Tere hommikust, samm-sammult läheb külmemaks ja pimedamaks. Üks lihtne võimalus oma puhkepäeva, soojust ja valgust tuua on teha seda jutusaatekülalise abiga. Täna on stuudios Margit Kilumets ja minu külaliseks naine, keda eesti rahvas tunneb ainult eesnime järgi. Nii naljakas kui see ka ei ole. Tere hommikust, naadia, direm. Ma just mõtlesin, et nüüd kõik arvavad, et on nõid Nastja või. Või lauljatar Ines, aga tegelikult on magusameister koogimeister. Nadežda Kaarma, kas te olete juba harjunud sellega, et inimesed teid eesnime järgi tunnevad? Jah, ja ma olen juba harjunud sellega. Te olete Nadjana saanud viimastel aastatel kuulsaks tänu oma suurepärastele, koogi raamatutele ja raamatu peale ongi kirjutatud Nadja koogid, et see on ka põhjus, miks inimesed tõid eesnime järgi tunnevad aga kõik see, kuidas kuidas teist selline tunnustatud koogimeister sai, nii et inimesed teid juba Eestis armastavad ja teie, teie kooke see vist kulges nagu muinasjutt, eks ole. Teil on õigus, on täitsa muinasjutt, mida poleks eluski uskunud, saab, niimoodi. Need sain ja mulle väga meeldib, kui inimestele meeldib minu koogid. Millal see kõik alguse sai ja kuidas alguse sai lapsepõlves nagu mu ema ütleb, maladi oskasin midagi teha ja kogu aeg kõrvalt vaatasin ja midagi tegin, nii kui tema midagi tegi, siis mina kohe ninapidi seal. Siis ikka läksin õppima. Mulle meeldis, et sihukesed asjad, õppisin ära Ukrainas. Ja see edaspidi läksin jälle ema juurde, isa juurde tagasi ja tööle ja siis mul tuli, mõtlen, ma tahan Annika Eestimaale minna. Ma olen eestlane ja ma tahan vaadata, kuidas seal elavad ja tulin. Tulin tädi juurde, elasin natukene tädi juures. Ja siis läksin mehele ja siis hakkaski töö. Siis lapsed. Teie teie ema on eestlanna, isa oli ukrainlane, ei ole venelane. Ukrainas minu ema õde ei ela, elab kais praegu Ukrainas ja ma lihtsalt elasin tema juures, ema saatis mind oma õde juurde, ma õpiks seal. Millised need lapsepõlve mälestused Ukrainast on? No ütleme niimoodi Eestis soe, mulle meeldisid need tunnid ja, ja mulle meeldis väga suvel praktikal olla, alustas, see on nii mõnus. Miks seal on soe meri ja niukse valge liiv ja me saime kolm kuud olla, seal see nii mõnus oli. Kas teil näiteks ukraina borš tuleb tänase päevani hästi välja? Jah, mul see meeldib teha ja emale meeldib seda süüa ja, ja minul aastal meeldib. Üks poiss on Inglismaal ja alati tuleb. Lähen kohe kuulajaid, et täna me räägime toitudest pisut rohkem kui tavalistes pühapäeva hommikustes saadetes ja nüüd ma tahangi teada, et mis see õige nipp selle tõelise ukraina borši juures on mida näiteks eestlased raudselt ei tea või ei tee mina, mul on ka üks versioon, aga ma kuulan teie oma ära. No näiteks mina panen toores pid, riivin siin, aga no ennemgi ta muidugi liha ja liha võtan välja, siis panen peet, porgandit, porgandit siis, kui ma viitsinud praeõli sees ja kost sibulaga, mis tuleb natuke teistmoodi, aga ma ei viitsi ja siis ma teen niisama sibul, Brainants õliga. Ja siis panen tomatipasta. Praen sibulaga, koosta tuleb niukse, noh, tumedat värvi tuleb. Ja kui on väga hapukapsas, siis natukene suhkru siis pipar, maitseained, kartul ja tegelikult õige borš käibki ikkagi hapukapsaga, eks ole ju. Värske kapsaga võib. Nii, aga kui me nüüd seal ukrainas juba peatuse tegime, siis see kool, kus te Ukrainas õppisite, see oligi kokkade koodi, jah, see oli kondiitrikool ainult eraldi grupp oli esimese aasta kandiitritele serblase ema saatis mind sinna ja noh, ütleme niimoodi lihtsalt laps saata sinna oma õde juurde kuskile võõrastele siis ikka silm peal. Kas see teil magusad asjad tulevad paremini välja ja on südamelähedasemad kui soolased, kas see oli algusest peale selge? Jah. Mul on koolis kammels rohkem torti kaunistada, kunnid valmistuda. Mulle meeldisid niuksed igasuguseid kaunistus peale panna ja, ja mõtled midagi vilja ja mul oli üks vanem kondiiter seal õpetaja siis alad näpunes, sina tuled. Ja siis, ma arvan. Vahepeal ma läksin ära, kondiitriks ei tahtnud, mõtlesin, vahed on ida. Aga ikka tagasi tulin. No öeldakse, et näiteks inimene, kes töötab kommivabriku sedda komme ise, et kas kondiitri läika, sellised saiad ja koogid lähevad peale, kas te ise ka ikka sööte magusat? Nii ma pean, ma pean maitsmas pärast, ma teen Turtija Ekida soolane, näiteks soola. Ja siis kliendid ütlevad, mis asi see veel on, ei, ma pean natuke maitsma ja ikka ma maitsen ka niimoodi. Ütleme võtame ühe tüki, sööks kohe ära, seda mul ei ole. Vahest arvaid tuleb isu, aga sõnni harva? No Eestist ei ole mitte kogu aeg Haapsalus elanud. Ei, ma elasin Tallinnal Lagedil. Siis elasin Kadrinas koos mehega lagedel, ma elasin üksi. Ja no mida Eestis natukene ja Raplas olime algussõbras, ma tulin vanaema juurde ja elasid natukene Raplas. Räägiksid omavahel ära, kuhu mind panna siis seal oma pandi Tallinnas lastekodu tänaval see, mis on seal turu juures, seal vanad majad olid mul üks tädi elas seal siis nende juures ma elasin ja siis töötasin selles laevaremonditehases esimene töökoht Tallinnas. Aga kas seal ka tegite süüa ikka või seal ma tegin saiade pirukad. Tortinist sinna ei jõudnud. Te räägite väga ilusasti eesti keelt, kas see on kogu elu niimoodi olnud? Ei, ma tulin hästi, ma mõned üksikud sõna teadsin ainult seejuures Venemaal elanud kellelegi vaes eesti keeles räägid omavahel, rääkisime vene keeles, aga üksikud sõnad ma teadsin. Aga õppisin ruttu ära, kas mul on kõik ema poolt pere, eestlased, vanaema näiteks üldse ei rääkinud vene keelt ja siis ma pidin kuidagimoodi suhtlema. Ja mehe poolt on kõik eestlased ja nooremad oskasid vene keelt ta ka näiteks mehe ema ei osanud ja siis ma kudamoodi, ma pidin suhtlema. Siis mõrvata, õppisime ära. Aga kui te mõtlete, siis kummas keeles mõtlen, mõtlen eesti keeles, aga alguses ma mõtlesin vene keeles, siis sa pead niimoodi eesti keeles. Teil on neli last ja kas nemad ka kõik räägivad eesti keelt, nii käisid eesti koolis? Ma olen vist niuke inimene, mis kui ma elan Eestis, mis need peavad vene kooli minema. Ja esiteks, line kooli oleks vaja kaugele viia. Aga eesti kool oli akna all, miks ma pean muidugi raske olles sellega. Ma ei saanud nende õieti aitama ja tütar nüüd vanast peast ma rääkisin, mul on noh, mulle nii hea oli, emailitud loe, tema istub, minu kõrval. Loeb mina midagi, teen olla vahel midagi kodutööd teha. Ja siis ta ütles, et vaatan, ahah. Ei vaata, keerab ära. Jälle üle rida, luges mulle. Lugesin lõpuni, mõtlesin, hea küll, tublilt mine nüüd. Tegelikult ta pooled asjad pole mul. Te, ütlesite, et see on üsna loomulik, et kui te elate Eestis, et siis te panete oma lapsed eesti kooli, selles mõttes vist on teile praegu üsna arusaamatu see meie ajakirjanduses sky palju räägitud kõneainet, et kas, et mis keeles siis vene rahvusest inimesed õigupoolest Eestis õppima peaksid, milline teie seisukoht? Mina arvan, eesti keelt, sellepärast sa seletus kõik puuvillis maalaya pead räägib nende keelt, sa ei lähe oma vene keelega kuskile. Sa pead rääkima. Muidugi ma ei ole mitte midagi vastu vene keelt, ma räägin praegu ema, mul eestlane, aga tal kergem räägivad vene keelt. Kodus räägime temaga vene keelt, aga tema ikka ütleme, räägime, eesti keelt räägib. Aga teie sõbrad ja tuttavad on rohkem venelased, eestlased, nii ja naa. Mõlemad on, olete vahel vaielnud ka nende poliitiliste asjade maadega, parem ütlen, mina poliitikasse rääkinud. Ja ei vits. Teema võtta üles sellepärast, et niikuinii seal pole, tule venelased oma päritsikat, eestlased on oma pallid ikka, mina ei, tahtsin asjakat olla, mõtled niikuinii ei saa. Arvasime, et mis need tahavad tegelikult tegelikult noh, sul on parem, lapsel, on ka ta lehed tööd parem ja kui ta eesti keelt räägib, igal pool nõuavad seda. No ma ei tea, mille jaoks lapsel rikud seda elu ja tulevikku. Lapsed räägivad vene keelt, aga halvast aga saavad hakkama sellega. Sellel hetkel, kui te sattusite Haapsallu elama. Teil ei olnud isiklikus elus väga kerge periood. Enne seda mul ei olnud, aga Haapsalu oma tulin ühe pojaga viimasega. Nii, tema käis koolis seal ja mina leidsin tööd endale, et mul ei olnud seal kedagi, lihtsalt tulin. Aga miks just Haapsallu? Sellepärast seal olnud korterid. Ja mamsugus alguses mõtlesin ma. Neerisina Psy. Kullast kuulaeku? Siis hing on avatud ja ärkvel. Ja näin, kui purjeka Smere Südamesse alles Haapsalu jäämeres See hele Raan Männilaat. Paid. Hommi poomas liivas ka. Kõrgem vere maik soo. Sees igas BL-i loos JBL Elo on tänapäeval ja keskaegsed müüdi. Südamesse alles Haapsalu jäämered Ja tegelikult elategi Haapsalus tänase päevani ja aga käide väga tihti, ma ei tea siis mitmel päeval nädalas Tallinnast neli päeva nädalas käin Tallinnas. Mul on kentsina tagasi. Sõidan bussiga. Tööl on vaja käia ja mulle meeldib see töö ja kuidas ma jätan, ma võin kodus istuda vabalt, aga ma ei taha. Siis hakkavad igasugused haigused välja tulema. Mis seal Haapsalus siis juhtus, kui me nüüd sellesse muinasjutuelu algusesse tagasi läheksime? Mis juhtus, esiteks ma leidsin üks töökoht. No tegin seal tööd, seal oli kondiitritsehh, kus tegid väiksed saiad ja kringlid ja sõpetasin seal. Ma ei tea ka kaheksa õpilast nolulisel. Õpetasin teistmoodi teha tööd. Niimoodi nagu Tallinnas tehti. Ja, ja siis mul pakuti tööd. Müüriääre kohvikus, mul tegelikult noorem poiss töötas, vastas kitsas, seal tegi mulle taskuraha, ütleme niimoodi. Ja siis ütleb, kuule, sa lutsevad kondiitri, mulle meeldis, kondiitrid tuli siis pärast ma seal vahepeal ka tegin niimodi tordisi. Ja siis ma tulin sinna ja panin massiviise laua peale. Ja nendel ma ei olnud aega minu jaoks. Jääme pärast loeme, helistame teile, ma pole Haapsalu poole tee peal, koju jõudsid juba telefon, kas õhtu sata tulla? Nendele siin meeldis see ja siis ma tulin. Ja time goes õhtume anniga koos tegime proovitööd. Alguses mõtlesin natukene, teeme seda või teist või teeme biskviidi, teeme seda torti või. Aga niimoodi läks niimoodi natukene seda natukene kell viis hommikul lõpetasime. Meil olid kõige parem öö oli, saime natukene ennast 11 tunda ja ja Anni, kellest me räägime, on Anni Arro ka mitmete kokaraamatute autor ja tegelikult ka teie talendi avastaja, kas nii võib öelda küll, et kui tema ei oleks teid päevavalguse kätte tirinud, siis ei istuks täna siin minu vastas? Jah, teil on õigus. Tema on minu ingel. Ja mispärast proovitööd juhtus hakkasitegi järjekohvikus tööle ja siis ma olin müüriääre kohvikus, tegime kookid, seal siis kõik inimesed kitsid ja meeldisid minu koogid, ma tegin natuke teistmoodi kui seal haprust ja ja hakkasid inimesed käima seal ja Ani tegi oma menüüd seal siis niimoodi, mis seal olime, siis tuli marja oma galeriiga lahti ja siis pakuti mulle sinna siis muidugi ma võtsin hea meelega vastu ja siis Epp Maria ka meil ka niisugune huvitav asi. Ja seal need Marje Kokamägi ja tema käis, kui ma töötasin Tallinnas sae käikus kohvikus ja siis me tegime seal biskviidi, niuksed, vahukoorerullid banaaniga, ma maasikate varjudega. Ja tema käis kogu aeg seda söömas seal ja järsku ta tuleb sinna Mülleri kohvikusse rullitud. Te ütlesite, et te hakkasite seal Haapsalus õpetama inimesi tegema teistmoodi asju kui neid sinnamaani tähti, mis see teistmoodi on teistmoodi, ütleme niimoodi nuku, need tegid näiteks kihilised saiu, need võtsid pintsliga sulatud võimelised kihti vahele. No selles ei ole mitte mingit mõtled. Aga meil koolis õpetati, kuidas teistmoodi kihid sul tuleb ikas tükk või kas suurem võtta ja teha kihid ja saietolvat pehmem tuleb kihist rohkem ja ja siis ma näitasin niimoodi ja peremehele meeldis see ja siis hakkasime teistmoodi õppima seda sajudega. Teie tõeline leivanumber on vist besee ja rääkima besee on väga paljude perenaiste jaoks selline noh, ütleme nii, et väga raske sõlm, millest, millest ei taheta üle saada, mis selle hea besee tegemise nõks on. Siis see peab ikka leidma niisugune keskmine temperatuur, aga mõni tahab näiteks vahusta munavalge paneb suhkrule ja siis paneb kohe tärklist sisse ja kohe sellesse ka Kosovo ohustab, aga see juba lööb kõik alla ja siis ei tule sepise vilja. Tärklis ma rääkisin televisioonis, ka tärklist tuleb eraldi panna ja siis, ega ta niimoodi aeglaselt, aga mitte masinaga. Et masinaga näiteks mikseriga lööd, selle munavalgevaht suhkru paras, paned suhkru juurde ja siis jätad masina seisma ja siis paned tärklis, segad lusikaga ühtlaselt Eppar panni peale, siis ta tuleb, niukene õhukene, mõnus. Ja teine asi maril. Ütlevatoorsija balt noos. Meie ahjud kõik ei ole nii ilusad ahjud, mis kõpstavad ilusti ja siis mõtlesin dispoodi, pange teistpidi ja uuesti ahju ja siis tuleb ja siis käivad, ütlevad mulle ja niimoodi oli parem. Ja see on vist ka üks reegel, et see küpsetamise ajal ei tohi ahjust lahti teha või on see legend, ESM legend, see on. Te olete kirjutanud retsepte? No vähemalt kahe koogi raamatu jagu ja kindlasti on neid kusagil kapinurga peal veel teist sama palju on küll, kuidas retseptide väljamõtlemine käib? Noh, ütleme niimoodi, noh, ma näen mingi kooki, maitsen mulle midagi meilgi probil midagi muud panna sinna hulka ja vaatan, niimoodi sobib siis ma panen kirja, mis mulle meeldis siis biskviidi näiteks muuta ei saa, aga maitse muuta saapis kriitile paneks näiteks sellesama munavahu juurde, paneks riivitud apelsinikoort ja biskviidi lappesseni maitse. See on hoopis teine ja niimoodi ta, sa käisid, midagi, tulevad välja paar korda, niuksed Inglismaa raamatut mulle, poiss on Inglismaal ja mul ärkmatus seal ja tõlkisime ära ja siis mõned koogid on see päris hea tunne ja siis ma proovisin teha ja tuli veel, meeldib. Nüüd te teete juba tellimise peale ka väga selliseid haruldasi asju, suuri pulmatorte ja, ja kui keegi tuleb mingi väga pöörase ideega, ütleb, et ma tahan karukujulist kringlit, näiteks. Kas te olete kõigeks valmis? Ei. Pulmatorti ma teen, ma teen niimoodi, kuidas klient tahab, aga ma soovitan nagu noh, niimoodi natukene pehmemad teha, mitte nii ranged nagu teine, teine tahab minu poolest ilusti need servad kõik ja mis, aga ma soovitan lihtsalt natuke teistmoodi, aga. Ma arvan, kui läheb, saame hakkama. Kas on mingeid maitseained või mingi niisugune maitse, mis teile isiklikult üldse ei meeldi, ma tean inimesi, kes ei söö sukaadi, eks ju ja tean inimesi, kes noh, ütleme näiteks ei armasta tüümiani üldse, et, et kas on mõni asi, mis teile üldse ei meeldi? Tegelikult vist ei ole. Ma ei, praegu ma küll ei leia midagi, mis mulle ei meeldi. Aga kui te peaksite nüüd sellisesse hämarasse algavasse, sügise aega, soovitama inimestele mõnda tordi või koogi maitset, mis, mis eriti hästi noh, ütleme, mis teile praegu endale kõige rohkem meeldib. Ei, mulle praegu meeldib šokolaaditort, Prallenne. See meil on praegu ka meedias on seda mustaks Eesti pani mulle endale isiklikult meeldib ka seal on šokolaadibiskviit või, ja võibiskviit siia siis ronin neegri. Nestiniku mahlane, mõnus. Kas nüüd ma võib-olla eksin, aga kas trainee natukene nagu pragise lambal vä? Jah, seal on üldse Weeksid krõmpsu tükid on nagu vahvlitükid on seal sees niux spetsiaalsed kreemid meil on ja no ütleme, kuivatatud kivid ja kirsid ja jõhvikad, kõik tükeldatud, ütleb, pandud sinna. See on, annab niuke oma erilise maitse. Te olete nüüd rohkem ülemuse rollis kui isetegija või võiks ütelda niimoodi piitsutada teisi? Ei, Vitsuta räägime ilust. Ja kui mitu kohta teil on siis praegu, kus te nii-öelda järelevalvet teostate. No praegu on komeet. Et Haapsalu on kinni talvel salongi jänes, suvel ma elan seal seal seal, ma ise teen seal ma kedagi kamanda. Minu koht, mina teen seal teed, siin ma teen ka, ma teen iga päev midagi uut kliendilokk soovitav tulla, hoo, jälle uus koogia, proovin seda ja menüü teevad tüdrukud, mul see, mis mind köökidega seerilis kooki teen, mina. Kas on nii ka, et tuleb inimene kohvikusse ja ütleb kohe, et et vot mina tahan kindlasti Nadja tehtud kooki, et te olete juba saavutanud sellise taseme, et inimesed tulevad spetsiaalselt teie asja pärast kohvikusse. Niimoodi räägivad teenindajad mulle ütlevad, me tahame nad Jagoogia saadad, need on kõik maade koogid. Ikka käivad, jääb küsimus. Kuidas te oma elu kusagil 10 aastat tagasi ette kujutasite? Tavaline. Tahtsin pois suureks, kasvaks rutem see viimane mulle pesamuna ja puhkama pensionile. Aga nüüd nüüd ma ei mõtle selle peale. Mul on nii mõnus töö. Ma ei kujuta ette, kuidas ma kodus istun. Ei tule välja. Mul on kogu aeg midagi vaja teha, minu emalik ütleb ka sina paika ei saanud. Pead kogu aeg midagi, tegime kõik aeg midagi, käed käima. Ma ei saa vaba päevaga kodus rahul olla. Te tõite oma ema nüüd ka Eestisse ja ema, nüüd elab minuga. Oli see keeruline ettevõtmine? Keeruline ta ei olnud, aga ta ise ei tahtnud, algus, ta saab hakkama, aga nüüd ta ütles nüüd õige aeg oli tulla. Talle nii meeldib. Mul on hea meel, ma olen siin ja. Ikka kodumaale. Kui tihti te oma lastega suhtlete? Teil on vist juba terve ports lapselapsi. Mul on neli last last. Kui tihti neid näete? No täna nägin tütre oma lapselapsega minu lapselapsega tütart käis mul külas ja no ikka tihti näeme. Aga noh, see reeglina kõik sünnipäevad peame koos kõigi lapsed ja lapselapse sünnipäev, kõik, kõik olime nes koguja. Jõulud on minu juures, kõik tulevad oma perega minu juurde. Ma olen praegu pisikene Sandra Liisa niuke pisikene tüdruk, mul neljakuune see viimase poissi oma, mis mul nii tahan tihti vaadata ka mõni saama. Nii kaugele. Kui kõik lapsed tulevad teie juurde, siis mis on see söök või see kook, mida vanaema peab alati tegema? Ma esiteks küsin, mis need tahavad, siis katsun teha pareeni, erinevad maitsed või kuidas mul kukub kokku. Tuleb, et midagi sellist ei ole, mida te alati kindla peale tegema peaksite. Alati midagi muud tahavad. Kas te veel midagi oskate? Hästi peale söögitegemise. Tegin aga need jäid. Aga kui te mõtlete selle oma õppimise aja peale, kas oleks midagi muud peale kondiitriks õppimise veel kõne alla tulnud iis? Ma just tahtsin seda, seepärast mulle meeldis eluaeg seda teha ja mõtlesin, kui ma õpin ära, siis ikka kindlam. Nii et ei ole sellist ametit, millest te oleksite unistanud, aga mis oleks tegemata jäänud? Kondiitrid Marmarkima proovisin elu jooksul, elu on pikk, proovisin ära ja ta oli põhjused. Ja tegid midagi muud tööd. Ja tulin tagasi kondiitriks, ikka nagu ringratas. Teil on ilmunud nüüd juba mitu raamatut ja te töötate toredatest kohvikutes. Kas te vahel olete mõelnud, et tahaks oma kohviku teha? Käivad niuksed, mõtled, aga tegelikult see on suur töö, see on suur vastutus. Ma vaata manni peale, vaesekene. Kui palju ta peab kannatama, ütlesin, ma vist ei, jaks. Aga kui te selle teeksite, siis milline kohvik see oleks? Ma arvan, dollas väike kohvik, kus saab ikka tellida. Ja kui inimene tahab maitsta, siis ta maitseb tüki torti saab kringlit tellida ja. Aga õnneks see suur kohviku ma ei teeks. See on eesti palju töölisi, Eesti palju iseloomu ja Eesti palju vastutus. Aga inimsuhetes olete te muidu tiptop, nad on hakkama. Kas parem ülemus või parem alluv. Ma ei tunne nendesse ülemusena, ma tunnen, ma olen nendega võrdsed, ma lihtsalt noh, mul nagu ma pean valvama, seda, oleks kõik tip-top, tordid tehtud, on ja ikka ma teen tööd ka nendega, kus ma ei tunne niimoodi, ma olen ülemas, nüüd sina teis edasi, seda mina lähen üldse, jalutan kuskil. Ma ei oska niimoodi ütleme niimoodi. Kui te vaatate neid tüdrukuid, need on vist enamasti tüdrukud, kes kooke teevad või koogid ja, aga pagar mul oli üks poiss, on siis mis see omadus on, mis inimeses olema peab, et tal see kõik hästi välja tuleks. Lahtised käed ei ole vae vedada seda retseptide järgi näppu. Retsepti pead hoidma kinni see seal ilma selleta ei saa, aga sa pead nad ka mingi oma loomingu tegema ka. Natuke mõtlesin, küsingi, vaatan, räägi mulle, kuidas äkki sina pakud midagi uut, kaunistus, musi või kuidas siin laulaks, teen seda. Vot mulle meeldivad niuksed inimesed kes siis midagi huvitavat veel odavamad. Kui teil on täiesti vaba päev ma juba kuulsin, et ema ütleb, et ei oska olla vabal päeval. Aga kui on vaba päev, no ütleme, koristan, pesen, siis kui ei ole seda ka teha, ma, mis ma käe, kes seal on? Kes meil mustaks teeb? Koer on mul koera, pesen puhtaks. Siis on kõik tehtud. Vaata ma kella ja kalendrit, et saaks tööle minema ja siis ootuse päev istun, ma ikka lähen tööle. Ma ei taha rohkem kodus, sul ei oska olla kodus. Ma pean midagi tegema kogu aeg, mul oli hea, kui ma suvel olin seal Epp Maria Galeriis, siis me iga kell sain minna midagi teha ja. Aga, ja sain Tallinnas käia ja siis mul oli rohkem nagu tegevus siin praegu need kolm päeva kodus. Puhkama peab. No magusad asjad, nagu meie igalt poolt ajakirjandusest loeme, ei ole ju tervisele just nii väga kasulikud. Aga mida te ütleksite nende inimeste jaoks, kellele kõigile Teie suurepärased tordid ja koogid väga meeldivad ja maitsevad, lohud tuseks, nudis terve tort korraga ühe tüki inspras jooksma. Kõlab hästi. Aga aitäh, Nadja, et täna saatesse tulemast ja ikka lendu uute retseptide väljamõtlemisel, kas teil on juba paika pandud ka, millal Nadja kolm koogiraamat tuleb? Ma arvan, peale seda, kui ma Viinis Kennaniaga viiendal lähme Viini viieks päevaks ja võtame seal ideed ja siis tuleb kolmas raamat. Aga miks just triini? Seal on kooki kõige paremat koopiat, niipalju kui räägivad, seal pidin ürgset kohvikut olema ja ilusat koogid ja kooki, letid ja ja ütleme niimoodi, Ani ütles, see on kõige parem koht, kus me võtame uus ideed, ideid, ammutama viani ja hästi ilusat pühapäeva ja loodetavasti siis väga magusad pühapäeva kõikidele kuulajatele. Ja suur aitäh veel kord selle vestluse eest. Nadežda Kaarma, aitäh teile ka.