaanipäev, meie vana traditsioon. Ilm on selline, rahvamass jättis äkki rahvariietega Pärka pähe punutud üheksast sordist lillelistelt oma tulevast unes näha, öösel siis vaadatakse vahel üsna kummaline selline oled selline väga selline. Ma ei oskagi öelda, et oleme kaotanud pätside külamen, vaadatakse ja öeldakse, et kuidagi ei osata suhelda, selles tegelikult peaksid ja need kaks asja koos käima. Ja nii palju kui mina olen leida, on, on minu meelest väga mugavad tegelikult raske, et ma saan arvates pealseid Lublukesemas tõesti, niimoodi käib nagu koormarkondid ehk et ka võib-olla admini jõulupidudel sellistes kohtades, kus on tõesti noh, arusaadav, et jääb selga panema ja siis on tõesti häda, et kust küljest avada niimoodi otsib otsib täitsa küsimas tegelik siit ja siis kätised seal. Kodus on meil kangasteljed, aga ma olen veel siin ette kujutanud, et ma hakkaksin kunagi näiteks kangast kuduma ise võib-olla midagi tegema, et ma olen, olukord on seda teed käinud küll ja ma olen näinud, kuidas tüdrukud teevad. Kihvt on neid, neid lõik poolda näiteks või kasvõi neid kätise paar näidet üldiselt huvita elamas oma. Mulle ütles, et et ise teha, et siis kohe suheteks. Me tahaksime nende rahvariiete kohta seda öelda, et mul oli omal ajal väga suur vastuseis, nende vastu. Ei meeldinud mulle minu meelest volditud seelik, tegi kõik naised enamasti väga paksuks. Ja noh siis mina olen lõpetanud tegelikult keskkooli ärkamisajal 89. aastal ja siis oli selline buum, et massiliselt lõpetati rahvariietes. Ja ma olen ise ka lõpetanud siis niimoodi, et me valisime ikkagi niimoodi konkreetselt oma kodukoha neliku liikmed välja ja kõik läksid siis teha need. Ja nüüd ma saan aru, et see on tõepoolest väärtus, peale selle on mul päris oma ema tehtud pluus ja ma panen need riided selga tõesti suurte pühade ajal näiteks neemel oli suguvõsa kokkutulek ja ja see oli meil selline suur pidu, et tulid kokku maailma inimesed üle maakera nimetad igalt poolt ja siis väga vähestel olid meil seljas kolmel inimesel rahvariided ja siis nende selliseks vaidlusobjektiks, et kogu aeg käidi, katsuti meid. Et noh, nüüd ma oskan seda väärtustada. Ja meil on veel nii ilus kodukoha või kihelkonna nimi ka Maarja-Magdaleena kihelkond. Pea platsi kohta. Mulle tundus väga imelik, kui ma tulin siia, et me pidime pärimuspraktikumi mängides lugulaule laulma. Et iga kord õpetaja võttis nagu selle lauluotsa üles, minul läks umbes kolmveerand laulust selle peale, et ma suutsin niimoodi olemata olla, vaikselt püsida, sellepärast et nagu ma sain aru, et piinlik on nagu teiste teiste tegemistega ta ka, aga praegu on see nii loomulik, et kõvem mingist asjast laulame või kasvõi mängimegi tunni rahvamänge. Et see on jah, see omaksvõtmise küsimus või kas sa oled asjaga tegelema? Samamoodi nagu nagu me kõik ise tegime ise ühe laulu. Kuidagi alguses mõtlesid küll, et kuidas ma võimeline näitasid rahvalaulu tegema ja aga hakkasid seda tegema, siis tuli nii palju mõtteid ja laulud venisid nii pikalt ja pikalt ja ja kuidagi. See oli nii tore teha nagu tahaksime teda ka laulu meie kursusega tehtud ja mis on meie kursusega tehtud sünnipäev, sünnipäev. Räägindile viltu juurde linn ei kuldset juttu kuldset jutupäeva sünnist kulteet juttu päevasin nii juttu päikse pilkaarest juttu päikse Pillerga et koodi taeva saada, et ka seda aasta kuu kadus pilve. Pääle tõhusneetseerin äraniti sile maasi, Raaneidzee silmaasis kujutavusid musta metsa kohal kuld tõusis mustametsa. Väga kuldne sõrmus, sõrmus, meelita ja kuldsõrmus me ei liida ja säärast kõigi silma arhilla Elasgreigi ilmaadi, Ella uusi kasvasid ja siit puud siis kasvasid raadi sääraasite päikse kätte ja siis päikse kätte kui päiksesooja rüppe kuldse. Eks see soo ja rüppe päev tõi linnu naerul noka tõi linnu aeru noka tõini julgeedi suka, tõi neiu CD sukapoiss sai uue viires pillipoiss sai uue Liilescelli päev oli päev orjaalali päev oli taevaojja Laanu. Selle laulu kirjutasid või jah siis Heidi ja kiina meie kursuselt ja me oleme talle väga tänulikud selliste ja väga tänulikult sellise ilusa laulu eest valisime välja, et kõik kuuleksid. Minul on ikka hinge peal kangesti need uued tähtpäevad, mis peale tulevad ja mõni kangesti tahaksin rääkida, sest see suvel nende uute ja vanade tähtpäevadega, et noored, eriti teismelised, on palju vastuvõtlikumad kui täiskasvanud, kellel on juba oma harjumused ja elustiil välja kujunenud, aga aga näiteks mu kohe tuleb meelde see 14. veebruar sõbrapäev valentinipäev. Ja näiteks ma vaatan kas või oma venna peale, et kui hoogsalt nemad mind artiklis jagavad ja kui põnevil ise kala pärani Valentiina või salapärane valenti. Et olen mõelnud, et huvitav, kas nad teavad selle püha tagamaid, kas nad teavad üldse ei olegi eesti eesti algupärane traditsioon, et seal selline põnev mõtlemismaterjal, et kas nad teavad, kus näiteks valentinipäev tulnud on ja ja, ja meil on üllatav asi see, et et ma sattusin yhel hommikul sellist pätlikus. Ärkasin ühel hommikul kuulama raadiosaadet ja räägib pikalt ja pikalt, sellest jagab nõuandeid, mis tal selga panna vaja ja mida ta ikka tegema ja ja mul ei ole, mul ei ole mitte midagi vastu hiiri iiri rahva vastu ega pühade vastu, aga mul on lihtsalt kahju sellest, et Eesti rahvatraditsioonid eriti vähemlevinud traditsioonid ei anna nii palju kõneainet, et sellest võiks rääkida kuskil mõnel hommikul kuulatavamas raadiost. Raadio kahes. Mul tuleb meelde paastumaarjapäev Krist Kristi rääkis ka, et tegelikult see päev olevat olnud eestlastele üks üks suuremaid pühasid maaema püha. Sellel hommikul ma raadiost küll ei kuulnud midagi uut selle kohta samas kui Patricku päeva puhul jagati igasuguseid vajalikke näpunäiteid. Ma ei tea, kas ma, kas ma olen konservatiivne, aga kuidagi. Mul on kõik need uued uued pühad väga võõras ja ma tunnen, et see ikka pole see päris õige ja päris oma valentinipäevaks ja siis protesti pandi, naljakas, et kui sul on ikka täiesti nii kangesti mõni inimene meelsustajaid ainult valentinipäeval meelest ei lähe kallista inimest toite, rän täna valentinipäev, nüüd ma tulen ainult selle lõpplahke sõber, et et minu meelest on see täiesti normaalne, et kui ma tunnen, et ma tahan kedagi meeles pidada oma sõpra, masinat kiilaks Valentiliks. Ma ei tea, kas ma tõesti õigus, kas nüüd andmed võõrad sellepärast et sa ei tea nendest tegelikult midagi ja see reklaam, mis raadiost tehakse, see jääb võõraks. Aga sellepärast, et sa ei usu neid. See ei ole sinu enda omad. Täpselt. Et mingil määral ma ikka tunnetan seda oma päritolu, et mul on kuidagi lähedane eesti esiisadele usk ja ingeriusk ja loodususk, et need hälloviinid ja kõik, need jäävad lihtsalt nii kauaks. Minule. Aga samas ma nagu ma ütlesin, teismelised, et võtavad selleni kuidagi loomulikult reklaaminduses, vaata tegelikult see kontingent, kes on selline vastuvõtlikkusega puberteediiga või siis või siis testimehed, kes ka ma tea, vanused ütlevad ainult Päpika päeval õlut jooma, kuskile nii lõbusad, pühame, nüüd joome õlut võlutiku muul ajal ju täiesti vabalt. Et pidu oleks põhjused pidu pidada või ma ei tea. Ma olen mõelnud, et huvitav, kaua läheb aega, et jõuab sinnamaani. Et, et on peaaegu ühtlustunud, need võõrad, võõrad tähtpäevad ja need päris oma ja kas üldse, kas üldse nad nagu ühtlustunud? Aga kui me ennem lugesin, mitte Timkasele arvamuse, loodusest jääb elama see, kes on tugevam täpselt samade traditsioonidega. Ja alati oleks tegelikult vastavad kõik just igale uuele asjale. Iga uus asi tundub huvitav. Võib-olla on see edasiviijate tugevusest siis need asi, need uued teadmised tulevad nende edasiviijad tugevamad, et rahakotist suurem ekraan suurem. Keegi ei hakka reklaamima tõesti seda maailma ja. Kust võetakse need rahad ka Eesti riigil ei ole praegu üldse sellega mingit tegemist, nemad. Rahvusluse küsimustes nagu tahaplaanile jäänud No samas kui eestlased nad peavad valima elulaadi, mis autesti natuke püsima jääda. Mul on kaks areneda siin siis ta suud ainult iseendasse ja elada nii nagu neelatud sajandeid sellest, ma saan ka aru, et Eestis peavad olema suhtlemisaltid ja ja vastuvõtlikud uuele, pead oskama teha õigeid valikuid, lihtsalt mina arvan, et on mingid teatud asjad, mida, millest ei saa ära öelda. Et ei saa ju kõik ära niikuinii mustada, kindlasti ei unune ka mitte kõik päris. Oleme me lihtsalt elame sellises ühiskonnas sellises kiires ja pesin mitmed mõtteavaldused, mis me siin eelponitasimet ei saa raamatu järgi neid traditsioone säilitada ja ja Eesti rahvatraditsioonid lähevad tõesti niimoodi äärmustest äärmustesse ja, ja kui nende rahvakalendri tähtpäevi sirvida neid raamatuid, siis iga päev on ikka mingi mingi tähtpäev, et lihtsalt me elame nii kiires maailmas, et see jääb kuidagi täiesti tahaplaanile ja inimesed on kaotanud usu usutraditsioonidesse. Ma arvan, usutraditsiooni jõusse. Minu arvates just pigem see, et usk sellesse jõusse usk. Et sellest sõltub midagi. Et, et tõesti see, kui ma toon jõulude aegu õled tuppa ja kui ma mängin seal neid mänge, et sellest oleneb, sellest oleneb minu edasine elu. Et see, kui ma seapäeval ohverdan selle seapea ja tõesti, ma usun, et see, kui ma seda teen minu seade jää haigeks. Tegelikult ongi see minu arvates usu küsimus, kellesse ma usun või tähendab, mida ma tegelikult usu. Mis asi see on? Meil ei ole vajadustki selleks usu konkreetselt, et küsib nende laste käest, kes vastlaliugu teevad ja küsib, miks sa teed, miks sa lased liugu, et pikad linad kasvaksid, aga, aga samas, kellel on neid linu vaja praegu, praegu on põlvkond noori juba peale tulnud, kes näiteks loodusest täiesti võõrdunud linna lapsed ja ja isegi maalapsed, paljud ei tea, mis värvilisi lina õiedki näiteks kollase kollas, et et meil ei ole vaja seda, ma lähen ostan selle pika lina. Ma tea, lapsed ei teagi, võib-olla, et on see metall olemas nagu lina tema tema jaoks seostub kõla lina kohe voodilina käest, et et me nagu elame sellises maailmas. Aeg kogu aeg mulle peale mingite muude asjadega. Mul ei ole vajadust. Mul ei tekkinud vajadust mõtelda, selle peale. Olen 25 meetrit lina, võtan raha, olen ustav, mitte mitte see, vat ma pean nüüd ütleme seal sel päeval punast jooma ja, ja sel päeval seda süüa tegema ja täpselt nii, et mul linad ilusti korralikult kasvaksid ja seal mingid satikad neid ära ei rikuks. See ei ole, need on minust tehnika arenguga kaasas, peab olema kindlad, mis tagab paraturvalisuse. Me lähme sinna ohvriallikale oma pere tähtsatel sündmustel ennast sünnipäeval või, või jõuluõhtul või, või tegelikult käib selle ohvriallikaga koos kindlad traditsioonid, rituaalid. Uusaasta öösel peab naisterahvas võtma sealt vett ja, ja seal oma silmi pesema, siis ilmad terveks seal seal nii salapärane ja müstiline ja ma olen mõelnud, et et meil on selline koht, kus käia ja oma mõtteid korrastada, aga tegelikult ju inimesel oleks vaja. Ja, ja üks oluline asi on veel selle kohaga, et et me läheme sinna sellepärast, et me tahame. Ma tahan sinna minna, mitte sellepärast, et ma pean sinna minema. Võib-olla siin peitubki üks oluline punkt Eesti rahvatraditsioonide säilitamise suurtes, et et inimestel tekib. Ta võttis selle vastu, mida nad peavad tegema ja kuidagi me peaksime oma mõttemaailmas jõudma selleni nii kaugele, et et me tahaksime oma pärimust hoida. Et kui palju räägitakse, et Eesti traditsioon ja kombestik on nii mitmekülgne ja meiega muuseum seda säilitada ja me peame seda edasi kandma, aga asjale peaks lähenema kuidagi kuidagi sügavamalt kuidagi hoopis teistmoodi. Tegigi tahtmine ja tekkis vajadus oma rahva hävingusse ehitada. Enne joo mulle ja mul oli mul no ja males olla ammu ja ta taar. Ja ta ta reede oli tarre. Ja. Pardimune ja paari. Paari. Ja. Ja? Jaa. Jaa. Oled sina enne ja? Ja need on. Mulle jaa. Jaa. Ja ega määr. Hooned ja. Ja. Räppi. Aga miks, miks sul tekib tunne, et sa tahad sinna ohvriallikale minna? See on ikkagi sellepärast, et kui sa sinna lähed kui sa seal istud, kui sa seal mõtled, sa usud, et sa saad sealt midagi. Sa usud, et kui sa selle veega oma silmi pesed, siis sa saad terveks või saad paremini nägema? Sa, sa ise usud seda? Sa sisened endaks? Aga noh, eestlane on tegelikult küllaltki vähenõudlik inimene ka peale kuskile kohe kindlasti siis ohvriallikale mina või või välja midagi täiesti, ma kujutan ette, et sünnipäev on seegi või pidu, kui pere saab ühiselt laua ääres kokku, nad kõik on terved. Avad lapsi täis, ütleb vanaema, kuidas ta laua ära lapsi täis. Et see on juba higi, on traditsioon. Millal saavad tänapäeva perekonnad kokku teleka ees? Ei saa ka kokku ja siis hakatakse kaklema kanali pärast. Nad võõrduvad just ära, sest neid huvitab see elumistelekas. Et nad vaatavad küll neid saateid, okaadi, suhtlevad selle televiisoriga, aga mitte üksteisega. Aga olla torupilli mängima. Lihtsalt esiteks sellepärast et mul tekkis huvi rahvamuusika kui niisuguse vastu. Miks ta mul tekkis. Sellepärast, et kui ma käisin eelmine aasta omaloomingu konkursil kus esitati neid rahvalaulude töötlusi, siis tegelikult seal ma sain näha, mismoodi, mismoodi saab ühte rahvalaulu kui palju erinevaid variante selleks, kuidas teda esitada. Ja, ja selleks hakkasin torupilli õppima võib-olla ise kunagi millegi niisugusega hakkama saada. Lihtsalt ma sain aru, et tegelikult rahvalaul on midagi enamat, et sellega on võimalik midagi edasi öelda. Mulle ka meeldivad teile tee meie omaloomingu konkursil. Ma võin siia võrdluseks tuua etel. Ma olen õppinud ka ühes teises koolis, mis nagu on klassikalise muusika eriala tõepoolest suunitluse sinnapoole ja kui seal on omaloomingu konkurss seal ei olnud mitte rahvalaulu töötlust. Ja kui ma siia tulin kaks aastat tagasi ja esimese omaloomingu konkurss, mida tulid kuulama, siis kohe erinevus tõi välja, et seal nagu kultuurikolledži inimesed nagu teavad või kuidagi nad on selle nii omaks võtnud. Rahvalauluseaded on tõesti uuritavad ja meil siin oma saates ka, nagu mõtlesime, et kasutaks võtaks ka, sest need tegelikult ei ole nii üldlevinud, neid vist palju kuulda ei saa. Tegelikult selle rahvalaulu puhul on niisugune huvitav asi minu arvates, et et sa saad need viisid kätte, teevad sulle nagu meelde, Nad tunduvad sulle huvitavad, need on lihtsad ja sellepärast nad sulle meelde jäävadki. Ja ütleme, kui sa teed mingit tööd nagu tookord me vestlesime seal neid puupilpa siis nagu sul ei ole eritigi millegi peale mõelda, seal tuleb see viis meelde. Tahes-tahtmatult tulevadki sõnad suhu, et vaat, istun siin ja vestan. Ja kui sul on juba viis olemas ja sõnad olemas ongi sulle rahva laulukene valmis ja. Et rahvalaul, see on see, mida mina tahan öelda. Et kuulab, see, kes tahab kuulata Iseenesest rahvamuusikutega ikka alt niimoodi korra läbi käid, kuule talle kuskilt viiulimängu kannelt, eriti kui ei suhtle niimoodi, tihti käib kuskil esiesinemistel ja üritustele kontserditel siis kuule ta, Ahhaas on hiiu kannel, väge ei, ei ole ennem kursis selliste asjadega, samas kui huvijuht kunagi tulevikus lastega hakkavad tegelema, siis täiesti mis te olete rahvamuusika rahvatantsud ja kõik, kõik on ju väga seotud, sellega ei taha tulevikus. Ja minu arust Ameerikas omapärane traditsioon siin Viljandis tantsuklubi, kus käivad kõik need noored ja mitte ainult keskealised inimesed. Minu esimene kogemus oligi selle tantsuklubide niimoodi, et esimesel kursusel kuulutus oli üleval äkki või siis ka jest haarasid paksult rahvast täis, kõik noored-vanad, tantsid seal koos, et seal kuidagi täitsa üllatav ja mitte ainult kultuurikolledži inimesed. Ja, ja samamoodi pidid Tartus olema ja mina tean, et esimene, esimene selline üritus oli toimunud ka Saaremaal organiseeris esimese tantsuklubi, et kultuuriga oleks nagu hakkab oma veidi juuri laiali ajama juba esimeste lõpetanud ja. Aga mis töötab nagu selle tantsuklubi juures on minu arvates see, et sa lähed sinna. Ütleme, et sa oled kaheksandas klassis, seal õpetatakse sulle selgeks ütleme, polkas on või mingi muu samm. Ja kui sa oled selle endale selgeks saanud, siis sa võid seda edasi tantsida, täpselt nii nagu sina seda teed. Mitte nii, kui sa lähed rahvatantsurühma, siis lihvitakse sul seal see asi täpselt millimeetri pealt välja, et vot nüüd sa pead selle sammu tegema sinna ja siis sa pead selle sinna tegema. Aga kui sa käid tantsuklubis? Sul tuleb tuttav tants, sa lähed, tantsid seda täpselt nii, nagu sina tahad. Paar mõtet noorte mõtetele lisaks pärimuspraktika puhul ei ole oluline ainult oma traditsioonide ja tavade tulihingeline tutvustamine vaid eriti nendele koha leidmine oma isiklikus elus kodus ka tööl kus tahes, mil viisil võimalik, et tegelikult rikastada oma isikliku elu. Et ma ise oskaksin pühade ajal olla mitte ainult pidulikke rõivaid kanda, vaid ka osaleda, laulda-tantsida, kaasa rääkida ka võib-olla miks mitte, aga silmi pesta ohvriallikal mitte ainult kuulata, olla eemalt vaatav, olla tarbija heaks praktikaks, õige tunde kättesaamisel on Setumaal käimine. Viimati sai käidud seal alles äsja, kuuendal mail Värska jüripäeval. Setude käest õpime omi pühi pidama. Setumaal teatakse, mida, kus ja kuidas teha. Ei ole vaja kutsuda õhtujuhte ega tsirkust tegema kusagilt mujalt kaugelt kohale. Et kohalikel oleks lõbus. Rituaalis pühalik kõigega saadakse ise hakkama. Teisalt on see ju eluvajadus teisiti nagu ei peakski saama. Ei tea, kelle idee oli välja anda CD Eesti vabariigi hümni variantidega, mida siis lahkelt koolidele jagada. Minu arvates vähendab see veelgi oma hümni ise laulmise võimalust. Õnnestus näha videot Ühe Tartu suurima kooli Eesti vabariigi 80. aastapäeva tähistamisest. Se koosnes ühelt poolt toredast noorte poolt esitatud kavast Eesti esimese vabariigi aegsest elust. Ja teisalt siis nii-öelda pidulikust poolest kus tuli laulda ka lipulaulu ja hümni kuid pandi peale see tee ja kogu suur kool seisis tummalt, kes nahistas niisama, kes vahtis ringi või sügas end ja nii edasi. Kellelgi polnud tegelikult vabariigi aastapäevaga asja ega mingit sidet. Ja ometigi on ju nii lihtne usaldada oma õpilasi, õpetajaid, isamaalisi laule ise laulma, kasvõi laululehed siis kätte anda, kui ei ole kindel, et sõnad peas. Peaasi, et oleks võimalus ise osaleda. Peagi on tulemas suvisted, jaanipäev, uurime oma vanavanematelt või vanematelt tuttavatelt inimestelt, kuidas neid pühi paremini pidada. Mida ja kuidas kasutusele võtta, kui oleme liiga palju unustanud? Noh, kas või nii, nagu näiteks õnnestus meil kogeda jällegi Setumaal. Setud on kõvad improviseerivad. Kui ei ole mingit konkreetset laulu kaasaegse tähtpäeva kohta, siis see tehakse ise ise, lauldakse vabariigi aastapäevast või sünnipäevast või millest tahes. Õnnestus näha ühe naise õnnitlemist sünnipäeval helbis, kus naised piduliku laulu puhul kasutasid ka kummardamist, mida vana traditsiooni kohaselt tegelikult tehakse ainult Poludi itku ajal aga antud juhul kandise üle sünnipäevalapse tervituseks tema õnnitlemiseks. Ja minu arvates see sobis suurepäraselt. Tänases saates kõneldud noorte mõtted on tõsised ja vägagi huvipakkuvad. Samuti nende noortetööd ja tegemised, kelle muusikat meil õnnestus kuulata. Peale siis projekti ja Krista Sildoja seade, lisaks ka omaloomingu konkursil pidevalt kaasa teinud inimeste Ott Kaasiku ja Margus Põldsepa lugusid või nende poolt mängitud lugusid. Mul on hea meel, et On noori kaasamõtlejaid olgu neil siis õnne oma otsinguil iseendas ja väljaspool ennastki.