Tänane kutsutu saatesse kes on, kes on oma ringkondades hästi tuntud mees. Kuid sellel mehel on ka üks omadus ta ise ei, väga, ei kipu areenile ja selle tõttu võib-olla paljudki tuttavad löömata, sest mees ilmselt ei pea enese propageerimist kõige tähtsamaks. Aga kui nüüd minna natukene konkreetsemaks, siis ülikooli diplomi järgi. On minu küla, olime geofüüsik. Kui võtta teaduslikud. Bioloogiadoktor professori nimetus on kaasnenud meteoroloogia klimatoloogiaia agrometeoroloogiaalalt. Küsiks kohe alustuseks Heino Toominga käest, kes te siis iseenda arvates. Te olete? Jah, see on küllaltki raske küsimus, mis mulle omale aegade jooksul on muret teinud, kuidas ennast tituleerida, millise eriala järgi. Ja olud on sundinud mind selle üle mõtlema ja ma olen lõpuks jõudnud järeldusele, et ma olen loodusteadlane, loodusteadlane, laiemas mõttes. Need juured, juured on, ma mõtleksin, kahelaadsed, nad esiteks. On nad geneetilised. Ma juba lapsepõlvest saadik väiksest poisikese eas istun isa voodi kõrval, pärisin ka ema käest ka, miks on üks või teine asi, niisugune vähem huvitab mind küsimus missugune. Miks ikkagi, miks on see nähtus niisugune, miks tekib teine nähtus või kolmas nähtus? Ja nii mul tekkis huvi eeskätt loodusnähtuste kaudu, miks tekib äike, miks tekivad virmalised ja nii edasi, nii edasi. Ja see huvi kandus nähtavasti ka täismeheikka ja sellest huvist tingituna valisin ma oma erialaks ka meteoroloog. Algul õpin kolm poolatud füüsikat, Sharoni spetsialiseerumine, võimalustest, teoreetilise füüsikasse, eksperimentaalfüüsikasse või meteoroloogilised, mina vahesid metroloogia, kuna seoloodrile kõige lähemal. Tegelikult elus, kus olukord niimoodi välja. Et Juhan Ross, praegune akadeemik, kutsus mind Tartu aksionomeetria jaama tööle, esialgu olin seal metroloogia insener hiljem nooremteaduslik töötaja pärast vanem teaduslik töötaja ja nii edasi. Ja seal ma puutusin kokku siis actinomeetria probleemidega. Actinomeetril on teatavasti teadus päiksekiirguse mõõtmisest aga päikesekiirgus omakorda mõjustab tervet elu maakeral. Ilma päikeselt on meil elu maakeral. On loomad saavad toitu. Kui juba oli suunduvus actinomeetrisse, siis oli üks väike samm sealt edasi ikka taimkate uurimisesse. Kuidas päiksekiirgus mõjustab taimkate fotosünteesi, taimkatte produktiivsust, kasutegurit, jagasvu, ja kui esialgu olid need huvid seotud sellega, et mõõta päiksekiirgust taimkate sees, määrata kindlaks, kuidas päiksekiirgus nõrgeneb seal, kuidas taimed seda neelavad. Aga järgmine küsimus oli kohe, kuidas ta seda päikesekiirgust kasutab oma. Kust te saite nagu toitu selleks, et esitate jälle uusi küsimusi, miks ja miks, ega seal Tartu linna piiril, kus actionomeetria jaam asus ja kus meie esimesed kohtumised ka toimusid on maailm küllalt väikene, ta võib olla raamatutes suur, aga ise peab nägema ja küllalt laialt nägema, sest kui tahate juba üldistada siis peab olema vaateväli lai ja teadmiste, väri suu? Jah, muidugi, kõige alus on töö ja veel kord. Töö ja mõtlemine, mõtlemine ja toitu mõtlemiseks pakkusid looduse jälgimine, metsas jalutamine. Peale selle sai Tartu botaanikaaias koost otsaga erikukega jalutatud, vaadatud seal mitmesuguseid vorme, mis kasvavad nii meil kui ka mujal. Võrreldud neid mõeldud miks, miks on ühelt pool lehed vertikaalsed taimedel, mis mikspärast nad teises kasvukohas on? Horisontaalsed? Pääle selle tegime meie ekspeditsioonid kiirguse mõõtmiseks. Moldaavias. Seal jäi õhtuti aega mõtisklustes ja kohaliku looduse vaatlemiseks sai ka aega eraldatud pall. Seal oli üks suur ekspeditsioon meil gaasiasse. Tadžikistani. Tadžikistanis kasvasid taimed üldiselt veenäljas. Seal võis näha, kui sügavale ajavad taimed oma juuri. Kui nad hakkavad Kalju Kalju külje pealt, hakkavad need taim kasvama, siis tema juured lähevad alla kuni 10 meetrit või isegi rohkem. Taim saadab oma juured alla vee poole. Samuti on seal põllukultuuride juured. Kohalikud rääkisid meeneid välja kaevatud, aga kohalikud rääkisid, nad jäävad mitu meetrit sügavale vee järgi. Aga samal ajal oli ka võimalus näha, kuidas kunstliku niisutuse tingimustes, kui kui lopsakas kasvab taimkate, näiteks naisvõi sorkošolgu kasvab nelja meetri kõrguseks. Oled nagu väikses metsas. Kui on sellistes tingimustes palju päikesekiirgust, nagu seal Tadžikistanis oli siis. Kui kõrvaldades ainuke limiteeriv faktor vesi taimestiku saak hakkab olenema ainult ainuüksi päikesekiirgusest. Seda me esimesel kogeda. Hakkas kogunema alateadvusse, teadvusse, ülateadvusse ja alateadvusse, teatav andme taas. Ja minule tundub see, et intuitsiooni ala, teaduse osa teaduse töös on märksa võib olla suurem islikkuse ülateaduse osa. Aga et alateadvus töötaks, selleks peab seda alades toitma, toitma informatsiooniga ja tööga. Nii et alateadvuses oleks informatsiooni kogus tegelikult suurem, kui ta ületades on ainult ajal, mil alati käepärane Kui me loeme suuri mehi, nende järeldusi, ja kui need on meile lähedased, siis me kogeme sageli, et vaat kui lihtsalt võttis kokku keeruka asja sest mõned tungivad nendesse nüanssides, oskavad seda kuidagi jutustada ja sellest kirjutada ja põnevaks ajada, aga see on nagu suures tähestikus ainult üks tähetäpp võib-olla ja vot selle lihtsa tõeni jõudmiseks teha palju keerulist tööd ja Teie nimega on seotud üks printsiip või te olete temale siis andnud hinge või sõnastuse ja noh, kirjapildis kui teie teostesse välja lugeda, siis on see maksimaalse produktiivsuse printsiip. Maksimaalse produktiivsuse printsiip on jah, on mul üks õnnestunud õnnestunud leid või, või Kingitus alateadvuse poolt. Aga ma ütleksin muidugi, et ma ise ka sellest ka tööd teinud, et seda ala alateadvusel materjali anda. Ja see maksimaalse produktiivsuse printsiip seisneb siis selles, et, et taimede ja taimekoosluste paastumine väljendub tendentsis tagada olemasolevates tingimustes nii head kui halvad, need oleksid maksimaalset produktiivsust ja kasutegurit. Mida see siis tähendab? See tähendab seda. Et kui me oleme näiteks troopikametsas kus on ressursse palju, seal on niiskust, seal on päikesekiirgust. Seal kasvab hästi lopsakas taimkate. Selle taimkatte produktiivsus on maxima anne olemasolevates tingimustes sealsamas kõrval ütleme kusagil. On kõrb. Kõrbes on ressursid väga piiratud. Vett on seal vähe, toitaineid, vähe, päikesekiirgust hästi palju. Ka seal taimed töötavad maksimaalselt produktiivsusega olemasolevates tingimustes, aga need tingimused on väga kasinad. Nii on see minu arvates kõikjal. Hea küll, järeldus on tehtud põhjendatud, aga nüüd küsib äkki üks inimene, kes ei ole meie ringis, aga võib-olla meid kuulates tahaks küsida, et no tore, tore, aga et mis sellest printsiibi teadmisest siis nagu harilikel surelikel kasu olnud. Et loodus jah, tema on nii arenenud pika aja jooksul, aga mina, inimene, mis mina sellest saan, kui ma seda tunnetab? Tõepoolest, eeskätt see printsiip võimaldab loodust lahti mõtestada mõtestada selle koha pealt, miks ühed liigid kasvavad siin, teised seal. Miks on taimekooslus rindeline? Miks kasvavad ühed liigid põhja pool, teised lõuna pool? Sunnikud, tunnetuslik tähtsus? Aga peale selle on sellel ka praktiline tähtsus. Ja praktiline tähtsus on põllukultuuride kasvatamisel põllukultuuride kasvatamisel inimene peaks eeskuju võtma looduslikes kooslustes, minu arvates. Sest looduslikud kooslused on välja kujunenud väga pika aja jooksul. Nad on kujunenud olelusvõitluses konkurentsi tingimustes ja need struktuurid ja funktsioonid on seal optimaalne. Algselt maksimaalse produktiivsuse printsiip annab pärast matemaatiliselt formuleerida matemaatiliselt formuleerida ja võimaldab seada üles variatsiooni ülesanded, mille abil on võimalik kindlaks teha näiteks seda, missugune peab olema põllustruktuur, et annaks maksimaalset produktiivsust. No selleks oleme välja töötanud nõelad, etalonsaakide meetodid. Etalonsaakide all mõistetakse niukseid, abstraktseid saake mida reaalsus ei esine, potentsiaalselt võimalik saaks, ei oleks siis saak, mida taimed võivad anda siis kui veetingimused on optimaalsed. Teised dringude iilimiteeri on ainukene faktor, mis limiteerib on päikesekiirgust. Seda me muuta ei saa. See on potentsiaal, saaks tavalise tegelik, sakib palju alla nendele tegelikult võimalikule saagile, mida Petroostingute lubavad. Aga põllud tuleks sellised seada, nad peaksid olema lõunarajoonides kunstliku vihmutamisega. Nad peaksid olema sellise külviteadusega taimed liiga palju 11 ei varjutaks. Nii nagu loodus iseenesest välja kujuneb. Ja tulemusena annaksid siis põllud maksimaalselt võimaliku saagi ja neid tingimusi. Näiteks Valgevene sordiaretajad kasutavad sedasama maksimaalse produktiivsuse printsiipi selleks et aretada välja sorte, mis paremate omadustega, mis olemas, olemas, olemasolevat tingimusi paremini kasutavad. Ja küsimus on selles, kuidas siis muuta seal taime lehe paksust võib-olla kiirguse neelamiseks kuidas aretada taimi, mille lehestik oleks optimaalse nurga all ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga rakendused oleksid, esiteks, kuidas muuta taime ennast vastavalt välistingimustele ja teiseks, kuidas välisIsco tingimusi muuta, nii et nad oleksid vastavamat taime nõudlustele. See, mis puudutab juba meie toidulauda ja erinevatel laiuskraadidel, see on muidugi kõigile kas just aru saada, aga huvipakkuv ja selle tahetakse kindlasti haakida omal ajal me elasime ühes suures riigis ja teil oli tunnustus olemast, olite kutsutud mees ka Ida-Euroopa maadesse. Aga kas see peab paika? Sel ajal anti isegi välja. Kaks asja. Jaapani keeles? Jah, tõepoolest see vastab tõele. Jaapanis on teatavasti põllumaad suhteliselt vähe aga elanikke palju. Seal on eriti terav see probleem, kuidas ühelt põllupinnaühikult saada maksimaalset saaki. Ja arusaadav on ka see, et jaapanlaste huvi Sellel aastal kirjanduse vastu on väga suur ja. Tõlkija nüüd raamatut, mida jaapanlased on tõlkinud vene keelest, jaapani keelde on üle 20 nende hulgast, siis viis Tõravere meeste monograafiat nende hulgaks minu monograafiat. Ja tõlkija ise ütles niimoodi, et kui tema läks tööle toonise teadlane, ka metroloogia professor ütles niimoodi, et kui tema tööle tuli noore mehena, siis tema professor Udžima tema ütles, et tema ülemus professorinoe ütles talle, et Vene meteoroloogide tase on väga kõrge. Sa õpi vene keel ära ja nii sisse, professor otsima, õppis selle vene keele ära. Tõlkis paarkümmend tööd vene keelest jaapani keele professor Rutsi man, muide valitud ka Eesti seltsi auliikmeks. Ja siin on teie käsi kõvasti mängus. No, ma arvan küll, jah. Üks termin, mis teiega ja teie esinemistega sageli seostub ja nii oli ka tänavu kevadel, kui meteoroloogiajaam, Loogia Instituut, kus teie praegu leiba teenite ühes alasektoris pidas oma aastapäeva koosolekut, siis see oli, on all Peedo. No kes on õppinud, teab mis selle termini taha kõik mahub. Aga ma arvan, et ega me täna ei saa, kui me sellest natukene ei räägi. Ka kõigile laiemale ringile. Albedo väga ilus nimi, ma arvan, et see sobiks ka näiteks mõne poisi nimeks. Albedo. See on päikesekiirguse neeldumise koefitsient teiste sõnadega või see protsent, mis päikesekiirgust tagasi peegeldub aluspinnalt näiteks taimkate Albedon kusagil null 20 no ütleme 20 protsendi ümber. Langevat kiirgust, pilgud taimkate pealt tagasi liiva pealt liiva pealt peegeldub 30 35 protsenti päikesekiirgust tagasi. Aga lumi võib peegelduda 95 protsenti ühel aastal Tõraveres. Veebruarikuu peegeldus 60 oli vist peegeldus 87 protsenti. Tagasi. Langus teeb seda on paljud inimesed, kes käivad kevade poole suusatamas nimetanud, et ei, mitte ühelgi teisel ajal ei lähe nägu nii kenasti ja nii ruttu teist värvi ehk pruunimaks kui just siis, kui see peegeldumine ilmsed annab. Lisad päikeselt peale lume pealt veel kord minu peale ja veel mitu korda minu peale. Ja need suhtarvud on siin ju tohutult erinevad, kui nüüd võtta niisugust erilist lumekattega, päikesepaistelist, varakevadist, aega või talve lõppu ja muud aega. Jah märtsikuu on just see kuu, kus suusatajad väga tugevasti päevitavad, siis lisaks ülevalt tulnud päiksekiirgusele tuleb peaaegu sama palju Alt peegeldunud vastu. Ja ja selles olukorras muidugi. Päiksekiirgus läheb nagu aluspinnale kaduma, ta peegeldub atmosfääri ja maailmaruumi tagasi. Need on väga ilusad varakevadet. Neid on kujutanud näiteks kunstis ette. Levitan oma maalil märts, mis on Tretjakovi galeriis. Maailm särab valguse käes nendel vara kevadetel, kuid päiksekiirgust läheb maapinnale, aluspinnale kaotsi. Lumi on kaua maas ja kevadel saab muldharimis küpses palju hiljem sellistel kevadetel. Talv jääb hiljemaks, tänavast oli ka midagi sarnast, lumi oli aprilli keskpaigani maas ja näete, kevad venib ja põllutööde alguse samuti vastupidi, on olemas. Varakevadel, nagu tõdes siis need viis oli 1989, kui ma nüüd mäletan õieti. Ja 1972 kus märtsikuus enam lund ei olnud. Need on niuksed, pimedad, märtsikuud, aga samal ajal see kiirgus, mis tuleb, seda on juba võrdlemisi palju. Märtsikuus seda on umbes pool sellest, mis tuleb juulikuus Meie kõige päiksekiirguse rohkemal kuul. See on suur päiksekiirguse kogus, mis tuleb ja mis neeldub aluspinnas. Kui lund ei ole. Alpinutega pesi Aurema. Kui vesi on juba enam-vähem aurunud, siis hakkab see soojus muutuma aluspinnalt, läheb alustena soojendamiseks ja nii aluspind kogub soojustada soojust ja kevad saabub varem. Ja kevade juba juunikuu lõpuks on soojushulgad märksa suuremad kui sellistel talvedel kus lumi on pikalt maas olnud. See, mida saab mõõta mõõteriistaga on see automaatne või inimese silmaga jälgitav. See on küllalt lihtne, kui on õppinud inimesi, õige metoodika, kõik saab kirja ja nii ka tehakse. Kuid te olete öelnud, et ilm annab veel muudki mida mõõteriistadega ei saa registreerida. Et ilm võib tekitada väga erinevaid meeleolusid ja visioone. Juba maalikunstnik levitani nimetasite ja pea alatide oma ettekannetes kas mõne näite kuskilt maailmamuuseumist või mõne helilooja teosest ja ma tean, et egaa muusikast ja maalikunstist ei olegi teie möödakäija mees. No kust tema tulnud on, ma arvan ikkagi, et osaliselt ikka geenidega. Mul isa oli Ur koolimees, ta oli kooli direktor ja matemaatikaõpetaja, koolide inspektor. Kuid taliga Muusik teado teataval määral muusik mängisid täiesti arvestava arvestatavalt klaverit. Muste kirikus olid organistiks. Ta ei olnudki lustlik selle sõna otseses tähenduses. Aga oli seal organistiks. Ta on öelnud, et oleks läinud Peterburi konservatooriumi omal ajal, kui ainelised tingimused oleks lubanud. Aga see tal ei õnnestunud ja ta siis musitseeris kodus ja eks sealt ka midagi mulle külge. Kunstihuvi maalikunst ju või ma ei oskagi ütelda, kus ta on tekkinud, eks ta on kuidagi iseenesest on ta tekkinud. Ma külastasin kuni viimase ajani on praktiliselt kõiki Tallinnas toimunut ja Tartus omal ajal Tartus toimunud kunstinäitusi külastanud, nii et ma, kui ma lähen kunstinäitusel siis ma võin eemat ütelda saali teisest otsast, et vot see on nüüd Põldroositöö. See on Mudisti töö, see on pääsukese töö on subi töö ja nii edasi ja nii edasi. Muidugi ma võiksin ütelda, mul teeb see head meelt, et omal ajal ma võtsingi oma poega ka kunstinäitustele. Temast on saanud greid maalikunstnik. Ja meil vestlustele. Kunsti ümber on võrdes sagedased ja huvitavad selles mõttes, et kõikides loomingulist tegevust palju ühist nii teaduses kui ka kunstis, teaduses, muusikas. Ma olen ka tehtega vestelnud sellel teemal. Kõik see loominguline põlemine, need probleemid, mured, läbielamised, intuitsiooni küsimused on väga sarnased ja sageli valgeid suurtes muuseumites ka, aga sageli näeb just huvitavaid asju väikses muuseumis. Näiteks Kaasani muuseumis olen ma näinud siiski nii põhjarannikut temaatilisi Maale. Samuti kaasoni. Kunstnikud on käinud Tallinnat maalimas. Huvitavad muuseumid on Saraatoris Minskis. Väga huvitav oli poleenos käia poleenovi kodumuuseumis. Proysodsutnovski üks väga sümpaatne kolleeg Sankt Peterburist. Temal on erakogu. Seal on koroovinit, seal on Charloonise maali. Marksa kallistan seal paar tööd ja siis need Vene impersonistid kes vahepeal Stalini aegadel olid isegi keelatud. Ma lähen kontserdile või kunstinäitusel sellepärast, et vabaneda, vabaneda oma probleemidest, aga kui on väga hea dirigent, kes viib su sinna muusikasse sisse, siis Estonia kontserdisaalist lühtrid hakkavad kokku sulama. Valgus, kõik sulab üheks ja tuled sealt ära, olete puhanud, võid jälle oma probleemidega tegeleda. No peale selle Muusikute kontserdil käimisega nooruspõlvest ma käisin ka Tartu akadeemilises meeskooris ise laulmas. Vot koorid on üldse üks huvitav asi. Siin on suhe kooris üksiklaulja ja koori terviku vaheline suhe, samuti kui üksiktaime ja taimekoosluse vahel. Taimekooslus erineb üksikust millegi poolest ta sisaldab kõik üksiku elemendid pääsu, mingit uus, uus kvaliteet, talonisse omadusi, mida üksiktaimel ei ole seal niisama nagu keedate suppi panete sinna sisse terve rida komponente ja maitseaineid. Kui te need eraldi peaksite kõik sööma neid komponente, siis nendel ei ole mingit maitset, Auguse tervik, valmis on, siis tal on uus kvaliteet. Lõhn ja kõik muu, mis teid ergutab. Ja koorikooriga on samamoodi, kui te lähete näiteks meeskoori tavaliselt meeskoorilauljatel eraldi võttes, nendel ei ole solisti hääl solistidena laulda võib olla üksikutel on aga koorist, tekib uus uus kvaliteet, tekib harmoonia, üksiklaulis kunagi saavutada koori kõla, koori harmoonia ja see on hoopis kõrgem kvaliteet, kui sul üksiku lauljaga ütled. Akadeemilised koorid, eriti üldse koorid omal ajal olid selle rahvustundekandjad. Rahvustundekandjate, ma ütleksin ka Tartu akadeemilisel meeskooril oli see missioon. Ja ma tuletan lugupidamisega meelde maestro Richard Ritsingu kes kasvatas eesti rahvale terve rea niisuguseid eestimeelseid härrasmehi. Vot siis mul on kaasas huvitav akadeemia meeskond, 45. aasta juubelialbum esialgses väljendus anti ta välja sellisena. Ja rektor, Tartu Ülikooli rektor Feodor Klementi keelas selle ära, kutsus kokku koori koosoleku ja ütlesid, et te olete välja andnud mingisuguse son musta värvi, täiesti, et olete välja andnud puusärgi äri Peskorandi. Ja see keelati ära, aga tegelik põhjus ärakeelamiseks oli see et sinna sellele juurde kuulub kavaleht. Kavaleht oli sinist värvi kunid kontserdikülastaja. Ostab nüüd mõlemat, siis on siin kokku värvid sinimustvalge, see oli 1957 plaat, nii et niisugune, kuidas ütelda, niisuguse tagasihoidlik, kuid varjatud sugune rahvuslus avaldus ministri asjadel, aga see keelati ära, proovib praegune professor, metsik oli Dolgoruki kori juhatuses, tema pits mulle salajasele põue, et võtad nii palju, õnnestus trükikojast ära tuua need hävitamisele kuuluvaid eksemplare. Pärast anti välja sinise. Õrn sinises võrdlemises. Ja. Tänaseks ta ise soovitasite mõningaid muusikapalu, mida võiks kasutada jutu vahele. Ja siin ma näen, et mendel soni ja listi ja Aleksander Läte kõrval on šopääni mitmel korral märgitud shopaani. Mõned palad on hästi lühikesed, ei võta palju aega jutult ära, võib-olla ka on see põhjus, kuid ma arvan, et mitte ainult see põhjus, et tal on ka lühiklaveripalasid, millega näiteks open this. Võrdub? No. Ma mõtlen eeskätt meloodilisega ja ja, ja ka niiskuse helegantsiga. Meloodilisus ei ole magus ega ülepakutud. Ta on elegantne ja. Ja ma ei oskagi ütelda, ta lihtsalt meeldib ja võib-olla ka sellest, et minu isa repertuaaris Jopea üsna palju üks pala, mida saab soprani etüüd. Alapealkiri kurbus oli mul isa lemmik. Palaja šopäänime kuulsin kodus väga sageli, võib-olla ka sellest on ta lapsepõlvest jäänud mulle meeldivaks. Teiega kohtumine on õpetlik, sest see on mõtetega lai ja ja kogetu on läbi küsitud palju kordi, miks ja kui see endale on selgemaks saanud, siis on seda ka lihtsam teistele rääkida. Aga ühte asja ma küll ütlen, inimestele, kes tulevikus Heino Tooming aga kokku puutuvad, et ärge väga kergelt malepartiid vastu võtke, te võite kaotada. Ja ma ei teadnudki, et teil Paris esimene järk on. Aga see, mida te kodus teete malega selle võiksite küll välja rääkida. KoduMallel on sügavamad juured. Need sügavad juured on juba lapsepõlvest, kui kerest tegi suuri tegusid. Kui Keres võitis aur turniiri, mäletan, kuulasime raadiot, kui Keres mängis massihõivega ja võitis selle matši. Ja nii see jätkus, terve elu. Võin ütelda, et on olnud mulle suureks eeskujuks mitte ainult Maleldakse kujus vaid ta on näidanud seda, mida on võimeline. Üks eesti mees, kui ta teeb tööd ja oma oma latti asetab kõrgele. Minu arvates. Et kellel ei ole, ei ole mitte see, et inimestel puuduks andekus ja võimed vaid see, et nad ei aseta oma lati kõige kõrgemale nii kõrgele kui võimalik. Ja Kerese, Auksmann olen korraldanud kodutu turniire, umbes sama tugevalt sõpradega vahetamisega natuke tugevamaid mehi olnud. Ja nii oleme tähistanud Kerese juubeleid. Kerese 75. juubel jäi suure avalikkuse ees tähistamata, mälestusturniiri ei toimunud. Aga seitsme viiendat tunni toimus, aga see turniir toimus minul kodus. Tegime selle üle nalja, et näete nüüd, Kerese mälestusturniir toimub siin koduturniirina toominga juures Lasnamäel. Ja ise teha, asetada oma latt kõrgele ja hoida ikka silmade ees neid ükskõik milliselt elu aralt, kes on ka latti kõrgel hoidnud innustanud, toitnud kaaskond, sõid mitte ainult oma väikeses või suuremas riigis vaid läbi riigipiiride. Vaat kui me nii pika aja jooksul suudaksime elada ju me jõuaksime kõrgemale ja kaugemale ja oleksime ise rahul ja meiega oldaks rahul. Ja ma arvan, et stuudiokülaline Heino Tooming kuulub nende hulka. Ega midagi, ma alko Aetele veel palju küsimusi, miks, miks jaga vastuseid. Jäämasele, miks miksi kohta veel, kui lubate, ütleksin nii palju. Et miks miks-küsimuste peale vastamine võib-olla esialgu ei ole ei ole ülemustel nii väga meelepärane, sest selles avaldub teatud isepäisus lahendada probleemi ise, tõstata küsimusi ja ise neid lahendada. Ja muidugi ja koos kolleegidega, aga, aga ülemused on mul olnud siiski head. Nad on aru saanud, et ei maksa mind segada ja on lasknud mul areneda nagu jumal juhatab. Olen selle eest tänulik. Praegustel ülemustele aga eriti oma esimesele ülemusele Juhan Rossile.