Sherlock Holmsi tegutsemine briti impeeriumi veendunud ja lojaalse alamana langes kuninganna Victoria valitsemisaega ja kuninganna valitses erakordselt kaua kokku 64 aastat. Perioodil 1837 kuni 1901 saab muidugi näha, kas Elizabeth teisel õnnestub oma suure eelkäija valitsusaega ületada. Võib vist ilma suuremate kõhklusteta väita, et Liktoriaanlik ajajärk oli briti impeeriumi kõrgaeg. Just sellel perioodil pandi alus imperiaalsetele väärtustele. On aga täiesti omaette küsimus, millele oli too kaua valitsevat kroonitud pea suunav roll meeletu kiirusega arenevas kapitalismis. Pigem tuleb ehk väita, et Victoria valitsemisaeg langes ajaperioodi, kus ajaloosuunamisele kroonitud peadel enam suurt mõju polnud. Muidugi toetas Viktoriaanlik maailmakäsitlus imperiaalset ellusuhtumist, kuid mitmed selle kõigutamatut alustalad hakkasid jõudsalt kõikuma. Just Victoria ajal. Võtame näiteks arusaama, et britid moodustavad jumalast väljavalitud rahva, kelle missiooniks on kanda kiriku vahendusel edasi kristlik kui moraali ning väärtusi. Pole vähematki kahtlust, et kogu kristluse pikas arenguloos on brittide arvates just inglased need kõige õigemad kristlased ning seda peaaegu et maailma loomisest peale. Aga võta näpust, just briti impeeriumi rüpes kassas välja õpetus, mis ähvardas oma revolutsioonilise arusaamaga inimsoo päritolust vaidlustada kõike seda, mida peeti Mankumatuks tõeks. 1859. aastal avaldas Charles Darwin oma raamatuliikide tekkimisest ja selles väitis ta, et kõik organismid on välja arenenud evolutsiooni käigus loodusliku valiku toimel. Milline hoopolise inglise kiriku autoriteedile, kus sai ka Charles Talvil ma mõtetele tuge ei kusagilt mujalt kui ümber maailmareisilt, mis sai teoks tänu brittide julgetele avastusretkedele mille tulemusel kujunes impeerium. Seega võib öelda, et kui hiiglaslik elu käsitlus oleks olnud rohkem hillitsetud ja Darwinil poleks avanenud võimalust ümber maailma reis kaasa teha, Poleks evolutsiooniteooria loomisele viinud sähvatus tema peas ehk tekkinudki. Muide, Darwin sai ka ise aru sellest, et kui ta oma teooriaga lagedale tuleb siis päästab ta valla enneolematu skandaali. Kümmekond aastat hoidis tooma järeldusi vaka all ja mine tea, ehk poleks avaldunudki, kui poleks välja ilmunud konkurent Alfred rassel Vollasse näol, kes seal iseseisvalt umbes samadele tulemustele jõudnud. Tänapäeval leidub tarbinismile tuliseid oponente ja siinkirjutaja ei oska poolt valida. Kuid vaieldamatult põhjustas inglane revolutsiooni loodusteadustes. Muuseas kümmekond aastat tagasi korraldati brittide seas küsitlus, et selgitada välja 100 kõige mõjukamad kriti. Kodakondsed vastanuid oli üle miljoni ja tulemused räägivad ise enda eest. Millises järjestuses esinevad selles pingereas näiteks mainitud kuninganna Victoria, Charles Darwin kuninganna Victoria on alles 18., aga Charles Darwin kogunisti neljas. Aga kuidas on lood teiste kroonitud peadega? Üldises pingereas on kroonitud peadest esikohal Elizabeth, esimene kes oli deklareerinud, et tema on abielus Inglismaa. Temale järgneb kuningas Alfred, toosama, kes aitas hoida anglosaksi identiteeti ja riiklust ning vaigistas viikingid. Kolmandaks tulebki siis Victoria, kes edestab praegust kroonitud pead, Elizabeth teist. Aga kuna küsitlusest on möödas kümmekond aastat ja tänavu tähistati suure pidulikkusega 60 aasta möödumist Elizabeth teise troonile asumisest siis võib ehk järjestus muutunud olla. Sest kõikide skeptikute ja monarhia vastaste kurvastuseks on Elizabeth teine endiselt äärmiselt populaarne. Meie mõtisklustes Britannia ajaloost jookseb veel läbi paar nime kuningatest ja kuninganna test järgneb Elizabeth, teisele muide Boudiika esimese sajandi brittide juht võitluses Rooma ülemvõimu vastu kes edestab isegi kuningas Henry kaheksandat kumme populaarsetest brittidest juba juttu tegime, siis võiks sellega ju natuke jätkatagi, kes on vaieldamatult kõige olulisem ajalooline tegelane Britannia ajaloos. Britid peavad selleks, söör Winston Churchilli. See tulemus on muide igati ootuspärane, sest teine maailmasõda kriibib brittidel siiani hinge. Kindlasti Winston Churchill oma rahvast mobiliseerivalt tegevusel sõjas Saksamaaga etendada väga oluline roll. Eestlased ei pruugi selle arvamusega just sajaprotsendiliselt nõustuda, sest Churchilli poliitikas on mitmeid samme, mis Eesti riiklust kõigutasid ja ei pruugi meile sugugi just meeldida. Samas tuleb meile ka kainelt hinnata, et suures maailma poliitikas kehtivad ikkagi omad reeglid. Aga analüüsime praegu brittide arvamust mitte-eestlaste oma ja pealegi oli just söör Winston Churchill ikkagi see, kes oma 1947. aastal peetud kõnes tõmbas kriipsu kommunistliku leeri ja vaba maailma vahele, mis pani aluse külmale sõjale ning mis pärast aastakümned viis kommunistliku impeeriumi kokkuvarisemise ele ning sillutas teed ka meie taasiseseisvumisele. Kindlasti on Churchill suuri teeneid selles, et hoida kindlat joont Euroopa ühinemisliikumises. Kordame siinkohal üle mõtte, mida Churchill väljendas ja milles Briti valitsused on üsna karmilt kinni hoidnud. Nimelt väitis ta, et britid tervitavad küll Euroopa ühinemispüüdeid, kuid Britannia ei ole uru. Keskmise eestlase jaoks on ehk natuke üllatav, et selles populaarsuse pingereas on teisel kohal mees, kelle nime me tavaliselt ei teagi. Selleks on varasse Viktoriaanliku perioodi leiutaja isandal Kingdom kes oli 19. sajandi esimese poole insenerimõte kõige silma paista Pam esindaja maailmas. Teda on kutsutud Briti raudteeisaks ning lisaks kõigele muule leiutas ta näiteks laevakruvi. Kes on aga pingereas kolmas, ei keegi muu kui printsess Diana ning temale järgneb alles viiendana inglise kirjanduse suurkuju William Shakespeare.