Küllap on üsna paljud kuulajad külastanud Brüsselit ja käinud vaatamas ka nähtust, mida nimetatakse minieuro. Kaks. Siinkõnelejal avanes võimalus möödunud aastal ja ta lahkus sealt üsna segaste tunnetega. Tunnistan ausalt meelehärmi põhjuseks oli Eesti ekspositsiooniosa, mis koosnes Rannavärava maketist ja ilmetus Tallinna vanalinnamüürijupist. Huvitav küll, millist sõnumit peaksid need arhitektuuri elemendid Eestis maailmale küll kuuluma, tema minu jaoks täiesti arusaamatu asi. Aga ühendkuningriigi ekspositsioon oli kõnekas, sest britid olid suutnud paljude võimalike ekspositsiooni elementide seast valida sümbolid mida pole vaja ei Euroopas ega ka maailmas pikemalt lahti seletada. Parlamendihoone piik Pennyga Thamesi jõe kaldal ei vaja maailmas tutvustamist. Oma lõpliku kuju sai see hoonete kompleks pärast pikka ehitusperioodi 1834. aasta suure tulekahju järel. Teiseks olid britid paigutanud maketile kaks eksport artiklit kultuuri vallast. Ilmselt on ka praegu võimalik maketil näha Thamesi jõel päikest, auru jõul popsutavat paati, milles istuvad Sherlock Holmes ja doktor Watson kelle tuntus üle maailma On ilmselge. Teine Briti eksportartikkel viitab mister rebiinile, kelle väike kollane auto oli pargitud parlamendihoonete juurde. Muidugi eraldi võetuna on homs Vodsoni piin siiski raskesti võrreldavad suurused. Ometi seob need üks asjaolu, nimelt see, et nad on välja kasvanud briti kultuuriga tekstist taevast alla sadanud mister piini totruste järgi ei saa otsustada briti mentaliteedi üle. Ja seda ei ta ilmselt ka keegi. Küll aga moodustavad homsev. Ots on omaette kultuurifenomeni, mille alusel on eri aegadel ja eri kultuurides kujundatud aru saama Britilikkusest või õigemini siis sellest, mida kujutab endast üks tõeline inglane söör Arthur Conan Doyle'i loodud tegelaskujud. Neid on detailselt analüüsitud ja detaile, mille järgi moodustab mõnede arvates inglaslikkuse võrdkuju neid on väga palju. Autori osa sulg on suutnud just nagu muuseas ja iseenesestmõistetavusega põimida teksti elemente tollasest materiaalsest maailmast kui ka tegelaste maailmakäsitlusest ning eluhoiakutest. Sõroc homs doktor Watson ning kindlasti ka nende truu perenaine missis Katson eraval Peikestreid. Mis siis, Hatson rentis hõmpsile ja otsa nulle ühe oma kahest korterist aadressiga päike, Street 221 p. Aadres räägib ise enda eest. Humpsi ajal oli see päike Streeti viimane maja ja tänaval elasid kõrgklassi kuuluvad inimesed. Kuigi majade numeratsioon ulatus tollel ajal kõigest 100-ni seal mitte kaugel, asus Riidon spaak, kus asus kuninglik botaanika. Kuulaja võiks tuletada meelde Nii hästi tuntud korteri interjööri, kus leiavad aset Homsi ja Watsoni arutelud. Kahe aknaga elutuba on ehk pisut üle möbleeritud ja seal hakkab silma suurel hulgal koolaniaalse päritoluga sisustuselemente, mis annavad tunnistust ajastust, kus tegelased elavad. On ju briti impeeriumi õitseaeg, mille arvukates kolooniatest imporditi takse kõikvõimalikku eksootilist kraami. Brittidel on tekkinud huvi oma kolooniat Te kultuuri vastu ja muidugi on elutoas kamin, laiad tigudiivanid ning homse väike keemialaboratoorium. See viimanegi on ajastu märk. Loodusteadustest oli saamas Mojasi ning teaduslikku tõestust kasutas homs edukalt mõrva ministeeriumite lahendamisel. Hõmpsoli nimelt uuriv detektiiv selle sõna otseses tähenduses, millest annab tunnistust temaga lahutamatult kaasas käiv suur luup. Tema uurimismeetodiks oli reduktsioon, see tähendab siis liikumine üldiselt üksikule. Kuid söör Atherkonnal toonil on antud hõmpsile veel terve rida omadusi, mida võib-olla tekstist kohe välja ei loe. Loos pealkirjaga etüüd punases, kirjeldas doktor Watson hõngsi teadmisi oskusi kirjanduses, filosoofias, astronoomias ja poliitikas oli ta teadmised, nullilähedased, need teadused erinevatele lihtsalt korda. Kui Watson seletab hõmpsile, et maa tiirleb ümber päikese, siis on see detektiivile uudiseks. Ent õõs leiab piisava põhjuse, miks see teadmine samas unustada. Asi nimelt selles, et praktilises elus ja detektiivitöös ei ole selle teadmisega tal mitte midagi ikka peale hakata ning pealegi pea ei ole prügikast. Teadmised anatoomiast olid hõmpsil otsioni arvates küll täiesti olemas, kuid need olid süsteemitud. Tuletagem meelde, et doktor Watson oli ise arst seest aga keemiasele homs täiesti perfektne. Lisaks valdas ta suurepäraselt kepi ja mõõgavõitlust ning oskas osavalt poksida. Seetõttu tekkis kahtlus, et kas ta mitte seda poksimise oskus kunagi ka raha teenimise eesmärgil pole kasutanud. Veel meeldis Humpsil malet mängida ning meeletut huvi tundis ta kõmuajakirjanduse vastu. Tuletagem meelde seriaalidest tuntud rituaalsed ajalehelugemisi ja veel oli ta kuningriigi seaduste suurepärane tundja. Teiste sõnadega, ka oli ta mees, kes oli kahe jalaga maas. Kuid aastal Conan Doyle'i loodud karakterid on veel terve rida jooni, mis teevad temast briti impeeriumi. Tüüpilise alama. Briti impeerium on niivõrd suur, et tahes tahtmata Ta viis mõtte selleni, kuivõrd reaalne on selle igavesti kestmine. Hõmpsonaga impeeriumi vastaste äge vaenlane ja vaenlase kuju seostub eelkõige välismaalastega, see tähendab impeeriumi konkurentidega. Prantslased on seda kohe kindlasti oma suurimat vaenlast, professor Moritaarid, kõige kriminaalse põhjustajat Londonis võrdleb ta näiteks Napoliooniga. Päris kindlasti on Humpsil suur kiiks kõikide nende vastu, kes ei ole antropoloogilisele füsioökonoomiliselt korrektsed. Kui nii tohib öelda ja kui juba kõrva kuju ei vasta inglise standardile, siis võib inimeselt loota mida tahes mõrvu, salasepitsuste ja kindlasti on nende suurimaks sooviks kukutada Briti impeerium. Ükskõik kuidas me sumpsi kujuga ei avaks, on ta maailma kirjanduses üks mõjukamaid tegelasi. Kuna autor suutis oma detektiivi väga osavalt elavaks kirjutada, siis püsis väga kaua illusioon, et tegemist on lihast ja luust inimesega. Kaua aega saadeti sära kõmpsile, päike Street 221 p kirju palvega lahendada mõni kuritegu. Ja kaua aega tegutses oma väike ametkond, kes korraldas Humpsi kirjavahetust tema talendi austajatega. Kas pole see brittide poolt sümpaatne?