Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäeva 30. oktoobri sündmustest minale Mall Mälberg. Maanteeameti hinnangul ei tekitanud eelmise reede keerulised ilmaolud ka osta teehoolduses. Eesti riigi materjalist on kõige rohkem ehk 10,8000 kilomeetrit leid, selliseid, millele kehtivad madalaimad talihoolduse nõuded. Sisuliselt piirdub talihoole seal vaid lumetõrjega. Orkaan Sandy ei rünnanud USA maismaad küll sellise jõuga kui oodati, kuid ulatuslikku kahju tekitas torm. Ameti. Miljonid inimesed on idarannikul ilma elektrita, kohati on üleujutused üsna suured. Prantsusmaa ja Saksamaa rahandusministrid lubasid teha jõupingutusi, et Kreeka Läks euroalasse ja täidaks võetud kohustused. Euroliidu eesistujamaa Küprost tegi ettepaneku kärpida ühenduse eeloleva seitsme aasta arvet, vähendades põllumajandustoetusi ja väljamakseid ühtekuuluvusfondist. Euroopa komisjon lükkas selle tagasi. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu esimees Cinzia siig ütles, et praegu pole veel õige aeg sihtasutuse juhatuse vastutusest märkida. Sihtasutus on Euroopa Komisjoni hinnangul rikkunud 61-le firmale abi, pakkudes seadust. Kokku on ettevõtet saanud toetust 10 ja pool miljonit eurot. Järgmise kahe kümnendi ruumilise arengu suunad määrab üleriigiline planeering Eesti 2030 pluss augustis valitsuses heaks kiidetud dokumendis rõhutatakse, et peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused. Eesti igas asustatud paigas arutasid asjatundjad Tallinnas seoses üleriigilise planeeringuga asustuse, transpordi, energeetika ja rohetaristu arengutäid. Kõrgharidus peab rahvusvahelistumise nimel muutuma avatumaks. Praegu läheb Eestist välja õppima rohkem noori, kui siia tuleb. Siinse rahvusvahelise õppekvaliteedi parandamiseks oleks vaja suuremat õppejõudude mobiilsust. Rõhutati tänasel konverentsil Tartus. Novembris jõuaks või Eestisse prantsuse kultuurisügisakord, mis on mõtteliseks jätkuks kevadel toimunud ürituste sarjale. Vuala prantsuse Instituut pakub Aja jooksul rikkalikult kultuuri- ja teadusüritusi. Itaalia korvpalli meistrivõistlustel teevad tegusid eestlaste klubid Janar Taltsi koduklubi varese Zimmeeria On liigat juhtimas Kristjan Kanguri meeskondades Siena maantee. Baski on kolmas. Eeloleval ööl ja homme päeval on pilves ilm. Öösel on külma kolm kuni kaheksa, sisemaal kuni 12 kraadi. Päeval on õhutemperatuur nulli ja pluss seitsme vahel. Maanteeameti peadirektori asetäitja Rain Hallimäe sõnul ei tekitanud eelmise reede keerulised ilmaolud kaost teehoolduses. Eesti riigimaanteedevõrk ulatub 16,5000 kilomeetrini ja kõige kõrgem ehk kolmas hooldustase on kehtestatud vaid veidi rohkem kui kahele 1000-le kilomeetrile. Janek Salme käis maanteeametis. Möödunud reedel tehti keeruliste teeolude tõttu maanteeinfokeskusele üle 500 kõne ehk viis korda rohkem kui tavalisel päeval. Maanteeinfokeskuse juhataja Kristjan tuubas ütles, et lisaks keskus enda teada jälgimissüsteemidele on oluline liiklejatelt laekuv teave. Kogutud informatsioon antakse Teie hooldajale edasi vastavalt sellele piirkonnale, kuskohas see probleem on, et saaks siis tegutseda. Tööd pannakse käima sisuliselt ikkagi kohe, et informatsioon saadakse hooldefirma siis oma vastavalt oma töökorraldusele tegutsed maanteeameti peadirektori asetada. Rain Hallimäe sõnul on hoolduseks aluseks vastavalt liiklussagedusele kehtestatud seisundinõuded. Maanteeamet tellib hooldeteenust ning kontrollib saavutatud seisundit muuhulgas teeilmajaamade ja kaamerate abil ning kontrollvaatluste teel. Hooldelepingutes on ette nähtud ka trahvid erinevate rikkumiste eest. Kaserikkumisi hooldajate poolt toimus ka läinud reedel pole Hallimäe sõnul veel teada, kuna teavet alles kogutakse. Võis ju tunduda, et liikluses valitses kohati kaos, aga kaos kindlasti ei olnud, teehoolduses teehooldus toimis ikka vastavalt kehtestatud marsruutidele oli probleeme, kuna see lumekogus, mis alates reede hommikust Mahast 100., oli küllalt suur. Eesti riigimaanteedevõrk ulatub 16,5000 kilomeetrini ja kõige kõrgem ehk kolmas hooldustase on kehtestatud veidi üle 2000-le kilomeetrile. Need on põhimaanteed ja osa tähtsamaid kõrvalmaanteid. Kõige rohkem ehk 10,8000 kilomeetrit töid on aga selliseid, millele kehtivad madalaimad talihoolduse nõuded. See maanteede talviste seisunditasemete jaotus näeb välja umbes selline, et 63 protsenti riigimaanteedest on sellised, kus piirdutakse enamasti vaid lumetõrge tegemisega ja kui rääkida nüüd rahadest, siis põhimõtteliselt aasta jooksul kasutatakse ära 15,5 miljonit eurot tali hooldeks ja see raha jaotub üsna võrdsetes proportsioonides kolmandale, teisele ja esimesele tasemele. Ilmast ja tormidest edasi rääkides orkaan Sandy ei rünnanud USA maismaad küll sellise jõuga kui oodati kuid ulatuslikku kahju tekitas torm siiski. Ühendriikide idarannikul on praegu hommik ja kahju ulatus hakkab täpsemalt selguma Neeme Raualt. Lähemalt. Orkaani Sandy tuulte kiirus küll vähenes, kui torm USA maismaa kohale jõudis, kuid ulatuslikku kahju tekitas tyhja siiski miljonid inimesed elektrita. Mitmetes piirkondades on suured üleujutused, mitmetes piirkondades koristatakse lund, hakkas sadama, kui Sandy põrkus kokku lääne poolt liikunud külmalainega torni poolt elektrisüsteemidele tekitatud kahju tõttu puhkesid kümned tulekahjud. President Obama kuulutas New Yorgis ja New Jerseys välja eriolukorra, et osariigid saaksid föderaalkassast abi. Võimude sõnul hukkus tormi tõttu USA-s vähemalt 15 inimest, enamus liiklusõnnetustes ja mahakukkunud puude tõttu. Tormis taastumine võtab ilmselt aega. Elu New Yorgis on ka täna seismas ühistransport ei tööta, suletud andmen, hättanit, maismaaga ühendavad sillad ja tunnelid, nagu ka lennujaamad. Rongiliiklus seisab teist päeva kinni ÜRO peakorter ja ka Wall Streeti börs. Tegemist on esimese korraga alates 1888.-st aastast, kui Wall Streetil aktsiatega kauplemine kaks päeva ilma tõttu peatatud on. Elu seisab täna ka teistes USA idaranniku suurlinnades Washingtonis, Baltimore'is, Philadelphias ja bostonis. Torm ise on jõudnud nüüd Uus-Inglismaa osariikide kohale, kus kestavad tugevad vihmasajud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Ohaju. Välisuudiseid veel Tõnu Karjatse Euroopa Liidu eesistujana Küpros tegi ettepaneku kärpida vähendus eeloleva seitsme aasta eelarvet 50 miljardi euro võrra, vähendades muuhulgas põllumajandustoetusi ja väljamaksed ühtekuuluvusfondist. Arve kava koostab Euroopa, komisjon lükkas ettepaneku tagasi. Euroopa Komisjon kutsub üles eelarvet võrreldes eelmise perioodiga viie protsendi võrra suurendama. Ühenduse liidrid arutavad eelarvet tippkohtumisel novembri lõpus. Suurbritannia ja veel mõned riigid tahavad ühenduse kulutused külmutada praegusel tasemel. Prantsusmaa ja Saksamaa lubasid ühiselt rakendada abinõusid, et Kreeka püsiks rahaliidus jääda heidaks võetud kohustused. Nii ütles Prantsusmaa rahandusminister Pier Moskavidsi pärast kohtumist Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble. Ka Moskva otsi tõdes, et rahvusvaheliste laenuandjate töörühm liigub raskes Kreeka küsimuses sammhaaval edasi. Lahenduseni on soov jõuda novembri alguses. Poola, Ungari, Slovakkia tshehhi arstid korraldavad novembris ühise tööseisaku protesteerida madalate palkade ja reformide vastu. Arstide hinnangul õõnestavad ümberkorraldused tervishoiusüsteemi, kuna annavad liiga suure võimukindlustusandjatele. Nelja riigi arstid peatavad töötamise 20. novembri keskel päeval ajaks, mis ei mõjuta patsiente või haiglate toimimist. Proteste on arstide kinnitusel eel Samm edasistele tegevustele, mille hulgas võib nende sõnul olla ka arstide massi lahkumine töölt kogu regioonis. Damaskuse põhjaosas tapeti Süüria õhujõudude kindral, riigitelevisioon süüdistas selles terrorirühmitusi. Televisiooni teatel oli tapetud kindral Süüria juhtiv lennundusasjatundja, kes kuulus ka Süüria õhujõudude juhtkonda. Ülestõusnute teatel pommitas valitsusvägede lennuk täna ka Damaskust. See on esimene kord alates konflikti puhkemisest kovi. Õhujõud asuvad ründama ka pealinna elurajoone. Täna oli kuus ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu, mis kuulas ära juhatuse esimehe Ülari alametsasihtasutuse ümber. On puhkenud skandaal, sest sihtasutus on Euroopa Komisjoni hinnangul rikkunud 61-le firmale abi, pakkudes seadust. Kokku on ettevõtted saanud toetust 10,5 miljonit eurot. Indrek Kiisler küsis EAS-i nõukogu esinaiselt Cinzia seegilt. Mine arutati. Saime teada, et 37 projekti osas väidetavalt on juba leitud positiivne lahendus 22 projekti osas töö alles käib. Need 22 projekti on summas 6,7 miljonit. Nõukogu Mul oli mitmeid küsimusi. Juhatus selgitas meile ning ka nõukogu koguneb jälle korralisele koosolekule 22. novembril, kus siis jooksvalt jälle vaatame üle. Muidugi projektide vahepeal positiivse lahenduse saat. Mingeid etteheiteid juhatusel ei ole, et säärased asjad on juhtunud. Vara öelda veel, kui, kui asi on saanud lõpliku lahenduse siis saab sellest kindlasti ja rääkida, et hetkel töö alles käib, et kordan veel kord, et lihtsaid lahendusi siinkohal ei ole, see kõik võtab aega. Hea meel on ehk selle üle, et EAS on ise probleemid tuvastanud. Seega on maha võetud riskid maksete peatamiseks. Nii et jah, töö käib ja. Aga ikkagi need 22 ettevõtet, et kas nad peavad olema mures oma tuleviku pärast või keegi peab nagu vastutama ikkagi selle eest. Ma arvan, et meil on sellest õigem rääkida siis, kui see aeg seega on käes, hetkel paneks põhirõhu just nimelt lahenduste leidmisele ja esimees täna tõestas meile, et ta tegeleb sellega ja ärme nüüd etteruttavalt tee siin järgmisi samme. Eesti järgmise kahe kümnendi ruumilise arengu suunad määrab üleriigiline planeering Eesti 2030 pluss. Tänasel planeeringu esitlusel Tallinnas rääkisid asjatundjad muuhulgas transpordiasustuse ja energeetika. Tulevikusuundumustest jätkab Janek Salme. Juba augustis valitsuses heaks kiidetud dokumendis rõhutatakse, et peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Eesti ruumilise arengu visioonina sõnastatakse, et Eesti sidusa ruumi struktuuriga mitmekesist elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik hajalinnastunud ruumi, inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik, märgitakse planeeringus. Täna planeeringu esitlusel osalenud tehnikaülikooli professor Dago Antovi rääkis, milliseid transpordiküsimusi planeering käsitleb. No ma tahaks rõhutada seda, et ilmselt meie selline kõige aktiivsem autostumise buum hakkab seda saama ja sellest lähtuvalt ilmselt peaks järgmistel aastatel tähelepanu hakkama suunama veidi rohkem nendele transpordiliikidele, võib-olla mis siin viimasel 20 aastaga on olnud natukene unaruses, eelkõige siis peame silmas rööbastransporti, raudtee liiklus. No üsna palju on viimasel ajal räägitud ka sellest kiiresti raudteeühendusest koopasse nimega Rail Baltica mis on selles planeeringus sees, aga ka veidi natukene kohalikust raudteeliiklusest on juttu ka ühistransporditerminalidesse, ühistranspordirollist üldse. Asustuse osas märgib üldplaneering toimepiirkonnad, mille keskused on praegu maakonnalinnades, suurenevad tulevikus mõnevõrra. Seejuures on oluline just töökohtade teke, ütles Tartu Ülikooli dotsent Garri Raagmaa. Kui töökoht ei ole sellise poole tunni 45 minutiga raadiuses, siis on inimesed sunnitud ära kolima. Eestimaavalitsused on keskmiselt eriti kui võtta nüüd suured linnad välja on sellise arendustöö tegemiseks mõnevõrra liiga väiksed ja selles mõttes oleks vägagi positiivne, kui suudetaks sellist maakondliku või ka suuremat regionaalset haldus- ja arendusvõimekust suurendada. Järgnevatel aastatel uuendatakse maakonnaplaneeringuid, arvestades riigi ruumilise arenguvajadusi ja piirkondlikke eripärasid. Üldplaneeringu põhimõtted võetakse aluseks valla- ja linnaplaneeringute ning teemaplaneeringute koostamisel. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler. See kava annab meile sellised üldised põhimõtted ja lähtesuunad. Näiteks kui me siin hakkame planeerima Eestis, millest väga palju räägitakse rail Baltic, räägitakse, kuidas meieni energiavõrgud peavad välja nägema tegelikult need põhimõtted on nüüd selle üleriigilise planeeringu tegemisel siin rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul läbi vaieldud ja tähtis, et mind, kui teisi kavasid tehakse, siis sellest lähtutakse. Eesti kõrghariduse tulevik on järjest suurem rahvusvahelistumine, see eeldab, et meile tuleb välisõppejõude ja meie oma õppejõud käivad välismaal täiendamas samuti seda, et meil oleks heal tasemel ingliskeelseid õpe kavu, kuhu välistudengeid kutsuda. Senised edusammud on olnud sel suunal väikesed ning meie kõrgharidusele on omane suletus, tõdeti tänasel üliõpilasmobiilsuse konverentsil Tartus Piret veerev preisi lugu. Praeguse seisuga läheb täisajaga kraadiõppureid Eestist mõnevõrra rohkem välja, kui neid siia jõuab. Siia saabujate hulk on sihtasutuse Archimedese kõrghariduse välisturunduse spetsialist Eero Loonurme sõnul siiski aasta-aastalt kasvanud. 2009. aastal oli kraadiõppe tudengeid Eestis õppimas ligikaudu 1100 2011. aasta sügise seisuga ligikaudu 1600 me prognoosime sellel õppeaastal on need kraadiõppe tudengeid siin vahemikus 1000 800900. Uuringud näitavad, et välisõppurid on rahul siin pakutavate tugiteenustega, kuid õppekvaliteet jätab siiski soovida. Parandada tuleks nii kursuste sisu, õppejõudude metoodikat kui ka inglise keele oskust. Haridus ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Helen Põllo sõnul aitaks muutustele kaasa, kui kõrgharidussüsteemis väärtustatakse eriliselt välismaal õppimise või töötamise kogemust. Sihtasutust Archimedes. Kõrghariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattiisen tõdes, et kuigi Eesti kõrghariduse tulevik on rahvusvahelistumine, siis on nii õppejõudude kui tudengite mobiilsust puudutavad arengud olnud väga aeglased. See on jätkuvalt Eesti kõrghariduse probleem. Tänu Euroopa sotsiaalfondi toetusele on laienenud ülikoolide võimalus tuua sisse välisõppejõudusid ja minna ka ise välja on suurenenud doktorantide võimalust tõepoolest õpidagi semester kuni aasta välisülikoolis ja ikkagi seda võimalust kasutatakse vähem, kui on raha. Selle taga on Matiiseni sõnul ühelt poolt majanduslikud põhjused, nii õppejõudude kui ka näiteks doktorantide liikumise otsused on paljuski kinni selles, kas või kuidas nad saavad pere kaasa võtta või oma kodu eemaloleku ajal majanduslikult toetada. Teisalt on aga palju kinniga mõtlemisest Kui palju me teadlikult tahame ennast sellest harjumuspärasest keskkonnast välja mõelda? Me kipume olema võib-olla liiga rahul sellega, mida me teeme. Ja meile tundub, et see ülim tarkus ongi siin kohapeal ja veel hullemal juhul meie Ta peas ainult mina arvan küll, et rohkem veel kui need majanduslikud põhjused kammitseb Meitsi mõtlemine ja natukene ikkagi ka see rahulolu iseendaga. Me saame hakkama, meil ei ole suuri probleeme, ei ole miski, mis meil nüüd sunniks äkki hakkama teistmoodi käituma, kui me siiani oleme käitunud. Eero Loonurme sõnul on rahvusvaheliselt kõrghariduse üks eesmärke meelitada siia talente ning hoida neid siin ka pärast kraadi omandamist. Sel teel on aga takistuseks meie karm migratsioonipoliitika, mis sunnib väljastpoolt Euroopa liitu tulnud erihariduseta lihttöölist ja kõrgharitud spetsialisti läbi ühesugust kadalipu. Samuti ei ole meie ühiskond veel küllalt küpsed kindlustada siin õppinud välisspetsialistile piisavalt motiveerivaid karjäärivõimalusi Pireteeremreis Tartu stuudio. Novembris jõuab Eestisse prantsuse kultuuri sügiseakord, mis on mõtteliseks jätkuks kevadel toimunud ürituste sarjale. Vuala prantsuse instituut pakub kuu aja jooksul rikkalikku buketti, digikultuuri ja teadusüritusi, jätkab Kristi Sobak. Kui eestlasele seostub sõnaakord ehk pigem muusikaga, siis prantsuse Instituudi kultuurikoordinaatori Kerly Ilvese sõnul on prantsuse kooril laiem tähendusväli. Ta võib tähendada nii harmooniat, üks need kokkulepped või lepingut või et siis me mõtlesimegi, et seal nagu harmoonia erinevate riikide kultuuride vahel ja samas harmoonia erinevate kunstivaldkondade vahel. Ilves ütles programmist rääkides, et üritusi toimub mitmest eri kunsti valdkonnast, kuid üks põhirõhkudest asub filmil. ETV kahes tuleb siis igal kolmapäeva õhtul üks prantsuse film ja lisaks sellele järgmine neljapäev, homme eile kinos Artis viiel õhtul järjest prantsuse dokumentaalid, mis on siis see aasta pühendatud prantsuse kino suurkujudele ja pest muidugimõista, aga see saab alguse kuu teisel poolel. Koostööd tehakse mitmete Eesti partneritega, nagu näiteks jazzkaar põhja, Kanuti Gildi SAAL prantsuse suursaadiku Frederick pjee sõnul põimuvad eesti ja prantsuse kultuur üha rohkem ja rikastavad teineteist. Kui räägitakse prantsuse ja eesti kultuurist on minu hinnangul kujundlikult öeldes on megi kultuurisuhted nagu ja näed, kus veealune ossa on palju suurem ja olulisem kui Veebee alli. Kui meil teie silme ette näeb päris siis mis on erinäide Eesti ja prantsuse viljakat, kust ja mis kindlasti nõuad järge? Prantsuse kultuuri sügise avab neljapäeval Tallinna Ülikoolis rahva Elsa Nelme Reno fotonäitus, millele järgneb tema filmi Kaplinski süsteem. Linastus. See on ühe korra, mõtlesin, et november oleks hea aeg suvefotode näitamiseks. Enamus mu fotosid ongi tehtud suvel, mil Eestis on väga mõnus olla. Mõtlesin, et need tekitavad sooja tunde ajal, kui väljas on väga külm. Minu fotograafia on peamiselt inspireeritud. Igapäevaelust fotograaf režissöör ütles, et seekord otsustas ta fotot printida väga õhukesele paberile, millele jääb iga kord seda puudutades jälg. Näituse külastajad saavad meelepärastest fotodest endale oma portfoolio voltida ja selle koju kaasa võtta. Iga kord, kui te neid fotosid puudutate, jääb sellest jälg täpselt nagu nahale. Nii et see on väga sensuaalne tunne. Justiitsministeeriumile saabus täna õhtupoole kuule Interpoli kanalite kaudu info et ühendkuningriigikohtus oli eile arutusel Anna-Maria Galojani eestile loovutamine. Tulenevalt ühendkuningriigi õigussüsteemi erinevusest Mandri-Euroopa õigussüsteemiga on ühendkuningriigil erinev arusaam õiguse tusse definitsioonist ning sellest tulenevalt ei tunnistatud Eesti justiitsministeeriumi koostatud Euroopa vahistamismäärust. Loovutamise menetlus jätkub järgmise astme teise astme kohtus. Ja nüüd spordiuudiseid Alvar Tiisler. Tennisist Kaia Kanepi teatas oma kodulehe vahendusel, et otsustas probleemsete kandade ravimisele kasutada kirurgilist abi. Otsus sündis pärast konsulteerimist Soome kirurgi doktor sagari oravaga. Operatsioon on planeeritud läbi viia Soomes haiglas juba oktoobri lõpus. Taastumine võib võtta aega umbes kolm kuud. Eesti käsipallikoondis mängib homme õhtul Kehras toimuvas OPA meistrivõistluste valikmängus Iirimaa koondisega. Meeskonna liidri Mait Patrail sõnul peaks homme tulema kerge mäng. Mõtleme juba belgia peale, et täna just vaatasime videot Belgia mängu videot, et vaatasin natuke, mis, mida nad mängivad ja et kes nagu ohtlik mängida niimoodi on, et ausalt öeldes mul on Belgiaga päris üpris Uuselt siis paar aastat tagasi oli siis nagu ei mäleta enam eriti hästi, et seal ei olnud selliseid vahvaid kujus ja ei tea ka nagu igas linnas või kuskil keegi mängiks. Videopilt oli ka nii, et raske öelda, et arvatavasti ja kodus on mingid tugevastega vähe raske mäng nende vastu ka. Iirimaast on muidugi me peame võitma, et see nagu peaks kerge jalutuskäik tulema, vaadates eelmisi tulemusi ja et ma ei oska öelda, mis plaaniga lepp läheb selle vastu või kes mängivad ja niimoodi, et ei ole veel selgeks tehtud, ma arvan, et kõik saab ilusti hakkama, et ei ole vaja, et kõige paremad, viimase kõige paremad mängijad, et ma arvan, et kõik ühtlaselt mänguaega ja et valmistame rohkem laupäevase mängu jaoks. Itaalia korvpalli meistrivõistlustel sai turniiritabelisse võidu juurde Janar Taltsi tööandja varesed, Sibeerija ja Kristjan Kanguri leivaisa Siena maantee baski varese alistas kodusaalis kantu 77 70 kolme vahetusest. Mängu sekkunud Talts viibis väljakul üheksa minutit, ent isiklikku punktiarvet selle ajaga ei avanud. Siiski võitis eestlane kaks lauapalli. Siena oli võõrsil tulemusega 81 56 üle Angeelika objellast. Kangur pääses väljakule samuti vahetusest ning viskas 16 minutiga viis punkti ja hankis seitse lauapalli. Varese jagab viie vooru järel koossariga täiseduga liidrikohta, see on nelja võiduga kolmandal kohal. Tänavune Tour de France'i võitja Bradley Wiggins võitis tänavuse velo teoor auhinna ehk valiti aasta parimaks jalgratturiga. Jäänud on rääkida homsest ilmast, taimi paljak, palun. Idapiiri taha liigub madalrõhkkond ja selle pilve alaservast ajab täna õhtul ja eeloleval ööl Ida-Eestis kerget lund. Teisalt läheneb Läänemerelt väike madalrõhulohk, mille pilved jõuavad pärast keskööd saartele ja hommikul mandri lääneserva nõrgaks. Tulu tuleb kas lörtsi või vihmana. Keski risti jääb sajust puutumata, kuid siin võib udu olla. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa, saartel ja läänerannikul seitse kuni 12 meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul edelasse ja läände. Õhutemperatuur Tal on miinus ühest pluss nelja. Mandril langeb miinus kolme miinus kaheksa, sisemaal kuni miinus 12 kraadini. Homme päeval jääme kõrgrõhualaservaalale, mõnes kohas võib nõrka lund või lörtsi sadada, rannikul ka tiba vihma tulla. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuur tõuseb nulli pluss viieni, saarte rannikul kuni pluss seitsme kraadini. Aitäh taimi paljak, niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg. Kena õhtut.