Ohohhoo, ma ütlen ausalt, et oli paks lumi. Lumi võib olla muidugi mani, ajab ennastki naerma, et lumi oli rinnuni ja me käisime vanaisaga kuuske toomas või noh, jõulukuuske veel. Siis ma olin niimoodi, et ma peaaegu, et ma kadusin ära sinna lumehange. Ja hoopis teistmoodi. Kas inimesed on ka selle aja peale muutunud või inimesed on sarnaseks jäänud? Ilmamuutustest hoolimata? Ei ole jäänud samaks? Ei ole, ei ole, ei ole, inimesed on muutunud võib-olla mina kaasa arvatud, et ratsionaalsemaks ja kõik. Aga kui ma olin kuskil viie, kuue, seitsme aastane, siis kas ma teadsin midagi raha väärtusest? Mitte midagi, ma ei tea. Ma ei teadnud Tallinna linnast ka mitte midagi. Et kõik teistmoodi ja ma olen nii õnnelik. Ja ma olen tõesti õnnelik, et ma sündisin Hiiumaal ja ma olin loomade lindude kõige keskel, ma olin, see oli nii ilus. Mis see on, millest sa nüüdki veel hiidlased siin mandril või Tallinna linnas ära tunned, mille poolest hiidlane ülejäänud eestlastest erineb ja parem on? Ma tunnen hiiglase ära jutumaneerist, kui keegi hakkab see ust juut, aga äkki ma siis see ust sellest juttu. Ja siis ma lähen juurde, ma ütlesin, andke mulle andeks. Kas te olete Hiiumaal? Ma olin Kanadas ja siis olin ühel näitusel ja kuulen, kuidas, kas prouat räägivad niisugust lai ja hiiukeeldu ja ma läksin, kuulge, ma olin häbematu, läksin juurde, mõtlesin, andke andeks. Kas te olete Hiiumaalt? Kursused, no. Aga ma ju kuulen hääled liist ja kõik see jutt on teine, hoopis hoopis teistmoodi, Otton. Kaarlanegi saarlane hiidlane näiteks. Me, Ivo Linnaga, niimoodi näiteks kui me kokku saame ihviga, siis me eesti keelt ei räägi, selle, see oli üks paar aastat tagasi, oli väga tore, juhul ma tulin tööle eesli tallija, if seisab seal paari sõbraga ja järsku niimoodi näeb mind tulemas. Ma tulin hirmsa valuga pihase tööle, hiljaks ei jää. Ja siis järsku if ütleb. Äi ai toe maneež, vaadake nüüd, eesti rahvas, hiidlased käivad täitsa vabalt alt mööda pealinna ringi. Äi seostas, ma poleks külmete uskunud. Vot, meil on sõbralik suhe eiei teetsamis, hiidlased peaks olema praegu käed raudus. Heltermaa sadamas ja Messas käid siin nüüd mööda pealinna, käid vabalt ringi. Aga sina oled elus käinud vabalt ringi ühel kuuendikul kogu planeedist, ehk suurel Venemaal ja Ameerikas ja Kanadas. Missugused esinemised? Võid sa panna täiskümnesse läinuks, mis sulle ikka jälle meelde tulevad ja ja mille peale see niisuguse hea tunde ja, ja mõnusa meelega mõtled. Oi, ma ei oska selle peale midagi öelda, sellepärast et kõik need 30 aastat, mis ma töötasin estraadil. Iga esinemine oli minu jaoks tore, tähtis oli see, Eestimaal oli sees Sahhalinil olisi, Kamtšatka, olisi Kaug-Idas, Kesk-Aasias, Siberis, kõik olid minu jaoks tähtsad. Ja muidugi mina olin seal tegelikult, kui nüüd aus olla, siis mina olin seal teise-kolmandajärguline, sellepärast et tuldi alati kas apelsini peale vitamiini peale. Gunnar Grapsi Mäksi peale Tõnismäe peale orumetsa peale Jaak Joala peale, mina olin see, kes täitis pause. Ma olin selline kolmandajärguline jama, pidin sellega alati hakkama saama. No kui ma poleks hakkama saanud, siis ma oleks põlvega, saan nii et. Nii et järgmine kord keegi poleks mind enam võtnud. Estraad tuli siis, kui sa filmist lahkusid. Oi ei, kõigepealt ma ikkagi olin estraadil. Siis ma olin juba kuskil üheksateistaastane või niimoodi, no ma läksin filharmooniasse, konkursile sain filharmooniasse, Eino Baskin on selles kõiges süüdi, tema oli komisjoni esimees. Ja ma olin kaks aastat juba estraadil, kui Kaljo Kiisk nägi mind filharmoonias kontserdil. Ja sealt hakkasid tulema filmid, nii et teine patuoinas on muidugi Kaljo Kiisk. Filmidega oled sa ka väga palju koos reisinud? Jaa, olen küll, jah. No vanasti olid jah sellised kombed, et. Et viidi sind kinofestivalile ja küll rahvusvahelised ja ja kõik sellised kinofestivalid loomulikult jah, ma ei ütleks, et ma olen nüüd nii palju filmiga reisinud, aga ikkagi Moskvas need rahvusvahelised ja siis ütleme Tšehhis, kus mul on imeilusad mälestused. Endised ja Saksamaal ja kõik niimoodi, noh, need on imeilusad mälestused, kõigest sellest. Siis sa tundsid ennast tõesti nagu kuninganna. Et sulle kõik tehti ette-taha kõik Eiki kas või Gruusias või Armeenias oli jumal, hoid, kusi sind. Ainult ole ise inimene, jääd asemel? Jah, seda sa olid ja oled kahtlemata Märt, ma tean, väga paljud on ju pidanud sind Eesti, Marilyn Monroe oks ja võib-olla peaks kurb olema selle üle, et et sinu hiilgeaastad olid siis, kui me elasime raudse eesriide taga ja sinuga tehtud filmid ei pääsenud niisugustele konkurssidele, kus kandideerisid Claudia kardinale vee, Sophia Loren. Kas sul on mõnikord kahju, eriti vaadates praegu, kui eesti näitlejad on Põhjamaade filmides mitmel mujal pool filmides? Et aeg oli, kuna jah, aeg oli selline. Ja ega ma ei osanud selle üle üleüldse mitte nukrutseda või et mul oleks olnud kurb või, või mõelnud selle peale, et oh, ma võiks ka midagi rohkemat suuremat üldse mitte sellepärast et mul oli töö filharmoonias, see oli minu põhitöö ja mul on alati olnud nii palju sõpru ja kolleege kõrval, et ma ei ole saanud üldse aega mõelda selle üle, et oh oleks manid, Hollywoodis oleks nüüd ma olen Hollywoodis käinud mitu korda ja ma olen Ameerikas elanud üheksa kuud ja sugulaste juures ja Kanadas kaks kuud ja kõik kõik Parisid kõik läbi käinud. Aga ma mõtlen niimoodi, et see on ilusaatus. Aga nendel või neil või kuidas on eesti keeles õige meelt? Neil ei ole jälle sellist lapsepõlve. Minul. Mul on Hiiumaa kaneeli olesta. Sinu elurõõm on kadestamisväärne ja õieti, ega ma ei tulnudki siia tassile teele ilma põhjuseta. Ma tulin küsima, et kuidas need inimesed, kes on saanud sinuga pikka aega meie rahva ühist saatust jagada, et kuidas nad sind nüüd sel nädalavahetusel seda saavad? Kinoliit on välja saatnud kutsed et sõbrad-tuttavad, kolleegid, head inimesed. Laupäeval palun kell neli kinomajja. Ja siis noh, elame ühiselt sele päeva ööl. Tegelikult ma ütlen, ega ma maps, absoluutselt ma ei põe, et ma saan 60, ma absoluutselt ei põe. Mu emme on veel elus ja mu emme on 82 ja mõtlesin enne kullakene, aga ütle mulle palun, et kas ei ole mingi väike niisugune Äike, väike vale või nihestused. Ei ole võimalik, et ma olen 60. Sellepärast et minu hea tuttav Anne Paluveer ütleb niimoodi. Haada, sina ei ole 60, kui mina olen 27 kogu aeg, sitsi naa, mõtlesin, no siis mina olen 37. No lepime siis nii kokku, et ütleme, et ma olen siis. Tähendab natukene ettevalmistusi ka teinud siis laupäevaks, kas sõbrad-tuttavad, kolleegid näevad katkendeid sinuga tehtud parimatest filmidest? No nii, ma olen kuulnud jah, et proua hello on seal seda asja ajanud ja ja üldiselt see on kõik nende tehtud, niiet kavatsesin küll, et Macao nii vaikselt ära, et ma palun töö juurest kolm vaba päeva. Ja siis ma kaon Hiiumaale või kuskile niimoodi ära, et mind keegi näe, ei kuule, mind pole olemas. Aga nad kinoliidust hakkasid mulle niimoodi hirmsasti peale käima ja nüüd selgub, eks ikka tassike kohvi ja teed ja midagi seal ikkagi on ja nii et palun kui keegi tahab tulla heast tahtest ja südamest, siis kõigi kõigi üle hea meel. Me kõik võtame aastakümneid tagasi tehtud Tallinn filmi filme, kus Sablit kandvates või peaosades ilus noor, kaunis blond eesti naine. Mis tundega sa ise oma vanu filme vaatad, aga tegelikult ma ei vaata neid filme ülds. Ma kuulen nii ühe kui teise kolmanda käest, ma kuulen. Oi kuule, kas sa vahetasid, eile oli selles kanalis oli see film või selles kanalis oli see film või lapetest, mõtlesin nii. Ja tegelikult ma ei ole üldse suur telekavaataja. Ma ei vaata oma vanu fotosid mitte midagi, ma ei, ma ei ole selline nostalgiline inimene, et et kes nüüd paneb jah, pea käte vahele, ütleb ai, ai, ai, makk, mis oli 25 aastat tagasi 35 aastat tagasi mõtlemisoli. Mul on see kõik mälus, aga ma mitte nii, et ma lapaks fotosid võetmanid istuks. Ah nüüd täna palun vaba õhtu. Sinuga peaosas tuleb klient ja nüüd palun vaikust. Mina vaata. Midagi sellist küll ei ole, ma ei mäletagi enam nende sisu, et. Ma tõesti ütlen, ma ei mäleta ja ja kui ma aus olen, siis isegi pooli filme, mis Venemaal sai ju tehtud ja filmitud, ma pole neid näinud, üldse mitte. Ja ma ei põe seda. Ei teki sellist tunnet, et vaataks telekast oma vana filmi kas või pimedas toas ja poole silmaga, aga no võib-olla nüüd jah, kui keegi kingib mulle karunaha või kiiktooli ja siis ja siis nagu Ants Vähejaus kunagi ütles mulle niimoodi, kui me läksime Mikuga lahkuja ja siis vähe Usants ütles, ta on mul niuke hiiglasest sõber, nagu ta, mul on see pääl. Alati, kui me hiidlast kokku saame, siis räägime hiiu keeles. Täitsa, mis varsti sul see uneaeg, et äi, äi see sul varsti käes Petsamis sa istud kiiktoolis, sooja Nad sussid jalas, kiigutika jätta seda gaasi siis tule Tuuk B-le. Et niimoodi oleks ma ikka siis veel teist korda mehele läinud, kui mind veel taheti. Nüüd ei taha enam mitte keegi. Aga see soojade susside aeg ka ju veel tulnud? Ei veel ei ole. Aga üldiselt mu peremees nüüd seal Narva maanteel, kus ma elan, ma pean talle tõesti täiesti tegema suure pai kiidulause. Ta hakkas kütma novembrist, nii et mul polegi sooje susse nii kaua.