Siia majja sisse astudes on juba eemalt veel jõulude tunne, sest kuusk, kui on üleval. Siin on ka kauplus ja eks külarahval ole siia asja. Avara parkimisplatsi piirded on ikka palgist tehtud ja puidualusel selgitav skeem samuti on piiritletud samasuguste palkidega. Siis aga maja nurga tagant lausa jõe pidi. Puitpõranda pealt astudes näed Kiidjärve veskit ja jõulusula lõi sind veejääle peale. Aga veskitamm kohiseb. Kaminaruumi seda ei kosta ka kaminat praksumist väga ei kosta, sest siin on niisugune klaas ekraan vahel sooja, laseb läbi, aga häält natuke hoiab. Metsaelaniku nahk on siin kivipõranda peal ja ja siin seintel on stendid, kus näha, millised linnud lendavad suvel salumetsades ja kalda lepikutes ja nõmmemetsades ja millised taimed siin kasvavad. Julgen öelda, et selle maja looja, idee autor ja alates tänasest ka tema pärisperemees nii nagu raadiolehte sai lühidalt kirjutatud, et hingelt ja õppimiselt läbi läbi metsamees Ain Erik. Kuid see erineb teie varasemast karjäärist selle poolest kõvasti, et siis tuli ikka selle palgimetsa pärast muretseda, kasvatada seda metsa, mis annab tihumeetreid ja ja teie hinges oli ka siis ruumi kuule, mis seal metsa all ja metsa kõrval on, aga, aga nüüd on sihiks seatud lausa metsa kõrval kasutusele. Ja uus aasta on alati ja niisugune piir ja sagedasti on ta ainult ajaline piir. Aga tänavu aastal on ta peale ajalise piiri ka, ütleme siin minu elus niisugune. Spetsialiseerunud võiks öelda rohkem uuel aastal oma nii-öelda senimaani oma hobi huviala peale. See on jah, nagu öeldudki metsa kõrvalkasutusmetsa kasutamine mitmesuguste hüvede saamiseks mis ei ole seotud otse puiduga. Ja see on ka tohutu huvitav ja põnev tegevuspiirkond mis annab tööd. Päris palju, võiks öelda, kui tema juurde tõsiselt asuda. Peremees pani küünla põlema, pakkus tulijale kuuma kohvi. Kamina suurus ja puuleek kokku on. Nii mõnusaks teinud, et siin on tõesti hea olla. Ka meil on plaanis siiski minna ikka metsaga ja läbi metsa läbi füüsilise metsa, jõuda uude aastasse ja ju ameerika metsas oma mõtteid jätkab. Aga enne kui me siit välja astume. Mulle tundub, et viimasel ajal on väga palju firmasid, kes panevad endale küllalt keerulisi nimesid ja vahel ei saagi aru, kas nime, pilk ja tegemiste sisu päris vastastikku aru saada. Odavad on. Aga teie olete küll oma peakorterile siin lausa jõe kaldal, kus ta pooleldi ripub jõe kohale väga ilusa nime pannud. No tegelikult on see maja meie Kiidjärve, Taevaskoja huvimetsakeskus. Siin paikneb üleval korra peal metskonna Kiidjärve metskonna büroo siin all, kus me praegu oleme, see on nii-öelda infokeskus. Ja siin on meil juba Matariaali raamite mitut sorti pakkuda küla külalistele külastajatele. Aga selles majas on ka meie turistide teenindamise osakond niisugune, kus saab midagi osta. Sest siin ümberringi ju ei ole kauplusi ja pole söögikohti. Ja me peame inimeste eest hoolitsema ka selle sellepärast. Ja see, need oht siin iseenesest, kus me nüüd siin oleme ja kus see meie nii-öelda huvimetsakeskus siin on on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala üks luik mida kutsutakse kassiuruks kassi oruks. No minu poolt küsitud minult sageli, miks kassiorg? Seda on mitmeti püütud seletada, aga ma arvan, seletus on tegelikult väga lihtne. Nimelt siinsamas kõrval, meie kõrval on üks väga tore vanaaegne, et külaarhitektuuri nisukene näidis või näide nimelt küla mõisa kõrts oli siin. Ja see oli selle kõrtsi viimane. Kõrtsipidaja oli kassi nimeline mees. Ja seda, seda nii-öelda rahva lõbustusi ja, ja kooskäimise kohta peeti kuni 1910. aastani ja siis ta nagu likvideeriti ära, aga maja ise on ehitatud 1862. Ma siiski tuleksin tagasi selle teie nüüd selle peamaja nime juurde, sest omavahel te ütlete seda lühemalt ja vaat seda ma tahtsingi teie käest, nagu kuulda veel kord olin, ma pean ise välja ütlema, et seal virgestus virgestuskeskus ja just see sõna virgestus, et kui sa lähed metsa ja sind suunatakse või enne saatsid informatsiooni, et siis saab virgut mitmes mõttes. Siit saab minna geoloogilise ajalukku tagasi, siitsamast vasakult-paremalt saab enda jaoks Eesti kultuurilugu täita selles mõttes, et eks vahepealset põlvkonnad on arusaadavatel põhjustel vähe kuulnud paljudest meestest, kes siit on pärit või siin elanud või siin suviti olnud ja noh, loodus ise, nii et inimene võib ja virguda radadel kõvasti. Eesti loodusetundja maks ja üldse Eestimaa alasemaks, niiet virgestus, virgestuskeskus see mulle meeldib. Ja siis see sõna ise virgestus, ma pean tunnistama, et see sõna on minu nii-öelda kasutusele võetud. Ja ta on läinud käiku meie uues süsteemis. Selles, mis me enne nimetasin puhkemajanduse jahinduse osakonnas, mida nimetatakse ka lühidalt virgestusosakonnast ja mis virgestus siis on? Seda peab ka ütlema, muidu võib nagu arusaamatuks jääda. Ka meie edasine jutt võib olla virgestus on tegelikult noh, inimeste tervise ja töövõime ja vaimuvõime taastamine aktiivse puhkuse kaasabil looduses. Vaat see on virgestuse põhimõtet. Nüüd jäi teejuht seisma keset silda. Ja On Hattiku oja. Siinsamas suubub Ahja jõkke, on siinsamas Kiidjärve juuresse suubumine ja silbiaalsele Sillamäe kevadel ehitasime uue silla kuna selle silla peal seisan, kui ma seal oja peal seisan, siis mul tekib siin nisugune tunne. Et vat seal selja taga, kust me tulime, kus olid majad ja see vana viidi vana kõrtsihoone ja ja majandushooned ja veskid. See oleks eelmine aasta majandusaasta. Aga vaat see, mis siin meil ees seisab, see roheline metsamüür, see mägi, mida muide kutsutud taksega kassimäeks. Vaat see on juba nagu uusaasta. Ja kui me selle metsa läbi kõnnime, siis me saame siit nii palju enamusi ja vot see ongi see virgestuse. Hallik, kas see on nagu filter, mis inimeselt võtab ära tema mured ja tema väsimuse, nii vaimse kui füüsilise väsimuse ja kui vaim on hea, siis on tervis ka alati parem. Meie lähtume sellest alati. Et see oleks nagu uusaasta ja nüüd just eluaasta künnise peal. Kõnnime seal metsas, vaatame, mis seal metsas selle uue aasta metsas nähagi. Vastumäge, astudes hästi ventileeris kopse ja nüüd võib vist küll öelda, et metsaõhk on inimeste sisse saanud. Ja nüüd me oleme niisuguse koha peal. Me nimetame kassimäeks, ronisime seda kassimäge pidi nii-öelda ka mäeserva pidi ülesse ja oleme siin üleval platoo peal. Ja see mets siin seda nimetatakse roju palu metsaks. Siin on männimets hästi vägev ja võimas. 150 aastat ja kõrgust on tal väga palju, nii et kui, kui nii-öelda sõna tõsises mõttes ülesse vaadata, siis võib see müts tõesti ära vihast minna ja mul on korduvalt ka kukkun peast ära endi vaadates. Siin on ka meie metskonna kõige kõrgem mänd, 40 meetrit on ta kõrge ja mujal mina nii kõrget mändi ei ole leidnud, aga just nimelt siinsamas raju palumetsas. Aga siin on veelgi muid huvitavaid asju, mis, mis annab nii-öelda inimesele mõtteainet ja ja, ja, ja nii-öelda tuulutab. Näiteks sealsamas siinsamas kõrval on üks kuusk niisugune omapärane kuusk. Sellel kuusel on niisugune imelik koor kaugelt, ta tuletab meelde nagu, nagu, nagu palmitüvi oleks. Mina leidsin tema juba, aga siin üle 15 aasta tagasi selle puu, aga ma ei osanud talle õiget nime anda ja ma nimetasingi teda palmi tüveliseks kuuseks. Aga nüüd selle aasta kevadel siin metsapäevade ajal tuli välja. Doktor Frey ütles, et see on üks väga haruldane kuusk ja teda nimetatakse hoopiski korgi kuuseks. Nii. No vot, niisugused puud on siin omapärased. Selle kurgikuuse kohta oskan mina just sellepärast ka öelda sõna sekka, et metsanädala aegu Toomas Frey rääkis lähemalt korgikuusest, tal tekkis kohe niisugune tunne, et see peaks olema see mujal kultuurmaastikel metsadest kadunud puu, sest metsamehele ta väga ei meeldinud. Tema niisugune võra kuju ei andnud lootust just palju sirgele ja ilma oksteta puidule ja aasta kümnete sadade jooksul ta raiuti igalt poolt välja ja ta saatis siis pildi ja materjalid Saksamaa ühele eriteadlasele, kes sellest kuusest on monograafia kirjutanud ja ta sai sealt siis andmed tagasi, et tõepoolest meil on korgikuusk, mida Euroopas enam ei pidavat olema. Haruldus. Missugune. Ja see on tõesti ilmselt nii. Ja siin on ka muid niisuguseid huvitavaid, huvitavaid asju, kui siit edasi minna. Selle sama Hattiku oja üks niisugune ilus, eriti kevadel toomingate rikas oru oru gene, mida nimetatakse viina, kooa orvuks. Ja sealt taga on muistsete kääbas kalmed, kääbas kalmistu ase. See on umbes 1500 aastat vana, juba see näitab seda, et siinkandis on elanud inimesed juba kuskil paar 1000 aastat tagasi ja see annab selle kohale niisugust väärikust. Ja ta annab ka meile kui jalutajatele nisu, sest erisugust tunnet, mis, kui sellega, millest ma rääkisin, pluss muud puud, mida me siin näeme, kenad Gazedwilsin. Vahel ongi kõik see element, mis annab inimesele seda virgestust, mis annab metsas läbi metsa kõndides siin uue aasta hakul, annab tervist juurde, annab jõudu juurde ja kes seda, millel me oleme andnud selle ilusa nime. Virgestus. Ja ütlemegi siis vist koos juba, et head uut virgestusaastat. Täpselt nii head uut virgestus aastat kõigile kuulajatele.