Kat kardab sõnakaid inimesi. Ennemuiste käinud raske haigus, katk mööda maailma ja surmanud inimesi. Ta reisinud väga mitmel kujul ja olnud igaühele nähtav kord inimesena, kord loomana või mõne asjana. Kord katku ajal, küpsetanud üks perenaine leiba ja Kehtnud körti. Laud olnud keset tuba, pere hakanud sooja leiba sööma ning körti peale. Järsku tulnud kits ukse taha pannud esimesed jalad läve peale ja ütelnud. Eme emäe, näe, tul süüakse ja juuakse peale. Ei ole aga sugugi ära kohkunud vaid oli kohe vastanud. See on palju suurem ime, et kitsekeel kõneleb. Seepeale pööranud kits minema ja katk ei ole sellest perest mitte ühtki inimest võtnud. Aga kus talle vastata ei mõistetud, seal suriter Weberi ära.